Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

kinnistusregistris registriosa nr 287235 all ning tervet elamut võib kasutada ainult elamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hxxx Txxxx esitas 20.02.2023. a Tartu Maakohtule hagiavalduse (tl 2-3) Vxxxx Pxxxxxxx vastu isikliku kasutusõiguse lõpetamise nõudes. Hageja taotleb, et lõpetada Vxxxx Pxxxxxxx isiklik kasutusõigus xxxxxxxxx linnas, xxxxxxxxxx asuvale kinnisasjale registriosa numbriga 287235. Asendada Vxxxx Pxxxxxxx kohustus anda nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 mõttes), millega kustutatakse Vxxxx Pxxxxxxx isiklik kasutusõigus kinnistusregistri registriosa nr 287235 III jaost tähtajatu isiklik kasutusõigus elamule, jõustunud kohtulahendiga TsÜS § 68 lg 5 tähenduses. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Esitatud asjaoludest nähtub, et Vxxxx Pxxxxxxx võõrandas 20.11.2000. a sõlmitud isikliku kasutusõiguse elamule seadmise- ja kinnistu kinkelepinguga talle kuulunud xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx linnas asuva kinnistu HxxxxTxxxxxxx. Võõrandamisel lepiti kokku ka tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmises Vxxxx Pxxxxxxx ja tema abikaasa Exxx Pxxxxxxx kasuks. Vastavasisulised kanded tehti kinnistusraamatus 18.01.2001. a. ExxxxPxxxxxxxxsuri xxxxxxxxxx.a. Vxxxx Pxxxxxxx elas kõnealuses elamus viimati 2014. a märtsini, mil ta oma tervislikust seisundist tulenevalt asus elama xxxxxxxxx Hooldekodusse. Hoolekandeasutuses viibib ta käesoleva ajani. Hageja ja ka tema perekonnaliikmed on käinud Vxxxx Pxxxxxxxx igakuiselt vaatamas ning saatnud talle ka pakke. Vxxxx Pxxxxxxx ei ole hagejalt kordagi küsinud xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx linnas asuva elamu kohta ega ole näidanud ka muud huvi selles osas üles. Vxxxx Pxxxxxxx ilmselt ei mäleta seda elamut. Kostja elab juba 9 aastat hooldekodus. Tema tervislikku seisundit arvestades ei ole tõenäoline, et ta koju (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) elama naaseks). 2022. a talvel palus hooldekodu juhataja hagejal otsustada, kas Vxxxx Pxxxxxxx jääb edasi xxxxxxxxxx või viiakse üle xxxxxxxxxxx vastvalminud hooldekodusse. Hageja tegi ettepaneku, et Vxxxx Pxxxxxxx võiks xxxxxxxxxx edasi jääda, kuna tal esineb probleeme nii arusaamise kui ka inimeste äratundmisega. Viimastel aastatel ei ole kostja hagejat enam ära tundnud, seega võib kostja teovõime olla piiratud. Hagejale teadaolevalt kostjale eestkostjat määratud ei ole. Iseseisvalt kostja asju enam

ajada ei suuda. Isikliku kasutusõiguse kustutamiseks vajab hageja kostja notariaalset nõusolekut, kuid kostja ei ole suuteline volikirja andma. Kostja ei mõista ilmselt volikirja tähendust. Kostja osalemiseks käesolevas menetluses võib hageja hinnangul olla vajalik kindlaks teha kostja tsiviilkohtumenetlusvõime ning vajadusel määrata talle eestkostja. Eestkostja ülesandeid võiks täita MTÜ Eesti Eestkostekorraldus. Kohus võttis 17.03.2023. a määrusega (tl 13) Hxxx Txxxxx hagiavalduse menetlusse. Kohus kuulas Vxxxx Pxxxxxxx ära 21.03.2023. a xxxxxxxxe Hooldekodus. Isik teadis oma sünniaega, kuid vanust mitte. Teab, et viibib puhkekodus. Kodu oli xxxx külas,xxxxxxxxxxxxxxx ning elas seal koos abikaasaga. Ei tea, kas abikaasa elab, kuna pole teda ammu näinud. Lapsi ei ole. Vxxxx Pxxxxxxx selgitas, et Hxxx Txxxx on talle sugulane, kuid sugulusastet ei tea. Hxxx teda vaatamas ei ole käinud. Vxxxo Pxxxxxxx ei tea, kuidas ta xxxxxxxxxxx maja sai. Ka ei mäleta, et ta oleks maja ära kinkinud, aga justkui midagi meenuks. Ei mäleta, milline see maja oli. Ka ei oska kommenteerida, miks ta maja ära kinkis. Kinkelepingut nähes ütleb, et ei ole maja kellelegi kinkinud ning notari juures käimist ei mäleta. Ei oska öelda, mis edaspidi majast saama peaks. Mäletab, et lubas Hxxxx seal elada. Ise läheks majja tagasi küll, aga jõud ei käi enam üle, et seal remontida. Eestkoste olemust Vxxxx Pxxxxxxx ei mõista ning avaldas, et sugulane teeb kõik, mis vaja. Kohus algatas 22.03.2023. a hagita menetluse Vxxxx Pxxxxxxx eestkostevajaduse väljaselgitamiseks (tl 17) (tsiviilasi nr 2-23-4515). 17.05.2023. a määrusega seadis kohus Vxxxx Pxxxxxxx üle eestkoste ning määras eestkostjaks Põltsamaa Vallavalitsuse tähtajaga kuni 17.05.2028. a. Vxxxx Pxxxxxxx üle seatud eestkoste on igakülgne. Kohtumäärus jõustus 06.06.2023. a. Põltsamaa Vallavalitsus VxxxxxPxxxxxxx eestkostjana esitas 01.08.2023. a kohtule kirjaliku seisukoha hagiavalduse osas (tl 27). Eestkosteasutus ei vaidle esitatud hagiavaldusele vastu. Seisukohas viidatakse Vxxxx Pxxxxxxx suhtes 2023. a aprillis läbi viidud ekspertiisile ning selle alusel koostatud ekspertiisiaktile. Eksperdi hinnangul esineb Vxxxx Pxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx, mida iseloomustavad mäluhäired intellekti tagasilangusega ning desorienteeritus. Vxxxx Pxxxxxxxxei suuda kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida sügava xxxxxxxxxx tõttu. Vxxxx Pxxxxxxx psüühilise seisundi prognoos on halb, seisund on pigem ajas süvenev ja pole raviga paranev. Seega on Põltsamaa Vallavalitsus veendunud, et Vxxxx Pxxxxxxx ei saa mina tagasi koju elama. Ükski pakutav sotsiaalteenus ei taga tema iseseisvat toimetulekut ega hakkamasaamist. Vxxxx Pxxxxxxx vajab pidevat kõrvalabi. Hageja on õigustatud nõudma isikliku kasutusõiguse kustutamist kinnistusraamatust.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et HxxxxTxxxxxxhagiavaldus tuleb rahuldada. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Vxxxx Pxxxxxxx (kinkija), ExxxxPxxxxxxx (kinkija abikaasa) ja Hxxx Txxxx (kingisaaja) sõlmisid 20.11.2000. a Jõgeva notar Kaja Tenissoni juures „Isikliku kasutusõiguse elamule seadmise- ja kinnistu kinkelepingu“ (tl 5-6). Vxxxx Pxxxxxxx kinkis viidatud lepinguga kinnisasja registriosa numbriga 287235, aadress xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx linn, xxxxxxxxx vald, xxxxxx maakond, kingisaajale xxxxxTxxxxxxx. Sama lepinguga kanti kinnistusregistrisse registriosa nr 287235 III jakku tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus elamule Vxxxx Pxxxxxxx ja Exxx Pxxxxxxx kasuks (kusjuures elamut võib kasutada ainult elamiseks). Exxx Pxxxxxxx suri 0xxxxxxxxx. a (tl 8).

Vxxxx Pxxxxxxx on eestkostealune, kes viibib alates 2014. a kevadestxxxxxxxxxx Hooldekodus. Arvestades tema vanust (82-aastane) ja tervislikku seisundit, saab pidada ebatõenäoliseks, et Vxxxx Pxxxxxxx saab realiseerida oma isiklikku kasutusõigust, mis on seatud xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx linnas (registriosa nr 287235) kinnistule. Kohus kuulas Vxxxx Pxxxxxxx ära 21.03.2023. a ning konstateeris, et Vxxxx Pxxxxxxxx puudub arusaamisvõime oma asjade ajamiseks, vajalike teenuste taotlemiseks ja dokumentide vormistamiseks. Kõiki asju peab tema eest ajama eestkostja. Kohus seadis 17.05.2023. a määrusega Vxxxx Pxxxxxxx üle igakülgse eestkoste ning seda viieks aastaks. Eksperthinnangu kohaselt on Vxxxx Pxxxxxxx psüühilise seisundi prognoos halb, seisund on pigem ajas süvenev ja pole raviga paranev. Seega on isiklik kasutusõigus kinnistule xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx linn muutunud Vxxxx Pxxxxxxx jaoks väärtusetuks. Oluline on seegi, et Vxxxx Pxxxxxxx ise enam elamuga seonduvat ei mäleta (kuidas maja sai, milline see välja nägi ja ka kinkimise fakti). Hxxx Txxxxx kinnitusel ei ole Vxxxx Pxxxxxxx hooldekodus veedetud aastete jooksul kordagi elamu vastu huvi üles näidanud ega teemat jutuks võtnud. Vxxxx Pxxxxxxx eestkostja Põltsamaa Vallavalitsus ei ole esitatud hagiavaldusele vastu vaielnud ning on nõus Vxxxx Pxxxxxxx kasuks seatud ksutusõiguse kusututamisega kinnistusraamatust. AÕS § 225 lg 1 sätestab, et isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. AÕS § 227 lg 1 sätestab, et isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks neist isikuist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 212 lg 1 sätestab, et kasutusvalduse võib lõpetada kasutusvaldaja ja omaniku kokkuleppel. Sama sätte lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kinnisasja omanik nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kasutusvaldus (isiklik kasutusõigus) kinnistule registriosa nr 287235 on selle õiguse omaja Vxxxx Pxxxxxxx jaoks kaotanud igasuguse tähtsuse. Tema terviseseisund ei võimalda sellest õigusest kasu saada ja olukorra muutumiseks puudub perspektiiv. Seetõttu on põhjendatud, et Vxxxx xxxxxxxx kasuks seatud isiklik kasutusõigus xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx linn kinnistule (registriosa nr 287235) lõpetatakse. Kuivõrd kohus lõpetab kostja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse, on hagejal õigus nõuda isikliku kasutusõiguse kohta kinnistusraamatusse tehtud kande kustutamist (AÕS § 642). Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt on asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel puudutatud isikuks kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutavale või muudetavale asjale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus rahuldab eeltoodu alusel hagi ja kohustab kostjat andma nõusoleku xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx linnas,xxxxxxxxxxxvallas, xxxxxx maakonnas asuvale kinnisasjale seatud isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 68 lg 5 alusel asendab Vxxxx Pxxxxxxx tahteavaldust käesolev kohtuotsus.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab eestkostetava nimel tehingute tegemiseks eestkostjal olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5, 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. Eestkostja ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks eestkostetava nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 järgi ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa ning sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet (p 10). Eestkostja on tulenevalt PKS § 183 lg-st 1 kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Põltsamaa Vallavalitsuse 01.08.2023. a seisukohast tulenevalt annab kohus eestkostjale nõusolek Vxxxx Pxxxxxxx kasuks seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamise lepingu sõlmimiseks, asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistamisavalduse esitamiseks kinnistusraamatu kande muutmiseks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas asjas on menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejat käesolevas menetluses esindanud lepinguline esindaja. Hageja õigusabikulude suurus kohtule esitanud ei ole. Kohus jätab hageja menetluskulud tervikuna hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.