Q OÜ hagi solidaarselt AS ÜHISTEENUSED, Julianus Inkasso OÜ ja OÜ Krediidiregister vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.11.2022.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Q OÜ 29.12.2022.a apellatsioonkaebus Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Q OÜ (registrikood XXXXXXXX, aadress XXX), lepinguline esindaja MP (e-post:XXX) Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, aadress Endla tn 15, Tallinn), lepinguline esindaja AT (e-post: XXX) Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, aadress A. Weizenbergi tn 20, Tallinn) Kostja III (apellatsioonimenetluses vastustaja III): OÜ Krediidiregister (registrikood 12400621, aadress A. Weizenbergi tn 20, Tallinn) Kostjate II ja III lepingulised esindajad: AK ja KR (epost:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1(14)
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 29.11.2022 otsus tühistada ning saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hageja nõue, põhjendused 1.12.10.2021 tegi AS Ühisteenused leppetrahvi nr 1022000512 30 eurot sõiduki reg nr XXXXXX juhile L. Puusepa 1a kinnistul parkimiskorraldusnõuete eiramise eest. Parkimiskorralduse eiramiseks on peetud seda, et sõiduk pargiti parkimiseks mitte ettenähtud kohta. Leppetrahvi saaja ehk nimetatud ajal ja kohas sõiduki parkija X esitas AS Ühisteenustele vaide. 15.10.2021 esitas AS Ühisteenused Xle otsuse, millega jättis vaide rahuldamata. 15.10.2021 andis X AS Ühisteenustele teada, et ei nõustu otsusega jätta vaie rahuldamata, ning ei tasu leppetrahvi. 01.11.2021 edastas AS Ühisteenused Xle pöördumise, milles palus Xl kui sõiduki kasutajal tasuda leppetrahv ning hoiatas, et kui leppetrahv ei ole tasutud hiljemalt 04.11.2021, siis edastab AS Ühisteenused selle sissenõudmiseks inkassoettevõttele. 2.Käesolevas asjas on AS Ühisteenused teinud leppetrahvi rikkumise eest, millise rikkumise eest võib LS kohaselt trahvida politseinik, mitte erasektor ehk AS Ühisteenused. Seega on tehtud leppetrahv seadusevastaselt, AS Ühisteenustele seaduses antud pädevust ületades. 3.Käesolevas asjas on AS Ühisteenustele teada tegelik leppetrahvi saaja ehk leppetrahvis esitatud auto kasutaja/parkija leppetrahvis märgitud ajal ja kohas, s.t on teada, et leppetrahvis märgitud ajal ja kohas kasutas leppetrahvis märgitud sõidukit X, mitte Q OÜ. Käesolevas asjas ei saanud AS Ühisteenused eeldada, et leppetrahv toimetati kätte AS Ühisteenuste poolt ka Q OÜ-le kui sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale, kui leppetrahv jäeti AS Ühisteenuste poolt sõiduki kojamehe vahele, sest seda sõidukit ei kasutanud leppetrahvi auto kojamehe vahele panemise ajal Q OÜ, vaid X. 4.Julianus Inkasso OÜ edastas 19.04.2022 Q OÜ-le e-kirja, milles andis teada, et kuna on tasumata AS Ühisteenuste poolt esitatud parkimistrahv nr 1022000512, siis menetleb nimetatud parkimistrahvi Julianus Inkasso OÜ ning Q OÜ-l tuleb tasuda leppetrahv ja inkasso tasu, kokku 71,14 eurot, hiljemalt 26.04.2022 Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele. Eeltoodud pöördumisele vastas Q OÜ, et Q OÜ leppetrahvi ega inkasso teenustasu ei tasu. 23.04.22 edastas Julianus Inkasso OÜ Q OÜ-le kirja, milles käskis Q OÜ-l leppetrahv ja inkasso teenustasu tasuda kompromissi korras 71,14 euro asemel 51,17 eurot, sest Julianus Inkasso OÜ on saanud Transpordiametilt
2(14)
teada, et Q OÜ on leppetrahvis märgitud sõiduki reg nr XXXXXX omanik või vastutav kasutaja ning sellest tulenevalt on käesolevaga teemaks olev leppetrahv Q OÜ nimel. 23.04.2022 esitas Q OÜ nõudele tagasiside, milles andis taaskord teada, et kõik käesolevaga teemaks olevad andmed leppetrahvi kohta, s.t leppetrahvile vaide esitaja ja tema andmed, saab Julianus Inkasso OÜ AS Ühisteenustelt ning Q OÜ leppetrahvi ei tasu. 28.04.2022 edastas Julianus Inkasso OÜ Q OÜ-le kirja, milles andis teada, et kui 16.05.2022 ei ole Q nõuet tasunud, siis paneb Julianus Inkasso OÜ Q OÜ nõudega (leppetrahviga ja inkasso teenustasuga) maksehäireteregistrisse taust.ee võlgnikuna üles. Sealjuures teatas Julianus Inkasso OÜ, et taust.ee-d kasutavad krediidiotsuste tegemiseks Eesti suurimad pangad, side- ja telekommunikatsioonifirmad, tarbijakrediidi pakkujad ning teised tuntud ettevõtted. Julianus Inkasso OÜ lisas, et olukorras, kus Q OÜ on kantud maksehäireregistrisse kui võlgnik, on Q OÜ-l äärmiselt raskendatud uute krediidilepingute sõlmimine. 29.04.2022 edastas Q OÜ nõudele ja hoiatusele tagasiside, milles Q OÜ kordas taaskord, et Q OÜ leppetrahvi ega inkasso teenustasu ei tasu ega nõuet ei tunnista, sest leppetrahvi saaja ei ole mitte Q OÜ, vaid see, kes AS Ühisteenustele käesolevaga teemaks oleva leppetrahvi kohta vaide esitas, ning kui Julianus Inkasso OÜ paneb Q OÜ seoses käesolevaga teemaks oleva nõudega üles taust.ee-sse kui võlgniku, siis esitab Q OÜ selle eest kahju hüvitamise nõude ja seda ka AS Ühisteenuste vastu. 5.30.05.2022 tõstatas Q OÜ koostööpartner, kes annab Q OÜle mh laenu, krediiti, Q OÜ-le kahtluse, et kas koostööpartneri ja Q OÜ vahel saab ikka usalduslik suhe jätkuda, sest Q OÜ koostööpartnerile on alates 27.05.2022 teada, et Q OÜ on 24.03.2022 parkimisvaldkonnas jätnud nõude täitmata Julianus Inkasso OÜ ees ja on sellega taust.ee-s võlgnikuna üles seatud. Toodust tulenevalt leidis koostööpartner, et kuni Q OÜ on maksehäireteregistris, s.t taust.ee-s üleval võlgnikuna, siis seni krediiti, laenu Q OÜ koostööpartnerilt küsima ei peaks. 6.Leppetrahvi nõudev lepingupool peab esitama ka kõik tõendid selle kohta, et parkimisleping oli sõlmitud ning millist parkimistingimust rikuti. AS Ühisteenused on esitanud pildid, millest ei selgu, et parklasse sõites sai autojuht parkimistingimustega tutvuda. Sõiduk oli pargitud kohta, mille vähemalt ühel poolel oli parkimiskohta tähistav valge joon maas ning näha on, et nimetatud sõiduki pargitud kohas puudub maas kollane märge, mis peaks näitama seda, et tegemist ei ole parkimiskohaga ning puudus ka parkimist keelav märk. Siis ei saa ette heita käesoleval juhul sõiduki juhile seda, et ta parkis käesoleval juhul sõiduki parkimiseks mitte ettenähtud kohta, sest sõiduki juht ei pidanud aru saama, et antud juhul oli tegemist kohaga, mis pole mõeldud parkimiskohaks.
7.Sõidukit reg nr XXXXXX kasutas leppetrahvis märgitud ajal, st 12.10.2021 ja kohas X. Seega tuleb lugeda, et käesoleval juhul lõpetas sõiduki reg nr XXXXXX kasutamise X 12.10.2021 ning seega tuli Q OÜ-l säilitada andmed selle kohta, kes kasutas sõidukit kuue kuu jooksul ehk 13.10.2021–13.04.2022. Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja poole pöörduti leppetrahviga seoses alles 19.04.2022. Seega ei pidanud Q OÜ enam omama andmeid selle kohta, kes nimetatud sõidukit 12.10.2021 kasutas, ning seega ei pidanud Q OÜ ei AS Ühisteenustele ega Julianus Inkasso OÜ-le alates 14.04.2022, sh pöördumisest alates ehk alates 19.04.2022 esitama tõendeid ega infot selle kohta, kes käesolevaga teemaks oleva auto leppetrahvi märgitud ajal ja kohas parkis, vaid AS Ühisteenused ja Julianus Inkasso OÜ pidid
3(14)
lähtuma sellest, et käesolevaga teemaks oleva sõiduki parkis käesolevaga teemaks olevas leppetrahvis märgitud ajal ja kohas X, mitte Q OÜ.
8.Kuna käesoleval juhul ei ole tegelik leppetrahvi saaja Q OÜ, käesolev leppetrahv on tehtud pädevust ületades ja õigusliku aluseta ning kuna käesolevaga teemaks olevat leppetrahvi enam ka Q OÜ-lt õigust nõuda pole, siis on käesoleval juhul eelnimetatud taust.ee-s avaldatud andmed ebaõiged andmed. Valeandmete avaldamise eest vastutab taust.ee kui andmete avaldaja ja kättesaadavaks tegija veebilehe taust.ee kaudu; Julianus Inkasso OÜ kui taust.ee lehele andmete kandja ja selliselt andmete kolmandatele isikutele andmises ning AS Ühisteenused kui Julianus Inkasso OÜ-le nende andmete edastaja ning selliselt andmete avaldamisel kolmandatele isikutele. 9.Eeltoodu põhjal taotleb hageja kohtul rahuldada Q OÜ hagi solidaarselt AS Ühisteenuste, Julianus Inkasso OÜ ja OÜ Krediidiregister vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Kohustada AS Ühisteenust esitama Julianus Inkasso OÜ-le avaldus Q OÜ andmete eemaldamiseks taust.ee keskkonnas kannete osas, mille kohaselt Julianus Inkasso OÜ nõuab Q OÜ-lt üle 51 euro suuruse võlgnevuse tasumist parkimise valdkonnas. Kohustada Julianus Inkasso OÜ-d esitama taust.ee keskkonna haldajale OÜ Krediidiregister avaldus Q OÜ andmete eemaldamiseks taust.ee keskkonnas kannete osas, mille kohaselt Julianus Inkasso OÜ nõuab Q OÜ-lt üle 51 euro suuruse võlgnevuse tasumist parkimise valdkonnas. Kohustada OÜ Krediidiregistrit kustutama taust.ee keskkonnas andmed, mille kohaselt Julianus Inkasso OÜ nõuab Q OÜ-lt üle 51 euro suuruse võlgnevuse tasumist parkimise valdkonnas. Kohustada OÜ Krediidiregistrit väljastama Julianus Inkasso OÜ-le andmed nende isikute (füüsilised ja juriidilised isikud) kohta, kes said kuni andmete kustutamiseni taust.ee-st teada, et Julianus Inkasso OÜ nõuab Q OÜ-lt üle 51 euro suuruse võlgnevuse tasumist parkimise valdkonnas. Kohustada Julianus Inkasso OÜ-d ja OÜ Krediidiregistrit kirjalikult või kirjalikult taasesitatavas vormis teatama Q OÜ maksehäire kohta taust.ee-s päringu teinutele et „Avaldatud andmed Q OÜ võlgnevuse kohta, et Q OÜ-l on võlgnevus üle 51 euro parkimise valdkonnas olid ebaõiged/valeandmed.“. Menetluskulud jätta AS Ühisteenuste, Julianus Inkasso OÜ ja OÜ Krediidiregister kanda ning mõista solidaarselt AS Ühisteenustelt, Julianus Inkasso OÜ-lt ja OÜ Krediidiregistrilt Q OÜ kasuks välja kõik Q OÜ menetluskulud. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb AS Ühisteenustel, Julianus Inkasso OÜ-l ja OÜ Krediidiregistril tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Asendada käesolevas otsuses Q OÜ ärinimi, Q OÜ juhatuse liikme nimi, tegeliku leppetrahvi saaja, X, nimi ja Q OÜ sõiduki reg nr XXXXXX reg nr tähemärgiga ning mitte avalikustada Q OÜ juhatuse liikme isikukoodi, sünniaega ega aadressi ega Q OÜ registrikoodi ega aadressi. Kostja I seisukoht
10.Kostja I ei nõustu hagiavalduses esitatud seisukohtadega. 11.Sõidukile
XXXXXX
on väljastatud 12.10.2021 13:26:23 leppetrahv parkimiskorraldusnõuete eiramise eest. Leppetrahviga mittenõustumise korral on õigus esitada vaie, mida käesolevaga on isik X poolt tehtud. Vaide esitamine ei vabasta õigeaegselt leppetrahvi tasumisest (14 päeva jooksul alates leppetrahvi saamisest). Leppetrahvi ei ole õigeaegselt kostja I-le tasutud. Hageja sõiduk parkis kostja I hallataval parkimisalal, millega hageja on aktsepteerinud operaatori poolt esitatud tingimusi ja sõlminud kostja I-ga lepingu
4(14)
VÕS § 20 lg 1 mõistes. Parkimistingimuste infotahvlid on tüüptingimused ja lepingu osa VÕS § 37 lg 1 alusel. Parkimistingimuste p 8 näeb ette kuni 57-eurose leppetrahvi parkimistingimuste rikkumise korral. Käesolevaga pargib hageja sõiduk väljaspool parkimiskohti. Parkimistingimuste p 13 kohaselt on sõidukijuht kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja operaatori juhistest. Kui parklas on teekattele maha joonitud parkimiskohad, ei ole lubatud parkida väljaspool teekattele märgitud parkimiskohti. Teekattele märgitud parkimiskohti käsitletakse kohaviidana. Operaator on selgelt tähistanud kohad, kus on lubatud parkida. Teekattemärgistused kehtivad ka tasulise parkimise alal, reguleerides sellega sõidukite liikumist ja tagades liiklusohutust. Sõidukijuht peab järgima märgistust nii avalikul teel kui ka eraparklas. Kostja I kinnitab, et parkimistingimused on kõnealuses parklas olemas, millega on igal sõidukijuhil võimalus tutvuda. Parklas on mitmed parkimistingimuste infotahvlid. Niisamuti on Riigikohus märkinud, et määrav ei ole tingimuste sisuga tegelik tutvumine, vaid võimalus nende sisust teada saada ehk võimalus nendega tutvuda. 12.Parkimistingimuste p 3 kohaselt lepingu tingimuste täitmise eest vastutab sõiduki omanik sõidukijuhiga solidaarselt. Parkimistingimuste p 4 kohaselt on operaatoril on õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Kostja I kinnitab, et esitatud on vaie isiku X poolt. Vaie esitatakse leppetrahviga mittenõustumise korral, kus ei lahendata küsimust, kes oli sõiduki tegelik kasutaja, kes vastutav kasutaja/omanik leppetrahvi väljastamise ajal, vaid küsimust, kas leppetrahvi väljastamine on olnud õigustatud vastavalt vaide esitaja poolt välja toodud asjaoludele ja tõenditele, mis esinesid leppetrahvi väljastamise hetkel. Samuti vaide sisust ega kostja I-le esitatud kirjavahetustest ei nähtu selgesõnalist tahteavaldust leppetrahvi ringi vormistamiseks X kui väidetava sõiduki tegeliku kasutaja nimele leppetrahvi väljastamise hetkel. Kostja I saab teha päringu sõiduki vastutava kasutaja/omaniku osas Transpordiametile 14 päeva möödumisel, kui leppetrahv jääb õigeaegselt tasumata ja seda ei ole vaidlustatud. Käesoleval juhul on leppetrahv vaidlustatud 14 päeva jooksul ehk sõidukijuht leppetrahvi väljastamise hetkel oli teadlik väljastatud leppetrahvist ja eraldi Transpordiametile päringu tegemine on ebamõistlik. Seega, ei olnud vaide esitamise hetkel kostja I-le teada, kas vaide on esitanud muu isik, kes sõidukit kasutas või sõiduki vastutav kasutaja/omanik. Kostja I-l on õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Eeltoodu tõttu tuleb leppetrahvi ringi vormistamiseks esitada korrektne avaldus koos tõenditega, et mh vältida hilisemaid vaidluseid sõiduki omaniku/vastutava kasutaja ja tegeliku kasutaja vahel. Vastavalt TsMS § 230 lõikele 1 ja kehtivale kohtupraktikale, lasub tõendamiskoormis hagejal küsimuses, kes sõidukit leppetrahvi väljastamise hetkel kasutas. 13.Kostja I ei nõustu hageja viitega nagu peaks hageja säilitama sõiduki tegeliku kasutaja andmeid kuue kuu jooksul vastavalt liiklusseaduse normidele. Tegemist on avalik-õiguslike normidega, mis otseselt eraõiguslikes vaidlustes ei kohaldu. Kohtud on korduvalt leidnud, et tsiviilvaidlustes on andmete säilitamise tähtaeg pikem (nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul), kui liiklusseaduses sätestatud kuus kuud. 14.Kostja I on käsunduslepingu ja volituse alusel kostja II-le üle andnud tasumata leppetrahvinõuded sissenõudmiseks. Sealjuures ei ole kostja I edastanud kostja II-le isikuandmeid või mistahes muid kirjavahetusi, sh vaideid, mis sisaldavad isikuandmeid, kui
5(14)
selleks puudub andmesubjekti vastav avaldus/nõusolek. Kostja II teeb päringu Transpordiametile sõiduki vastutava kasutaja/omaniku andmete teada saamiseks. Kostja I ei ole esitanud kostja II-le täiendavat infot leppetrahvinõude, sh esitatud vaide osas, sest nagu eelnevalt selgitatud, siis kostja I-l puudus kirjalik tahteavaldus ja tõendid leppetrahvi ringi vormistamiseks. Seega, on ka kostja I hinnangul käesoleval juhul lepingu pooleks hageja kuivõrd seni ei ole hageja aktsepteeritaval kujul tõendatud, et sõidukit kasutas leppetrahvi väljastamise hetkel muu isik.
15.Kostja I ei nõustu, et leppetrahvist ei ole teavitatud mõistliku aja jooksul. Viimast kinnitab asjaolu, et vaide esitaja oli leppetrahvi väljastamise ajal teadlik leppetrahvist ja vaidlustas selle tähtaegselt. Vaide esitaja otsustas aga leppetrahvi mitte tasuda. Leppetrahvikviitungil, sh ka parkimistingimustes (p 12) on sõidukijuhte hoiatatud, et leppetrahvi tähtaegselt tasumata jätmise korral võidakse nõue üle anda inkassoettevõttele. Kui vaide esitaja teadis vaide esitamise hetkel, et ei ole sõiduki omanik/vastutav kasutaja ja leppetrahvi ei tasu, on kostja I hinnangul isiku kohustus viimasest ka sõiduki omaniku/vastutavat kasutajat koheselt teavitada.
16.Kostja I ei nõustu hageja seisukohaga nagu kostja II-l puudunuks õigustatud huvi küsida andmeid Transpordiametilt. Nagu varem selgitatud, siis kostja I on üle andnud kostja II-le üksnes leppetrahvinõuded. Sõiduki vastutava kasutaja/omaniku teada saamiseks pidi kostja II tegema päringu Transpordiametile, sest kostja II-l puudusid andmed sõiduki vastutava kasutaja/omaniku osas. Päring Transpordiametile ja pöördumine on tehtud enne hagiavalduse esitamist.
17.Seega, lähtudes eeltoodust, leiab kostja I, et käesoleval juhul ei ole avaldatud ebaõigeid andmeid hageja kohta ja kostjad on toiminud õiguspäraselt. Leppetrahv on kehtiv - ei ole leitud, et viimane oleks tühine ja seni on puudunud alus leppetrahvi vormistamiseks muule isikule kui sõiduki vastutavale kasutajale/omanikule, seega on õigustatud ka leppetrahvi ja tekkinud kulude sissenõudmine hagejalt, sh hageja kui võlgniku andmete avaldamine krediidiregistris. Kostja I palub eeltoodust tulenevalt jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II ja kostja III seisukoht
18.Kostjad II ja III hagiavaldust ei tunnista ning vaidlevad sellele täies ulatuses vastu. Kostja II ja kostja III on seisukohal, et kostja II Julianus Inkasso OÜ on avaldanud kostja III OÜ Krediidiregister poolt hallatavas veebiportaalis www.taust.ee tõele vastavad faktiväited hageja võlgnevuse kohta, seega puudub alus hageja hagiavalduse rahuldamiseks. 19.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et 12.10.2021. a parkis sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX aadressil L. Puusepa 1a, Tartu kostja I AS Ühisteenused hallatavas tasulises parklas parkimiskorralduse nõudeid eirates, s.o. parkides selleks mitte ette nähtud kohas. Eeltoodud parkimiskorralduse nõuete eiramise tõttu määras AS Ühisteenused sõidukile parkimistrahvi/leppetrahvi nr 1022000512 summas 30,00 eurot, mille eest kooskõlas LS § 188 lg-ga 2 vastutab sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Parkimise kuupäeval 12.10.2021. a kuulus sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX Transpordiameti andmetel Q OÜ-le ning kõnealuse asjaolu üle vaidlus puudub. Leppetrahvi nr
6(14)
1022000512 tasumise tähtaeg oli 26.10.2021. a. Kuivõrd leppetrahvi tähtaegselt ei tasutud, lisandus leppetrahvi summale 30,00 eurot viivis summas 1,64 eurot ja VÕS § 1131 lg 1 kohane sissenõudmiskulu 40,00 eurot. Kuivõrd leppetrahvi tähtaegselt ei tasutud volitas 24.03.2022. a kostja I AS Ühisteenused vaidlusalust leppetrahvi sisse nõudma kostja II Julianus Inkasso OÜ. 19.04.2022. a edastas Julianus Inkasso OÜ hagejale Q OÜ võlateatise. Võlateatisele vastas 19.04.2022. a Q OÜ esindaja Y. Vastuse kohaselt Q OÜ vaidlusalust leppetrahvi ei aktsepteeri ning jääb varasemalt AS-le Ühisteenused esitatud seisukohtade juurde. Kostja II poolt hagejale edaspidi edastatud võlanõuetele vastas hageja sarnasel üldsõnalisel moel ilma kordagi selgitamata, et sõidukit juhtis kolmas isik. Kostja II Julianus Inkasso OÜ tegi hagejale 23.04.2022. a kompromissiettepaneku summas 51,17 eurot, s.o. tegi ettepaneku õigusrahu huvides vähendada oma võla sissenõudmiskulude nõuet 40,00 eurolt 20,00 euroni. Hageja kompromissettepanekuga ei nõustunud. 20.Leppetrahvi nõue hageja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele panemisega koheselt ning mõistlikul viisil esitatud. Ka juhul kui sõidukit juhtis parkimistrahvi/leppetrahvi tegemise ajal kolmas isik, tuleb parkimistrahvi/leppetrahvi nõue hageja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele panemisega lugeda kätte toimetatuks hagejale. Sõiduki omanik, kes annab oma sõiduki kasutada kolmandale isikule, vastutab ka Ühisteenused AS üldtingimuste p 3 kohaselt lepingu tingimuste täitmise eest sõidukijuhiga solidaarselt. 21.Hagiavalduses hageja viitab, et tema hinnangul leppetrahv nr 1022000512 on õigusliku aluseta, sest AS-l Ühisteenused ei ole õigust teha parkimistrahvi/leppetrahvi selle eest, kui sõiduk on pargitud parkimiseks mitte ettenähtud kohta. Kostjad II ja III hageja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. LS § 21 lg 4 p 4 kohaselt parkida ei tohi teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. AS Ühisteenused üldtingimuste punkti 13 kohaselt sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja AS-i Ühisteenused juhistest. Üldtingimuste p 8 kohaselt lepingu rikkumise korral kohustub sõidukijuht tasuma AS-le Ühisteenused leppetrahvi 57 eurot. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist. Käesoleval juhul sõiduki parkimisega väljaspool teekattele märgitud parkimiskohta on rikutud LS § 21 lg 4 p 4 ja AS Ühisteenused üldtingimuste punkti 13. 22.Hageja on LS § 72 lg-le 2 tuginedes selgitanud, et hageja ei pidanud alates 13.04.2022. a omama andmeid selle kohta, kes sõidukit 12.10.2021. a kasutas. Hageja ei saa kostjate arvates tuginedes LS § 72 lg-le 2 väita, et ta ei pea enam teadma, kes sõidukit registreerimismärgiga XXXXXX 12.10.2021. a juhtis ja vabaneb seega leppetrahvi tasumise kohustusest. Nagu eelnevalt märgitud, leping tuleb lugeda sõlmituks sõiduki omanikuga ning juhul kui sõidukit juhtis kolmas isik, siis tuleb seda tõendada sõiduki omanikul/vastutaval kasutajal. 23.Kostjad on käesolevas menetlusdokumendis tõendanud avaldatud faktiväite tõele vastavust. Kostjad on seisukohal, et hagejal on võlgnevus kostja II Julianus Inkasso OÜ kliendi kostja I AS Ühisteenused ees, millest on tingitud hageja maksehäire avaldamine kostja III OÜ Krediidiregister poolt peetavas maksehäireregistris veebiportaalis www.taust.ee. Kostjad ei riku hageja õigusi ega avalda hageja kohta ebaõiget võlainfot, mistõttu ei saa hagejale tekkida ega olla tekkinud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet seoses maksehäire avaldamisega. Olukorras, kus hagejal on võlgnevus, peab hageja arvestama, et hageja võlga võidakse avaldada
7(14)
maksehäirena. Taganemata seisukohast, et hageja on tekitanud ise endale iseenda tegevusetuse tõttu kahju, rõhutavad kostjad II ja III, et kostjad II ja III ei vastuta käesoleval juhul mitte mingil juhul väidetavalt hagejale tekkida võinud kahju eest. Kostjad kordavad veelkord, et hageja hagiavalduses esitatud väited, mida saaks käsitleda majandus- või kutsetegevusse sekkumisena on hüpoteetilised, paljasõnalised ja tõendamata, st ükski hageja väide ei tugine ega baseeru tõendil, mis hageja väiteid kinnitab ja tõendab. Kostjad ei ole mitte mingil juhul sekkunud hageja majandus- või kutsetegevusse, vaid maksehäire avaldamisega nö hoiatanud teisi võlausaldajaid, et hageja ei pruugi oma lepingulisi kohustusi täita ka teiste võlausaldajate ees. Maksehäire avaldamine ei ole teistele võlausaldajate nende poolt tehtavate otsuste tegemisel siduv. 24.Kostja II ja III taotlevad jätta hagi rahuldamata, kõik tsiviilasja nr 22-22-8614 menetlusega kostjale II ja kostjale III kaasnenud menetluskulud täies ulatuses hageja Q OÜ kanda ja mõista hagejalt Q OÜ-lt kostja II Julianus Inkasso OÜ ja kostja III OÜ Krediidiregister kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kui täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohtu otsus 25.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. 26.Maakohus leidis, et vaidlust ei ole küsimuses, et X X) parkis sõiduki, registreerimisnumbriga XXXXXX, 12.10.2021 Tartu L. Puusepa 1a kinnistul, mis on kostja I opereeritav tasuline parkla, ei tasunud parkimistasu ning kostja I vormistas sellest tulenevalt leppetrahvi nr 1022000512 summas 30 eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et X (X) vaidlustas nimetatud leppetrahvi ega tasunud määratud summat. Ka sõiduki omandiküsimuses puudub vaidlus, sõiduk XXXXXX kuulus leppetrahvi tegemise ajal hagejale. Kostja I edastas tasumata leppetrahvi kostjale II, kes esitas päringu Transpordiametile ning seejärel esitas inkassonõude hagejale kui sõiduki omanikule. Hageja keeldus nõuet ja ka kompromissettepaneku nõuet tasumast ning kostja II edastas hageja info kostjale III, kes avaldas võlgnevuse kohta info maksehäirete registris taust.ee.
27.Maakohus tuvastas, et hagiavalduse lisas olnud leppetrahvil olevatel piltidel on näha parkimist reguleerivad märgid ja seega on eluliselt usutav, et need on needsamad, mis kostja I esitatud tõenditel, isegi kui hageja esitatud tõendil on need loetamatud. Kohus leiab, et valesti parkimine parkimistasu mittemaksmise alusena on ebaõige arusaam, seda enam, et leppetrahvile lisatud fotodelt nähtub, et mõlemal pool kõnealust sõidukit pargivad teised sõidukid ning hagejale kuuluv sõiduk on vaid veidi parkimiskoha serva tähistaval joonel. Ilmselgelt on sõiduk pargitud parklas ja mõistlik inimene eeldaks sellises olukorras, et tasulise parkla korral on õiguspärane käitumine parkimistasu maksmine.
28.Kohus leiab, et kuna tuvastatud on parkimise fakt, parklas olemasolevad infotahvlid, mis kajastavad parkimistingimusi, siis saab lugeda asjakohase lepingu sõlmituks pakkumuse ja nõustumuse teel.Valesti parkimise puhul trahviõiguse olemasolu LS alusel pole niisiis siinkohal asjakohane, kuna tegu on eraparkla, pooltevahelise lepingu ja sõlmitud lepingu tingimustest tuleneva õigusega teha lepingu rikkumisel leppetrahvi.
8(14)
29.Kuna eelmises punktis leidis kohus, et leping tasuliseks parkimiseks on sõlmitud vastavalt esitatud pakkumusele, siis kehtib käesoleval juhul lepingutingimus, et lepingu pooleks on sõiduki juht, ent rikkumise korral vastutab ka sõiduki vastutav kasutaja/omanik.
30.Seega on kostja I eeldus, et leppetrahvi vaidlustaja X (X) on sõiduki omanik/vastutav kasutaja põhjendatud, seda enam, et viimane seda ka ümber ei lükanud. Eeltoodust nähtuvalt ei saa pidada ka käsundiandja hoolsuskohustuse rikkumiseks seda, et kostja I edastas tasumata leppetrahvi info ilma täiendava materjali (senine kirjavahetus) lisamata käsundisaajale ehk kostja II-le. Kostja I on loogiliselt selgitanud oma tööprotsesse leppetrahvide edastamisel ja kohus nõustub, et see on asjakohane ja õiguspärane. Samuti leiab kohus, et kostja I selgitus, et andmesubjekti vastava nõusolekuta täiendavate andmete lisamine leppetrahvide info edastamisel, on õiguspärane ja korrektne. Seetõttu oli kostja II päring Transpordiametile asjakohane ja seaduslik. Hageja esitas tõenditena kirjavahetuse, kus kordagi ei ole tõstatatud sõiduki vastutava kasutaja/omaniku küsimust; X (X) küll rõhutas, et tema oli sõiduki kasutaja leppetrahvi tegemise ajal, aga ei toonud välja asjaolu, et sõiduki omanik on keegi muu. Ja sarnaselt jättis hageja kirjavahetuses kostja II-ga nimetamata, kes oli leppetrahvi tegemise ajal sõiduki kasutaja. Sellisest käitumisest jääb kohtule mulje, et hageja ja tema esindaja käesolevas tsiviilasjas, kes oli sõiduki tegelik kasutaja leppetrahvi tegemise ajal, käitusid kostjatega I ja II suheldes pahatahtlikult, jättes tahtlikult olulise teabe esitama.
31.Järgmisena heitis hageja kostjale I ette, et leppetrahv ei ole temale korrektselt edastatud. Siin juhib kohus veelkord tähelepanu, et nii nagu vastutava kasutaja/omaniku vastutuse küsimuses, on ka leppetrahvi/parkimistrahvi puhul Riigikohtu praktika juba aastaid olnud selline, et leppetrahvi dokumendi asetamine parkiva auto esiklaasile aknapuhasti vahele on korrektne ja asjakohane trahviteate edastamine. See, et sõiduki kasutaja seda sõiduki omanikule edastanud ei ole, on sõiduki kasutaja ja sõiduki omaniku vahel lahendamisele kuuluv küsimus ja sõltub nendevahelistest kokkulepetest, mis sõiduki kasutusse andmisel sõlmiti. Samuti nendib kohus, et kirjavahetuses kostja II ja hageja vahel ei ole hageja väitnud, et leppetrahv on talle uudiseks. Niisiis leiab kohus ka siin, et hageja etteheited on alusetud.
32.Hageja paneb kostjale II pahaks ka asjaolu, et too on temalt taotlenud andmeid sõiduki tegeliku kasutaja kohta, kuigi kirjavahetus temaga algas enam kui kuus kuud pärast leppetrahvi tegemist. et sõiduki omanik vastutab kohtupraktika kohaselt sõidukiga toime pandud tegude eest ja seega on sõiduki omaniku huvides omada andmeid selle sõiduki kasutuse kohta. Kui sõiduki omanik leiab, et risk sõiduki kasutaja käitumisest tulenevate tagajärgede talumiseks on väike, siis mõistagi ei pea ta neid andmeid säilitama, ent see tähendab paraku sedagi, et tagajärgede eest vastutab tema. Niisiis, kostjal II ei ole alust nõuda, et hageja neile sõiduki kohta aastatepikkuse kasutajate ajaloo esitaks, ent see oleks hageja enda huvides, kui ta soovib tõendada, et vastutus valesti parkimise eest ei lasu temal. Kui ta neid andmeid ei hoia, siis tuleb leppida ka sellega, et tal on keerukam tõendada, et ta ei vastuta leppetrahvi tasumise eest.
33.Käesoleval juhul on nii hageja kui ka kostja I esitatud tõenditega tuvastatud, et avaldatud maksehäire aluseks olev tasumata leppetrahv/parkimistrahv on asjakohane. Sõiduauto registreerimis-numbriga XXXXXX on fotografeeritud parkimas L. Puusepa 1 parklas
9(14)
12.10.2021 kell 13.26, ilma et vastavalt parkimistingimustele oleks nähtaval kohal parkimispilet või muul moel oleks parkimise eest tasutud. Puudub vaidlus selle osas, et viidatud sõiduauto kuulub hagejale. Niisiis ei saa kostjale III ette heita ebaõigete andmete esitamist ning olukorras, kus hagejal on võlgnevus, peab hageja arvestama, et hageja võlga võidakse avaldada maksehäirena. Õigete andmete avaldamine ei ole VÕS § 1047 lõike 1 kohaselt õigusvastane. Hageja apellatsioonkaebus
34.Apellant vaidlustab maakohtu otsuse ja palub selle tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.
35.Maakohus väärale seisukohale, et käesolevas asjas on tehtud leppetrahv selle eest, et parkimistasu oli maksmata. Kuna maakohus leidis, et leppetrahv oli tehtud selle eest, et parkimistasu oli maksmata, siis järeldas sellest vääralt, vaatamata sellele, et ükski menetlusosaline sellele ei tuginenud, et parkimistasu oligi maksmata. Leppetrahv tehti hoopis selle eest, et leppetrahvi tegija arvates oli sõiduk pargitud valesti. Kui maakohus oleks selgitamiskohustust täitnud ja sellest tulenevalt pooltel lasknud esitada tõendeid/seisukohti selle kohta, kas parkimistasu oli käesoleval juhul tasutud, siis oleks maakohus saanud apellandilt tõendid selle kohta, et parkimise eest oli tasutud.
36.Maakohus asus vääralt seisukohale, et erasektor ehk käesolevas asjas leppetrahvi tegija ehk vastustaja I võib isikut ehk käesoleval juhul sõiduki juhti leppetrahvida nende tegude eest, millede eest LS kohaselt võib väärteo korras trahvida isikut eramaal ja avalikul teel vastav politsei ametnik.
37.Maakohus väärale seisukohale, et erasektor ei pea oma maal/parklates tähistama liikluskorraldust/parkimist selliselt, et liiklus/parkimiskorralduse märkidel/tähistel oleks sama tähendus, millised on LS ja selle alusel antud määrustes. Kuid, kui maakohus oleks materiaalõigust õigesti kohaldanud, siis oleks maakohus jõudnud järeldusele, et sõiduki juht peab saama lähtuda sellest, et liiklust/parkimist korraldatakse igal pool ühetaoliselt/ühtede kokkulepitud märkide/tähiste jm, st selliselt nagu on see kokku lepitud LS ja selle alusel antud määrustes. Käesolevas asjas ei saanud sõiduki juht aru saada, et koht kuhu ta leppetrahvis märgitud kohas sõiduki parkis, ei ole mõeldud parkimise kohaks.
38.Kui maakohus oleks tõendeid hinnanud igakülgset, täielikult, kontrollitavat ja objektiivselt, siis oleks maakohus jõudnud seisukohale, et käesolevas asjas ei saa lugeda lepingut sõlmituks, sest pole tõendatud, et leppetrahvis märgitud alal olid ka parkimistingimustega infotahvlid olemas. Apellant nõustub Harju Maakohtuga eeltoodus sellega, et need samad pildid, mis apellant esitas hagiavalduse lisaga 1, esitas suuremas formaadis hagivastuse lisades ka kostja I ja apellant nõustub Harju Maakohtuga ka selles, et nendelt piltidelt (eelkõige kostja I poolt esitatud pildilt nr 1022000512_5) on näha, et seal läheduses mitmes kohas, kuhu on pargitud leppetrahvis nr 1022000512 märgitud sõiduk reg nr XXXXXX, on parkimist reguleerivad märgid, ehk märgid, mis keelavad märgi mõjualas parkimise. Kuid apellant leiab, et piltidelt polegi võimalik tuvastada seda, et olemas olid ka tüüptingimustega infotabelid. Apellant leiab, et väär on võrdsustada parkimist reguleerivad märgid tüüptingimustega infotabelitega.
10(14)
39.Maakohus asus väärale seisukohale, et apellant vastutab määratud leppetrahvi eest ja seda vaatamata sellele, et apellant tõendas maakohtus ja maakohus tuvastas, et tegelikult juhtis leppetrahvis märgitud apellandile kuuluvat sõidukit X (X) mitte apellant ja seda eelkõige tulenevalt sellest, et X (X) juba leppetrahvi tegemise päeval andis leppetrahvi tegijale ehk vastustajale I teada, et just tema selles leppetrahvis märgitud ajal selles leppetrahvis märgitud sõidukit kasutas. Maakohus kohaldas õigust vääralt, kui tegi järelduse, et hageja vastutab leppetrahvi nr 1022000512 eest ja seda seetõttu, et hageja ei tõendanud kohtueelses menetluses, et hageja selles leppetrahvis märgitud hagejale kuuluvat sõidukit selles leppetrahvis märgitud ajal ja kohas ei kasutanud ning seetõttu, et sõiduki juht, X (X), ei andnud kostjale I kohtueelses menetluses teada, et tema kasutas leppetrahvis nr 1022000512 märgitud sõidukit kuid selle sõiduki vastutav kasutaja on hoopis hageja.
40.Hageja leiab, et kuna hageja andis kostjale II teada, et hageja seda leppetrahvi ei tunnista ja on nõus selle eest tasuma vaid siis, kui kohus ütleb, et hageja peab selle leppetrahvi eest tasuma, sest selle leppetrahvi sai tegelikult mitte hageja vaid leppetrahvi peale kostjale I vaide esitaja ja selle muu isiku info saab kostja II kostjalt I. Ja kuna esitatu andis hageja edasi ka kostjale I, lisades kostja I kostjaga II peetud kirjavahetusse, siis oleks pidanud kostja II pöörduma kostja I poole või kostja I pöörduma kostja II poole, et selgitada välja, kes tegelikult selle leppetrahvi saajaks on. 41.Kuna kostjale I oli teada, et leppetrahvis nr 1022000512 märgitud sõiduki parkis selles leppetrahvis märgitud ajal ja kohas X (X) ja seega mitte hageja ega ka keegi muu ja kuna kostja I nõudis selle leppetrahvi täitmist alates leppetrahvi tegemise päevast kuni vähemalt pool aastat sõiduki juhilt, Xlt (X), siis on hagejal alates sellest ajast, kui leppetrahvi tegemisest oli möödunud kolm kuud, õigus eeldada VÕS § 159 lg 2 ja Riigikohtu otsuse nr 32-1-28-08 p-st 13 tulenevalt, et seda leppetrahvi ei hakata hagejalt sisse nõudma vaid jäädaksegi nõudma sõiduki juhilt, Xlt (X), ja seega ei pidanud hageja ka LS § 72 lg-st 2 tulenevalt hoidma alles neid tõendeid, mis tõendavad seda, kes leppetrahvis nr 1022000512 märgitud hagejale kuuluvat sõidukit juhtis. 42.Seega on käesolevas asjas teemaks olev leppetrahv tühine, millest tulenevalt on taust.ee-s vastustajate poolt esitatud andmed selle kohta, et apellant on võlgnik vale ja seega tuleb vastustajatel avaldatud valed andmed ümber lükata. 43.Isegi juhul, kui jaatada, et apellant vastutab solidaarselt sõiduki juhiga leppetrahvi tasumise eest, on apellandi kohta andmed taust.ee-s valed, sest leppetrahvi suurus oli 30 eurot, kuid taust.ee-s avaldati, et apellandi võlgnevus parkimise valdkonnas on 51.43 eurot. Ebaõiged andmed tuleb ümber lükata. Maakohus ei ole eeltoodud väiteid üldse analüüsinud. Vastused apellatsioonkaebusele 44.Vastustajad leidsid, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta apellandi kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
45.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
11(14)
46.Asja materjalidest nähtub: - 12.10.2021. a parkis sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX aadressil L. Puusepa 1a, Tartu kostja I AS Ühisteenused hallatavas tasulises parklas. -Sõidukile XXXXXX väljastati 12.10.2021 13:26:23 leppetrahv nr 1022000512 parkimiskorraldusnõuete eiramise eest summas 30 eurot. -Aadressil L. Puusepa 1a asuva parkla sissesõidul asub märk, mis teavitab parklasse siseneva sõiduki juhti, et tegemist on tasulise eraparklaga ning seda, et parkimistingimused asuvad märgi tagaküljel. -Parkimise kuupäeval 12.10.2021. a kuulus sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX Transpordiameti andmetel Q OÜ-le. -Lepperahvi määramise vaidlustas vaidemenetluses X (käesoleval ajal X). -Kostja I jättis vaide rahuldamata. -Leppetrahvi nr 1022000512 tasumise tähtaeg oli 26.10.2021. a, kuid lepperahvi ei tasutud. Kuna leppetrahvi tähtaegselt ei tasutud, volitas 24.03.2022. a kostja I AS Ühisteenused vaidlusalust leppetrahvi sisse nõudma kostja II Julianus Inkasso OÜ. -19.04.2022. a edastas Julianus Inkasso OÜ hagejale Q OÜ võlateatise. Võlateatisele vastas 19.04.2022. a Q OÜ esindaja Y, kes teatas, et leppetrahvi ei aktsepteeri. -Kostja II Julianus Inkasso OÜ tegi hagejale 23.04.2022. a kompromissiettepaneku summas 51,17 eurot, s.o. tegi ettepaneku õigusrahu huvides vähendada oma sissenõudmiskulude nõuet 40,00 eurolt 20,00 euroni. Hageja kompromissettepanekuga ei nõustunud. - Kuna kostjate väitel oli hagejal võlgnevus kostja I AS Ühisteenused ees, avaldati hageja suhtes maksehäire kostja III OÜ Krediidiregister poolt peetavas maksehäireregistris veebiportaalis www.taust.ee.
47.Maakohus asus otsuses seisukohale, et leppetrahv määrati seetõttu, et sõiduki valdaja ei tasunud parkimistasu. Asja materjalidest nähtuvalt väljastati 12.10.2021 13:26:23 leppetrahv nr 1022000512 parkimiskorraldusnõuete eiramise eest, st selle eest et sõiduk oli pargitud väljaspool parkimiskohti (I kd, tlk 12). Kuna maakohus rajas otsuse asjaolule, mida pooled menetluses ei esitanud, lähtudes valest eeldusest leppetrahvi määramise kohta, siis tõi järgnev poolte väidete analüüs kaasa ebaõige põhjendusega kohtulahendi. Sisulises mõttes on jäänud seega poolte väited analüüsimata, arvestades väidetavat lepingu rikkumist, mille eest leppetrahv määrati.
48.Poolte vahel on jätkuvalt vaidlus selle üle, kes vastutab leppetrahvi tasumata jätmise eest. Apellant on seisukohal, et kostjale I oli teada, et leppetrahvi tasumist ei saa nõuda hagejalt, kuigi sõiduk, mille ebaõige parkimise eest trahv määrati, kuulub hagejale ning need asjaolud olid teada ka kostjale II.
49.Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et X (X) parkis sõiduki, registreerimisnumbriga XXXXXX, 12.10.2021 Tartu L. Puusepa 1a kinnistul, mis on kostja I opereeritav tasuline parkla, ei tasunud parkimistasu ning kostja I vormistas sellest tulenevalt leppetrahvi nr 1022000512 summas 30 eurot. Seega asus maakohus seisukohale, et parkimisleping oli sõlmitud sõidukijuhi X ja AS Ühisteenused vahel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti parkimislepingu pooled.
12(14)
50.Maakohus asus seisukohale, et kuigi X teavitas kostjat I, et tema oli sõiduki juhiks, jättis ta teavitamata, et ta ei ole sõiduki omanik, hageja aga jättis kostjale II teatamata sõiduki juhi, mistõttu vastutab ka hageja leppetrahvi tasumise eest. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Vaide esitamisel on X selgesõnaliselt teatanud, et tema parkis sõiduki, seega oli leppetrahvi määramise ajal sõiduki valdaja (I kd, tlk 10). Samuti on hageja teatanud kostjale II, et tema ei olnud lepperahvi määramise ajal sõiduki valdaja, tuues esile, et kostjale I on sõiduki valdaja teada (I kd, tlk 27, 31). Hoolimata esitatud teabest nõuti leppetrahvi tasumist hagejalt. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja I väited, et sõiduki omanik/hageja ei ole tõendanud, kes juhtis sõidukit leppetrahvi nr 1022000512 tegemise aja ning asjaolu, et leppetrahvile esitas vastuväite X ei tõenda, et sõidukit juhtis X, ei ole põhjendatud. Asjas on esitatud väljavõte selle kohta, millised andmeid nõuab kostja I lepperahvi vaidlustamisel (I kd, tlk 116). Nõuete järgi ei ole vaja vaide esitamisel anda kinnitust, et vaide esitaja on/ei ole sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Nõuete p-i 6 järgi on vaja märkida vaide esitaja kinnitus, et vaide esitaja oli otsuse tegemise ajal sõiduki kasutaja. X esitas sellise kinnituse vaide esitamisel. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et vaide esitamiseks tuli Xl ennast dokumentaalselt identifitseerida. Kui kostja I jättis need asjaolud tähelepanuta, edastades leppetrahviga seonduvalt puudulikud andmed kolmandatele isikutele, siis ei saa kostja I tähelepanematust ette heita hagejale.
51.Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui tõendatud oleks see, et X ei teatanud leppetrahvi määramise ajal sõiduki valdusest, tulnuks hagi lahendamisel tuvastada, kas kohtumenetluses on hageja ümber lükanud eelduse, et parkimislepingu pooleks oli hageja, kui sõiduki vastutav kasutaja/omanik ning sellest tulenevalt lahendada hagis esitatud nõuded.
52.Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes, kuna tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. Kuna kostja I poolt määrati leppetrahv seetõttu, et 12.10.2021. a parkis sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX aadressil L. Puusepa 1a, Tartu kostja I AS Ühisteenused hallatavas tasulises parklas parkimiskorralduse nõudeid eirates, s.o. parkides selleks mitte ette nähtud kohas ning parkimislepingu pooleks oli X, siis tuleb asuda seisukohale, et parkimisnõuete rikkumise eest vastutab üldjuhul X.
53.Poolte vahel on vaidlus parkimislepingu tingimuste üle. Menetluses esitas kostja I tõendid, et aadressil Tartu, L. Puusepa 1a parkla sissesõidul on märk, mis teavitab parklasse siseneva sõiduki juhti, et tegemist on tasulise eraparklaga ning seda, et parkimistingimused asuvad märgi tagaküljel (kd, tlk 86). Kostja I esitas asjas parkimistingimused (I kd; tlk 88), kuid hageja väitis, et vaidlusaluses parklas puudus infotahvel kostja I tüüptingimustega. Hageja väitis ka seda, et kostja I poolt väidetud teiste liikluskorraldusmärkide olemasolu leppetrahvi tegemise ajal on täielikult tõendamata, kuna fotod neist ei ole tehtud leppetrahvi määramise päeval.
54.Maakohus leidis ka seda, hoolimata sellest, et tuvastas parkimislepingu sõlmimise X poolt, et leppetrahvi tasumist saab nõuda ka hagejalt, kui sõiduki vastutavalt kasutajalt/omanikult, sest parkimistingimuste p 3 järgi lepingu tingimuste täitmise eest vastutab sõiduki omanik sõidukijuhiga solidaarselt. Seega asus maakohus seisukohale, et kuigi parkimisleping
13(14)
sõlmiti X ja kostja I vahel, kehtivad lepingutingimused ka lepingu pooleks mitteoleva isiku ehk hageja, kui sõiduki omaniku suhtes. Juhul, kui kostja I väidetud tüüptingimuste olemasolu leppetrahvi tegemise ajal leiab tõendamist, siis tuleb ringkonnakohtu arvates maakohtul analüüsida sellise tüüptingimuse kehtivust. Eeltoodu tähendab seda, et maakohtul tuleb hinnata, kas õiguslikult oli võimalik sõlmida parkimisleping selliselt, et selle rikkumise korral on leppetrahvi maksmise kohustus ka lepingu pooleks mitteoleval isikul.
55.Kuna maakohus rajas otsuse asjaolule, millele pooled menetluses ei tuginenud, otsuse järgnev argumentatsioon eeldab aga selle asjaolu põhjendatust, on maakohus jätnud tegelikult poolt esitatud väidete õigsuse olulises ulatuses tuvastamata. See võis tuua aga kaasa ebaõige lõpptulemusega lõpplahendi. Kuna asjas tuleb tuvastada mh seda, kas vaidlusalust leppetrahvi sai määrata kostja I, kas vaidlusalune leppetrahv valesti parkimise eest määrati põhjendatult ning kas hoolimata sellest, et parkimislepingu sõlmisid X ja kostja I, vastutab ka hageja leppetrahvi tasumise eest, tuleb asjas sisuliselt hinnata poolte poolt esitatud väiteid. Asja menetlemisel tuleb pöörata tähelepanu ka sellele, et hageja nõuded, mida menetletakse oleksid täidetavad. Arvestades seda, et asjas tuleb sisuliselt uuesti läbi viia eelmenetlus, tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. 56.Apellatsioonimenetluses esitati apellandi poolt ka uusi tõendeid. Tõendite vastuvõtmise otsustab maakohus. Menetluskulude jaotus
57.Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus, sõltuvalt asja lahendamise lõpptulemusest.
/allkirjastatud digitaalselt/
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.