Harju Maakohus
Kohtunik
Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
24. august 2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-103703
Tsiviilasi
OÜ EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla nõudes
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Berit Asuküla (EFTA Legal OÜ, registrikood 16166719, Tähe 135, Tartu linn, 50107, e-post: xxx); Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx, e-post: xxx).
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Asjaolud
24.01.2023 esitas hageja Pärnu Maakohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 45 euro nõudes. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku 30.01.2032, mis on kätte toimetatud 15.02.2023. Kostja esitas 15.02.2023 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu kohtunikuabi andis 28.02.2023 avalduse üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. 14.03.2023 esitas hageja kohtule hagiavalduse, milles nõudis kostjalt võlgnevuse 45 euro väljamõistmist. Kohus võttis hagiavalduse 20.03.2023 menetlusse. Hageja esitas 12.05.2023 hagist loobumise avalduse. Hageja kinnitas, et kostja tasus talle hagis nõutud 45 eurot. Hageja palus seoses hagist loobumisega tagastada talle pool tasutud riigilõivust 17,50 eurot. Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista ülejäänud riigilõivu 82,50 eurot, lepingulise esindaja kulud 330 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kostja teatas vastuseks, et on kompromissina nõus tasuma riigilõivu 82,50 eurot ja esindaja kulud 150 eurot. Kompromissi pooled ei sõlminud. Kohutmääruse põhjendused TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 näeb ette, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Käesolevas asjas esitas hageja hagist loobumise avalduse 12.05.2023, sest kostja oli tasunud hagiavalduses nõutud võlgnevuse. Kostja ei vaielnud hagist loobumisele vastu ega taotlenud hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Eeltoodust lähtudes võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse käesolevas tsiviilasjas seoses hagist loobumisega. Hageja taotles seoses hagist loobumisega poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivus, kui hageja loobub hagist. Kuna hageja loobus hagist, kuulub tema taotlus poole riigilõivu tagastamiseks rahuldamisele. Hagejale tuleb tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust 35 eurost 17,50 eurot ja kanda see vastavalt hageja taotlusele EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank, märkides selgitusse „tsiviilasi nr 2-23-103703, riigilõivu osaline tagastamine“. Kohus osundab, et TsMS § 150 lg 3 järgi ei tagastata avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. TsMS § 168 lg 2 näeb üldnormina ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Ühtlasi tuleneb TsMS § 168 lõikest 5, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja palub menetluskulud kostja kanda jätta.
Kohus leiab, et hageja kulud tuleb vaatamata kostja vastuväidetele jätta hageja kanda. Kostja sai hageja esitatud tõendite kohaselt nõudest teada enne hagi esitamist. Kostjat teavitati leppetrahvist esmalt leppetrahvinõude jätmisega sõiduki kojamehe vahele. Enne kohtusse pöördumist saadeti kostjale meeldetuletus nõude kohta. Kostja sai nõudest vaieldamatult teada maksekäsu kiirmenetluses, kuid ei tasunud seda, vaid esitas vastuväite. Kuna kostja ei olnud nõus tasuma nõuet maksekäsu kiirmenetluses, pidi hageja esitama kohtule hagiavalduse. Hageja loobus hagist põhjusel, et kostja on nõude alles pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja ei toonud esile ega põhistanud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse jätta menetluskulud hageja kanda. Arvestades eeltoodut, tuleb tsiviilasja menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel jätta kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista poole ülejäänud riigilõivust 82,50 eurot, kulu õigusabile 330 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Arvestades antud vaidluse asjaolusid, samuti hagiavalduse ja selle lisade sisu ja mahtu, leiab kohus, et hageja õigusabikulud on taotletud ulatuses vajalikud ja neile kulunud aeg põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt õigusabikuludena välja 330 eurot. Täiendavalt mõistab kohus kostjalt välja poole hagimenetluses ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust ehk kokku 82,50 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kohus kostjalt välja ei mõista. Antud kulu kuulub TsMS § 4842 järgi hüvitamisele vaid siis, kui maksekäsu kiirmenetluses koostatakse maksekäsk või menetlus lõpetatakse võla tasumise tõttu. Käesoleval juhul jätkus menetlus hagimenetluses. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 412,50 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.