X hagi Y vastu kingitud asja tagastamise ja kinnistusraamatu omanikukande muutmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 05.05.2023. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 05.06.2023. a apellatsioonkaebus (täpsustatud 20.06.2023. a)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Jelena Karžetskaja (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Y (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht: XXX, e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 05.05.2023 otsus jätta muutmata.
2.X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulude puudumise tõttu neid rahaliselt kindlaks ei määrata. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise 1(6)
taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE
1.X (edaspidi hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagi Y (edaspidi kostja) vastu kingitud asja tagastamise ja kinnistusraamatu omanikukande muutmise nõudes (tl 5-8). Hageja palub kohustada kostjat andma üle kinnistu asukohaga XXX valdus (edaspidi XXX kinnistu) ning kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks selliselt, et kehtiv kanne, mille kohaselt XXX kinnistu ainuomanik on kostja, kustutatakse ära ning tehakse uus omanikukanne, mille kohaselt kantakse kinnistu ainuomanikuks hageja. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ja kostja vahel on 13.09.2017 sõlmitud notariaalselt tõestatud kinkeleping, mille esemeks on XXX kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Vastavalt kinkelepingu punktile 4.1. on XXX kinnistu koormatud tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega elamule hageja kasuks. 08.07.2021 teavitas kostja hagejat e-kirja teel, et XXX kinnistu suhtes on sõlmitud üürileping ning, et hageja asjad on eluruumidest välja tõstetud. 10.07.2021 teatas kostja, et 16. kuupäevast kolib majja perekond sisse. Kostja on hagejale kuuluvad isiklikud asjad elamust välja tõstnud elamu keldrisse ning ka läbi kolmanda isiku osa hagejale kuuluvatest asjadest toimetanud hageja ettevõtte laohoonesse. 19.01.2021 esitas hageja notariaalselt tõestatud kinkelepingust taganemise avalduse. Avaldus oli kostjale kätte toimetatud kohtutäituri vahendusel. Kostja ignoreeris hageja avaldust kinkelepingust taganemiseks ega ei kontakteerunud hagejaga. Kostja on oma käitumisega näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust, mis seisneb selles et kostja on sõlminud XXX kinnistu suhtes üürilepingu ning tõstnud hageja isiklikud asjad eluruumidest maja keldrisse ning osa asju toimetanud hageja ettevõtte laohoonesse. Samuti teavitas kostja hagejat sellest, et see ei ole hea mõte, kui hageja elamus käib. Kostja sellist käitumist saab lugeda jämedaks tänamatuseks kinkija (hageja) suhtes. Lisaks eeltoodule leiab hageja, et kostja jätab õigustamatult täitmata kinkelepingus sätestatud kinkega seotud koormise. Hageja kasuks on seatud tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus XXX kinnistule. Hageja hinnangul jätab kostja õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise. Hageja sai teada oma kinkelepingust taganemise õigusest 08.07.2021, s.o päeval, mil kostja teatas maja välja üürimisest ja hageja isiklike asjade väljaviimisest. 19.10.2021 esitas hageja notariaalselt tõestatud kinkelepingust taganemise avalduse. Kostja on taganemisavalduse kätte saanud, seega on taganemisavaldus kehtiv. Hageja leiab, et kostjal tuleb leping tagasi täita: anda üle nii kinnistu valdus kui ka nõusolek vastavate kinnistusraamatu kannete tegemiseks omaniku vahetuse kohta.
2.Kostja ei täitnud kinkelepingust tulenevat kohustust, anda hagejale võimalust oma isikliku kasutusõiguse realiseerimiseks. Hageja ei eita asjaolu, et pidas kostjaga läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, millega muuhulgas isiklik kasutusõigus kustutataks, kuid läbirääkimiste pidamine ei tähenda kokkuleppe sõlmimist. Isiklik kasutusõigus on kehtiv ning kehtivad ka sellest tulenevad hageja õigused. Hagejal on õigustatud huvi XXX kinnistu suhtes. Hageja kasutas seda iga kord, kui ta Eesisse ametireisile sõidab. Hagejale kuuluv tehas asub naaberkülas ning tehase töötamise juhtimiseks peab hageja olema selle käeulatuses. Kuna kostja on tõstnud hageja asjad elamust välja ning ei andnud võimalust kinnistut kasutada, pidi hageja kandma täiendavaid kulutusi elukoha broneerimiseks.
KOSTJA VASTUVÄITED
2(6)
3.Kostja palub hagiavalduse jätta rahuldamata. Kostja ei ole kunagi sõlminud XXX kinnistu suhtes üürilepingut ega andnud kinnistut kolmanda isiku kasutusse. Enne 08.07.2021 ja 10.04.2021 e-kirjade saatmist oli poolte vahel läbirääkimised ühisvara jagamise ja elatise maksmise kokkuleppe sõlmimiseks, mille käigus pakkus hageja kostjale sõlmida kokkulepe ja terviklikult lahendada ühisvara jagamise, elatise tasumise ja XXX kinnistu suhtes isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamise küsimused. Kuna hageja oli läbirääkimiste käigus nõus kustutama isiklik kasutusõigus, siis kostja planeeris peale vastava kokkuleppe sõlmimist ja isikliku kasutusõiguse kustutamist kinnistusraamatust anda XXX kinnistu üürile, kuid kuivõrd pooled ei ole nimetatud kokkulepet sõlminud, siis kostja oli sunnitud kinnistu mitte üürile andma. Hageja on korduvalt väljendanud kostjale suuliselt nõusolekut elamu üürile andmiseks, teatades kostjale, et kostja võib teha elamuga kõike, mida ta soovib. Väär ja tõendamata on hageja väide, et osa hagejale kuuluvatest asjadest on kostja läbi kolmanda isiku toimetanud hageja ettevõtte laohoonesse. Alates kinkelepingu sõlmimisest 2017 aastal kuni tänaseni hageja praktiliselt ei kasuta elamut (hageja kasutab elamut keskmiselt vaid mitu päeva 1-2 korda aastas). Peamine osa hageja isiklikest asjadest asub elamu eluruumis, osa hageja mittekasutatavatest asjadest, kui ka osa kostja ja poolte ühiste laste asjadest asuvad elamu keldris. Kostja käitumise näol ei ole tegemist jämeda tänamatuse ülesnäitamisega hageja vastu. Kostja poolt hagejale 2021 juuli edastatud e-kirjade näol on tegemist käitumisega, mis ei ole käsitletav jämeda tänamatusena. Kostja saatis e-kirjad emotsionaalsest seisundist, mis oli tingitud sellega, et pooled alates 2018 kuni tänaseni pidasid läbirääkimisi, kuid hageja pidevalt hoidis kõrvale kokkuleppe sõlmimisest, esitades kostjale aegajalt uusi ettepanekuid. Hageja on alates XXX kinnistu kostjale kinkimisest 2018 kuni tänaseni mitmeid kordi kasutanud elamu asemel hotelli, kuna see oli hageja sõnul tema jaoks mugavam. Kostja ei ole kordagi takistanud XXX kinnistu kasutamist hageja poolt.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
5.Otsuse põhjenduste kohaselt on kohus seisukohal, et kostja käitumine hageja suhtes ei ületanud seda eetilist piiri, mida võiks käsitleda jämeda tänamatusena. Käesolevas menetluses on küll 12.04.2023 toimunud kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja C ütlustega tõendatud, et kostja palus majast ära viia osad hagejale kuulunud asjad, s.o kontoritarbed, auguraua, arvuti klaviatuurid 2 tk, monitori ja printeri, kuid poolte selgituste kohaselt on ülejäänud kostja asjad jätkuvalt majas. Kostja selgituste kohaselt palus ta nimetatud hageja asjad majast ära viia põhjusel, et teha toast magamistuba, kus on olemas voodi ja kirjutuslaud. Kõik ülejäänud hageja asjad on jätkuvalt majas alles. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel on erinevatel ajahetkedel käinud läbirääkimised kokkulepete sõlmimiseks, s.h isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. Kohtu hinnangul ei saa kostjale ette heita soovi kinnistu suhtes tulevikus üürileping sõlmida, kuivõrd kostja on kohtule avaldanud, et tal on raske kinnistuga seotud igapäevaseid kulusid kanda ning poolte vahel olid käimas läbirääkimised isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. Kohtu hinnangul on usutav kostja väide, et peale läbirääkimiste nurjumisest teada saamist ta loobus üürilepingu sõlmimisest ning ta ei ole üürilepingut sõlminud. Vastupidist pole ka hageja käesolevas menetluses tõendanud. Kohtu hinnangul ei kvalifitseeru hageja hagiavalduses viidatud teod sellise jämeda tänamatusena, mis annaks aluse kinkelepingust taganemiseks.
6.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole pooltevahelisest kinkelepingust kehtivalt taganenud, sest taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud.
7.Kuna kohus on tuvastanud, et hagejal ei olnud õigust 13.09.2017 sõlmitud kinkelepingust taganeda, siis ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt tahteavalduste tegemist kinnistu tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks.
3(6)
Hageja apellatsioonkaebus 8.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda. 9.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt Apellant on seisukohal, et kohus ei ole nõuetekohaselt viinud eelmenetlust läbi. Kohus on jätnud menetlusosalistele selgitamata, millised asjaolud vajavad kohtu hinnangul täiendavat tõendamist ja mille kohta tuleks taotlusi esitada. Samuti ei ole kohus juhtinud tähelepanu pooltevahelise õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile. Apellandi arvates, andis kohus hinnangu ainult väidetele jämeda tänamatuse osas, jättes analüüsimata hageja väited lepingu rikkumisest. Samas Apellandi arvates olukorras, kui Kostja ei võimaldanud Hagejal kinnistu kasutamist, on tegemist kinkelepingust taganemise alusega VÕS § 267 lg 1 p 3 mõistes: kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
10.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg- st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise. 12.Maakohus on põhjendatult tuvastanud , et - Hageja ja kostja vahel on 13.09.2017 sõlmitud notariaalne kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping (tl 9-16) kinnistu asukohaga XXX (edaspidi XXX kinnistu) suhtes; - Kinkelepingu punkti 3.1 kohaselt kinkis hageja kostjale ning kostja võttis kinkena vastu XXX kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega; - Kinkelepingu punkti 3.2. kohaselt hageja ja kostja avaldavad, et lepingu eseme otsest valdust hageja poolt kostjale lepingu alusel üle ei anta ning lepingu ese jääb edaspidi hageja ja kostja kaasvaldusesse; - Kinkelepingu punkti 4.1 kohaselt on hageja ja kostja otsustanud koormata lepingu eseme tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega elamule hageja kasuks; - Kinkelepingu punkti 4.2 kohaselt lepingu esemega seotud kommunaalteenused, halduskulud, igapäevane hooldus jms) tasub kostja;
kulud
(tarbitud
- 08.07.2021 e-kirjaga teatas kostja hagejale, et „Maja üüritakse välja. C viis osa su asjadest ära. Ülejäänud hoitakse majas.“(tl 19, tõlge tl 21); - 10.07.2021 e-kirjaga teatas kostja hagejale, et „16. kuupäevast kolib sinna perekond sisse.“ (tl 18, tõlge tl 20); - 19.10.2021 tegi hageja notariaalse kinkelepingust taganemisavalduse (tl 25-28), mis on kostjale kätte toimetatud kohtutäituri vahendusel 29.11.2021 (tl 22-24). 13.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas hageja poolt kinkelepingust taganemine tõi kaasa õiguslikud tagajärjed. Vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas kostja on hagejat takistanud kasutada XXX kinnistut ning, kas kostja on hageja suhtes käitunud jämedalt tänamatult.
4(6)
14.Maakohus luges tõendatuks hageja väite, et kostja teatas hagejale, et maja üüritakse välja, samas ei leidnud tõendamist see, et maja ka tegelikult välja üüriti. Tõendamist ei leidnud ka see, et hageja jaoks oli kinnistu kasutamine piiratud. Asja materjalidest nähtuvalt küsis hageja kostjalt, saades kostja kirja maja välja üürimise kohta, et kas võib igal ajal sinna majja minna ja seal elada. Kostja vastas, et hagejal on selline õigus aga kuna sinna kolib perekond sisse, siis ei ole see hea mõte (tlk 20-21). Ringkonnakohus osutab, et eeltoodud kirjavahetusest nähtuvalt ei väitnud kostja, et hagejal ei ole, hoolimata sellest, et tema kasuks on seatud kinnistule isiklik kasutusõigus, õigus kinnistul viibida. Kuna asjas ei leidnud elamu väljaüürimine ka tõendamist, siis leidis maakohus kokkuvõtvalt põhjendatult, et kinnistu kasutamine ning sellega seotult ja jäme tänamatus kostja poolt hageja suhtes ei ole tõendamist leidnud.
15.Apellant on seisukohal, et kohus ei viinud nõuetekohaselt eelmenetlust läbi, jättes menetlusosalistele selgitamata, millised asjaolud vajavad kohtu hinnangul täiendavat tõendamist. Apellant väidab ka seda, et kohus ei ole juhtinud tähelepanu pooltevahelise õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile. Ringkonnakohus apellandi väidetega ei nõustu. 07.02.2023 kohtumääruses on maakohus õigussuhte kvalifitseerinud ning muu hulgas selgitanud pooltele, et hageja kohustus on tõendada materiaalsete ja formaalsete eelduste esinemise kehtivaks kinkelepingust taganemiseks. Maakohus on esile toonud, et kui hageja seisukoht on, et kostja on tema vastu üles näidanud jämedat tänamatust ja/või jätnud õigustamata täitmata kinkelepingus sätestatud kinkega seotud koormise, siis on see hageja tõendamiskoormis TsMS § 230 lg 1 üldreegli kohaselt. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebusega selles, et maakohus ei andnud hinnangut sellele, kas kostja rikkus hagejaga sõlmitud lepingut. Tuvastades, et tõendamata on kinnistu kasutamise takistamine, sh ka seetõttu, et osad hagejale kuuluvad kontoritarbed viidi ära, andis maakohus hinnangu ka sellele, kas tõendatud on kostja poolt kinkelepingu rikkumine. 16.Apellatsioonkaebuses tõi hageja ka esile, et maakohtus ei vaidlustanud kostja hageja väiteid üürilepingu sõlmimise kohta. Ringkonnakohtu arvates on hageja seisukoht ekslik. Maakohtus on kostja selgesõnaliselt esile toonud, et kostja ei ole vaidlusaluse kinnistu suhtes üürilepingut sõlminud (tlk 80). Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et ta ei pidanud üürilepingu sõlmimist tõendama. Hagi aluseks olevate väidete järgi seisnes kostja poolt kinkelepingu rikkumine/ jäme tänamatus hageja suhtes mh selles, et üürilepingu sõlmimise tõttu oli vaidlusaluse kinnistu kasutamine hagejal piiratud. Neid väiteid tuli hagejal tõendada, kuid hageja neid väiteid ei tõendanud. Ka apellatsioonimenetluses ei ole hageja esitanud tõendeid, mis tema maakohtus esitatud väiteid tõendaksid.
17.Asjas leidis tunnistaja C ütlustega tõendamist, et kostja palus majast ära viia osad hagejale kuulunud asjad, s.o kontoritarbed, auguraua, arvuti klaviatuurid 2 tk, monitori ja printeri (tlk 153 pöördel) ning need asjad viidi lähedalasuvasse hageja ettevõtte kontorisse. Poolte vahel ei olnud vaidlust maakohtus selles, et elamusse jäi jätkuvalt hagejale kuuluvaid isiklikke esemeid.
16.Ringkonnakohus leiab, et ka osade kontoritarvete ümberpaigutamine elamust hageja ettevõtte kontorisse ei saa pidada kinkelepingu rikkumiseks/ jämedaks tänamatuseks hageja suhtes. Asjas puuduvaid väited ja tõendid selle kohta, et nimetatud kontoritarvete ümberpaigutamine takistas hageja poolt kinnistu kasutamist või tekitas ebamugavusi ettevõtluse teostamisel. Seega tuleb asuda seisukohale, et maakohtu otsuse muutmiseks puudub alus. Menetluskulude jaotus 18.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kostjal menetluskulud puuduvad, siis menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata.. 5(6)
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.