Määruse tegemise aeg ja koht 18.08.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-143619
Kohtuasi
PlusPlus Capital AS hagi OÜ VEXON VARA vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.05.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ VEXON VARA 03.07.2023 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), lepinguline esindaja CK Kostja OÜ VEXON VARA (registrikood 11161976), seaduslik esindaja HS
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda OÜ VEXON VARA apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 31.05.2023 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-143619 menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud OÜ VEXON VARA kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-22-143619 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 10.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt VEXON VARA (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite, menetlus jätkus Harju Maakohtus.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 ja kostja 26.03.2018–22.11.2019 mitmeid telekommunikatsiooni teenuse liitumislepingu lisasid. Lepingute allkirjastamisega kinnitas kostja, et on tutvunud lepingu tingimustega, Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimustega ja privaatsuspoliitikaga, Tele2 interneti kasutamise tingimustega, Tele2 mõistliku kasutamise põhimõtetega ja Tele2 hinnakirjaga ning kohustus tingimusi täitma. Vastavalt tingimuste punktile 3 kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Tele2 esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid. Kostja jättis oma kohustused täitmata.
3.Kostja ei reageerinud Tele2 nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 loovutas 28.06.2022 nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud loovutusteatisele ega ole võlgnevust tasunud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 162,28 eurot ja viivised summas 25,24 eurot.
4.Vastavalt tingimuste punktile 3 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmisel reaalseid kulusid ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist summas 25 eurot.
5.VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 94 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise tõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist lepingus sätestatud määras.
6.Kostja vaidles 28.03.2023 vastuses hagile vastu, mille kohaselt ei tunnista ta hagi, kuid tunnistab võlgnevust Tele2 ees. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna nõude kostja vastu sai ta raha maksmata. Kostja ei näe põhjust, miks hageja peaks alusetult rikastuma.
7.Kostja tasus 08.05.2023 hagejale põhivõlgnevuse 162,28 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohtu otsusega rahuldati hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 25,24 eurot ja alates hagi esitamisest 24.01.2023 tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise määraga 0,05% päevas põhinõudelt 162,28 eurolt kuni põhinõude tasumiseni 07.05.2023. Samuti mõistis maakohus välja sissenõudmiskulu 25 eurot ja menetluskulud 490 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Maakohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1.
2-22-143619
10.Tulenevalt VÕS § 164 lg-st 1 ja §-st 170 omab hageja nõuet, mille ta on käesolevas menetluses kostja vastu esitanud. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 28.06.2022 loovutas Tele2 oma nõude kostja vastu hagejale ning 04.07.2022 on kostjat teavitatud nõude loovutamisest, arvestades, et nõude loovutamine ei vaja võlgniku nõusolekut.
11.Hageja nõue osutatud telekommunikatsiooni teenuse eest 162,28 eurot on õiguslikult põhjendatud, hageja on nõuet tõendanud, esitanud selle kujunemise kronoloogia. Kostja arveid nõuetekohaselt ei tasunud, kuid tasus põhivõla maakohtumenetluse ajal 08.05.2023. Kõrvalkohustused on täitmata.
12.Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 võib hageja nõuda rahalise kohustuse täitmise viivitamise korral viivist. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 19.01.2022–23.01.2023 lepingu tingimuste punkti 3 alusel, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist määraga 0,05% päevas. Kohtule on esitatud viivisearvestus, milles nähtub, et kostja on arvete tasumisega viivituses alates 19.01.2022. Kuivõrd kostja on arvete tasumisega olnud viivituses, on hagejal kohtu hinnangul õigus arvestada viivist alates 19.01.2022–23.01.2023 (hagi esitamiseni) ning nõue 25,24 eurot on õiguslikult põhjendatud. Kohustuse täitmisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama, et järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lg-s 1. Kohtu hinnangul vastab lepingus märgitud viivis 0,05% päevas VÕS § 415 lg-le 1, kuivõrd nimetatud sättes märgitud viite kaudu VÕS § 113 lg-le 1 (sh kolmandale lausele) võib nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud intressimäärale. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määraga kuni põhinõude tasumiseni 07.05.2023.
13.Hageja on esitanud võlgnevuse sissenõudmisega seonduva kahju hüvitamise nõude summas 25 eurot. Maakohus märkis, et VÕS § 1131 lg 1 ning § 1132 lg-te 1 ja 2 alusel on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist. Käesoleval juhul on võlgnevuse sissenõudmise lisakulutused tingitud kostja tegevusetusest. Kostja arveid õigeaegselt ei tasunud ning hageja oli sunnitud võla sissenõudmiseks lisakulutusi tegema. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus märkis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt üksnes seetõttu, et kostja tasus menetluse ajal põhivõlgnevuse, mistõttu ei oleks hageja suhtes õiglane kohaldada TsMS § 163 lg-t 1.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku 970 eurot (tasutud riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja kulu 870 eurot). Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 242,14 eurot tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub seega hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 100 eurot.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 870 eurot. Hageja kasutas esindaja teenust maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse koostamiseks. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul osaliselt põhjendatud. Hageja esindaja on osutanud teenust 7,25 tundi hinnaga 120 eurot tund. Kohus on esindaja kulude osas tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, mis ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahule. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) esindajaks antud asjas olnud füüsiline isik on PlusPlus Legal OÜ töötaja ning nimetatud äriühing tegeleb esindamisega sarnastes õigusvaidlustes aastaid; nimetatud asjaolu
2-22-143619 saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada igapäevasest tööpraktikast; 2) hagiavalduste, sh antud asjas, vormistamisel on kõigi aastate jooksul esindajad kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud ajakulu dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1 tunni võrra. Hagiavalduse koostamise ajakulu on üle paisutatud 1 tunni võrra. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud hageja 04.04.2023 seisukoha koostamise ajakulu 1 tunni võrra ning tõendite hankimise ajakulu 1 tunni võrra. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja tema töö madalat keerukust, peab kohus põhjendatuks ajakulu 3,25 tundi.
17.Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 120 eurot (sh käibemaks). Hageja on kinnitanud, et ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 120 eurot (sh käibemaks) ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Maakohus mõistis kostjalt välja mõista esindaja kulu summas 390 eurot (sh käibemaks).
18.Maakohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
19.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada viiviste, sissenõudmiskulude ja menetluskulude osas. Kostja palus mitmes kirjas kohtule, et kohus nõuaks välja lepingu, millega Tele2 loovutas nõude hagejale. Kohus ei ole seda teinud. Hageja väidab, et omandas nõude, aga ei näita, millise hinna ja tingimustega. Kui hageja sai nõude tasuta, võib olla tegemist liigkasu võtmisega või alusetu rikastumisega.
20.Hageja menetluskulud on kunstlikult paisutatud liiga suureks. Praegusel juhul ületavad kõrvalkulud nõude põhisummat. PlusPlus Legal OÜ tegutseb samal aadressil hagejaga ja neil on samad sidevahendid ning sama esindaja. Maakohus on selle asjaolu tähelepanuta jätnud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
22.Ringkonnakohus põhjendab esmalt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust (I) ning seejärel osas, mis puudutab maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist (II). Lõpetuseks esitab kolleegium menetluslikud selgitused (III). I
23.Kolleegium märgib, et TsMS § 405 lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,
2-22-143619 järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 242,14 eurot ning maakohus arutas tsiviilasja lihtmenetluse asjana.
24.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul on maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud, et ei anna luba edasikaebamiseks.
25.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).
26.Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse seisukohaga nagu omaks praegusel juhul Tele2 ja hageja vahelise loovutamislepingu väljanõudmine asja lahendamisel tähtsust. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et Tele2 on nõude kostja vastu loovutanud hagejale. Kostja on menetluse käigus tasunud hagejale põhinõude, kuid apellatsioonkaebuses vaidleb vastu hageja õigusele nõuda viivist ja sissenõudmiskulu. VÕS § 167 lg 3 järgi lähevad põhinõude loovutamisel üle ka kõrvalnõuded, sh viivise nõue. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et kostjalt sissenõudmiskulu 25 euro nõudmine on kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 1. Nimetatud paragrahvi kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine. Seega ei pea võlausaldaja tõendama, et kahju tekkis, st et ta tegelikult mingeid võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis (P.Varul jt. Võlaõigusseadus I Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, § 1131, p 5.1).
27.Eelnevat arvestades ei esine praegusel juhul maakohtu otsuse tegemisel TsMS § 637 lg-s 21 nimetatud eksimusi, mis õigustaks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist, seega ei ole alust ka muuta maakohtu määtatud menetluskulude jaotust. II
28.Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse ka osas, millega tema kanda jäeti menetluskulud ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 490 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt.
29.Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib
2-22-143619 ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st et ta peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud menetluskulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 15.03.2023, 2-21-9335, p 14).
30.Seega ei võimalda TsMS § 637 lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
31.Kolleegium leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel.
32.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid.
33.Kostja arvates on hageja menetluskulud kuntslikult paisutatud liiga suureks. Kostja ei ole kaebuses esitanud ühtegi konkreetset väidet hageja maakohtus kantud menetluskulude põhjenda(ma)tuse kohta, sh ei ole kostja väitnud, et mõni hageja menetlustoiming oleks olnud ebavajalik või hageja lepingulisel esindajal selleks kulunud aeg oleks olnud ebamõistlikult suur, samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Kostja on kaebuses märkinud, et praegusel juhul ületavad menetluskulud põhisummat. Kolleegium selgitab, et vastavalt Riigikohtu seisukohale ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Kolleegiumi hinnangul tuleb menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (RKTKm 14.04.20221, 2-19-10324, p 19). Samuti on kostja märkinud, et lepinguline esindaja PlusPlus Legal OÜ tegutseb samal aadressil hagejaga ning neil on samad sidevahendid ja sama esindaja. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindaja on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (RKTKm 01.12.2015 nr 3-2-1-154-15, p-d 9, 10). Hageja ja talle õigusabi osutav PlusPlus Legal OÜ on iseseisvad juriidilised isikud. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu. III
34.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole kaebuse menetlusse
2-22-143619 võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
35.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (kostja on tasunud riigilõivu 20 eurot).
36.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning kaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
37.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9 kohaselt on praegune määrus edasi kaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.