Hageja: Moneyzen OÜ, registrikood: 12541882, asukoht: Maakri 19/1, Tallinn, Harju maakond Hageja volitatud esindaja: Jana Loemaa, e-posti aadress: xxx Kostja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx Lihtmenetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Xlt Moneyzen OÜ kasuks X ja Moneyzen OÜ vahel 31.05.2024 laenulepingu nr L241004149 alusel tekkinud põhivõlgnevus 288,10 eurot, intressivõlgnevus 14,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 2,20 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 288,10 eurolt alates 31.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud 62% ulatuses X kanda ning 38% ulatuses Moneyzen OÜ kanda.
Välja mõista Xlt Moneyzen OÜ kasuks menetluskulud 108,50 eurot ning menetluskuludelt 108,50 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt oli Moneyzen OÜ (hageja) ja X (kostja) vahel 31.05.2024 sõlmitud laenuleping nr L241004149. Laenupakkumise kui krediidilepingu kostja kinnitas digiallkirjaga 31.05.2024. Laenu põhiosa – 500 eurot, intressimäär 34,67%, krediidi kulukuse määr 48,01% ja viivisemäär 0,06% päevas. Laen 484,10 eurot ulatuses maksti välja kostja pangakontole. Laenusumma väljamaksmisel on hageja kostjalt kinni pidanud lepingutasu koos ZenFund tasuga kogusummas 15,90 eurot (500 – 15 – 0,90=484,10). Laenu teenindamiseks tegi kostja tagasimaksed 211,90 eurot, millest olid makstud kuumaksed 30.06.2024-30.11.2024 summas 28,86 eurot *6 = 173,16 eurot, kuumakse 31.12.2024 5,00 eurot ulatuses, viivised summas 3,74 eurot maksete hilinemise eest ja meeldetuletustasud summas 30,00 eurot maksete hilinemisel. Kokku 211,90 eurot. 11.04.2025 edastas hageja kostjale kirjaliku hoiatuse laenulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, kuna kostja oli tähtaegselt jätnud tasumata 4 järjestikust igakuist makset ning andis kostjale kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega üles öelda leping selle tasumata jätmise korral. 28.04.2025 ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles, teavitades kostjat kohustusest tasuda laenulepingu järgne nõue. Laenulepingu ülesütlemise seisuga jättis kostja tasumata 4 järjestikkust igakuist makset, mida hageja luges laenulepingu ülesütlemise aluseks. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks laenulepingust tulenev kohustus summas 495,44 eurot, mis koosneb tasumata põhivõlast summas 405,24 eurot, tasumata intressist summas 53,68, haldustasust summas 2,47 eurot, võlamenetlustasudest summas 25 eurot ja kuni 30.05.2025 arvestatud viivistest summas 9,05 eurot ning viivis 0,06% päevas tasumata põhivõlalt alates 31.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat. Kostja vastuväited
2.Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud 09.06.2025 KÄPO vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 25.06.2025 hagile vastust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust
ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16). 5.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) pis 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
6.Viru Maakohtu menetluses on Moneyzen OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes. Hagi esemes palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja hageja vahel 31.05.2024 sõlmitud laenulepingu nr L241004149 alusel tekkinud põhivõlgnevuse summas 405,24 eurot, tasumata intressi summas 53,68, haldustasu summas 2,47 eurot, võlamenetlustasud summas 25 eurot ja kuni 30.05.2025 arvestatud viivis summas 9,05 eurot ning viivis 0,06% päevas tasumata põhivõlalt alates 31.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.
7.Hageja nõuded tulenevad kostja ja hageja (krediidiandja) vahel laenulepingust. Kuna krediidiandja sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuivõrd esitatud nõue tuleneb tarbijakrediidisuhtest, on kohtul kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel, sõltumata vastaspoole vastuväidetest (sh krediidikulukuse määra, laenusumma väljamaksmist, viivisemäära, lepingu ülesütlemise põhjendatust ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidi andmisel).
8.Kohus kontrollis hagis märgitud krediidi andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (48,01%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga (17,36*3=52,08%). Hagile on lisatud makse väljavõte, mille kohaselt laen maksti välja kostja pangakontole. Tüüptingimustes kokku lepitud viivisemäär 0,06% päevas (s.o 21,9% aastas) ei ületa enam kui kolm korda seadusjärgset VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäära. Hageja on esitatud tõenditega piisavalt tõendanud, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega ning talle anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos hoiatusavaldusega, et tähtaja jooksul maksmata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Samuti on hageja tõendanud, et kostjale pakuti võimalust pidada läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks. Seega on hageja järginud VÕS § 416 lõigetes 1 ja 2 sätestatud lepingu ülesütlemise tingimusi ning lepingu ülesütlemine oli põhjendatud.
9.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi, mille kohaselt kontrollis hageja kostja puhul laenu teenindamiseks vajaliku regulaarse sissetuleku olemasolu Maksu-ja Tolliameti andmebaasist ning konto väljavõtetest, olemasolevaid kohutusi, kehtivate maksehäirete puudumist Creditinfo andmebaasist. Laenutaotlusega koos esitas kostja pangakonto XXXXXX väljavõtte SEB pangas perioodi 01.12.2023 - 29.05.2024 eest. Sissetulek: enne laenulepingu sõlmimist hageja tuvastas, et isik töötas ametlikult XXX OÜ-s alates 01.01.2020. Keskmine sissetulek oli 924,28 eurot kuus. Kohustused: pangakonto väljavõttel tuvastas hageja, et kostjal oli laene kuumakse kogusummaga 496,92 eurot, millest: Inbank kuumaksega 29,92 eurot, Bondora kuumaksega 31,00 eurot; Ferratum kuumaksega 129 eurot; BB Finance kuumaksega 89 eurot; Placet Group kuumaksega 140 eurot ja Ühisraha kuumaksega 78 eurot. Majapidamiskulud: hageja arvutas majapidamiskuludeks 338,20 eurot. Hageja kasutab majapidamiskulude kalkulaatorit, mis võtab arvesse kliendi sissetuleku suurust, elukoha maakonna täpsusega (Lääne-Virumaa), ülalpeetavate arvu (0), ja inflatsiooni määra. Ülalpeetavate arv 0 oli märgitud kostja poolt ning hageja poolt kontrollitud Rahvatikuregistrist. Vaba rahavoog: 924,28 töötasu – 338,20 majapidamiskulud – 496,92 kohustused = 89,16 eurot vaba raha (MONEYZENis saadud laenu kuumakse on 28,86 eurot). Maksehäire raport ja Ametlikud Teadaanded: 29.05.2024 tehtud Creditinfo päring näitas, et isikul puudusid kehtivad maksehäired, kuid olid lõpetatud maksehäired (viimane lõpetatud maksehäire lõppes veidi alal 2 aastat enne laenu väljastamist). Pärast automaatsete andmete kogumist moodustub krediidiskoor, mille alusel investorid teevad
laenupakkumise. Antud juhul olid kostja poolt edastatud andmed piisavad positiivse laenuotsuse tegemiseks ja laenu teenindamiseks. Kohus, kontrollides kostja pangakonto väljavõtet (dtl. 37-68), tuvastas, et kostja keskmine netosissetulek laenu väljastamisele eelneva kuue kuu jooksul (analüüsi periood 01.12.2023 29.05.2024) oli 05.12.2023 töötasu 742 eurot, 21.12.2023 puhkusetasu 509,90 eurot, 09.01.2024 töötasu 506.40 eurot, 02.02.2024 töötasu 806 eurot, 01.03.2024 avanss 300 eurot, 06.03.2024 töötasu 557,40 eurot, 15.03.2024 avanss 200 eurot, 03.04.2024 töötasu 827 eurot, 02.05.2024 puhkusetasu 465,20 eurot ja 02.05.2024 töötasu 632 eurot. Kokku saadud netosissetulek kuue kuu jooksul on 5545,90 eurot ja keskmine netosissetulek 924,32 eurot kuus. See vastab hageja analüüsis toodud andmetele, mille kohaselt oli keskmine kuusissetulek 924,28 eurot. Kostja pangakonto analüüsimisel tuvastatud kostja igakuisused laenukohustused (keskmiselt): AS Inbank Finance – 29,92 eurot; Bondora (Trustly Group AB kaudu) – 20 eurot; Ferratum (Trustly Group AB ja Multitude Bank Plc kaudu) – 129 eurot; BB Finance – 97 eurot; Placet Group (kaks lepingut) -160 eurot; Ühisraha - 80 eurot. Kokku igakuised laenukohustused: 515,92 eurot. See ei erine oluliselt hageja analüüsi tulemustest, kus kohustuste suuruseks märgiti 496,92 eurot kuus. Kostja krediidivõimekuse arvutus laenulepingu sõlmimisel oli järgmine: 924,28 eurot töötasu 338,20 eurot majapidamiskulud - 496,92 eurot laenukohustused - 28,86 eurot hagejalt saadud laenu kuumakse = 60,30 eurot vaba raha. Krediidivõimekuse hindamise tulemusel loeti kostja maksevõimeliseks, kuna tal jäi igakuiselt 60,30 eurot vaba raha. Kohus selgitab, et krediidiandjad peavad arvestama, et pärast laenumaksete tasumist jääks tarbijale kätte piisav summa igapäevasteks kuludeks (toit, eluasemekulud, laste ülalpidamine). Võlaõigusseaduse kohaselt ei ole tarbijakrediidi andmiseks ega vastutustundlikuks laenamiseks fikseeritud riiklikult kehtestatud „minimaalset protsenti“ sellest, kui suur osa võla- ja maksekohustustest tohib jääda võrreldes krediidivõtja sissetulekuga. Seadus nõuab krediidiandjalt krediidivõime hindamist ja vastutustundlikku laenamist, kuid ei anna ühtset numbrilist piiri; praktikas ja juhendites kasutatakse laenukoormuse hindamisel enamasti 30-40% netosissetulekust kui orientiiri. Kohus tuvastas, et kostja kogulaenukoormus koos majapidamiskuludega (496,92+28,86+338,20=863,98) moodustab ligikaudu 93% tema keskmisest netosissetulekust (924,28) ning ilma majapidamiskuludeta on kostja laenukoormus (496,92+28,86=525,78) ligikaudu 57% netosissetulekust. Kohus järeldab, et selline laenukoormus ei vasta vastutustundliku laenamise tavapärastele põhimõtetele, kuna juba ilma majapidamiskuludeta ületab see üldjuhul mõistlikuks peetava 30–40% vahemiku. Seetõttu ei nõustu kohus hageja esitatud krediidivõimekuse arvutusega ning leiab, et kostja krediidivõime kontroll ei kinnitanud tema tegelikku suutlikkust täita laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja olenemata sellest, et ta küsis kostjalt kontoväljavõtet ja kontrollis andmeid maksehäirete registrist, võtnud arvesse kostja kohustusi ning on jätnud arvestamata ilmselge info, et kostja ei ole maksevõimeline. Kostja kontoväljavõttelt nähtub, et kostja on teinud tagasimakseid veel 6-le krediidiandjale ning võtnud laene ka pidevalt juurde. Kohtu hinnangul viitab see, et kostja on juba makseraskustes ning üritab olemasolevaid kohustusi täita uute laenukohustuste võtmisega. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole kostja pangakontode väljavõtteid piisava hoolsusega hinnanud. Krediidiandja ei ole kontrollinud nõuetekohaselt laenusaaja krediidivõimekust ning ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses. Ainuüksi igakuise töötasu olemasolu ei ole piisavaks argumendiks, et lugeda vastutustundlikult tuvastatuks isiku
krediidivõimekus. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 403-4 lg-s 6 sätestatud kohustust.
11.Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-2113098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostja tagasimaksed lugeda põhinõude katteks. Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9 märkinud, et: “VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.
12.Kohus leiab, et laenulepingust nr L241004149 on põhjendatud nõuded järgnevad: -põhivõlgnevus 288,10 eurot (kostja tegi tagasimakseid summas 211,90 eurot; 500-211,90=288,10); -intressivõlgnevus 14,45 eurot (laenu põhiosa kasutamise eest seadusjärgses intressimääras perioodi eest 31.05.2024 28.04.2025; kuujärgne arvestus vastavalt maksegraafikule: 1,97+1,75+1,70+1,65+1,59+1,53+1,48+1,07+0,91+0,96+0,84); -sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 2,20 eurot (põhivõlalt 288,10 eurolt, VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras (11,15%) perioodi eest 06.05.2025 - 30.05.2025); -edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.05.2025 põhinõudelt 288,10 eurolt kuni põhinõude täitmiseni; -sissenõudmiskulud 25 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel on põhjendatud ja tõendatud meeldetuletuskirjad: 08.05.2025 - 15 eurot, 15.05.2025 - 5 eurot ja 23.05.2025 – 5 eurot). -vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei võlgne kostja hagejale teenusetasusid 15,90 eurot (mille hageja laenusumma väljamaksmisel kostja arvelt maha arvestas) ja haldustasusid 2,47 eurot.
13.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab X ja Moneyzen OÜ vahel 31.05.2024 laenulepingu nr L241004149 alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevus 288,10 eurot, intressivõlgnevus 14,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 2,20 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja edasiulatuv viivis alates 31.05.2025 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 288,10 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
14.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldab hagi 62% ulatuses hagihinnast (hagihind 582,97/358,99, s.o 62% ulatuses), tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 38% ulatuses hageja ja 62% ulatuses kostja kanda.
Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv summas 175 eurot. Hagejal puuduvad lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja töötaja volituse alusel. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses, s.o riigilõiv 175 eurot. Kohus jätab menetluskulud pootle kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista 62% hageja menetluskuludelt s.o summalt 175 eurot, ehk kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 108,50 eurot. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad kostjale kohtukulud. Seega kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
16.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.