Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. mai 2023. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-143619
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi OÜ VEXON VARA vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
242,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (epost [email protected]) Kostja: OÜ VEXON VARA (registrikood 11161976, asukoht Suur-Karja 18-26, 10146 Tallinn, e-post xxxx, [email protected]) Lihtmenetluses (kirjalik menetlus)
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt PlusPlus Capital AS hagi OÜ VEXON VARA vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista OÜ-lt VEXON VARA viivis 25,24 eurot PlusPlus Capital AS kasuks.
3.Välja mõista OÜ-lt VEXON VARA PlusPlus Capital AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (s.o. 162,28 eurot) alates 24.01.2023. a kuni 07.05.2023. a määraga 0,05% päevas.
4.Välja mõista OÜ-lt VEXON VARA võlgnevuse sissenõudmiskulu 25 eurot PlusPlus Capital AS kasuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Rahuldada osaliselt PlusPlus Capital AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Välja mõista OÜ-lt VEXON VARA menetluskulud summas 490 eurot (sh riigilõiv 100 eurot) PlusPlus Capital AS kasuks.
8.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l VEXON VARA tasuda PlusPlus Capital AS-ile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 490 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 23.01.2023. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 ja Kostja Tele2 liitumislepingu lisa Nr. 103475778, 26.03.2018, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile xxxx ning kostja kohustus tasuma saadud telekommunikatsiooniteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt, samuti sõlmis ta samal päeval teenuselepingu lisa, mille alusel sai ta seadmekindlustuse 4,19€/kuu (lisa 1.1 ja 1.2).
2.Tele2 ja Kostja sõlmisid Tele2 liitumislepingu lisa Nr. 103475778, 12.06.2018, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile xxxx ning kostja kohustus tasuma saadud telekommunikatsiooniteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt(lisa 1.3 ja 1.4). Tele2 ja Kostja sõlmisid Tele2 liitumislepingu lisa Nr. 103475778, 12.06.2018, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile xxxx ning kostja kohustus tasuma saadud telekommunikatsiooniteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt (lisa 1.3 ja 1.4). Tele2 ja Kostja sõlmisid Tele2 liitumislepingu lisa Nr. 103475778, 07.01.2019, mille alusel Tele2 peatas teenuse numbrile xxxx (lisa 1.5). Tele2 ja Kostja sõlmisid Tele2 liitumislepingu lisa Nr. 103475778, 24.07.2019, mille alusel Tele2 avas teenuse peatamise numbrile xxxx (lisa 1.6).
3.Tele2 ja Kostja sõlmisid Tele2 liitumislepingu lisa Nr. 103475778, 24.07.2019, mille alusel Tele2 vahetas sim kaardi numbrile xxxx (lisa 1.7). Tele2 ja Kostja sõlmisid Tele2 liitumislepingu lisa Nr. 103475778, 15.09.2019, mille alusel Tele2 peatas teenuse numbrile xxxx ja vahetas paketi Ettevõtja 1.0 uue paketi vastu Äri Euroopas (lisa 1.8). Tele2 ja Kostja sõlmisid Tele2 liitumislepingu lisa Nr. 103475778, 22.11.2019, mille alusel Tele2 vahetas paketi Äri Euroopas uue paketi vastu Äri Põhjamaades (lisa 1.9).
4.Lepingu allkirjastamisega kinnitas Kostja, et ta on tutvunud lepingu tingimustega, Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimustega ja privaatsuspoliitikaga, Tele2 interneti kasutamise tingimustega, Tele2 mõistliku kasutamise põhimõtetega ja Tele2 hinnakirjaga ning kohustus täitma Tingimused (lisa 2). Vastavalt Tingimuste p-le 3 kohustus Kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on Kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Tele2 esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks.
5.Kostja jättis oma kohustused täitmata. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus Tele2 ees summas 162,28 € (lisa 3). Vastavalt Tingimuste punktile 3 (viimane lause) on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on
põhivõlgnevusega 162,28 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile Pärnu mnt 131b-6, Tallinn, 11314, Eesti: 04.07.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 € (lisa 5.1), 07.10.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € (lisa 5.2) ja 23.09.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € (lisa 5.3). Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 €. Nõude loovutamine hagejale Kostja ei reageerinud Tele2 nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 loovutas 28.06.2022 nõude koos kõrvalnõuetega Kostja vastu Hagejale. Nõude loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult (Lisa 4). Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Hageja nõude suurus Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 162,28 € 2) viivised: 25,24 €.
6.Lepingulise suhte olemusest ja juhindudes VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus Kostja poolte vahel sõlmitud Lepingut VÕS §-i 100 mõttes. Sama paragrahv loeb kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuste täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh täitmisega viivitamist. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus ühe õiguskaitsevahendina VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 101 lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 94 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise tõttu on Hageja õigustatud nõudma Kostjalt viivist Lepingus sätestatud määras. VÕS § 101 ja TsMS § 367 kohaselt on Hagejal õigus nõuda Kostjatelt viivist kuni põhikohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. TsMS § 133 lg 1 järgi arvutatakse hagihinda põhi ja kõrvalnõuete järgi. Sama paragrahvi lg 2 alusel liidetakse TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. RLS § 59 lg 1 alusel tasutakse riigilõivu hagihinnalt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1. Seega tasutakse riigilõivu 100 €. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 2 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu. KMS § 25 lg 1 kolmanda lause alusel ei ole piiratud maksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kostja vastus
7.Kohtule 28.03.2023. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kuna algne võlausaldaja Tele2 Eesti AS, kellega oli Vexon Vara OÜ lepingulises suhtes ca 20 aastat ning kasutas tema poolt pakutavaid teenuseid, nimelt kolme mobiiltelefoni numbrit, mida sisuliselt viimased 910 aastat tasus ainulu abonendi tasu, lootuses, et majandus kliima paranedes saaks need numbrid uuesti kasutusele võtta, läks aga teisiti.
8.Suhtluses Tele2 Eesti AS ametnikega, selgus, et nad on tekkinud võlgnevuse (nende äririsk) maha kandnud ning loovutanud tasuta mingile firmale, sellest tulenevalt nemad sellega ei tegele ning see neid enam ei puuduta ega huvita.
9.Kui on tekkinud võlgnevus/kohustus, mis tahes põhjusel, siis selleks on meil Eesti Vabariigis kehtivad seadused, mis peaksid olema kõikide võrdsed ehk olenemata isikust on kõik seaduste ees võrdsed. Praktikas see kahjuks nii ei ole, jah kohtunikud ja nende nõunikud/juristid seletavad seda „seaduste tõlgendamisega”. Juriidiliselt on loomulikult kõik korrektne, kuid on ka inmlik vaatenurk, „sõltub vaatajast ja tahtest”.
10.Antud hageja esindaja nagu tavaliselt ennast ei esitle, sest juriidilist isikut esindab alati füüsiline isik või isikud, (et oleks segasem ja hajuks vastutus) täpselt nagu kohtus, kus kohtunik teatab, et kohus teeb üht või teist, teevad ikka inimesed. 2022 esimesel poolel kuupäeva kahjuks ei mäleta tuli tel.kõne minu pojale H. S. kes kunagi oli Vexon Vara OÜ juhause liige eelpool kirjeldatud nõude osas, kõne oli ähvardav ja väga inetu, mis ei ole normaalne ning on taunitav kogu selline käitumie, kõige hullem on tagajärg mis jääb noorele inimesele. Mõni kuu hiljem tuli ka minule analoogne tel. kõne, mille vastuseks teatasin, et miks nad ei suhtle õigete adressaatidega, sest registrites on Vexon Vara OÜ õiged andmed olemas, seega kui inimesed, kes tahavad teenida teiste võlgade või vigade arvelt peaksid vähemalt registreid ja seadusi tundma, (kuigi seaduse tundmine ei vabasta vastutusest). 19.01.2023 tuli ka teine kõne kus pakuti kompromissi, kuna viibisin ajavahemikus 14.01.2023-23.01.2023 haiglaravil ja mul oli räägimisega raskusi, siis pakkusin, et kas me suhtleks järgime nädal, siis olen kodusel ravil, kuna kõne oli anonüümne siis ei saanud ise ühendust võtta.
11.Kui inimesed, kes tegelevad võlgade ülesostmiste ja sissenõudmistega ning soovivad oma tegevuses edu saavutada peaksid olema eelkõige viisakad, mida antud jujul ei olnud, kuigi registris on Vexon Vara OÜ kõik andmed, kehtiva aadressi ja juhatuse liikme kontaktidega olemas, siis kasutati ikka inkassode ja kohtutäiturite taktikat rünnata asjasse mitte puutuvaid ja nõrgemaid isikuid. Seega antud hagi ei tunnista, küll aga võlgnevust Tele2 Eesti AS ees, mida oleksin valmis mingis osas kompenseerima, aga jätan selle kõik kohtu otsustada. Tele2 Eesti AS ees kohustust tunnistan. Vastuhagi esitada ei soovi, sest ebaviisaka käitumise eest ei oska seda formuleerida ning esindajad on olnud erinevad. Menetluskulud tuleb kõik hageja kanda jätta, kuna nõude on ta saanud raha maksmata, ei näe mingit põhjust miks ta peaks alusetult rikastuma. Kohtu põhjendused
12.Kohus, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).
13.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega,
analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
14.TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
15.Käesolevas tsiviilasjas ei vaielda järgmiste asjaolude üle: • Tele2 ja kostja on sõlminud liitumislepingu Nr. 103475778, 28.08.2009; • Tele2 ja kostja on sõlminud liitumislepingu Nr. 103475778 lisa, 26.03.2018; • Tele2 ja kostja on sõlminud liitumislepingu Nr. 103475778 lisa, 12.06.2018; • Tele2 ja kostja on sõlminud liitumislepingu Nr. 103475778 lisa, 07.01.2019; • Tele2 ja kostja on sõlminud liitumislepingu Nr. 103475778 lisa, 24.07.2019; • Tele2 ja kostja on sõlminud liitumislepingu Nr. 103475778 lisa, 15.09.2019; • Tele2 ja kostja on sõlminud liitumislepingu Nr. 103475778 lisa, 22.11.2019; • Lepingu lahutamatuks osaks on Tele2 erakliendi teenuste kasutamise Üldtingimused. • Tele2 loovutas oma nõude kostja vastu 28.06.2022. a hagejale. • Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja võlgnevus hagejale 162,28 eurot. • Kostja tasus võlgnevuse 08.05.2023. a
16.VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
17.Võlaõigusseaduse § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamine loetakse VÕS § 170 järgi võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab endise võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 28.06.2022. a loovutas Tele2 Eesti AS oma nõude kostja vastu hagejale ning 04.07.2022. a on kostjat teavitatud nõude loovutamisest (dtl 93). Kuivõrd nõude loovutamine ei vaja võlgniku nõusolekut, on nõude loovutamine toimunud ning hageja omab nõuet, mille on käesolevas menetluses kostja vastu esitanud.
18.Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue osutatud telekommunikatsiooni teenuse eest summas 162,28 eurot on õiguslikult põhjendatud, hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud võlgnevuse kujunemise kronoloogia. Kostja ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud, kostja tasus põhivõlgnevuse summas 162,28 eurot käesoleva menetluse ajal. Kõrvalkohustuse jättis kostja täitmata.
19.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
20.Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 19.01.2022 kuni 23.01.2023 lepingu tingimuste p 3 alusel, mille kohaselt on hagejal on õigus nõuda viivist määraga 0,05% päevas. Kohtule on esitatud viivisearvestus, milles nähtub, et kostja on arvete tasumisega viivituses alates 19.01.2022. a. Kuivõrd kostja on arvete tasumisega olnud viivituses, on hagejal kohtu hinnangul õigus arvestada viivist alates 19.01.2022. a kuni 23.01.2023. a ning hageja viivisenõue summas 25,24 eurot on õiguslikult põhjendatud. Kohustuse täitmisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lõikes 1. Kohtu hinnangul vastab lepingus märgitud viivis 0,05% päevas VÕS § 415 lg-le 1, kuivõrd nimetatud sättes märgitud viite kaudu VÕS § 113 lg-le 1 (sh kolmandale lausele) võib nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud intressimäärale.
21.Hagi esitamise seisuga on hageja arvestanud viivist summas 25,24 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 25,24 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määraga, alates 24.01.2023. a kuni 07.05.2023. a (kaasa arvatud).
22.Hageja on esitanud võlgnevuse sissenõudmisega seonduva kahju hüvitamise nõude summas 25 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40.00 eurot ning lg 2 järgi võib sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist nõuda, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivuse ajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse ning lg 2 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta:1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on 06.01.2005 a. lahendis nr 3-2-1-6605 leidnud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulutused vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Käesoleval juhul on võlgnevuse sissenõudmise lisakulutused tinginud kostja tegevusetus. Kostja arveid õigeaegselt ei tasunud ning hageja oli sunnitud võla sissenõudmiseks lisakulutusi tegema. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Menetluskulude kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt üksnes seetõttu, et kostja tasus menetluse ajal põhivõlgnevuse. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja meneltuskulud. Käesoleval juhul ei ole küll hageja hagist loobunud, kuid hageja suhtes oleks ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 970 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv kokku 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 870 eurot).
26.Hageja tasus maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 35 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 65 eurot, kokku 100 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 242,14 eurot tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 100 eurot.
27.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 870 eurot. Hageja kasutas esindaja teenust maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse koostamiseks. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul osaliselt põhjendatud. Hageja esindaja on osutanud teenust 7,25 tundi hinnaga 120 eurot tund. Kohus on esindaja kulude osas tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) esindajaks antud asjas olnud füüsiline isik on PlusPlus Legal OÜ töötaja ning nimetatud äriühing tegeleb esindamisega sarnastes õigusvaidlustes aastaid; nimetatud asjaolu saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada igapäevasest tööpraktikast; 2) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on kõigi aastate jooksul esindajad kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud ajakulu dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1 tunni võtta. Hagiavalduse koostamise ajakulu on ülepaisutatud 1 tunni võtta. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud hageja 04.04.2023. a seisukoha koostamise ajakulu 1 tunni võrra ning tõendite hankimise ajakulu 1 tunni võrra. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja tema töö madalat keerukust, peab kohus põhjendatuks ajakulu 3,25 tundi.
29.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes
sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 120 eurot (sh käibemaks). Hageja on kinnitanud, et ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 120 eurot (sh käibemaks) ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Kohus mõistab kostjalt välja mõista esindaja kulu summas 390 eurot (sh käibemaks).
30.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.