Scandagra Eesti AS hagiavaldus D. V. vastu võla nõudes
Hagihind
114 301.38 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Scandagra Eesti AS (registrikood 10188677, asukoht: esindajad Tähe 13, 71020 Viljandi), lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: [email protected]); Kostja: D. V. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx; e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Maarika Kutser (e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
10. aprill 2023
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Sigrid Rahkema; Kostja D. V. ja tema esindaja Maarika Kutser.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostja D. V.’ilt hageja Scandagra Eesti AS-i kasuks 100 000 (ükssada tuhat) eurot, sh põhivõlgnevus 78 364.26 eurot ja viivis 21 635.74 eurot.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist.
2-22-19372 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.28. detsembril 2022 esitatud hagiavalduse kohaselt Scandagra Eesti AS (edaspidi hageja ja/või müüja) ja L OÜ (endise nimega D OÜ-edaspidi ka ostja), sõlmisid 31.10.2018 ostu – müügi lepingu nr. xxxx.
2.Pooled on lisaks sõlminud 10.03.2020 käenduslepingu D. V.iga, L OÜ kohustuste täitmise tagamiseks.
3.Kuna L OÜ ei tasunud hageja poolt esitatud arveid, Julianus Inkasso OÜ hageja esindajana väljastas 7.06.2021 võlateatise summas 159 364.26 eurot ja kõrvalnõuded/viivised summas 16 783.12 eurot. Põhivõlgnik ja kostja pöördusid peale võlateatise saamist hageja poole maksekokkuleppe sõlmimiseks, mille järgselt sõlmiti 17.06.2021 maksekokkulepe, mille kohaselt on L OÜ-l kohustused hageja ees kokkuleppe sõlmimise hetkel kokku 174 579.96 eurot, mis on tasumata arvete koguvõlgnevus ja et võlg tasutakse hiljemalt 15.11.2025.
4.Vastavalt käenduslepingu punktile 2.3 tuli kohustus täita 14 päeva jooksul, alates teate saatmisest ehk hiljemalt 13.12.2022. Kostja käenduskohustust ei täitnud. Kuni hagiavalduse esitamiseni ei ole L OÜ ega ka kostja rohkem hageja nõude katteks makseid teinud. Käenduslepingu punkti 1.3 kohaselt on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 100 000 eurot. Käenduskohustuse koostamisel kostjale on 29.11.2022 seisuga tasumata põhivõlg 78 364.26 eurot (159 364.26-81 000).
5.Lähtudes eeltoodust palus hageja: mõista kostjalt välja hageja kasuks põhinõue summas 78 364.26 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 21 635.74 eurot, kokku 100 000 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks viivised põhinõudelt (78 354.26 eurot) alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude käenduslepingu järgse viivise määraga 0.05% iga tasumisega viivitatud päeva kohta.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.17. jaanuaril 2023 esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 19.02.2020 käendusleping, mille kohaselt käendaja poolt tagatavad nõuded tulenevad võlausaldaja ja võlgniku vahel 23.08.2019 sõlmitud ostu-müügilepingust nr xxxx ja neile lepingutele sõlmitud ja sõlmitavatest lisadest. 16.06.2021 sõlmiti hageja (müüja) ja D OÜ (ostja) vahel maksekokkulepe, mille kohaselt ostja kohustus tasuma müüjale 174 579.96 eurot. Samale maksekokkuleppele tuginedes nõuab hageja kostjalt võlgnevuse tasumist. Kostja on aga seisukohal, et viidatud maksekokkuleppest ei nähtu, et tegemist oleks ostu-müügilepingu nr xxxx lisaga ning sellest tulenevalt ei vastuta kostja käendajana ostja poolt maksekokkuleppe täitmise rikkumise eest. Kuigi käenduslepingu punktis 1.2. on fikseeritud, et käendaja vastutab kõikide maksekokkuleppes ja selle lisadest tulenevate ostja olemasolevate ja tulevikus tekkida võivate kohustuste eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, müügilepingu alusel müüdud kaupade ostuhinna tasumise, müügilepingus sätestatud kohustuste rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige leppetrahvi ja viiviste tasumise ning kahjude hüvitamise, samuti ostjalt eelnimetatud võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahjude hüvitamise eest, on nimetatud lepingu punkt vastuolus VÕS § 142 2 (12)
2-22-19372 lõikega 2. Nimetatud säte näeb ette, et tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendusleping on sõlmitud varem kui 16.06.2021 sõlmitud maksekokkulepe ning puudub alus eeldada, et käenduslepingu punktis 1.2. on silmas peetud just seda maksekokkulepet, millele tuginedes on hagiavaldus esitatud.
7.Kui kohus leiab, et käendusleping kehtib ka 16.06.2021 koostatud maksekokkuleppe osas, esitab kostja järgmised vastuväited: VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu punktis 1.4. on fikseeritud, et käendaja vastutab lepingu punktis 1.1. nimetatud kohustuste täitmise eest solidaarselt ostjaga. Samuti nähtub käenduslepingu punktist 1.5., et müüjal on õigus esitada käendaja vastu nõue, kui müüja on andnud ostjale vähemalt 5-päevase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks, kuid ostja ei ole oma kohustusi ka täiendava tähtaja jooksul täitnud. Hageja ei ole pöördunud põhivõlgniku (ostja) poole ega nõudnud temalt kohustuse täitmist, seega ei ole täidetud käenduslepingus fikseeritud tingimus, mis annaks aluse nõuda käendajalt võlgnevuse tasumist. Käenduslepingu punkti 4.2. kohaselt ostja pankroti korral peab müüja esitama oma nõude pankrotimenetluses sätestatud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab müüja sellest viivitamatult teatama käendajale. Kuigi põhivõlgniku L OÜ (end. D OÜ) suhtes oli alustatud pankrotimenetlust ja määratud ajutine pankrotihaldur 08.11.2022 kohtumäärusega, mis oli avaldatud ka Ametlikes Teadaannetes, hageja sellest kostjat ei teavitanud. Kuna põhivõlgniku suhtes kuulutati Harju Maakohtu määrusega 14.12.2022 välja pankrot, peab hageja esitama oma nõude võlgniku vastu pankrotimenetluses. Olukorras, kus hageja esitab erinevates menetlustes oma nõuded nii põhivõlgniku kui ka käendaja vastu, võib juhtuda, et mõlemad nõuded rahuldatakse täies ulatuses ja sellest tulenevalt tekib hagejal õigus nõuda võlgnevust topelt ja seeläbi alusetult rikastuda. Kostjale ei ole teada, kas hageja on pankrotimenetluses oma nõude esitanud.
8.Hageja on küll esitanud terve rea arveid, mis tema väitel on tasumata, kuid ei ole tõendanud võlgnevuse suurust, sh ei ole tõendanud, mis summas võlgnevust on tasutud. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et oleks teavitanud põhivõlgnikku, mis hetkest alates maksekokkuleppes fikseeritud graafik enam ei kehti ning nõutakse kogu võlgnevuse tasumist. Kostja tuginedes Riigikohtu on 22.11.2016 lahendi nr 3-2-1-119-16 punktis 16 leidis, et põhivõlgniku pankroti väljakuulutamisega ei muutu nõue sissenõutavaks käendaja suhtes ja et puudub hagejal õigus nõuda võlgnevuse tasumist kostjalt kui käendajalt.
9.Käenduslepingu punkti 1.3. kohaselt on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma käesoleva lepingu alusel 100 000 eurot. Hageja nõue koosneb põhisummast 78 364.26 eurot ja viivistest summas 21 635.74 eurot, kokku 100 000 eurot. Seega isegi juhul, kui kohus hagi rahuldab, ei saa kostjalt välja mõista täiendavaid viiviseid põhinõudelt, menetluskulusid ja nendelt arvestatavaid viiviseid.
HAGEJA SEISUKOHT
10.13. veebruaril 2023 esitatud seisukohas hageja teatas, et nõuab võlgnevuse tasumist vastavalt hageja ja kostja vahel 10.03.2020 sõlmitud käenduslepingule. VÕS § 142 lg 2 teise lause kohaselt võib tulevast kohustust käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Paragrahvi 142 lg 2 teine lause võimaldab käendada tulevasi kohustusi, seob sellise käenduslepingu kehtivuse aga täiendava tingimusega. Tulevase kohustuse käendamine on lubatav juhul, kui käendatav kohustus on piisavalt määratletav. Piisav on määratletus juhul, kui käendatav kohustus on individualiseeritav selle 3 (12)
2-22-19372 võlgniku, võlausaldaja ja sisu osas. Kuigi seadus ei täpsusta otseselt, millise hetke seisuga tulevaste nõuete käendamise puhul piisavalt määratletust hinnata, tähendab määratletus tulevaste nõuete puhul eelkõige seda, et tulevase kohustuse tekkimise hetkeseisuga peab olema selge, et sellise kohustuse käendamine oli hõlmatud käendaja käendustahtega lepingu sõlmimise hetkel.
11.VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu punktis 1.4 on sätestatud, et käendaja vastutab lepingu punktis 1.1. nimetatud kohustuste täitmise eest solidaarselt ostjaga. Käenduslepingu punktis 1.1 järgi käendaja poolt tagatavad nõuded tulenevad 23.08.2018 ostu-müügilepingust nr. xxxx ning sõlmitud ja sõlmitavatest lisadest.
12.Kostja on kohustatud täitma hageja poolt hageja kasuks täitmata rahalised kohustused hiljemalt 14 (neljateistkümne) päeva alates hageja sellekohase kirjaliku teate kättesaamise päevast. Kostjale väljastati 29.11.2022 teatis käenduskohustuse täitmiseks.
13.Ostu-müügileping on allkirjastanud 23.08.2018 L OÜ (endise nimega OÜ D) juhatuse liikmena kostja, niisamuti nagu seda 10.03.2020 käenduslepingu ning 17.06.2021 maksekokkuleppe puhul. Viimasest tulenevalt jääb suure tõenäosusega hageja nõue pankrotimenetluses rahuldamata. Kostja põhivõlgniku juhatuse liikmena on võõrandanud L OÜ likvideerijale nö tankistile R. P. 02.09.2022, kes on alates nimetatud hetkest olnud juhatuse liikmeks ning muutnud ka ettevõtte nimeks L OÜ.
14.Perioodil 06.07.2021 – 22.07.2022 tasuti kokku 81 000 eurot. Edasiselt L OÜ ei ole täitnud kokkulepet ja seega kokkuleppe punkti 7 kohaselt oli võlausaldajal õigus nõuda kogu võlgnevuse tasumist. Nõuded muutusid käendaja suhtes sissenõutavaks siis, kui põhivõlgnik rikkus oma kohustusi.
15.Hageja rõhutas, et käenduslepingu punkti 1.3 kohaselt on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 100 000 eurot, mis ei piira aga käendaja vastutust temast endast sõltuva kohustuse rikkumise eest.
KOHTUISTUNG
16.10. aprillil 2023 toimunud kohtuistungil hageja jäi hagi ja 13.02.2023 esitatud seisukoha juurde. Nõue tulenebki maksukokkuleppest, rohkem arveid esitatud ei ole. Vastuseks kostja esindaja küsimusele maksekokkuleppe kohta sõnas hageja esindaja, et arved ei ole erinevad. 81 000 eurot on laekumisi toimunud, selle võrra on arved tasutud. Osa arveid tabelis ei kajastu. Nõue tuleneb tasumata arvetest ja müügilepingust. Maksekokkulepe on esitatud andmaks mõista, et on antud võimalus müügilepingust tulenevat kohustust täita. Ostu-müügilepingu alusel on maksekokkuleppes märgitud tasumata arved ja nende tasumata arvete osas ongi sõlmitud maksekokkulepe nende tasumata arvete tasumiseks. Maksekokkulepe on lepingu lisa. Sõnaliselt seda välja toodud ei ole.
17.Kostja tõi välja, et maksekokkuleppes on kirjas teised arve numbrid, kui need, mis hagis kirjas. Pole aru saada, mis dubleerib ja mis mitte. Nt hagi lk 6 – arve nr ja maksekokkuleppes teised numbrid. Summa kattub osaliselt. Käenduslepingu kohaselt ei tulene maksekokkuleppest käendatavale mingeid kohustusi. Maksekokkulepe ei ole kuidagi nimetatud ühegi lisana. Kostjale jääb ebaselgeks, millest kostja kohustus tulenes. Kostja ei saa eitada, et mingit kaupa ei tarnitud aga mida ja mis koguses, seda kostja ei mäleta. Kõik dokumendid on koos ettevõtte müügiga ka üle antud. Kostja ei nõustu, et 4 (12)
2-22-19372 kostja käendajana vastutaks maksekokkuleppe osas. Ostu-müügilepingus ei ole fikseeritud ühtegi summat, tähtaega. Kõiges pidi kokku lepitama lepingule sõlmitavates lisades. Ühtegi lepingu lisa kohtule esitatud ei ole. Pelgalt arvetest, mis hagile lisatud, ei saa järeldada, et käendaja peab nende arvete tasumise eest vastutama. Arve peaks tulenema mingist alusest. See, et kostja oli juhatuse liige ja samal ajal ka käendaja, ei tähenda, et sellest tuleneb käendaja vastutus. Maksekokkulepe ei ole kuidagi seotud ostu-müügilepinguga.
HAGEJA SEISUKOHT
18.09. mail 2023 esitatud seisukohas hageja teatas, et pankrotivõlgniku teadaolevate kohustuste suurus on aga vähemalt 1 785 642.05 eurot. Pankrotihaldur on edastanud hagejale 16.03.2023 koostatud võlausaldajate nõuete nimekirja, mille kohaselt on I järjekohaga nõudeid kokku summas 1 220 633.60 eurot. Vaadates, et vara väärtus ja tagasivõidetavate tehingute väärtus (mille laekumine oleneb hagiavalduse esitamisest pankrotihalduri poolt ning laekumine oleneb vastaspoole majanduslikust seisust) kokku on alla 500 000 eurot, siis on ilmselge, et pankrotimenetluses hageja nõue ei saa rahuldatud, ka mitte osaliselt.
19.Käenduskohustuse koostamisel s.o 29.11.2022 kostja poolt tasumata arvete (põhivõlg 78 364,26 eurot) lisadest on hagejal säilinud ainult arved A0432046, A0425581, A0397843, A0397871 ja arve A0410973. Nimetatud lisade näol on tegemist müügitellimustega, mis on teostatud müügilepingu nr xxxx raames. Hageja märgib, et kuna tegemist on vanemate müügitellimustega, mille alusel on esitatud 28.12.2022 hagiavalduse lisas 7 olevad arved, siis ei ole hagejal neid kõiki säilinud. Hageja leiab, et asjaolu, et osa müügitellimusi ei ole säilinud, ei anna alust jätta hagiavaldus osaliselt rahuldamata. Kauba kood, nimetus, kogus ja maksumus on toodud ka arvel, mida kostja ega ka põhivõlgnik ei ole 3 aasta jooksul vaidlustanud, vastupidiselt on 17.06.2021 maksekokkuleppes neid kinnitatud.
20.Hageja märgib, et käenduslepingus olid fikseeritud need müügitellimused algusega MT, mis olid põhivõlgniku poolt tellitud käenduslepingu sõlmimise hetkeks. Ka käenduslepingu punktis 1.1.2 kohaselt tagab käendaja/kostja ka tulevikus müügilepingu alusel tekkivate nõuete eest. VÕS § 29 lepingu tõlgendamisel on ilmselgelt arusaadav, et käenduslepingu sõlmimisel oli eesmärgiks, et käendusleping tagab ka põhivõlgniku poolt tulevikus tehtud tehingute eest sh tulevikus hagejalt ostetud kaupade alusel tasumata arvete eest. Kostja, kui põhivõlgniku juhatuse ainuliige, ei saa asuda väitma ca 3 aastat hiljem, et ta ei tea, kas ta on arvetel toodud kauba ikka tellinud või kätte saanud, eriti veel olukorras, kus kostja on juhatuse liikmena nimetatud hagiavalduses välja toodud tasumata arveid 17.06.2021 maksekokkuleppes veelkord kinnitanud ja lubanud neid tasuda täiendava tähtaja jooksul. Juhul, kui kostja, kes oli juhatuse ainuliige ja maksekokkuleppe allkirjastajaks, ei oleks nõustunud arvetega ja või seal toodud kauba saamise ja summadega, ei oleks ilmselgelt ka ükski isik kokkulepet sõlminud. VÕS § 220 lg 3 alusel ei ole võimalik lepingu mittevastavusele tugineda, kuna see on esitatud hilinemisega so ca 3 aastat pärast kauba tarnimist ja arvete sissenõutavaks muutumist.
KOSTJA SEISUKOHT
21.23.05.2023 esitatud seisukohas hageja tõendite osas kostja teatas, et hageja viitab varasemalt, so koos hagiavaldusega esitatud arvetele ning on juurde lisanud müügitellimuste numbrid. Samas on aga hageja avaldanud, et säilinud on ainult 4 müügitellimust, mille hageja on lisanud. Kostja leiab, et ainult viitest arvete aluseks olevatele müügitellimustele ei piisa, hageja poolt lisatud arved ei ole ostu5 (12)
2-22-19372 müügi lepingu lisad. Kostja juhib tähelepanu, et kõik hageja poolt esitatud arved on allkirjastamata, märgitud on üksnes arve koostaja, kes arved vastu on võtnud, see ei kajastu.
22.Hageja on viidanud 09.05.2023 esitatud dokumendis arvetele nr A0307843 ja A0397871 (hagiavalduse lisad 7 vastavalt lk-d 16-17) ning märkinud, et need tulenevad müügitellimuse numbrist MT000239631. Arve nr A0307843 alusel kuulus tasumisele 7 680 eurot ning arve nr A0397871 alusel 9330 eurot, seega kokku 17 010 eurot, müügitellimus on aga esitatud kogusummas 16 043.28 eurot. Eelnevast nähtub, et arved ei vasta esitatud müügitellimusele. Kostja rõhutab, et hageja poolt esitatud müügitellimused MT000259449, MT000255274, MT000239631 on allkirjastatud üksnes ostja poolt ning müügitellimus TE0108509) on allkirjastamata. Kõigi eelnimetatud müügitellimuste punkti 7 kohaselt jõustub aga see lepingu lisa selle allkirjastatult tagastamise hetkest. Kuigi hageja on esitanud küll 4 müügitellimust, leiab kostja, et ka nendest tulenevalt ei saa tekkida tema kui käendaja vastutus. Ostu-müügi lepingu nr xxxx punkti 2.1. kohaselt antakse kaup üle vastavuses kauba saatelehega, mille ostja või ostja volitatud esindaja allkirjastab. Lepingu punkt 2.3. näeb ette, et müüja esitab ostjale kauba saatelehe alusel arve seitsme kalendripäeva jooksul pärast kauba üleandmist ostjale. Seega pidi arve esitamisele eelnema saatelehe esitamine. Saatelehti hageja esitanud ei ole. Kostja peab vajalikuks märkida, et ostu-müügi lepingu punktis 1.3. on fikseeritud, et leping koosneb lepingust, müüja hinnakirjast, lepingu lahutamatutest lisadest ning muudatustest, milles pooled lepivad kokku peale lepingule allakirjutamist. Hinnakirja hageja esitanud ei ole, seega ei ole teada, kas arvetel esitatud hinnad on lepingu lisaks oleva hinnakirjaga kooskõlas.
23.Hageja on viidanud VÕS §-le 220 lg 3, mille kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimuste mittevastavusele tugineda. Ostu-müügi lepingu kohaselt oli müüjaks hageja ja ostjaks D OÜ, mitte kostja. Kuigi hageja on avaldanud, et kostja oli ka põhivõlgniku juhatuse ainuliige ning ei esitanud ühtegi pretensiooni ostetud kaupadele või kogustele ning hageja poolt esitatud arvetele ning ei ole esitanud ka ühtegi väidet selle kohta, et ta ei ole arvetel toodud kaupa tellinud või saanud, siis kostja leiab, et hageja sellekohased väited ei ole antud juhul asjakohased. Käesolevas asjas esineb kostja käendajana ning hageja peab tõendama oma nõuet käendaja vastu. Kuigi kostja oli ostu-müügi lepingu sõlmimise ja kaupade tarnimise ajal tõesti ka juhatuse liige, ei oma tähtsust kostja tegevus juhatuse liikmena.
24.VÕS § 149 lg 1 kohaselt käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Hageja kinnitas kohtuistungil, et tema nõue tuleneb 16.06.2021 sõlmitud maksekokkuleppest, mis on ostu-müügi lepingu lisa. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et käendaja ei vastuta 16.06.2021.a. sõlmitud maksekokkuleppe täitmise eest. Viidatud maksekokkuleppest ei nähtu, et tegemist oleks ostumüügilepingu nr xxxx lisaga ning sellest tulenevalt ei vastuta kostja käendajana ostja poolt maksekokkuleppe täitmise rikkumise eest. Kuigi käenduslepingu punktis 1.2. on fikseeritud, et käendaja vastutab kõikide maksekokkuleppes ja selle lisadest tulenevate ostja olemasolevate ja tulevikus tekkida võivate kohustuste eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, müügilepingu alusel müüdud kaupade ostuhinna tasumise, müügilepingus sätestatud kohustuste rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige leppetrahvi ja viiviste tasumise ning kahjude hüvitamise, samuti ostjalt eelnimetatud võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahjude hüvitamise eest, on nimetatud lepingu punkt vastuolus VÕS § 142 lõikega 2. Nimetatud säte näeb ette, et tulevast 6 (12)
2-22-19372 kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendusleping on sõlmitud varem kui 16.06.2021 sõlmitud maksekokkulepe ning puudub alus eeldada, et käenduslepingu punktis 1.2. on silmas peetud just seda maksekokkulepet, millele tuginedes on hagiavaldus esitatud. Käenduslepingu punktis 1.2. fikseeritud maksekokkuleppe puhul on tegemist umbmäärase kokkuleppega ning kindlasti ei ole see piisavalt määratletav nagu seadus seda nõuab.
HAGEJA SEISUKOHT
25.21.06.2023 esitatud seisukohas hageja märgib, et jääb 9.05.2023 esitatud dokumendi punktis 2. märgitu juurde ning kordab, et kuna tegemist on vanemate müügitellimustega, mille alusel on esitatud 28.12.2022 hagiavalduse lisas 7 olevad arved, siis ei ole hagejal neid kõiki säilinud. Hageja leiab, et asjaolu, et osa müügitellimusi ei ole säilinud, ei anna alust jätta hagiavaldus osaliselt rahuldamata. Kauba kood, nimetus, kogus ja maksumus on toodud ka arvel, mida kostja ega ka põhivõlgnik ei ole 3 aasta jooksul vaidlustanud, vastupidiselt on hageja ja ostja vahel sõlmitud maksekokkuleppes neid kinnitatud.
26.Kostja juhib tähelepanu, et kõik hageja poolt esitatud arved on allkirjastamata, märgitud on üksnes arve koostaja, kes arved vastu on võtnud, see ei kajastu. Hageja viitab ostu-müügilepingu punktile 2.1, et kaup antakse üle vastavuses kauba saatelehega, mille ostja või ostja volitatud esindaja allkirjastab ning punktile 2.3, mille kohaselt müüja esitab ostjale kauba saatelehe alusel arve seitsme kalendripäeva jooksul pärast kauba üleandmist ostjale. Ehk kokkuvõtlikult ei pea arveid selle vastuvõtmisel allkirjastama.
27.Müügitellimuse nr MT000239631 kohaselt tellis ostja kauba Entec NS 26-13 (kood FI01-0252) 500 kg hinnaga 7 775 eurot, mille eest esitati arve nr A0397871 summas 7 775.00 eurot. Müügitellimuse nr MT000239631 kohaselt tellis ostja kauba NS 27-4 +Ca EuroChem (koodiga FI010270) 600 kg hinnaga 5 594.40 eurot, mille eest esitati arve nr. A0397843 summas 6 400 eurot.
28.Hageja leiab jätkuvalt, et osade müügitellimuste puudumine, ei anna alust jätta hagiavaldus osaliselt rahuldamata. Kauba kood, nimetus, kogus ja maksumus on toodud ka arvel, mida kostja ega ka põhivõlgnik ei ole 3 aasta jooksul vaidlustanud, vastupidiselt on 17.06.2021 maksekokkuleppes neid kinnitatud.
KOSTJA SEISUKOHT
29.17.08.2023 esitatud seisukohas kostja esindaja märkis, et kohus teavitas pooli 07.06.2023, et kohtuotsus tehakse teatavaks 15.08.2023. Kuigi lahendi tegemise aeg oli välja kuulutatud, esitas hageja 21.06.2023 ja 04.08.2023 veel seisukohad ja täiendavad tõendid. Pärast eelmenetluse lõppu esitatud tõendeid on kohtul õigus vastu võtta vaid TsMS § 237 lõikes 1 sätestatud tingimustel. Käesolevas asjas ei olnud hageja poolt esitatud tõendid mõnepäevase hilinemisega, vaid 1,5 ja 3 kuud peale kohtu määratud tähtaega, kusjuures menetlusdokumentide esitamise ajaks oli juba välja kuulutatud ka lahendi tegemise aeg. Kostja on seisukohal, et kuna menetlusdokumendid on esitatud peale kohtu poolt määratud tähtaega, tuleb nende vastuvõtmisest keelduda.
30.Kui kohus siiski leiab, et esitatud tõendid ja seisukohad tuleb vastu võtta. siis arusaamatuks jäävad hageja viited juba varasemalt, so koos hagiavaldusega esitatud saatelehtedele ning hageja selgitus, et puuduvad saatelehed esitab ta esimesel võimalusel. Hageja on lisanud 21.06.2023 esitatud menetlusdokumendi juurde 4 lisa – erinevad saatelehed. Mida hageja nendega tõendada soovib, sellele viidatud ei ole. TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt tuleb esitatud tõendite puhul viidata konkreetselt, 7 (12)
2-22-19372 millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Seetõttu jäävad hageja esitatud tõendid ebaselgeks. 04.08.2023 on hageja esitanud menetlusdokumendi ja sellega koos veel täiendavad tõendid. Menetlusdokumendis viidatakse varem korduvalt märgitud tasumata arvetele, samuti on lisatud kolm saatelehte. Selgitus on antud küll ühe tõendi osas – saateleht nr SL000055994 osas, kuid ülejäänud kahe saatelehe osas mingit viidet ei ole. Kokkuvõtvalt märgib kostja, et hageja esitatud menetlusdokument on ebaselge ja arusaamatu ning hageja on korranud juba varem esitatud seisukohti. Kostja palub kohtul hageja esitatud menetlusdokumente ja tõendeid mitte vastu võtta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
31.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära kostja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et puuduvad õiguslikud alused hagi rahuldamata jätmiseks.
32.23.08.2018 sõlmisid (allkirjastasid 23.08.2018 ja 31.10.20218) Scandagra Eesti AS (käesolevas menetluses hageja) ja D OÜ (praegune ärinimi L OÜ) ostu-müügilepingu nr xxxx. Lepingu punktide 1.1 ja 1.2 alusel kohustus Scandagra Eesti AS müüma D OÜ (ostjale) lepingus ja lisas kokku lepitud tingimustel müüja poolt pakutavaid kaupu (väetiseid, seemneid, taimekaitsevahendeid, silotootmistarvikuid, sööda tooraineid, loomasöötasid ja muid põllumajandustarvikuid ning kaupluses kaupu, millede täpne nimetus, kogus, vastuvõtu koht, maksetähtaeg ning muud olulised omadused reguleeritakse poolte vahel sõlmitavas lepingu lisas. Lepingu punktis 4.3 lepitu kohaselt ostja kohustus tasuma kauba eest esitatud arve alusel (t.lk. 8-11).
33.19.02.2020 sõlmisid hageja kui võlausaldaja ja D. V. (käendaja, käesolevas menetluses kostja) käenduslepingu (käendaja allkirjastas käenduslepingu 10.03.2020), mille alusel käendaja poolt tagatavad nõuded tulenevad võlausaldaja ja võlgniku D OÜ vahel 23.08.2018 sõlmitud ostumüügilepingust nr. xxxx ning lepingutele sõlmitud ja sõlmitavatest lisadest, sh lepingus konkreetselt viidatud 36-st lisast. Lepingu punktis 1.2. lepiti kokku, et käendaja vastutab lisaks lepingule sõlmitud/sõlmitavates lisadest tulenevatele kohustustele ka kõikide maksekokkuleppest ja selle lisadest tulenevate ostja olemasolevate ja tulevikus tekkida võivate kohustuste eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, müügilepingu alusel müüdud kaupade ostuhinna tasumise, müügilepingus sätestatud kohustuste rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige leppetrahvi ja viiviste tasumise ning kahjude hüvitamise, samuti ostjalt eelnimetatud võlgnevus(t)e sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahjude hüvitamise eest. Ostja poolt müügilepingu rikkumise tinginud asjaolud ei mõjuta käendaja kohustusi. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsummaks lepiti kokku 100 000 eurot (t.lk. 12-14).
34.07.06.2021 võlateatisega teatas hageja ostjale, et ostjal on tekkinud võlgnevus müüja ees kokku 202 569.49 eurot, sh põhisumma 159 364.26 eurot, sama seisuga arvestatud viivis 16 783.12 eurot ning sissenõudmiskulud 26 422.11 eurot. Hageja palus nõude tasuda hiljemalt 12.06.2021(t.lk 15).
36.16.06.2021 sõlmisid (allkirjastasid 17.06.2021) hageja ja D OÜ maksekokkuleppe, milles D OÜ kui võlgnik kinnitas, et tal on tekkinud kokkuleppes detailselt toodud arvetest tulenev kohustus 174 579.96 eurot. Kokkuleppe pooled leppisid võla tasumises igakuiste osamaksetena alates 30.06.2021 kuni 15.11.2025 (t.lk. 16-18).
35.29.11.2022 teatas hageja kostjale, et OÜ L oma võlgnevust hageja ees ei ole tasunud ja palus käendajal tasuda võlgnevuse summas 100 000 eurot (s.h põhisumma 78 364.26 eurot ja viivised 21 635.74 eurot hiljemalt 13.12.2022 (t.lk. 19, 20, 21). 8 (12)
2-22-19372
36.Harju Maakohtu määrusega 14.12.2022 kuulutati välja L OÜ (endine ärinimi D OÜ) pankrot (t.lk. 83-87). Hageja on 13.02.2023 esitanud avalduse pankrotivõlgniku pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks summas 116 704 eurot II rahuldamisjärgu nõudena (t.lk. 89-90).
37.Kostjal ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
38.Hageja põhiväited on: 1) käendaja poolt tagatavad nõuded tulenevad 23.08.2018 ostumüügilepingust nr. xxxx ja neile lepingutele sõlmitud ja sõlmitavatest lisadest; 2) ostu-müügilepingu, käenduslepingu ja maksekokkuleppe on allkirjatanud kostja kui põhivõlgniku juhatuse liige; 3) käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 100 000 eurot ei piira käendaja vastutust temast endast sõltuva kohustuse rikkumise eest; 4) juhul, kui kostja põhivõlgniku juhatuse liikmena ei oleks nõustunud arvetega ja või seal toodud kauba saamise ja summadega, ei oleks ta ilmselgelt kokkulepet sõlminud.
39.Kostja vaidleb hagile vastu põhjendustel, et: 1) hageja nõuab võlgnevuse tasumist maksekokkuleppele tuginedes ja kuna sellest ei nähtu, et tegemist oleks ostu-müügilepingu lisaga, ei vastuta kostja ostja poolt maksekokkuleppe täitmise rikkumise eest; 2) käendus on vastuolus VÕS § 142 lg-ga 2, sest on sõlmitud varem kui 16.06.2021 sõlmitud maksekokkulepe ja ei saa eeldada, et käenduslepingu punktis 1.2. on silmas peetud just seda maksekokkulepet, millele tuginedes on hagiavaldus esitatud; 3) hageja ei ole nõudnud põhivõlgnikult kohustuse täitmist, käenduslepingu punktis 1.5 toodud 5-päeva jooksul, mistõttu ole täidetud fikseeritud tingimus, mis annaks aluse nõuda käendajalt võlgnevuse tasumist; 4) hageja ei ole tõendanud, mis summas võlgnevust on tasutud; 5) ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et oleks teavitanud põhivõlgnikku, mis hetkest alates maksekokkuleppes fikseeritud graafik enam ei kehti ning nõutakse kogu võlgnevuse tasumist; 6) põhivõlgniku pankroti väljakuulutamisega nõue käendaja suhtes ei muutu sissenõutavaks.
40.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas kostjal on tekkinud käenduslepingu alusel kohustus hageja eest; 2) kas esinevad alused käendaja vastutuse rakendamiseks; 3) kui jah, siis kas ja millises ulatuses kostja põhivõlgniku kohustuste eest vastutab.
41.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Müügilepingu mõiste on toodud võlaõigusseaduse (VÕS) § 208, mille lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas menetluses ei ole vaidluse all hageja ja põhivõlgniku vahel ostumüügilepingu sõlmimine, sellest lepingust ostjal kohustuste tekkimine ja tekkinud kohustuste suurus. Kuna osja ei ole käesolevas menetluses menetlusosaline, siis ei pea kohus ka ostjaga sõlmitud lepingule hinnangut andma. Kohus analüüsib seda, mis tähendus hageja ja ostja vahel sõlmitud maksekokkuleppel menetluses on.
42.Käenduse mõiste on sätestatud VÕS § 142, mille lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise 9 (12)
2-22-19372 eest. Kohus leiab, et kostja poolt 10.03.2020 antud käendus tegelikult kujutab ennast TsÜS § 67 lg 2 esimeses lauses toodud tehingut, millega kostja vastavalt VÕS § 142 lg 1 ja § 143 lg 1 tagas kostja enda kontrolli all oleva äriühingu kohustuste täitmise. VÕS § 142 lg 2 alusel käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Kostja on füüsiline isik ehk tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (VÕS § 143 lg 2). Kuna kostjaga sõlmitud käenduslepingus käendaja vastutuse maksimumsumma on rahaliselt määratud, siis ei ole käendusleping tühine ja kostja ei vabane käenduslepinguga võetud ulatuses ostjal hageja ees tekkinud kohustuste täitmisest.
43.Kohus ei nõustu kostja väidetega tema poolt tagatud kohustuse ebamääratletuse kohta. Kohustuse määratletus tähendab võimalust individualiseerida kohustus konkreetse võlgniku, võlausaldaja ja sisu osas. Käenduslepingu sõlmimise ajal oli selge, kelle ja millisest tehingust tuleneva kohustuse tulevikus kostja käendajana hageja ees tagab. Kuna käendust ei ole antud määratlemata (globaalse) tagatiskokkuleppena, siis ei ole kostjaga sõlmitud käendusleping vastuolus heade kommetega ega tühine. Enda kontrolli all oleva äriühingu majandustegevusest tulenevate võlgnevuste käendamise korral Riigikohus on leidnud, et selline käendusleping ei ole vastuolus heade kommetega (vt 3-2-164-12 punkt 40). Eeltoodu alusel vastutab kostja käendajana ostja kohustuste täitmise eest.
44.VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Pooled on käenduslepingus kokku leppinud, et käendaja vastutab lepingu punktis 1.1. nimetatud (23.08.2018 ostu-müügilepingust) tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt ostjaga (vt leping punkt 1.4) ja lepingu punktis 1.2. nimetatud (maksekokkuleppest) tulenevate ostja kohustuste täitmise eest juhul, kui ostja ei ole vastavaid kohustusi ise õigeaegselt ja/või täielikult täitnud. Müüjal on õigus esitada käendaja vastu nõue, kui müüja on andnud ostjale vähemalt 5-päevase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks, kuid ostja ei ole oma kohustusi ka täiendava tähtaja jooksul täitnud (vt käenduslepingu punkt 1.5). Kohus ei nõustu kostja väidetega hageja poolt ostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise asjaolu tõendamata jätmise tõttu kostja vastu esitatud nõude rahuldamise võimatuse kohta. Hagiavalduse kohaselt kostja on võõrandanud L OÜ likvideerijale 02.09.2022. Nimetatud asjaolu ei ole vaidluse all. Seega ei ole vaidluse all ka asjaolu, et vähemalt kuni selle ajani oli ostja kosta kontrolli all. 07.06.2021 hageja on informeerinud ostjat võlgnevusest, on toonud välja tasumata arved ja võlgnevuse suuruse kokku 202 569.49 eurot (sh põhivõlgnevus 159 364.26 eurot, viivised 16 783.12 eurot ja sissenõudmiskulud 26 422.11 eurot) ja nõudnud ostjalt võlgnevuse tasumist hiljemalt 12.06.2021 (t.lk 15). Hageja on maksekokkuleppes välja toonud kõik tasumata arved, arvete alusel tasumisele kuuluvad summad ja arvete tasumata saldod. Maksekokkuleppe järgi oli põhivõlgnikul tasumata kõik alates 25.03.2019 kuni 31.05.2021 esitatud 47 arvet täies ulatuses kokku summas 174 579.96 eurot. Seejuures oli maksekokkuleppes toodud esimese arve tasumise tähtaeg 15.12.2019 ja viimase arve tasumise tähtaeg 21.06.2021 (t.lk. 16-19). Maksekokkuleppes toodud võlgnevuse suurusele kostja ostja seadusliku esindajana ei ole vastuväiteid esitanud. Ostja seadusliku esindajana oli kostjal võimalik kohtuvälises menetluses vastavad vastuväited esitada vältimaks sellega muu hulgas ka käendaja vastutuse rakendamist. Asjaolu, et pärast maksekokkuleppe sõlmimist hageja ei määranud ostjale täiendavat tähtaega 5 päeva võlgnevuse tasumiseks ei välista kostja vastu nõude esitamist. Maakohtu arvates kujutab maksekokkulepe ennast nõude tunnistamist põhivõlgniku poolt ja sellises olukorras täiendava tähtaja määramata jätmisel ei ole asjas tähtsust. 10 (12)
2-22-19372
45.Kostja vastu esitatud nõude kujundamisel on hageja hagis tuginenud tasumata arvetele (t.lk. 2231): arve nr tasumise aeg arve summa tasumata jääk 1) A0443282 01.08.2020 7 525.44 eurot 4 623.83 eurot 2) A0452548 20.08.2020 791.40 791.40 3) A0452543 20.08.2020 7 600.32 7 600.32 4) A0330878 01.09.2020 1 359.65 1 359.65 5) A0326531 01.09.2020 7 130.40 7 130.40 6) A0323062 01.09.2020 1 214.40 1 214.40 7) A0317338 01.09.2020 9 839.81 9 839.81 8) A0327671 01.09.2020 8 684.93 8 684.93 9) fin0006991 04.09.2020 1 076.76 1 076.76 10) A0469020 04.09.2020 80.20 80.20 11) fin0007133 10.09.2020 843.95 843.95 12) A0432046 01.10.2020 1 285.20 1 285.20 13) A0427504 01.10.2020 2 083.02 2 083.02 15) A0427498 01.10.2020 381.96 381.96 16) A0425581 01.10.2020 7 470.00 7 470.00 17) A0397843 01.10.2020 7 680.00 7 680.00 19) A0397871 01.10.2020 9 330.00 9 330.00 20) A0484254 14.10.2020 4 751.91 4 751.91 21) A0410973 15.10.2020 2 088.00 2 088.00 22) INT007268 21.12.2020 48.52 48.52 Kokku 78 364.26 78 364.26 Kohus on tuvastanud, et samades ulatustes olid eeltoodud arved tasumata ka 16.06.2021 maksekokkuleppe sõlmimise ajal ja neid samades ulatuses ostja on maksekokkuleppes sisuliselt tunnistanud. Seega maksekokkuleppes kajastatud kogu ostja võlgnevusest 174 579.96 eurost 78 364.26 eurot moodustab hagis toodud arvetest tulenev võlgnevus kostja vastu. Ülejäänud summat 96 215.70 eurot hageja kostjalt ei nõua. Kuna põhivõlgniku vastu pankrotimenetluses on esitatud tunnustamiseks nõue summas 116 704 eurot, mis on tekkinud 13.02.2023 seisuga, siis nõue põhivõlgniku vastu on ilmselt kasvanud kõrvalnõuete arvestamise tõttu.
46.VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Ostu-müügilepingus leppisid pooled kokku, et müüja esitab ostjale kauba saatelehe alusel arve seitsme kalendripäeva jooksul pärast kauba üleandmist ostjale. Ostja kohustus tasuma kauba eest esitatud arve alusel (ostu-müügilepingu punkt 4.3). Sama lepingu punkti 2.6. järgi, kui ostja viivitab kauba hinna tasumisega rohkem kui 60 kalendripäeva pärast arvel toodud tähtaega ja ei ole nimetatud summat tasunud ka peale müüja kirjalikku meeldetuletust 10 päeva jooksul või ei ole teinud müüjaga igakülgset koostööd võlgnevuse küsimuse lahendamiseks, on müüjal õigus lisaks lisas eraldi kokku lepitud viivisele nõuda ostjalt leppetrahvi summas 20% lepingu koguhinnast. Nende sätete alusel järeldab kohus, et kauba eest tasumine pidi toimuma arvel toodud tähtaja jooksul ja ostja vastu esitatud nõuded muutusid sissenõutavaks käesoleva otsuse punktis 45 toodud arvetel näidatud tähtaegade saabumisel.
11 (12)
2-22-19372
47.Käenduslepingu punkti 2.3. järgi käendaja on kohustatud täitma ostja poolt müüja kasuks täitmata rahalised kohustused hiljemalt 14 päeva alates müüja sellekohase kirjaliku teate kättesaamise päevast. Kui käendaja viivitab müüja nõutud kohustuse täitmisega, on ta kohustatud maksma müüjale viivist 0,05% tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõudis käendajalt kohustuse tasumist 29.11.2021. Kostja ei ole hiljemalt 13.12.2021 kohustust täitnud. Seega on nõuded kostja vastu muutunud sissenõutavaks alates 14.12.2021. Kohus rahuldab hagi kosta vastu ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 78 364.26 eurot.
48.Käenduslepingu punkti 2.3. alusel on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt alates 14.12.2021. Kuna sellest ajast kuni otsuse ettevalmistamiseni (24.08.2023) 619 päeva arvestatud viivise suuruseks on 24 253.74 eurot (78 364.26 x 619 x 0,05%) ja kostja vastutus on piiratud 100 000 euroga, siis rahuldab kohus hagi viivise väljamõistmise osas hagi osaliselt summas 21 635.74 eurot (100 000 - 78 364.26). Hageja on nõudnud hagi rahuldamist ja kostjalt tema vastutuse maksimumsumma ületavas osas võlgnevuse väljamõistmist, sh kuni põhinõude täitmiseni viivise nõudmist, mille rahuldamiseks puudub seaduslik alus, sest kostja vastutus on piiratud maksimumsummaga ja teda ei ole võimalik seda ületavat osas solidaarkohustuse täimiseks kohustada. Menetluskulud
49.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse põhinõude osas täies ulatuses, kuid viiviste osas osaliselt, siis kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
50.Kohus on nõudnud pooltelt menetluskulude nimekirjade esitamist ja on ka küsinud seisukohad menetluskuludele, kuid vaidluse olemust arvestades peab otstarbekas määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.
51.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.