3.Määrata kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
2-22-2960 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.A.B. (edaspidi hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagi Z.P. (edaspidi kostja) vastu kingitud asja tagastamise ja kinnistusraamatu omanikukande muutmise nõudes (tl 5-8). Hageja palub kohustada kostjat andma üle kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx valdus (edaspidi Xxxxxxxxxxx kinnistu) ning kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks selliselt, et kehtiv kanne, mille kohaselt Xxxxxxxxxxx kinnistu ainuomanik on kostja, kustutatakse ära ning tehakse uus omanikukanne, mille kohaselt kantakse kinnistu ainuomanikuks hageja. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ja kostja vahel on 13.09.2017 sõlmitud notariaalselt tõestatud kinkeleping, mille esemeks on Xxxxxxxxxxx kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Vastavalt kinkelepingu punktile 4.1. on Xxxxxxxxxxx kinnistu koormatud tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega elamule hageja kasuks. 08.07.2021 teavitas kostja hagejat e-kirja teel, et Xxxxxxxxxxx kinnistu suhtes on sõlmitud üürileping ning, et hageja asjad on eluruumidest välja tõstetud. 10.07.2021 teatas kostja, et 16. kuupäevast kolib majja perekond sisse. Kostja on hagejale kuuluvad isiklikud asjad elamust välja tõstnud elamu keldrisse ning ka läbi kolmanda isiku osa hagejale kuuluvatest asjadest toimetanud hageja ettevõtte laohoonesse. 19.01.2021 esitas hageja notariaalselt tõestatud kinkelepingust taganemise avalduse. Avaldus oli kostjale kätte toimetatud kohtutäituri vahendusel. Kostja ignoreeris hageja avaldust kinkelepingust taganemiseks ega ei kontakteerunud hagejaga. Kostja on oma käitumisega näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust, mis seisneb selles et kostja on sõlminud Xxxxxxxxxxx kinnistu suhtes üürilepingu ning tõstnud hageja isiklikud asjad eluruumidest maja keldrisse ning osa asju toimetanud hageja ettevõtte laohoonesse. Samuti teavitas kostja hagejat sellest, et see ei ole hea mõte, kui hageja elamus käib. Kostja sellist käitumist saab lugeda jämedaks tänamatuseks kinkija (hageja) suhtes. Lisaks eeltoodule leiab hageja, et kostja jätab õigustamatult täitmata kinkelepingus sätestatud kinkega seotud koormise. Hageja kasuks on seatud tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Xxxxxxxxxxx kinnistule. Hageja hinnangul jätab kostja õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise. Hageja sai teada oma kinkelepingust taganemise õigusest 08.07.2021, s.o päeval, mil kostja teatas maja välja üürimisest ja hageja isiklike asjade väljaviimisest. 19.10.2021 esitas hageja notariaalselt tõestatud kinkelepingust taganemise avalduse. Kostja on taganemisavalduse kätte saanud, seega on taganemisavaldus kehtiv. Hageja leiab, et kostjal tuleb leping tagasi täita: anda üle nii kinnistu valdus kui ka nõusolek vastavate kinnistusraamatu kannete tegemiseks omaniku vahetuse kohta.
2.Kostja ei täitnud kinkelepingust tulenevat kohustust, anda hagejale võimalust oma isikliku kasutusõiguse realiseerimiseks. Hageja ei eita asjaolu, et pidas kostjaga läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, millega muuhulgas isiklik kasutusõigus kustutataks, kuid läbirääkimiste pidamine ei tähenda kokkuleppe sõlmimist. Isiklik kasutusõigus on kehtiv ning kehtivad ka sellest tulenevad hageja õigused. Hagejal on õigustatud huvi Xxxxxxxxxxx kinnistu suhtes. Hageja kasutas seda iga kord, kui ta Eesisse ametireisile sõidab. Hagejale kuuluv tehas asub naaberkülas ning tehase töötamise juhtimiseks peab hageja olema selle käeulatuses. Kuna kostja on tõstnud hageja asjad elamust välja ning ei andnud võimalust kinnistut kasutada, pidi hageja kandma täiendavaid kulutusi elukoha broneerimiseks. Kostja vastuväited
3.Kostja palub hagiavaldus jätta rahuldamata. Kostja ei ole kunagi sõlminud Xxxxxxxxxxx kinnistu suhtes üürilepingut ega andnud kinnistut kolmanda isiku kasutusse. Enne 08.07.2021 ja 10.04.2021 e-kirjade saatmist oli poolte vahel läbirääkimised ühisvara jagamise ja elatise
2-22-2960 maksmise kokkuleppe sõlmimiseks, mille käigus pakkus hageja kostjale sõlmida kokkulepe ja terviklikult lahendada ühisvara jagamise, elatise tasumise ja Xxxxxxxxxxx kinnistu suhtes isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamise küsimused. Kuna hageja oli läbirääkimiste käigus nõus kustutama isiklik kasutusõigus, siis kostja planeeris peale vastava kokkuleppe sõlmimist ja isikliku kasutusõiguse kustutamist kinnistusraamatust anda Xxxxxxxxxxx kinnistu üürile, kuid kuivõrd pooled ei ole nimetatud kokkulepet sõlminud, siis kostja oli sunnitud kinnistu mitte üürile andma. Kostja ei ole kunagi sõlminud Xxxxxxxxxxx kinnistu suhtes üürilepingut ega andnud kinnistut kolmanda(te) isiku(te) kasutusse. Hageja on korduvalt väljendanud kostjale suuliselt nõusolekut elamu üürile andmiseks, teatades kostjale, et kostja võib teha elamuga kõike, mida ta soovib. Väär ja tõendamata on hageja väide, et osa hagejale kuuluvatest asjadest on kostja läbi kolmanda isiku toimetanud hageja ettevõtte laohoonesse. Alates kinkelepingu sõlmimisest 2017 aastal kuni tänaseni hageja praktiliselt ei kasuta elamut (hageja kasutab elamut keskmiselt vaid mitu päeva 1-2 korda aastas). Peamine osa hageja isiklikest asjadest asub elamu eluruumis, osa hageja mittekasutatavatest asjadest, kui ka osa kostja ja poolte ühiste laste asjadest asuvad elamu keldris. Kostja käitumise näol ei ole tegemist jämeda tänamatuse ülesnäitamisega hageja vastu. Kostja poolt hagejale 2021 juuli edastatud e-kirjade näol on tegemist käitumisega, mis ei ole käsitletav jämeda tänamatusena. Kostja saatis e-kirjad emotsionaalsest seisundist, mis oli tingitud sellega, et pooled alates 2018 kuni tänaseni pidasid läbirääkimisi, kuid hageja pidevalt hoidis kõrvale kokkuleppe sõlmimisest, esitades kostjale aegajalt uusi ettepanekuid. Hageja on alates Xxxxxxxxxxx kinnistu kostjale kinkimisest 2018 kuni tänaseni mitmeid kordi kasutanud elamu asemel hotelli, kuna see oli hageja sõnul tema jaoks mugavam. Kostja ei ole kordagi takistanud Xxxxxxxxxxx kinnistu kasutamist hageja poolt. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool omaks võttis või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldusest, mistõttu saab kohus need lugeda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - Hageja ja kostja vahel on 13.09.2017 sõlmitud notariaalne kinnistu kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping (tl 9-16); - Kinkelepingu punkti 3.1 kohaselt kingib hageja kostjale ning kostja võtab kinkena vastu Xxxxxxxxxxx kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega; - Kinkelepingu punkti 3.2. kohaselt hageja ja kostja avaldavad, et lepingu eseme otsest valdust hageja poolt kostjale lepingu alusel üle ei anta ning lepingu ese jääb edaspidi hageja ja kostja kaasvaldusesse; - Kinkelepingu punkti 4.1 kohaselt on hageja ja kostja otsustanud koormata lepingu eseme tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega elamule hageja kasuks; - Kinkelepingu punkti 4.2 kohaselt lepingu esemega seotud kommunaalteenused, halduskulud, igapäevane hooldus jms) tasub kostja;
kulud
(tarbitud
- 08.07.2021 e-kirjaga teatas kostja hagejale, et „Maja üüritakse välja. Meelis viis osa su asjadest ära. Ülejäänud hoitakse majas.“(tl 19, tõlge tl 21); - 10.07.2021 e-kirjaga teatas kostja hagejale, et „16. kuupäevast kolib sinna perekond sisse.“ (tl 18, tõlge tl 20);
2-22-2960 - 19.10.2021 tegi hageja notariaalse kinkelepingust taganemisavalduse (tl 25-28), mis on kostjale kätte toimetatud kohtutäituri vahendusel 29.11.2021 (tl 22-24).
6.Käesoleva asja õigeks lahendamiseks peab kohus andma hinnangu poolte vaidlusele selle üle, kas hageja on kehtivalt taganenud hageja ja kostja vahel 13.09.2017 sõlmitud kinkelepingust, mille alusel hageja kinkis kostjale Xxxxxxxxxxx kinnistu. Sama lepinguga koormas kostja kinnistu hageja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega.
7.Lepingust taganemise kui kujundusõiguse efektiivse kasutamise eelduseks on, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused selle õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleksid ka taganemise formaalsed nõuded. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus ja sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingust taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 mõttes. VÕS § 118 lg 1 on sätestatud, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama.
8.Erisätted kehtivad kinkelepingust taganemise osas. VÕS § 268 lg 1 on sätestatud, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. Hageja tugineb käesolevas menetluses VÕS § 267 p-le 1. VÕS § 267 p 1 kohaselt on kinkijal õigus lepingust taganemiseks, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust.
9.Riigikohus on varasemas praktikas märkinud, et kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja ei riku lepingut. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganeda. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt nt Riigikohtu 1. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 26-27). Riigikohus on varasemas praktikas märkinud veel seda, et käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt Riigikohtu 22.02.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15306, p 12).
10.Hageja oma hagis tugineb sellele, et kostja on kingisaajana oma käitumisega näidanud hageja kui kinkija vastu üles jämedat tänamatust, mis seisneb mh selles, et kostja palus viia hageja asjad elamust ära, osa hageja asju viis keldrisse ning teatas, et sõlmis kinnistu suhtes üürilepingu.
11.Vaidlust ei ole selles, et hageja on kinkelepingust taganemise avalduse esitanud ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta on teada saanud taganemise õiguse tekkimisest ja kostja on hageja kinkelepingust taganemise avalduse kätte saanud, kuid pooled vaidlevad kas kinkelepingust taganemine on lubatav. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hageja suhtes käitunud sellisel viisil, mida saab lugeda jämedaks tänamatuseks.
2-22-2960
12.Hinnates käesolevas asjas esitatud tõendeid ja konkreetse juhtumi asjaolusid, on kohus seisukohal, et kostja käitumine hageja suhtes ei ületanud seda eetilist piiri, mida võiks käsitleda jämeda tänamatusena. Käesolevas menetluses on küll 12.04.2023 toimunud kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja M.S.i ütlustega tõendatud, et kostja palus majast ära viia osad hagejale kuulunud asjad, s.o kontoritarbed, auguraua, arvuti klaviatuurid 2 tk, monitori ja printeri (tl 153 pöördel), kuid poolte selgituste kohaselt on ülejäänud kostja asjad jätkuvalt majas. Kostja selgituste kohaselt palus ta nimetatud hageja asjad majast ära viia põhjusel, et teha toast magamistuba, kus on olemas voodi ja kirjutuslaud. Kõik ülejäänud hageja asjad on jätkuvalt majas alles. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel on erinevatel ajahetkedel käinud läbirääkimised kokkulepete sõlmimiseks, s.h isikliku kasutusõiguse kustutamiseks (tl 82-85). Kohtu hinnangul ei saa kostjale ette heita soovi kinnistu suhtes tulevikus üürileping sõlmida, kuivõrd kostja on kohtule avaldanud, et tal on raske kinnistuga seotud igapäevaseid kulusid kanda ning poolte vahel olid käimas läbirääkimised isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. Kohtu hinnangul on usutav kostja väide, et peale läbirääkimiste nurjumisest teada saamist ta loobus üürilepingu sõlmimisest ning ta ei ole üürilepingut sõlminud. Vastupidist pole ka hageja käesolevas menetluses tõendanud. Kohtu hinnangul ei kvalifitseeru hageja hagiavalduses viidatud teod sellise jämeda tänamatusena, mis annaks aluse kinkelepingust taganemiseks.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole pooltevahelisest kinkelepingust kehtivalt taganenud, sest taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud.
14.Kuna kohus on tuvastanud, et hagejal ei olnud õigust 13.09.2017 sõlmitud kinkelepingust taganeda, siis ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt tahteavalduste tegemist kinnistu tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks.
15.Kohus märgib, et käsitles ja arvestas poolte väiteid ja tõendeid käesoleval juhul otsuses ulatuses, milles see hagi eset ning poolte väidete sisu arvestades oli asja lahendamiseks õiguslikult oluline. Ülejäänud väited ja tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust ning kohus neid seetõttu otsuses ei käsitle. Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
17.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus jätab hüvitatavate menetluskulude suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2023 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 05.05.2023 otsus jätta muutmata.
2.A.B.i apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulude puudumise tõttu neid rahaliselt kindlaks ei määrata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.