Saarte Metsamajanduse OÜ hagi Mondotel International OÜ ja X vastu solidaarses rahanõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.11.2022.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 113,91 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 23.01.2023.a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Saarte Metsamajanduse OÜ (registrikood 10862228, aadress Ringtee 14, Kuressaare linn 93815), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kukk (e-post:XXX) Kostja I: Mondotel International OÜ (registrikood 14183754, aadress Katusepapi tn 38b-26, Tallinn 11412) Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant): X (isikukood XXXXXXXXX, e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 01.11.2022.a otsus osaliselt, osas, milles maakohus mõistis Xlt hageja kasuks välja viivised, solidaarselt kostjaga I kahjuhüvitise ning kahjuhüvitise 385 eurot ületavas osas ja hageja hagis X vastu menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi X vastu viivise nõudes rahuldamata, rahuldada osaliselt kahju hüvitamise nõue ja anda uus menetluskulude jaotus arvestades asja lahendamise lõpptulemust. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud. 1(7)
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Mondotel International OÜ-lt ja Xlt solidaarselt Saarte Metsamajanduse OÜ kasuks põhivõlg 29 544,50 eurot.
3.3.Välja mõista Mondotel International OÜ-lt Saarte Metsamajanduse OÜ kasuks viivis 8887,80 eurot (perioodi 16.01.2019-11.10.2022 eest) ja alates 12.10.2022 viivis määras 8,05% aastas kuni nõude kohase täitmiseni.
3.4.Välja mõista Mondotel International OÜ-lt ja Xlt solidaarselt Saarte Metsamajanduse OÜ kasuks kahjuhüvitis 385 eurot.
3.5.Välja mõista Mondotel International OÜ-lt Saarte Metsamajanduse OÜ kasuks kahjuhüvitis 385 eurot.
3.6.Jätta rahuldamata Saarte Metsamajanduse OÜ hagi X vastu viivise nõudes ja solidaarselt Mondotel International OÜ-ga kahju 385 euro nõudes.
3.7.Jätta Saarte Metsamajanduse OÜ menetluskulud Saarte Metsamajanduse OÜ hagis X ja Mondotel International OÜ vastu põhivõla 29 544,50 eurot nõudes solidaarselt Mondotel International OÜ ja X kanda.
3.8.Jätta Saarte Metsamajanduse OÜ menetluskulud Saarte Metsamajanduse OÜ hagis Mondotel International OÜ vastu põhivõlga 29 544,50 euro nõuet ületavas osas Mondotel International OÜ kanda.
3.9.Välja mõista Mondotel International OÜ-lt Saarte Metsamajanduse OÜ kasuks menetluskuluna 3913,75 eurot. Mondotel International OÜ-l tuleb tasuda Saarte Metsamajanduse OÜ-le välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
3.10.Jätta X menetluskulud maakohtus Saarte Metsamajanduse OÜ hagis X vastu põhivõlga 29 544,50 euro nõuet ületavas osas 90 % ulatuses Saarte Metsamajanduse OÜ kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.11.Jätta X menetluskulud ringkonnakohtus 90 % ulatuses Saarte Metsamajanduse OÜ kanda, ülejäänud osas poolte endi kanda. 4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja andis 20.02.2013 Axmen Forest OÜ-le üle metsamaterjali. Metsamaterjali vastuvõtmist kinnitas Axmen Forest OÜ seadusliku esindajana kostja II.
2.Axman OÜ võttis 19.05.2015 üle Axman Forest OÜ võlakohustuse hageja ees ja seda kinnistas Axman OÜ juhatuse liikmena kostja II.
3.14.03.2016 kinnitas Axman OÜ, et võlgneb hagejale 29 544,50 eurot. Kinnituse allkirjastas Axman OÜ seadusliku esindajana kostja II.
2(7)
4.07.06.2018 allkirjastas kostja I esindaja kostja II avalduse võlakohustuse ülevõtmise kohta. Avalduses kostja I kinnitas, et võttis üle võlakohustuse summas 29 544,50 eurot ja kohustus selle tagastama 15.01.2019. Võlakohustuse ülevõtmise avaldusega võttis kostja I endale kohustuse tasuda viivist 8,05% aastas tasumata võlasummalt.
5.Võlakohustuse ülevõtmise avalduses märgitud kuupäevaks, 15.01.2019, kostja I võlgnevust ei tasunud.
6.20.12.2021 seisuga on kostja I võla tasumisega viivitanud 1070 päeva ja viivis on 6965,58 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja I vastu nõue summas 36 510,08 eurot.
7.07.06.2018 andis kostja II käenduse, millega tagas kostja I kohustust hageja ees. Kostja II oli käenduse andmise ajal ja on ka praegu kostja I juhatuse liige. Käenduse maksimumsumma on 29 544,50 eurot ja käendus kehtib kuni kostja I on täitunud kõik rahalised kohustused hageja ees.
8.Lisaks palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitise 770 eurot ilma käibemaksuta (kohtueelsed õigusabikulud). Kohtueelses menetluses on advokaadibüroo KPMG Law osutanud hagejale 01.–16.11.2021 õigusabi 4 tundi. Seoses võlgnevuse mitteõigeaegse tasumisega oli hageja sunnitud õigusabi saamiseks pöörduma advokaadibüroo KPMG Law poole.
9.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõla 29 544,50 eurot, lisaks kostjalt I viivise perioodi 16.01.2019-11.10.2022 eest summas 8887,80 eurot (11.10.2022 istungi protokoll), edasise viivise määras 8,05% aastas kuni nõude kohase täitmiseni ja mõlemalt kostjalt solidaarselt kahjuhüvitise 770 eurot. Kostjate vastuväited
10.Kostjad hagi ei tunnista. Kostjad leiavad, et hageja väide, et hageja andis 20.02.2013 Axmen Forest OÜ-le üle metsamaterjali, on vastuolus üleandmis-vastuvõtmisaktiga. Hageja pole veenvalt tõendanud oma väidet, et oleks mingit metsamaterjali üle andnud. Axmen Forest OÜ andis metsamaterjali üle hagejale. Hageja pole tõendanud nõuet, sest puuduvad arved 18C (27 983,31 eurot) ja 40 (1561,19 eurot) ning need pole mingil määral seotud viidatud üleandmisaktiga, mille summa on 88 969, 80 eurot. Seetõttu ka kõik järgmised dokumendid ei too kaasa õiguslikke tagajärgi ja kohustuste tekkimist, sest on tühised algusest peale. Tühine on väidetav 19.05.2015 võlakohustuse ülevõtmine, 14.03.2016 kinnitus Axman OÜ poolt ja 07.06.2018 allkirjastatud kostja I esindaja kostja II avaldus võlakohustuse ülevõtmise kohta. Hageja nõue on aegunud, kuna see on 2013.aastast. Kostjad leiavad, et nõuded on aegunud, kuna 3-aastane aegumise tähtaeg on läbi saanud enne nõude esitamist hageja poolt. Kostjad leiavad, et võlakohustuste ülevõtmine pole õiguspärane, kuna võlakohustuse ülevõtmiseks puudusid juhatuse liikmel volitused. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis Mondotel International OÜ-lt ja Xlt solidaarselt Saarte Metsamajanduse OÜ kasuks põhivõla 29 544,50 eurot, viivise 8887,80 eurot (perioodi 16.01.2019-11.10.2022 eest) ja alates 12.10.2022 viivise määras 8,05% aastas kuni nõude kohase täitmiseni ja kahjuhüvitise 770 eurot. Jättis menetluskulud solidaarselt Mondotel International OÜ ja X kanda. Mõistis Mondotel International OÜ-lt ja Xlt solidaarselt Saarte Metsamajanduse OÜ kasuks menetluskuluna 3913,75 eurot. Otsustas, et Mondotel International OÜ-l ja Xl tuleb solidaarselt tasuda Saarte Metsamajanduse OÜ-le välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
12.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud (VÕS § 208 lg 1), et hageja on üle andnud Axmen Forest OÜ-le metsamaterjali, kuid müüjale ei ole kokkulepitud tasu 3(7)
makstud. Samuti on tõendamist leidnud, et võlgnevus on hageja nõusolekul üle antud kolmandale isikule, so kostjale I VÕS § 175 lg 2 kohaselt. Kostja I on 28.05.2021 allkirjastanud kinnituse (kinnitus on allkirjastatud kostja II poolt), et tal on võlakohustus hageja ees arvetest 18C ja 40 summas 29 544,50 eurot. Kostjad ei ole TsMS § 230 lg 1 kohaselt põhistanud ega tõendanud, miks nad leiavad, et 19.05.2015 võlakohustuse ülevõtmine, 14.03.2016 Axman OÜ kinnitus ja 07.06.2018 kostja I avaldus võlakohustuse kohta ülevõtmise kohta on tühised. Kostjad ei ole tõendanud, et võlakohustuse ülevõtmiseks puudusid juhatuse liikmel volitused.
13.Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud, sest kostja I on nõuet tunnustanud, mistõttu TsÜS § 158 lg 1 ja 2 järgi on aegumine katkenud. Kostja I on 28.05.2021 allkirjastanud kinnituse (kinnitus on allkirjastatud kostja II poolt), et tal on võlakohustus hageja ees arvetest 18C ja 40 summas 29 544,50 eurot. Sellega tunnistas kostja I hageja nõuet. Seisuga 28.05.2021 katkes hageja võlgnevuse aegumine ja algas uuesti. Hageja on kohtusse pöördunud 20.12.2021 s.o aegumistähtaja jooksul.
14.07.06.2018 andis kostja II käenduse, millega tagas kostja I kohustust hageja ees. Kostja II oli käenduse andmise ajal ja on ka praegu kostja I juhatuse liige. Käenduse maksimumsumma on 29 544,50 eurot ja käendus kehtib kuni kostja I on täitunud kõik rahalised kohustused hageja ees.
15.Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid käesolevaks hetkeks hageja nõude summas 29 544,50 eurot tasunud. Võlakohustuse ülevõtmise avaldusega võttis kostja I endale kohustuse tasuda viivist 8,05% aastas tasumata võlasummalt (t.lk 8-9). Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 16.01.2019-11.10.2022 eest summas 8887,80 eurot. Kohus ei tuvastanud viivisearvestuses eksimust, samuti ei esitanud kostjad sellele sisulisi vastuväiteid. Hageja on taotlenud edasise viivise välja mõistmist määras 8,05% aastas kuni nõude kohase täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kooskõlas TsMS § 367 välja edasise viivise alates 12.10.2022.
16.Hageja on pöördunud 12.11.2021 kohtuväliselt hagihoiatusega kostjate poole võla tasumiseks (t.lk 13-20 pöördel).
17.Hageja taotleb, et kostjad hüvitaks talle kahjuna kohtueelsed õigusabikulud summas 770 eurot (ilma käibemaksuta).
18.Kohus leiab, et kostjate käitumise ja hagejale tekitatud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Käesoleval juhul tekkis hagejal vajadus pöörduda asjatundja poole juriidilise abi saamiseks seoses kostjate poolt võla mitteõigeaegse tasumisega. Kostjatele pidi olema ettenähtav, et lepingu rikkumise korral on hagejal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks asjatundja poole ja sellega võivad kaasneda kulud. Kostjatel oli võimalus kulusid vältida, tasudes võlgnevuse õigeaegselt. Hagejale osutatud kohtueelsete õigusabikulude hind ja ulatus on mõistlik. Kostjatelt tuleb solidaarselt hagejale välja mõista kahjuhüvitis 770 eurot.
19.Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 1245 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu, mis tuleb kostjatelt hagejale välja mõista.
20.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Arvestades asja keerukust ja mahukust, esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, tuleb kostjatelt solidaarselt hagejale välja mõista õigusabikuluna 2668,75 eurot. Kokku tuleb kostjatelt välja mõista menetluskuluna 3913,75 eurot ja vastavalt hageja taotlusele kohustada kostjaid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja II apellatsioonkaebus
4(7)
21.Kostja II palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati tema suhtes viivise ja kahjuhüvitise osas, st osas, milles see ületab käenduslepingus märgitud käendatavat maksimumsummat. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vaidlustata 01.11.2022 otsust täielikult, vaid osas, milles kohus pole arvestanud sellega, et 07.06.2018 käendus oli antud käenduse maksimumsummaga 29 544,50 eurot. Kohus on mõistnud ebaõigelt välja ka 29 544,50 eurot ületavad summad (viivise – 16.01.2019 kuni 11.10.2022 – summas 8887,80 EUR, alates 12.10.2022 viivise määras 8,05% aastas ja 770 eurot kahjuhüvitise). Vastus apellatsioonkaebusele
22.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada, osas, milles maakohus mõistis Xlt hageja kasuks välja viivised, solidaarselt kostjaga I kahjuhüvitise ning kahjuhüvitise 385 eurot ületavas osas ja hageja hagis X vastu menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi X vastu viivise nõudes rahuldamata, rahuldada osaliselt kahju hüvitamise nõue ja anda uus menetluskulude jaotus arvestades asja lahendamise lõpptulemust. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
24.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja II vaidlustab maakohtu otsuse vaid osas, millega temalt mõisteti välja viivis ja kahjuhüvitis. Sellega seonduvalt tuleb korrigeerida ka menetluskulude jaotust, eeldusel, et kostja II apellatsioonkaebus on mingis osas põhjendatud. Ülejäänud osas on otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 2 p 1).
25.Apellatsioonimenetluses puudub poolte vahel vaidlus järgmiste asjaolude üle: -20.02.2013 andis hageja Axmen Forest OÜ-le üle metsamaterjali. -19.05.2015 võttis Axman OÜ üle Axman Forest OÜ võlakohustuse hageja ees. -14.03.2016 kinnitas Axman OÜ, et võlgneb hagejale 29 544,50 eurot. Kinnituse allkirjastas Axman OÜ seaduslik esindaja kostja II. -07.06.2018 allkirjastas kostja I esindajana kostja II avalduse võlakohustuse ülevõtmise kohta. Avalduses kostja I kinnitas, et võttis üle võlakohustuse summas 29 544,50 eurot ja kohustus selle tagastama 15.01.2019. Võlakohustuse ülevõtmise avaldusega võttis kostja I endale kohustuse tasuda viivist 8,05% aastas tasumata võlasummalt. -07.06.2018 andis kostja II käenduse, millega tagas kostja I kohustust hageja ees. Kostja II oli käenduse andmise ajal ja on ka praegu kostja I juhatuse liige. -Käenduse maksimumsumma on 29 544,50 eurot ja käendus kehtib kuni kostja I on täitnud kõik rahalised kohustused hageja ees.
26.Maakohus leidis, et kuna võlakohustuse ülevõtmise avaldusega võttis kostja I endale kohustuse tasuda viivist 8,05% aastas tasumata võlasummalt ning hageja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 16.01.2019-11.10.2022 eest summas 8887,80 eurot ning edasiulatuv viivis on põhjendatud, siis tuleb viivis kostjatelt solidaarselt välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult ka kostjalt II välja mõistnud viivise.
27.Esiteks toob ringkonnakohus esile, et hageja ei ole asjas esitanud nõuet kostjalt II viivise väljamõistmiseks. Seega tegi maakohus otsuse nõude osas, mida asjas ei ole esitatud. Seetõttu tuleb maakohtu otsus, millega kostjalt II mõisteti välja viivis, tühistada.
5(7)
28.Teiseks osutab ringkonnakohus, et isegi juhul, kui hageja oleks nõudnud põhivõlgnikust, st kostjast I sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevat viivist, ei oleks maakohus seda nõuet saanud rahuldada, sest koos põhinõudega ületab viivisesumma käendajaga kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära.
29.Maakohus leidis ka seda, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista kahjuhüvitis 770 eurot, kuna kostjad tekitasid hagejale kohtueelsete õigusabikulude näol kahju.
30.VÕS § 142 lg-s 1 sätestatakse, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama sätte lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käendaja vastutust sätestava VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab ü ksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama sätte lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
31.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt tekkis hagejale kohtueelsete õigusabikulude näol kahju, kuna hageja saatis kostjatele nõude tasumiseks eraldi 2 nõudekirja, tasudes nende koostamise eest õigusabi osutanud esindajale. Maakohtus ei vaieldud selle üle, et kostjad on nõudekirjad kätte saanud. Apellatsioonkaebusest võib aru saada nii, et kostjale II teadaolevalt nõudis hageja kohtueelselt võla tasumist vaid kostjalt I, kuid kuna maakohtus kostja II seda väidet ei esitanud ning apellatsioonkaebuses puudub põhjendus, miks ta selle väite esitas esmakordselt alles apellatsioonimenetluses, tuleb käsitletav väide TsMS § 652 lg 3 ja 4 alusel jätta tähelepanuta.
32.Siiski ei ole käesolevas asjas võimalik kostjalt II välja mõista kahju, mille põhjustas kostja I hagejale (eelduslikult 50 % tekkinud kahjust, arvestades kohtueelsete menetluskulude spetsifikatsiooni ja summade suurust, tlk 36 pöördel-37), kuna kostja II vastutuse välistab hagejaga sõlmitud käenduslepingus kokkulepitud käenduse maksimumsumma. Seetõttu tuleb maakohtu otsus osas, milles kostjalt II mõisteti välja kostja I poolt hagejale tekitatud kahju ehk 385 eurot, tühistada.
33.Eeltoodu ei piira aga käendaja vastutust temast endast sõltuva kohustuse rikkumise eest. Käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, sh näiteks menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (vt Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 15).
34.Maakohus tuvastas, et hageja pöördus 12.11.2021 kohtuväliselt hagihoiatusega ka kostja II poole kostja I võla tasumiseks. Nagu esile toodud, ei vaidlustanud kostja II maakohtus võlanõude kättesaamist.
35.Ringkonnakohtu arvates tõi maakohus põhjendatult esile, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-14) ning see tähendab, et kohtueelsete õigusabikulude nõude esitamisel tuleb tõendada kahju hüvitamise üldiseid eeldusi VÕS § 115 lg 1 järgi. Riigikohus on märkinud (vt Riigikohtu otsus asjas nr 2-17-1937), et võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud; võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest; võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju; kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena
6(7)
võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
36.Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et käesoleval juhul tekkis hagejal vajadus pöörduda asjatundja poole juriidilise abi saamiseks seoses kostjate poolt võla mitteõigeaegse tasumisega. Maakohus leidis, et: -Kostjatele pidi olema ettenähtav, et lepingu rikkumise korral on hagejal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks asjatundja poole ja sellega võivad kaasneda kulud. -Kostjatel oli võimalus kulusid vältida, tasudes võlgnevuse õigeaegselt. -Hagejale osutatud kohtueelsete õigusabikulude hind ja ulatus on mõistlik. Käesolevas punktis esiletoodud maakohtu põhjendustega ringkonnakohus nõustub ja ei korda maakohtu põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel.
37.Kuna kostja II kostjale I saadetud nõudekirja saatmisega seonduva kahju hüvitamise eest ei vastuta, kuna see ületaks käenduslepingus kokkulepitud käenduse maksimumsummat on põhjendatud kostjalt II välja mõista hageja kasuks kahju hüvitis, mis seondub hageja nõudekirja saatmisega kostjale II.
38.Kostja I apellatsioonkaebust ei esitanud, seega on otsus jõustunud osas, milles kostjalt I mõisteti hageja kasuks solidaarselt välja ka kostja II poolt tekitatud kahju hüvitis hagejale. Menetluskulude jaotus
39.Maakohus andis otsuses menetluskulude jaotuse, mille kohaselt jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kuna kostja II apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning sellega seonduvalt rahuldatakse kostja II vastu esitatud hagi osaliselt, siis tuleb maakohtu poolt antud menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine kostja II suhtes tühistada.
40.Ringkonnakohus lähtub menetluskulude jaotamisel asja lahenduse tulemusest, arvestades ka vaidluse asjaolusid ning juhindub TsMS §-st 163 lg 1. Menetluskulude lõplik jaotus on järgmine: -Jätta Saarte Metsamajanduse OÜ menetluskulud Saarte Metsamajanduse OÜ hagis X ja Mondotel International OÜ vastu põhivõla 29 544,50 eurot nõudes solidaarselt Mondotel International OÜ ja X kanda. -Jätta Saarte Metsamajanduse OÜ menetluskulud Saarte Metsamajanduse OÜ hagis Mondotel International OÜ vastu põhivõlga 29 544,50 euro nõuet ületavas osas Mondotel International OÜ kanda. -Välja mõista Mondotel International OÜ-lt Saarte Metsamajanduse OÜ kasuks menetluskuluna 3913,75 eurot. Mondotel International OÜ-l tuleb tasuda Saarte Metsamajanduse OÜ-le välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. -Jätta X menetluskulud maakohtus Saarte Metsamajanduse OÜ hagis X vastu põhivõlga 29 544,50 euro nõuet ületavas osas 90 %ulatuses Saarte Metsamajanduse OÜ kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda. -Jätta X menetluskulud ringkonnakohtus 90 % ulatuses Saarte Metsamajanduse OÜ kanda, ülejäänud osas poolte endi kanda.
41.Menetluskulud hageja hagis kostja II vastu ja apellatsioonimenetluse kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.