Saarte Metsamajanduse OÜ hagi Mondotel International OÜ ja X vastu solidaarses rahanõudes 39 658,38 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Saarte Metsamajanduse OÜ (10862228), esindaja vandeadvokaat Urmas Kukk Kostja I: Mondotel International OÜ (14183754) Kostja II: X (xxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Mondotel International OÜ-lt ja Xlt solidaarselt Saarte Metsamajanduse OÜ kasuks põhivõlg 29 544,50 eurot, viivis 8887,80 eurot (perioodi 16.01.201911.10.2022 eest) ja alates 12.10.2022 viivis määras 8,05% aastas kuni nõude kohase täitmiseni ja kahjuhüvitis 770 eurot.
3.Jätta menetluskulud solidaarselt Mondotel International OÜ ja X kanda.
4.Välja mõista Mondotel International OÜ-lt ja Xlt solidaarselt Saarte Metsamajanduse OÜ kasuks menetluskuluna 3913,75 eurot.
Mondotel International OÜ-l ja Xl tuleb solidaarselt tasuda Saarte Metsamajanduse OÜ-le välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja andis 20.02.2013 Axmen Forest OÜ-le üle metsamaterjali. Metsamaterjali vastuvõtmist kinnitas Axmen Forest OÜ seadusliku esindajana kostja II.
2.Axman OÜ võttis 19.05.2015 üle Axman Forest OÜ võlakohustuse hageja ees ja seda kinnistas Axman OÜ juhatuse liikmena kostja II.
3.14.03.2016 kinnitas Axman OÜ, et võlgneb hagejale 29 544,50 eurot. Kinnituse allkirjastas Axman OÜ seadusliku esindajana kostja II.
4.07.06.2018 allkirjastas kostja I esindaja kostja II avalduse võlakohustuse ülevõtmise kohta. Avalduses kostja I kinnitas, et võttis üle võlakohustuse summas 29 544,50 eurot ja kohustus selle tagastama 15.01.2019. Võlakohustuse ülevõtmise avaldusega võttis kostja I endale kohustuse tasuda viivist 8,05% aastas tasumata võlasummalt.
5.Võlakohustuse ülevõtmise avalduses märgitud kuupäevaks, 15.01.2019, kostja I võlgnevust ei tasunud.
6.20.12.2021 seisuga on kostja I võla tasumisega viivitanud 1070 päeva ja viivis on 6965,58 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja I vastu nõue summas 36 510,08 eurot.
7.07.06.2018 andis kostja II käenduse, millega tagas kostja I kohustust hageja ees. Kostja II oli käenduse andmise ajal ja on ka praegu kostja I juhatuse liige. Käenduse maksimumsumma on 29 544,50 eurot ja käendus kehtib kuni kostja I on täitunud kõik rahalised kohustused hageja ees.
8.Vastuvõtuaktil on osaliste tehingu rollid allkirjastamise kohal vahetusse läinud. Akti ülaosas on aga selgelt näha, et vastuvõtja on Axmen Forest OÜ. Axmen Forets OÜ esindaja, kostja II, sai koos vastuvõtuaktiga arve nr 18C, millel on selgelt näha, et maksja on Axmen Forest OÜ. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nimetatud arve on osaliselt tasutud. Kostja I on ka 21.05.2021 kinnitanud et tal on võlakohustus hageja ees. Kostjad ei ole tõendanud, et Axmen Forest OÜ oli 20.02.2013 metsamaterjali üleandja. Kostjad ei ole põhistanud, miks 20.02.2013 vastuvõtu akt ei anna õiguslikku alust nõude esitamiseks. Kostjad ei ole põhistanud miks on 20.02.2013 tehing, 19.05.2015 võlakohustuse ülevõtmine, 14.03.2016 Axman OÜ kinnitus ja 07.06.2018 kostja I avaldus võlakohustuse ülevõtmise kohta tühised. Kostjate vastusest võib järeldada, et tühised ei ole 31.12.2015 Axman OÜ kinnitus võlgnevuse kohta summas 29 544,50 eurot ja kostja II 07.06.2018 käendus.
9.Lisaks palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitis 770 eurot ilma käibemaksuta (kohtueelsed õigusabikulud). Kohtueelses menetluses on advokaadibüroo KPMG Law osutanud hagejale 01.–16.11.2021 õigusabi 4 tundi. Seoses võlgnevuse mitteõigeaegse tasumisega oli hageja sunnitud õigusabi saamiseks pöörduma advokaadibüroo KPMG Law poole.
10.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõla 29 544,50 eurot, viivise perioodi 16.01.2019-11.10.2022 eest summas 8887,80 eurot (11.10.2022 istungi protokoll), edasise viivise määras 8,05% aastas kuni nõude kohase täitmiseni ja kahjuhüvitise 770 eurot. Kostja vastuväited
11.Kostjad hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja väide, et hageja andis 20.02.2013 Axmen Forest OÜ-le üle metsamaterjali, on vastuolus üleandmis-vastuvõtmisaktiga. Hageja pole veenvalt tõendanud oma väidet, et oleks mingit metsamaterjali üle andnud. Axmen Forest OÜ andis metsamaterjali üle hagejale. Hageja pole tõendanud nõuet, sest puuduvad arved 18C (27 983,31 eurot) ja 40 (1561,19 eurot) ning need pole mingil määral seotud viidatud üleandmisaktiga, mille summa on 88 969, 80 eurot. Seetõttu ka kõik järgmised dokumendid ei too kaasa õiguslikke tagajärgi ja kohustuste tekkimist, sest on tühised algusest peale. Tühine on väidetav 19.05.2015 võlakohustuse ülevõtmine, 14.03.2016 kinnitus Axman OÜ
poolt ja 07.06.2018 allkirjastatud kostja I esindaja kostja II avaldus võlakohustuse ülevõtmise kohta. Hageja nõue on aegunud, kuna see on 2013.aastast. Kostjad leiavad, et nõuded on aegunud, kuna 3-aastane aegumise tähtaeg on läbi saanud enne nõude esitamist hageja poolt. Kostjad leiavad, et võlakohustuste ülevõtmine pole õiguspärane, kuna võlakohustuse ülevõtmiseks puudusid juhatuse liikmel volitused. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
13.Kohus tuvastas, et 20.02.2013 andis hageja Axmen Forest OÜ-le üle metsamaterjali (t.lk 3). Kostjad ei ole TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendanud, et Axmen Forest OÜ oli 20.02.2013 metsamaterjali üleandja. Metsamaterjali vastuvõtmist kinnitas Axmen Forest OÜ seadusliku esindajana kostja II (t.lk 3). Kuigi akti allosas on osaliste tehingu rollid allkirjastamise kohal vahetusse läinud, on akti ülaosas selgelt näha, et vastuvõtja on Axmen Forest OÜ. Axmen Forets OÜ-le on esitatud koos vastuvõtuaktiga arve nr 18C, millel on selgelt näha, et maksja on Axmen Forest OÜ (t.lk 73).
14.19.05.2015 võttis Axman OÜ üle Axman Forest OÜ võlakohustuse hageja ees. Võlakohustuse ülevõtmist kinnistas Axman OÜ juhatuse liige kostja II (t.lk 5 ja pöördel). Ka nimetatud dokumendis on viidatud 20.02.2013 metsamaterjali üleandmisele hageja poolt.
15.14.03.2016 kinnitas Axman OÜ, et võlgneb hagejale 29 544,50 eurot. Kinnituse allkirjastas Axman OÜ seaduslik esindaja kostja II (t.lk 4).
16.07.06.2018 allkirjastas kostja I esindaja kostja II avalduse võlakohustuse ülevõtmise kohta. Avalduses kostja I kinnitas, et võttis üle võlakohustuse summas 29 544,50 eurot ja kohustus selle tagastama 15.01.2019. Võlakohustuse ülevõtmise avaldusega võttis kostja I endale kohustuse tasuda viivist 8,05% aastas tasumata võlasummalt (t.lk 8-9).
17.Kostjad ei ole tõendanud, et võlakohustuse ülevõtmise avalduses märgitud kuupäevaks, so 15.01.2019, oleks kostja I võlgnevuse tasunud.
18.Kostja I on 28.05.2021 allkirjastanud kinnituse (kinnituse on allkirjastanud kostja II kui kostja I seaduslik esindaja), et tal on võlakohustus hageja ees arvetest 18C ja 40 (t.lk 74-75).
19.Eelnevast tulenevalt on tõendatud (VÕS § 208 lg 1), et hageja on üle andnud Axmen Forest OÜ-le metsamaterjali, kuid müüjale ei ole kokkulepitud tasu makstud. Samuti on tõendamist leidnud, et võlgnevus on hageja nõusolekul üle antud kolmandale isikule, so kostjale I VÕS § 175 lg 2 kohaselt. Kostja I on 28.05.2021 allkirjastanud kinnituse (kinnitus on allkirjastatud kostja II poolt), et tal on võlakohustus hageja ees arvetest 18C ja 40 summas 29 544,50 eurot (t.lk 74-75). Kostjad ei ole TsMS § 230 lg 1 kohaselt põhistanud ega tõendanud, miks nad leiavad, et 19.05.2015 võlakohustuse ülevõtmine, 14.03.2016 Axman OÜ kinnitus ja 07.06.2018 kostja I avaldus võlakohustuse kohta ülevõtmise kohta on tühised. Kostjad ei ole tõendanud, et võlakohustuse ülevõtmiseks puudusid juhatuse liikmel volitused.
20.Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud, sest kostja I on nõuet tunnustanud, mistõttu TsÜS § 158 lg 1 ja 2 järgi on aegumine katkenud. Kostja I on 28.05.2021 allkirjastanud kinnituse (kinnitus on allkirjastatud kostja II poolt), et tal on võlakohustus hageja ees arvetest 18C ja 40 summas 29 544,50 eurot (t.lk 74-75). Sellega tunnistas kostja I hageja nõuet. Seisuga 28.05.2021 katkes hageja võlgnevuse aegumine ja algas uuesti. Hageja on kohtusse pöördunud 20.12.2021 s.o aegumistähtaja jooksul.
21.VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kooskõlas VÕS § 145 lõikega 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lõike 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla
põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
22.07.06.2018 andis kostja II käenduse, millega tagas kostja I kohustust hageja ees. Kostja II oli käenduse andmise ajal ja on ka praegu kostja I juhatuse liige. Käenduse maksimumsumma on 29 544,50 eurot ja käendus kehtib kuni kostja I on täitunud kõik rahalised kohustused hageja ees (t.lk 11-12).
23.Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid käesolevaks hetkeks hageja nõude summas 29 544,50 eurot tasunud. Võlakohustuse ülevõtmise avaldusega võttis kostja I endale kohustuse tasuda viivist 8,05% aastas tasumata võlasummalt (t.lk 8-9). Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 16.01.2019-11.10.2022 eest summas 8887,80 eurot (11.10.2022 istungi protokoll). Kohus ei tuvastanud viivisearvestuses eksimust, samuti ei esitanud kostjad sellele sisulisi vastuväiteid. Hageja on taotlenud edasise viivise välja mõistmist määras 8,05% aastas kuni nõude kohase täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kooskõlas TsMS § 367 välja edasise viivise alates 12.10.2022.
24.Hageja on pöördunud 12.11.2021 kohtuväliselt hagihoiatusega kostjate poole võla tasumiseks (t.lk 13-20 pöördel).
25.Hageja taotleb, et kostjad hüvitaks talle kahjuna kohtueelsed õigusabikulud summas 770 eurot (ilma käibemaksuta) (t.lk 55 ja 55 pöördel).
26.Kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-14). See tähendab, et kohtueelsete õigusabikulude nõude esitamisel tuleb tõendada kahju hüvitamise üldiseid eeldusi VÕS § 115 lg 1 järgi. Riigikohus on märkinud (vt Riigikohut otsus asjas nr 2-17-1937), et võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud; võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest; võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju; kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
27.Kohus leiab, et kostjate käitumise ja hagejale tekitatud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Käesoleval juhul tekkis hagejal vajadus pöörduda asjatundja poole juriidilise abi saamiseks seoses kostjate poolt võla mitteõigeaegse tasumisega. Kostjatele pidi olema ettenähtav, et lepingu rikkumise korral on hagejal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks asjatundja poole ja sellega võivad kaasneda kulud. Kostjatel oli võimalus kulusid vältida, tasudes võlgnevuse õigeaegselt. Hagejale osutatud kohtueelsete õigusabikulude hind ja ulatus on mõistlik. Kostjatelt tuleb solidaarselt hagejale välja mõista kahjuhüvitis 770 eurot. Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
29.Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 1245 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu, mis tuleb kostjatelt hagejale välja mõista.
30.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Arvestades asja keerukust ja mahukust, esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, tuleb kostjatelt solidaarselt hagejale välja mõista õigusabikuluna 2668,75 eurot. Kokku tuleb kostjatelt välja mõista menetluskuluna 3913,75 eurot.
31.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjaid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
32.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2023. a otsusega nr 2-2119828.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.