lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-143144/8

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-143144/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2011
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27
Selgitustaotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 404 lg 1Teave tarbijakrediidilepingu muude tingimuste muutmise kohtaTsMS § 4 lg 4Menetlusõiguste käsutamineTsMS § 430 lg 1, 3KompromissTsMS § 656 lg 1, 2Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedVÕS § 416 lg 1Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangudTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 351Asjaolude väljaselgitamine kohtuistungil

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-24-143144/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja16.09.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-143144

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi Svetlana Kozlovi vastu võlgnevuse nõudes

Apellatsioonkaebuse hind

3781 eurot 41 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. septembri 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine Vastustaja (kostja) Svetlana

XXXXXXXXXXXX)

Kozlov

(isikukood

RESOLUTSIOON

1.Võtta B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus menetlusse.
2.Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Viru Maakohtu 16. septembri 2025 otsus osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesanded
TsMS § 440 lg 1Hagi õigeksvõtmine
TsMS § 442 lg 8Otsuse sisu
TsMS § 641 lg 1Menetlusosalistele apellatsioonkaebusest teatamine
TsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjal
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 408 lg 1Lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed
VÕS § 410 lg 1Väljaspool äriruume sõlmitava lepinguna ja sidevahendi abil sõlmitud lepinguna tarbijakrediidileping
4.Rahuldada B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab läbivaatamisel. Edasikaebamise kord

maakohus

asja uuel

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 4. veebruaril 2024 Viru Maakohtule hagiavalduse Svetlana Kozlovi (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse järgi sõlmisid Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc, krediidiandja) ja Svetlana Kozlov 30. novembril 2023 tähtajatu laenulimiidi lepingu. Lepingu sõlmimiseks esitas kostja krediidiandja iseteeninduskeskkonnas taotluse. Samal päeval edastas krediidiandja taotluses märgitud e-postiaadressile teavituskirja, lepingu üldtingimused ja eritingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima isikukoodi ja saadetud PIN-koodi kasutades krediidiandja iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti leping sõlmituks. Taotluses esitas kostja järgmised andmed: tema sissetulek on 2300 eurot ja igakuised kulutused 0 eurot, ülalpeetavaid on kaks ja laenu eesmärk on kodu parendamine. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid. Krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist analüüsinud kostja finantsolukorda ja hinnanud tema krediidivõimelisust Swedbank AS kontoväljavõtte alusel. Kostja esitatud ja krediidiandja kogutud andmeid kogumis analüüsides leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja eeldas põhjendatult tema võimet kohustusi täita. Seega järgis krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega.
1.detsembril 2023 kandis krediidiandja kostja kontole 2500 eurot. Kostja kohustus tasuma raha kasutamise eest intressi 41,35% aastas ehk 0,1132800% päevas. Krediidi kulukuse määr oli 50,16%, mis vastas Eesti Panga 31. mail 2023 avaldatud krediidi kulukuse kolmekordsele määrale. Kostja pidi tagastama 3059,91 eurot. Kostja tasus 130 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 74,06 eurot, kulude katteks 5 eurot ja intressi katteks 50,94 eurot. Kostja rikkus lepingut jättes tasumata järgmised osamaksed: 129,78 eurot (maksetähtaeg 1. veebruar 2024), 127,46 eurot (maksetähtaeg 1. märts 2024), 131,03 eurot (maksetähtaeg 1. aprill 2024), 135,85 eurot (maksetähtaeg 1. mai 2024). Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 12.1 edastas krediidiandja 16. aprillil 2024 kostjale tema konto kaudu teatise, et võla tasumata jätmisel öeldakse leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud, lõppes leping 1. mail 2024 ja nõue muutus sissenõutavaks. Kostjat teavitati 3. mail 2024 nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla 2425,94 eurot, intressi 285,04 eurot, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 5. mail 2024 kuni hagi esitamiseni 4. veebruaril

2025 sissenõutavaks muutunud viivise 764,94 eurot ja edasiulatuvalt seadusjärgses määras tasumata põhinõudelt kuni kohustuse täitmiseni. Kuivõrd hageja edastas kostjale 12. juulil 2024 nõudekirja, 1. augustil 2024 pretensiooni ja 22. augustil 2024 hagihoiatuse, nõuab hageja sissenõudmiskulu 35 eurot hüvitamist.

2.10. veebruari 2025 kirjas palus kostja võimalust võla ajatamiseks, s.o tasudes igakuiselt 100 eurot. Kostja sai hagi menetlusse võtmise määruse ja hagi koos lisadega isiklikult kätte 11. veebruaril 2025. Tähtaeg hagile vastamiseks oli 25. veebruar 2025.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 16. septembri 2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja 10. veebruari 2025 taotlust ei saa käsitleda hagi õigeksvõtuna TsMS § 440 lg 1 mõistes. Samuti ei pidanud maakohus vajalikuks lahendada asja tagaseljaotsusega. TsMS § 405 alusel menetles kohus asja lihtmenetluses. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudena VÕS § 402 lg 1 mõistes. Maakohus leidis, et krediidiandja ei öelnud lepingut kehtivalt üles, kuna kostjale edastatud teatises ei kajastu selle kuupäeva, lepingu ülesütlemise kuupäeva, samuti on tarbijale antud võla tasumise tähtaeg ebaselge, teatis ei olnud üheselt arusaadav ega vastanud VÕS § 416 lg 1 nõuetele. Seega oli ülesütlemine tagajärjetu ehk ei toonud kaasa lepingu lõppemist. Maakohus asus seisukohale, et poolte tarbijakrediidileping on VÕS § 404 lg-s 1 järgi tühine. Tõenditest ei nähtu, et krediidiandja Multitude Bank p.l.c oleks kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis edastanud tutvumiseks lepingu, lepingu üld- ja eritingimused ning Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe. Kostja on dokumendid kohtumenetluses kätte saanud, kuid seda ei loeta VÕS § 404 lg 1 teise lause järgi viivitamatuks lepingudokumendi üleandmiseks. Seadus ei näe ette, et krediidi kättesaamine kõrvaldaks VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vormi järgimata jätmisest tingitud tarbijakrediidilepingu tühisuse (VÕS § 408 lg 1 esimene alternatiiv). VÕS § 410 lg 1 järgi ei välista sama seaduse § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil, kuid ka sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Internetiportaali vahendusel lepinguga (sh lepingu üld- ja eritingimuste ning Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehega) tutvumine/kinnitamine ei vabasta krediidiandjat kohustustest edastada kostjale, kui tarbijale viivitamata leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ega kõrvalda lepingu edastamata jätmisest tulenevaid tagajärgi, s.o krediidilepingu tühisust. Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd tarbijakrediidileping pole üles öeldud kehtivalt, ei ole hagejal alust nõuda VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitist. Arvestades eeltoodut ning seda, et hageja ei ole esitanud alternatiivseid nõudeid, nõuete asjaolusid ega arvestusi, jättis maakohus hagi rahuldamata.

APELLATSIOONKAEBUS JA SELLE PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja leiab, et maakohus leidis vääralt, et lepingu ülesütlemise eeldused ei ole täidetud ja et laenuleping on tühine. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja kostjale on vajalikud dokumendid edastatud. Krediidiandja 16. aprilli 2024 teatist saab käsitleda lepingu ülesütlemisena ning selle edastamise viis (kostja teatatud aadressile lepingus sätestatud viisil) vastab lepingu üldtingimuste p-le 12.1. Kostja ei ole vaidlustanud lepingu ülesütlemise kehtivust ega väitnud, et ei ole teadet kätte saanud. Hageja märgib, et ka lepingu tühisuse korral tuleks kostjal saadu tagastada, kuna hageja on tõendanud, et krediidiandja kandis lepingu täitmiseks kostja kontole 2500 eurot. Materiaalõiguse kohaldamine esile toodud asjaoludele on kohtu ülesanne ja kohus ei ole seotud poolte õiguslike väidetega. Ka siis, kui hageja tugineb nõude õigusliku alusena konkreetsele sättele, tuleb kohtul hinnata nõude rahuldamise võimalusi hagi aluseks olevatel asjaoludel muudel võimalikel õiguslikel alustel. Maakohus oleks pidanud võtma seisukoha, kas hageja nõuet on võimalik rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohus seda otsuses ei teinud. Maakohus ei ole koostanud ühtegi kohtunõuet, ega palunud hagejal täpsustada asjaolusid, mh lepingu ülesütlemisega seoses, või esitada alternatiivseid nõudeid. Maakohus oleks pidanud andma hagejale võimaluse esitada lepingu kehtivuse ja võla tagastamata jätmise osas oma hinnang ning võimaluse nõue ümber kvalifitseerida. Jättes hagi sellisel viisil rahuldamata on maakohus võtnud hagejalt igasuguse võimaluse oma nõude maksmapanekuks. Arvestades, et kostja esitas 10. veebruaril 2025 teate, milles palub võimalust tasuda võlg 100 euro suuruste osamaksetega, oleks pidanud maakohus selgitamiskohustust täitma ja TsMS § 4 lg-st 4 juhindudes määrama pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal.
6.Maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt.
7.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11).
8.Ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet või otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p-d 1 ja 5). Ringkonnakohtul on õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese

astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2 teine lause).

9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud lahendi põhjendamise kohustust, jõudes vastuolulisele järeldusele, et tarbijakrediidileping ei ole kehtivalt üles öeldud ja samas on see tühine vorminõude rikkumise tõttu (TsMS § 442 lg 8). Samuti ei ole otsuses põhjendatud, miks ei saa lepingu tühisuse korral hagi siiski osaliselt rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel, kuigi hageja on esile toonud, et krediidiandja kandis kostja kontole 2500 eurot ja kostja on tagastanud 130 eurot. Ringkonnakohus ei saa aga puudust ise kõrvaldada, kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud olulisel määral täitmata TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded, jättes välja selgitama hagi aluseks olevad olulised asjaolud ja käesolevalt ei ole võimalik välistada, et hageja nõuet ei ole muul alusel võimalik rahuldada.
10.Kohus peab eelmenetluses välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 4). Tulenevalt TsMS § 351 lg-st 1 arutab kohus menetlusosalisega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Kohus peab pooltele selgitama muu hulgas asjaolude tõendamise koormust. Eelmenetluse ülesandeid ja kohtu selgitamiskohustust tuleb täita ka asja menetlemisel TsMS § 405 lg 1 alusel lihtsustatud korras.
11.Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks enne otsuse tegemist pooltega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid arutanud ega andnud võimalust täiendavaid põhjendusi ja tõendeid esitada. 16. jaanuari 2025 määrusega on maakohus kohustanud hagejat esitama hagiavalduse ning selgitanud tarbijakrediidilepingule kohalduvat õigust ja üldist tõendamiskoormust. Kuna määrus on tehtud enne hagiavalduse esitamist ja hageja on hagiavalduses nõutud asjaolud vähemalt osaliselt esile toonud, ei andnud kohtu selgitused hagejale infot esitatud hagiavalduse võimalike puuduste või tõendite sobimatuse kohta. Sellist järeldust ei ole võimalik teha ka 11. veebruari 2025 määruse resolutsiooni punktist 13, millega kohus määras hagejale tähtaja „esitada kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused“. Selgitamiskohustuse rikkumise tõttu ei taganud tähtaeg hagejale tegelikku võimalust esitatut täiendada. Kirjeldatud rikkumised toovad TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 ja lg 2 alusel kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis.
12.Ringkonnakohus märgib, et menetluse kestel on nii hageja kui kostja väljendanud soovi sõlmida kompromiss, kuid ei ole seni kohtuväliselt kokkuleppele jõudnud. Eelnevalt kirjeldatud rikkumiste kõrvaldamiseks ning kõikide tarbijakrediidilepingu kehtivuse aluseks olevate asjaolude põhjendamiseks ja tõendamiseks vajalike toimingutega võivad poolte menetluskulud oluliselt suureneda.
13.Ringkonnakohus selgitab, et kompromiss eeldab mõlemalt poolelt õigusrahu saavutamise huvides järeleandmiste tegemist. Hageja on senistes ettepanekutes järeleandmisena pakkunud kostjale võimalust tasuda võlg maksegraafiku alusel. Hagejal tuleks ka arvestada, et seni esitatu viitab tema nõuete aluseks oleva lepingu vähemalt osalisele tühisusele, mistõttu võib

hagejal ka olukorras, kus kostja tema ettepanekuga nõustub, siiski olla siiski vajalik kanda täiendavaid menetluskulusid, välistamaks kompromissi kinnitamata jätmist TsMS § 430 lg 3 alusel.

14.Arvestades eeltoodut on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik õigusrahu saavutamiseks ja edasiste menetluskulude tekkimise vältimiseks lõpetada asi kompromissiga, milles kostja kohustub hagejale tasuma põhinõude ja seadusjärgsed kõrvalkulud. Seda on hagejal eelduslikult õigus nõuda sõltumata lepingu kehtivusest. Pooled võivad kohtule esitada kinnitamiseks kompromisslepingu kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni (TsMS § 430 lg 1). Samuti on kohtul võimalik pooled kokkuleppe sõlmimise eesmärgil isiklikult kohtusse kutsuda (TsMS § 4 lg 4 teine lause).
15.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval