E. L.i tuvastushagi A. R.i ja J. P.i vastu täitedokumendi selgitamiseks
Hagihind
3500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
E. L. (ik XXX, elukoht: XXX)
Hageja lepinguline esindaja:
Advokaat Artur Maljukov (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, 51003 Tartu; e-post: [email protected])
Kostjad:
A. R. (ik XXX, elukoht: XXX) J. P. (ik XXX; elukoht: XXX) Vandeadvokaat Margus Kiir (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi, Ida-Virumaa; epost: [email protected])
Kostjate lepinguline esindaja:
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada.
1.1 Selgitada, et Viru Maakohtu tsiviilasjas 2-19-18132
31.01.2023.a. tehtud määruse
resolutsiooni punkti 5 tuleb tõlgendada järgmiselt: „ Määrata xxx (registriosa number XXX, katastritunnus XXX) tähtajatu ööpäevaringse juurdepääsu jalgsi ja sõidukitega (sh sõiduautod; mootorsõidukid kinnistu ja hoonete teenindamise eesmärgil: kütte- ja jäätmevedu, veevarustus- ja kanalisatsioon, avarii- ja hooldustööd, hädaabi: kiirabi, politsei, pääste) avalikult kasutatavale teele (KülaplatsiKalmistu tee, teeregistri number 1220026) üle xxx asuva kinnisasja (registriosa number XXX, katastritunnus xxx) ja xxx asuva kinnisasja (registriosa number XXX, katastritunnus xxx). Juurdepääsu asukoht on märgitud määruse lisaks olevale Maa-ameti kaardiserveri väljatrükile“. 1.2 J. P.i ja A. R.i juurdepääsu tagamise kohustuse saab lugeda täidetuks kui juurdepääsutee laius kogu pikkuse ulatuses on vähemalt 3,5 meetrit ning kurvi, mis kulgeb kinnistul katastritunnusega nr xxx ja kinnistu katastritunnusega nr xxx piiril asuva ehitise kõrval, raadius arvestatuna nimetatud kinnistute piiril asuva ehitise nurgast on vähemalt 6,2 meetrit (Lisa 1).
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on E. L. kinnistu asukohaga xxx(registriosa nr XXX, katastritunnus xxx) omanik. Hageja kinnistu piirneb kostjate ühisomandis oleva kinnistuga asukohaga xxx (registriosa nr XXX, katastritunnus xxx). Ajalooliselt on välja kujunenud, et E. L.ile kuuluvale kinnistule on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (Külaplatsi - Kalmistu tee, Alajõe küla, Alutaguse vald, Ida-Virumaa, katastritunnus 12201:001:1014, kohalik tee, teeregistri nr 1220026) toimunud läbi kostjate kinnistu (registriosa nr-ga XXX). Kuivõrd alates juulist 2019 on kostjad takistatud hagejal juurdepääsu oma kinnistule, pöördus hageja juurdepääsu tee määramise avaldusega kohtu poole. Viru Maakohus rahuldas oma 31.01.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18132 hageja avalduse osaliselt ja määras xxx (registriosa number XXX, katastritunnus xxx) tähtajatu ööpäevaringse juurdepääsu jalgsi ja sõidukitega avalikult kasutatavale teele (Külaplatsi-Kalmistu tee, teeregistri number 1220026) üle xxx asuva kinnisasja (registriosa number XXX, katastritunnus xxx) ja xxx asuva kinnisasja (registriosa number XXX, katastritunnus xxx). Juurdepääsu asukoht on märgitud kohtulahendi lisaks olevale Maa-ameti kaardiserveri väljatrükile. Kohtulahend on jõustunud.
2.Kostjad ei täida kohtulahendit. Hageja leiab, et kostjad kasutavad ära kohtulahendi ebaselgust osas, millistele nõuetele/tunnustele peab juurdepääsutee vastama, et hageja saaks juurdepääsu oma kinnistule sõidukitega ning on juurdepääsutee teinud sellise kuju ja vormiga, et selle kaudu ei ole võimalik saada sõidukitega juurdepääsu xxx kinnisasjale kohtulahendis määratud kohas.
Kuna poolte vahel on tekkinud vaidlus täitedokumendi täitmise ja toime üle ehk millistele nõuetele/tunnustele peab juurdepääsutee vastama (tee laius, kuju jms.), esitab hageja tuvastushagi (TsMS § 368 lg 2) täitedokumendi selgitamiseks. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et TsMS § 368 lg 2 alusel hagi esitamiseks piisab õigusliku huvi olemasoluks sellest, kui hageja põhistab, et võlgniku ja sissenõudja vahel või kohtutäituriga on tekkinud vaidlus selle üle, kuidas täitmine peab toimuma. Hagis tuleb kohtult paluda tuvastada, et mingil konkreetsel viisil täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks, mida hageja käesoleval juhul ka teeb. Hageja on seisukohal, et 31.01.2023 tsiviilasjas nr 2-19-18132 tehtud kohtulahendi resolutsioon osas, milles määrati Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Alajõe külas asuvale kinnisasjale xxx tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs jalgsi ja sõidukitega avalikult kasutatavale teele üle xxx asuva kinnisasja ja xxx asuva kinnisasja, ei ole piisavalt arusaadav ega täidetav otsuse muu tekstita, samuti on ka eraldi võttes ebamäärane, millistele tingimustele peab juurdepääsutee vastama, et selle kaudu saaks sõidukitega juurdepääsu xxx kinnistule. Selle vältimiseks pidanuks kohus lahti kirjutama, millistele tunnustele (laius, kuju jms.) juurdepääsutee peab vastama. Seega on hagejal TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud tuvastushuvi olemas. Kuna kohtulahendis ei ole konkreetseid erandeid tehtud, siis täitedokumenti saab lugeda kostjate poolt täidetuks juhul, kui nad võimaldavad hagejale ööpäevaringselt juurdepääsu xxx kinnistule kõikide „sõidukitega“ liiklusseaduse tähenduses. Liiklusseaduse § 2 p 73 kohaselt on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul. Euroopa Ühenduses ühtlustatud sõidukite kategooriad on (kättesaadav: https://www.transpordiamet.ee/soidukite-ja-masinate-kategooriad): - M-kategooria – reisijate veoks ettenähtud sõidukid; - N-kategooria – veoseveoks ettenähtud sõidukid; - L-kategooria – kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukid; - T-, R-, C-kategooria – põllu- ja metsamajanduses kasutatavad sõidukid; - O-kategooria – haagised. Tulenevalt ülaltoodust tuleb kostjatel hagejale võimaldada juurdepääsu, mille kaudu saaks hageja kinnistule ligi kuni N3 kategooria sõidukitega ehk veoautoga, mille täismass ületab 12 tonni ja mõõtmetega: laius 2,55 meetrit, pikkus 12 meetrit ja pöörderaadius 12,5 meetrit. Ülaltoodud sõidukite alla lähevad, näiteks, tuletõrje- ja päästeautod, fekaaliveoautod, küttepuude veoautod jms.
3.Käesoleval ajal kostjate poolt kohtulahendi alusel hagejale võimaldatav juurdepääs ilmselgelt ülaltoodud nõuetele ei vasta. Kostjad on jätnud hagejale sõidukitega liiklemiseks juurdepääsu laiusega üksnes ca 2,3 meetrit, mis on raske liikumiseks isegi keskmise suurusega sõiduautoga, rääkimata veoautoga. Samuti on kostjate poolt juurdepääsuteel asuv pöördekoht (kurv) tehtud teravaks 90 kraadiseks ehk olematu pöörderaadiusega, mis ei võimalda ka keskmise suurusega pereautol vastavast kurvist kinnistule xxx keeramist ega xxx kinnistust sõidukiga lahkumist, rääkimata päästeautost ja M ning N kategooria sõidukitest. Kuna kohtulahendi resolutsioonis vastavad viited juurdepääsutee suurusele, laiusele ja kujule puuduvad, siis on kostjad asunud seisukohale, et nende poolt võimaldatav juurdepääsutee suurus, laius ja kuju on piisav kohtulahendi täitmiseks, millega hageja igal juhul ei nõustu.
Hageja leiab, et kohtulahendit tuleb tõlgendada selliselt, et kohtu poolt määratud juurdepääs sõidukitega hõlmab ka veoautosid ja päästesõidukeid, mis kuuluvad kategooriasse N3 ja mille mõõtmed ja andmed on vähemalt: laius 2,55 meetrit, pikkus 12 meetrit ja pöörderaadius 12,5 meetrit. Ühtlasi juurdepääsutee laiuse puhul tuleb arvestada ka mõistliku varuga ohutuks liiklemiseks, sh. auto ukse avamiseks, talvisel ajal ruumi lumekoristamiseks jms. Sellest
lähtuvalt peaks tee laiusele lisanduma sõiduki laiusele mõlemalt poolt vähemalt ca 0,5 meetrit. Seega teeb see minimaalseks juurdepääsutee laiuseks ca 3,5 meetrit. Tulenevalt ülaltoodust palub hageja kohtul tuvastada, et Viru Maakohtu 31.01.2023 tsiviilasjas nr 2-19-18132 tehtud kohtulahendi ja selle lisaks oleval Maa-ameti kaardiserveri väljatrükil märgitud kostjate poolt hagejale juurdepääsu võimaldamise kohustust saab lugeda täidetuks juhul, kui juurdepääsutee vastab tunnustele ja kujule, mis on märgitud hagi lisas 6 toodud plaanil, sh.: - juurdepääsutee laius kogu pikkuse ulatuses on vähemalt 3,5 meetrit; - juurdepääsuteel asuv kurv, mis kulgeb kinnistul katastritunnusega nr xxx ja kinnistu katastritunnusega nr xxx piiril asuva ehitise kõrval, kujuneb kontsentrilise ringjoonega piiritletud rõngakujulisel alal, mille raadius arvestatuna kinnistul katastritunnusega nr xxx ja kinnistu katastritunnusega nr xxx piiril asuva ehitise nurgast on vähemalt 6,2 meetrit.
4.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustu ja märgib, et hageja on vastavat kohta, mida kostjad on oma kinnistul hageja juurdepääsuks jätnud, mõõtnud ja selle laiuseks on valdavalt 2,3 meetrit ja see hõlmab 90 kraadist pööret, mida ei ole võimalik isegi sõiduautoga läbida, rääkimata suurematest sõidukitest. Olemasolev olukord on ilmselgelt vastuolus kohtuotsusega asjas nr 2-19-1813 ning kostjate vastuses hagile viidatud ja nende poolt loodud juurdepääsutee tingimused ei saanud olla ka tsiviilasjas nr 2-19-18132 lahendi tegemisel tahteks, kuna sellisel juhul ei oleks kohus määranud, et kostjad peavad tagama sõidukitega juurdepääsu hageja kinnistule. Asjaolu, et poolte vahel on vaidlus juurdepääsutee kohtulahendi (täitedokumendi) täitmise ja sisu üle viitab selgelt kostjate vastus hagiavaldusele, kus kostjad siiski vaidlevad hagiavaldusele vastu ja leiavad, et nad ei pea kohtulahendis määratud kohas ja sõidukitega hagejale juurdepääsu tagama. Arvestades kostjate käitumist ei jää hagejal muud üle, kui määrata võimalikult täpselt juurdepääsutee nö. „tehnilised parameetrid“, millest oleks selgelt näha, mis tunnustele peab juurdepääsutee vastama, et hageja saaks oma kinnistule juurdepääsu „igat liiki sõidukitega“, nagu see 31.01.2023 kohtulahendis tsiviilasjas nr 2-19-18132 on märgitud. Hageja leiab, et olukorras, kus tsiviilasjas nr 2-19-18132 on toimunud vaidlus selle üle kas hageja saab juurdepääsu sõidukitega või mitte, ja kohus on kohtulahendi resolutiivosas märkinud, et hageja saab juurdepääsu sisuliselt igat liiki sõidukitega, siis küsimus, millised peavad olema vastavate sõidukitega juurdepääsutee tehnilised andmed, on olemuslikult seotud eelnevas menetluses arutatud asjaoludega, sh. kas hageja saab juurdepääsu sõidukitega. Kohus, määrates juurdepääsutee sõidukitega, oli järelikult seisukohal, et kostjatel tuleb tagada (taluda) sellistele tunnustele vastavat juurdepääsuteed, mis tagaks hageja kinnistule juurdepääsu igasugustele hageja poolt soovitud sõidukitega. Seega käesoleval ajal oleks vaja üksnes selgitada seda, millistele tehnilistele andmetele peaks juurdepääsutee vastama selleks, et seda saaks kasutada kohtulahendis nimetatud sõidukitega. Kostjate ainus sisuline vastuväide hagiavaldusele tuleneb sellele, et arvestades konkreetse asja ja juurdepääsu asukoha eripära on 2,5m-3m laiune juurdepääsutee piisav, et kohtulahendit oleks võimalik täita.
5.Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks ning palus hagi tagamise korras esialgselt reguleerida menetluse ajaks hagejale kuuluvale kinnistule katastritunnusega
vajaliku juurdepääsu kostjate kinnistu kaudu kohustades A. R.it ja J. P.i võimaldama kuni käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumiseni E. L.ile ning temaga seotud isikutele võimaldama juurdepääsu igapäevaselt liiklemiseks jalgsi ja igat liiki sõidukitega arvestusega, et juurdepääsutee vastab hagi lisas 6 toodud tunnustele ja kujule, st laius kogu pikkuse ulatuses on vähemalt 3,5 meetrit; kurvi, mis kulgeb kinnistul katastritunnusega nr xxx ja kinnistu katastritunnusega nr xxx piiril asuva ehitise kõrval, raadius arvestatuna kinnistul katastritunnusega nr xxx ja kinnistu katastritunnusega nr xxx piiril asuva ehitise nurgast on
vähemalt 6,2 meetrit ning A. R. ja J. P. peavad kõrvaldama kõik takistused hageja ja tema nõusolekul läbipääsu soovivate isikute läbipääsu võimaldamiseks; 16.05.2023.a. määrusega jättis maakohus hagi tagamise taotluse rahuldamata.
KOSTJATE VASTUVÄITED
6.Kostjad on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbivaatamata või rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad on seisukohal, et hageja tõlgendus TsMS § 368 lg 2 sätestatud tuvastushagi esitamiseõigusele on ekslik. Sätte selgitamisel on asutud seisukohale, et nõude ammendava lahendamata jätmisel ei ole küsimus täitedokumendi tõlgendamises vaid selle olemasolus. Täitedokumendi tõlgendamine ei või viia selleni, et esitatakse hoopis teisi argumente ning kaasneb hoopis uus menetlemine. Käesoleval juhul ongi algatatud hoopis uus menetlus ning küsimuse all on eelnevas menetluses arutamata asjaolud. Seega kostjad on seisukohal, et esitatud hagi on lubamatu ja tuleb jätta läbivaatamata või rahuldamata ka antud alusel.
7.Kostjad leiavad, et hageja on järjepidevalt püüdnud neid kahjustada. Näiteks ei ole kostjatel võimalik alustada ehitustegevust vaidlusalusel kinnistul kodu rajamisel vähemalt alates 2020.a. Hageja on hagi tagamisega ja pöördumistega kohaliku omavalitsuse poole takistanud ehitusloa saamist ning tänaseks on algatatud juba uus kohtuasi ja jällegi sooviti toimingupiiranguid. Ehituse hinnad on suurenenud kordades ning tegemist on kostjate kahjuga kuna olemas olnudrahaliste vahenditega ehitustegevus ei ole võimalik. Hageja käitumist iseloomustab ka asjaolu, et kostjad asusid oma kuludega aeda ümber paigaldama (st jättes 2,5m laiuse juurdepääsu, milline on sõidukitele piisav ning puuduvad olud raskeveokite läbisõiduks, st vastavaid sõidukeid kandev tee puudub) vastavuses kohtulahendiga ning asjaolu, et hagejale midagi ei sobi, said nad teada alles hagiavaldusest. Hageja suhtumine ja käitumine ei võimaldanud tekkinud olukorras isegi võimalust lahendada asi kohtuväliselt. Kostjad soovivad rõhutada, et kohtupraktikas 2,5m-3m laiused juurdepääsuteed on tavapärased ning üksikelamutele piisavad. Hageja nõuded on vastuolus täpsustatava/tõlgendatava täitedokumendiga. Hageja ei ole kohtu otsustatud juurdepääsu variandile tingimusi määrata soovinud, kohtulahendit ei ole vaidlustatud ning seega sellele ei ole etteheiteid tehtud. Hageja soov saada juurdepääs kõikvõimalike transpordivahenditega on põhjendamatu. Näiteks tuletõrje ei vaja sõiduki juurdepääsu hoovi (sh omab vajaliku pikkusega voolikuid). Sarnaselt ei vaja juurdepääsu elamu hoovi reovett ära vedav sõiduk. Näiteks Alutaguse vallas teenuseid osutav sõiduk vajab distantsi kogumiskaevuni kuni 40 meetrit. Hagejal ei ole ehitisregistrisse kantud reoveemahutit, seega see vajadus üldse puudub ning tänaseks on vallas otsustamisel üldkanalisatsiooniehitus. Küttepuude veoks kasutatakse sõidukeid vastavuses juurdepääsu tingimustele, st selle pikkus ei pea olema 12 m vms. Oluline on märkida, et hagejal on ka alternatiivne juurdepääs xxx ja xxx kaudu, mis ei ole mõõtmetelt piiratud. Kostjad märgivad, et eelnevas menetluses tegid kostjad pakkumise lahendada juurdepääs mõistlikumalt, st kaasata menetlusse xxx a naaber ning määrata laiem tee ja otsesem,
mis ei mõjutaks seaduslikul alusel püstitatud hooneid ja rajatisi, oleks laiem ning sirgejoonelisem. Hageja sellist lahendust ei soovinud. Kostja samas lähtub ehitusprojektist kuna see on koostatud hoonete ainuvõimalike asukohtade alusel (sh arvestades puurkaevu asukohta).
8.Kostjad märgivad, et vastuseks hageja pretensioonile kohtule esitatud hagi näol on kostjad veelgi juurdepääsuteed laiendanud (lisatud plaan mõõtmetega, so 3,59 m sirge tee osal ja kurvi kohas 6,43 m). Kostjad lisavad fotod kostjate kinnistul kulgevast juurdepääsust (foto 1 – kostjad pööravad tänavalt juurdepääsuteele; foto 2 – 3 - kostjad läbivad väidetavat järsku
kurvi st kurv on vabalt läbitav ja piisava varuga; foto 4 – vaade juurdepääsule sõidukist (dtl 8188).
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.Viru Maakohtu 31.01.2023.a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18132 määras kohus (resolutsiooni p 5) Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Alajõe külas asuva kinnisasjale xxx (registriosa number XXX, katastritunnus xxx) tähtajatu ööpäevaringse juurdepääsu jalgsi ja sõidukitega avalikult kasutatavale teele (Külaplatsi-Kalmistu tee, teeregistri number 1220026) üle Ida-Viru maakonnas, xxx asuva kinnisasja (registriosa number XXX, katastritunnus xxx) ja xxx asuva kinnisasja (registriosa number XXX, katastritunnus xxx). Juurdepääsu asukoht on märgitud määruse lisaks olevale Maa-ameti kaardiserveri väljatrükile (dtl 19-27). Kohtulahend jõustus 28.02.2023.a. Hageja on esitanud Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhovale täitmisavalduse Viru Maakohtu 31.01.2023.a. määruse täitmiseks (tsiviilasjas 2-19-18132 dtl 170).
11.Käesolevas tsiviilasjas esitas E. L. maakohtule tuvastushagi tsiviilasjas nr 2-19-18132 31.01.2023.a. tehtud määruse (resolutsiooni p 5) selgitamiseks /tõlgendamiseks. Hageja palub tuvastada, et Viru Maakohtu 31.01.2023.a tsiviilasjas nr 2-18-18132 tehtud määruses ja selle lisaks oleval Maa-ameti kaardiserveri väljatrükil märgitud kostjate poolt hagejale juurdepääsu võimaldamise kohustuse saab lugeda täidetuks juhul, kui juurdepääsutee vastab järgmistele tunnustele ja kujule nagu märgitud hagiavalduse lisas 6 toodud plaanis, sh juurdepääsutee laius kogu pikkuse ulatuses on vähemalt 3,5 meetrit; juurdepääsuteel asuv kurv, mis kulgeb kinnistul katastritunnusega nr xxx ja kinnistu katastritunnusega nr xxx piiril asuva ehitise kõrval, kujutab kontsentrilise ringjoonega piiritletud rõngakujulisel alal, mille raadius arvestatuna kinnistul katastritunnusega nr xxx ja kinnistu katastritunnusega nr xxx piiril asuva ehitise nurgast on vähemalt 6,2 meetrit.
12.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg-s 1 loetletud täitedokumentidel, sh jõustunud kohtulahendil/määrusel on materiaalne õigusjõud, mis annab täitedokumendi järgi õigustatud isikule õiguse esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse läbiviimiseks võlgniku vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 kohaselt võib sissenõudja või võlgnik täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus.
Õiguskirjanduses on märgitud, et hagi esitamiseks TsMS § 368 lg 2 alusel õigusliku huvi olemasoluks piisab sellest, kui hageja põhistab, et täitedokumendi täitmiseks on algatatud täitemenetlus, mille toimingute tegemisel on tekkinud vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel või kohtutäituriga selle üle, kuidas täitmine peab toimuma (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-21-31-10 p 26). Hagis tuleb kohtult paluda tuvastada, et mingil konkreetsel viisil täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks. Tuvastushagi on mõeldud täitedokumendi selgitamiseks (tõlgendamiseks). Täitedokumendi selgitamine tähendab seda et täitedokument kui täitemenetluse läbiviimise alus jääb alles. Tuvastusotsusega täpsustatakse üksnes täitedokumendi sisu ehk seda, milline on täitedokumendist tulenev kohustus sissenõudja ees.
Riigikohus on märkinud, et kohtulahendi selgitamine TsMS § 368 lg 2 teise lause mõttes saab piirduda üksnes selliste õiguste ja kohustuste või nende täpse ulatuse tuvastamisega, mille olemasolu kohus varasema kohtulahendi tegemisel hindas. See tähendab, et vähemalt kohtulahendi põhjendustest peab nähtuma, kas hagejal on vaidlusalune õigus või kohustus. (Riigikohtu 14.06.2023.a. lahend tsiviilasjas nr 2-20-13537/60 p 28) Kohus nõustub kostjatega selles, et täitedokumendi tõlgendamine ei või viia selleni, et esitatakse hoopis teisi argumente ning kaasneb uus menetlemine. Kohus ei nõustu aga sellega, et käesolevas menetluses on küsimuse all eelnevas menetluses arutamata asjaolud.
13.Viru Maakohtu 31.01.2023.a. määrusest tsiviilasjas nr 2-19-18132 tuleneb J. P.i ja A. R.i kohustus tagada xxx kinnistule tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs jalgsi ja sõidukitega avalikult kasutatavale teele üle kostjate kinnistu määruse lisaks oleva Maa-ameti kaardiserveri väljatrükil märgitud asukohas (resolutsiooni p 5). Hageja on seisukohal, et kostjate võimaldatud juurdepääs (dtl 28-29; 70-74) ei vasta Viru maakohtu 31.03.2023.a. määruse resolutsiooni p 5 sisule. Kostjad on seisukohal, et nende võimaldatud juurdepääsu laius on piisav sõiduautoga juurdepääsuks ning muude sõidukitega juurdepääsu vajadus xxx kinnistule puudub (vt kostjate 12.06.2023 vastus hagile, dtl 52-54) Samas märgivad kostjad 18.08.2023.a. esitatud menetlusdokumendis, et on juurdepääsuteed laiendanud (sirge tee osal 3,59 m ja kurvis 6,43 m; fotod liiklemisest dtl 86-88) ja lisavad olukorra plaani mõõtudega (dtl 85).
14.Kohus on seisukohal, et 31.01.2023.a. määruse resolutsiooni p-s 5 märgitud “...tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs jalgsi ja sõidukitega avalikult kasutatavale teele.....“ tuleb tõlgendada selliselt, et „...sõidukitega....“ hõlmab nii sõiduautosid kui kinnistu teenindamiseks vajalikke sõidukeid sh kiirabi, tuletõrje- ja päästesõidukid, reovee äraveomasinad, küttepuude veomasinad) Juurdepääsutee kasutamine peab olema tagatud mootorsõidukitele kinnistu ja hoonete teenindamise eesmärkidel, sh kütte- ja jäätmevedu, veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemi, avarii- ja hooldustööde, hoone ja kinnistu korrashoid ning hädaabi teenused (kiirabi, politsei, pääste). Tsiviilasjas nr 2-19-18132 esitatud avalduses juurdepääsu määramiseks palus E. L. kohtul määrata, et puudutatud isikute kinnistul asuvat juurdepääsuteed on õigus kasutada jalgsi ja igat liiki sõidu – ja transpordivahendiga (ts asjas 2-19-18132 avalduse p 10.4.2, dtl 6 ja avalduse taotluse p 2.2, dtl 9). Mõistliku isiku arusaama kohaselt ei saagi juurdepääsutee määramise eesmärk/tulemus olla juurdepääsuvõimalus üksnes jalgsi ja sõiduautoga. Kostjate väited, et tuletõrje ei vaja sõiduki juurdepääsu hoovi (omab vajaliku pikkusega voolikuid), samuti ei vaja juurdepääsu elamu hoovi reovett ära vedav sõiduk (kostjad on lisanud oma vastusele OÜ Judena vastuse, milles märgitakse, et reovee saab voolikute abil
välja pumbata 40 m kauguselt (dtl 56)) ning hagejal ei ole ehitisregistrisse kantud reoveemahutit, mistõttu vajadus üldse puudub, ei oma 31.01.2023.a. resolutsiooni p 5 tõlgendamise mõttes tähtsust. Samuti ei oma jõustunud kohtulahendi tõlgendamise/selgitamise seisukohast tähtsust asjaolu, kas hagejal võib olla /on alternatiivne juurdepääs Jõe 9 ja 11 kinnistute kaudu. 31.01.2023.a. määrus on jõustunud ning ei E. L. ega ka J. P. ning A. R. pole määrust vaidlustanud, järelikult on nõustunud sellega, et juurdepääsutee kulgeb vastavalt 31.01.2023.a määruse lisaks oleval Maa-ameti kaardiserveri väljatrükis märgitule (ts asja 2-19-18132 dtl 159).
Kohus on määranud kostjatele kohustuse tagada hagejale ööpäevaringne juurdepääs nii jalgsi kui sõidukitega. Seega peavad ka juurdepääsutee mõõtmed (laius) olema sellised, mis võimaldavad reaalselt sõidukitel (nt tuletõrje- ja päästesõiduk) juurdepääsu, sh kurvis piisava manööverdamisruumi. Hageja on seisukohal, et kostjate võimaldatud juurdepääs (dtl 28-29; 70-74) ei vasta Viru maakohtu 31.03.2023.a. määruse resolutsiooni p 5 sisule. Kohus nõustub sellega.
15.Hageja palub tuvastada, et 31.01.2023.a. määrust saab lugeda täidetuks juhul, kui juurdepääsutee laius kogu pikkuse ulatuses on vähemalt 3,5 meetrit ja kurvi raadius kinnistul katastritunnusega nr 12201:001:0006 ja kinnistu katastritunnusega nr 12201:001:0084 piiril asuva ehitise nurgast vähemalt 6,2 meetrit (dtl 31). Kostjad märgivad, et hageja ei ole tsiviilasjas 2-19-18132 kohtu otsustatud juurdepääsu variandile tingimusi määrata soovinud, kohtulahendit vaidlustatud. Kohus osundab, et kuigi ts asjas 2-19-18132 esitatud avalduses soovis avaldaja juurdepääsutee asukohana muud varianti kui kohtu määratud, on avalduses E. L. viidanud muuhulgas juurdepääsutee soovitud tingimustele, sh tee laiusele 3,5 m (ts asja 2-19-18132 dtl 9, avalduse taotluse p 2.1). Samas on kostjad käesolevas asjas 18.08.2023.a. seisukoha lisana esitanud olukorra plaani mõõtudega, kus väidetavalt laiendanud juurdepääsuteed sirgel osal 3,59 m ja kurvis 6,43 m, vt dtl 85), seega arvestanud juurdepääsutee mõõtmetega, mis võimaldavad ka kinnistust teenindavatele sõidukitele (nt tuletõrje) juurdepääsu. Kohus lisab, et juurdepääsutee laiuse puhul tuleb arvestada hoonete tuleohutuse tagamisega ning siseministri 30. märtsi 2017. a määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ning standardist EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. Hoonele tuletõrjetehnikaga juurdepääsuks peab juurdesõidutee olema vähemalt 3,5 m laiune. Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 4 alusel menetlusosaliste enda kanda. Kohtu hinnangul oleks hageja menetluskulude jätmine kostjate kanda viimaste suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et poolte erimeelsused 31.01.2023.a kohtulahendi tõlgendamisel olnuks mõistlik ja võimalik lahendada kohtuväliselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.