lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-124573/5

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 05.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-124573/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
955
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Määruse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number

2-25-124573

Kohtuasi

B2 Impact OÜ väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova Kostja N.L (XXX kodanik, Eesti isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

hagi

N.L-i

vastu

võlgnevuse

RESOLUTSIOON

1.Jätta B2 Impact OÜ hagi N.L-i vastu menetlusse võtmata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtumäärus kätte hagejale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.B2 Impact OÜ esitas 16.10.2025. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3199,41 euro saamiseks. Kohus tegi 17.10.2025. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunikuabi lõpetas 31.10.2025. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle menetlemiseks Tartu Maakohtule.

2.Tartu Maakohus kohustas hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, mh tuli hagejal märkida kostja tegelik elukoht ning vajadusel põhjendada kohtualluvuse valikut.
3.Hageja esitas hagiavalduse 21.11.2025. a. Hageja selgitas, et esitab hagi kostja poolt laenulepingu sõlmimisel avaldatud aadressi järgi, mis on ka viimane teadaolev kostja elukoht.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest hagi ei allu Eesti kohtule.
5.Kostja on XXX kodanik, kelle elukoht Eestis ei ole teada ja võib olla välisriigis, mistõttu kontrollib kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.
6.TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Lõige 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.
7.TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 [---]. Kostja on võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses tarbija (VÕS § 1 lg 5). Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) art 18 lõige 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
8.Määruse art 62 lg 1 kohaselt, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus riigisisest materiaalõigust. Isiku elukoht on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.
9.Hagis on kostja elukohaks märgitud XXX-i, Võrumaa. Elukoha aadress pärineb krediidilepingust. Maksekäsu kiirmenetluses selgus, et kostja sellel aadressil ei ela. Rahvastikuregistri andmetel on aadress kostja elukohana kehtetu alates 2025. aasta jaanuarist, ka ei nähtu registrist muid võimalikke (sh kehtetuid) aadresse. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri vastusest nähtub, et politseil puuduvad andmed kostja võimaliku asukoha kohta. Rahvastikuregistrist nähtuvalt ei ole kostjal Eestis alanejaid ega ülenejaid sugulasi, kostja emakeeleks on XXX keel. Töötamise registrist nähtuvalt ei ole kostja kunagi Eestis töötanud ning Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostja kunagi Eestis maksustatavat tulu saanud. Kostja registrisse märgitud

telefoninumbril on XXX suunakood. Kostja on XXX kodanik, kelle elukoht ei ole Eestis.

10.Riigikohus on leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Seda seisukohta toetab ka Brüsseli I määruse art 26 lg 1, mille kohaselt deklareerib kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest. Seega on kohtu omal algatusel hagi menetlemisest keeldumise eelduseks kostja kohtusse mitteilmumine (RKTKo 21.11.2012. a, 3-2-1-123-12, p 11). Kohus andis kostjale tähtaja 02.12.2025. a elukoha andmete teatamiseks ja kohtualluvuse osas seisukoha esitamiseks. Kohus edastas kirja nõude aluseks olevas lepingus ja hagiavalduses märgitud kostja e-posti aadressile, kuid kostja seisukohta ei esitanud.
11.Ka ei ole pooled sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks kooskõlas määruse nr 1215/2012 artikliga 19 ja TsMS § 104 lg-ga 3 ning kuna kostja on XXX kodanik, kelle elukoht võib olla XXX s, jätab Eesti kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.
12.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei saa kostjal olla tekkinud ka menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Hagejal on võimalik esitada kohtule taotlus hagilt tasutud täiendava riigilõivu tagastamiseks.
13.TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja