Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Asjaolud Kohus kuulutas 02.09.2021 määrusega välja N. T. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Kristo Tederi. Pankrotihaldur on esitanud kohtule kinnitamiseks völgniku pankrotimenetluses koostatud löpparuande. Haldur palub kohtul kinnitada löpparuanne, löpetada pankrotimenetlus, määrata ja kinnitada halduri tasu ning algatada völgniku kohustustest vabastamise menetlus ja määrata völgniku usaldusisiku kohustusi täitma völgnikku ennast. Pankrotihaldur Kristo Tederi poolt N. T. (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud löpparuanne on menetlusdokumendina vöetud käesoleva tsiviilasja juurde.

Kohtumääruse pöhjendused Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 157 p-le 5 löpeb pankrotimenetlus löpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse löpetamise määruses märgib kohus PankrS 163 Ig-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal völausaldajal tunnustatud nöude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nöuetele esitas völgnik vastuväite ja kas völgniku maksejöuetuse tekkimise pöhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga vöi muu asjaolu. Lähtuvalt PankrS 163 Ig-st I on teade löpparuandega tutvumiseja vastuväidete esitamise vöimaluse kohta avaldatud 05.07.2023 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid löpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et löpparuanne vastab PankrS 162 Ig-te 2 ning 3 nöuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud löpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud völgniku vöi völausaldajate öigusi, mis PankrS 163 Ig 6 kohaselt oleks aluseks löpparuande kinnitamata jätmisele. Aruande kohaselt viibib völgnik xxxx ning tema töötasust AS-is Xxxx peetakse kinni 50% pankrotinöuete katteks ja 20% vabanemisfondi. Völgniku töötasust ja laekumistest on pankrotinöuete katteks kogunenud raha 05.07.2023 seisuga summas 3322,88 eurot. Löpparuandest nähtuvalt muude tähtaegselt esitatud tunnustatud nöuete osas (PankrS 153 Ig I p 2) tehti väljamakseid summas 2497,88 eurot. Pandiesemed menetluses puudusid. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Pankrotimenetluse käigus ei Ole hagisid esitatud ja hagisid ei kavatse haldur esitada. Aruande kohaselt ei Ole völgnik täpselt selgitanud maksejöuetuse tekkimise pöhjuseid. Völgniku selgituse kohaselt kannab ta vangistuses 16 aasta pikkust karistust, millest käesolevaks hetkeks on kantud 10 aastat. Halduri jätkuval hinnangul on völgniku maksejöuetuks muutumise pöhjuseks karistuse kandmine vanglas ja karistuse kestvus, samuti ka see, et völgnik ei Ole saanud piisavalt tegeleda tulutoova tegevusega, millest tekkinud kohustusi katta. Kooskölas halduri seisukohaga peab kohus maksejöuetuse pöhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS 168 kohaselt ulatuses, milles völausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nöue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse 158 löikes 4 vöi 163 löikes 4 nimetatud

määrus täitedokumendiks, kui völgnik ei ole esitanud nöudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse 104 löikele 1 vöi kui kohus on 104 löikes 2 nimetatud juhul völausaldaja nöuet tunnustanud. Völgnik ei esitanud nöuetele vastuväiteid. PankrS 65 lg 1 kohaselt on halduril öigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse löpparuande kinnitamisel. PankrS 65 lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata völausaldajate esimesel üldkoosolekul vöi haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise pöhjuseks on tema ülesannete täitmatajätmine vöi mittenöuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse 23 löigete 1—3 ja käesoleva seaduse 66 1 löikes I sätestatud kalkulatsiooni alusel. PankrS 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril öigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nöuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste pöhjendatust ja kinnitab vajalike ning pöhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS 65 lg 1 1 viimase lause kohaselt halduri tasule Iisatakse käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse S 29 löike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine" on kuutasu alammääraks kehtestatud 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (725:5) 145 eurot. Pankrotihaldur on taotlenud pankrotihalduri tasu kinnitamist summas 825 eurot (sealhulgas käibemaks). Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 6,25 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on pöhjendatudja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on määras 110 eurot 1 tund, mis jääb alla pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära. Völausaldajad pankrotihalduri tasule vastuväiteid ei esitanud. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 687,50 eurot (6,25 x 110), millele Iisandub käibemaks summas 137,50 eurot, kokku summas 825 eurot völgniku pankrotivara arvelt. PankrS 23 lg 6 kohaselt vöib kohus halduri tasuja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus määrab pankrotihalduri tasu Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks. Tulenevalt eeltoodust kuulub N. T. (pankrotis) pankrotimenetlus löpetamisele seoses löpparuande kinnitamisega. PankrS 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse löpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Kristo Tederi N. T. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Völgnik on pankrotiavalduses esitanud taotluse ffüsilisest isikust völgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Völgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis vöiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse S-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS 170 lg 1 kohaselt tuleb völgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt völausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks vöi koos käesoleva seaduse 158 löikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse vöib völgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Seega völgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud öigeaegselt. Füüsilise isiku maksejöuetuse seaduse 68 löike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jöustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja völgade ümberkujundamise avalduste alusel

algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni vöi völgade ümberkujundamise ja völakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 vöiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Völausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet völgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada völgniku kohustustest vabastamise menetlus. PankrS 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab völgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta völausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele völgnik teeb käesoleva seaduse 173 löigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS 172 lg 6 kohaselt vöib kohus möjuval pöhjusel, eelköige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa pöhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et völgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada völgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas völgnik oma kohustusi täidab. Völausaldajad ei ole käesolevas menetluses esitanud usaldusisikute kandidaate. Haldur on seisukohal, et völgnik on ise vöimeline täitma usaldusisiku kohustusi arvestades, et völausaldajate nimekirja kohaselt on kinnitatud kaks völausaldajat, kellele makseid tuleks teostada. Völgnik viibib kinnipidamisasutuses, kuid saab seal vöimaluste piires töötada ja 50% töötasust laekub tema pankrotimenetluse nöuete katteks. Kohus peab vöimalikuks kohustada völgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Völgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (PankrS 173):

tegeleda möistlikult tulutoova tegevusegaja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu nöudel teavet oma tegevuse vöi selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; 5. pidada arvestust völausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas völausaldajatele väljamaksed vastavalt völausaldajate nimekirja kinnitamise määruses märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenöuet, eelköige miinimumpalk, toetused ning kui völgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku 13 1 ja 132). Lisaks jääb völgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele völausaldajatele).

Selgitused usaldusisikule (PankrS 172 lg 2, 173 lg 3-6):

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 4772 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija vöi muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vöib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nöuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta." Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule usaldusisiku esimene aruanne hiljemalt käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajaks. Füüsilise isiku maksejöuetuse seaduse 193 3 löige 2 sätestab, et kui ftiüsilisest isikust völgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse 175 löikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse

algatamisest.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.