Tallinn, Pärnu mnt 66 korteriühistu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise kuupäev
avaldus A. L.
Avaldaja: Tallinn, Pärnu mnt 66 korteriühistu (registrikood 80148225); Avaldaja lepinguline esindaja: Margus Saulep; Puudutatud isik/võlgnik: A. L. (isikukood xxxx) 09.08.2023 kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Välja mõista puudutatud isikult A. L. (isikukood xxxx) avaldaja Tallinn, Pärnu mnt 66 korteriühistu (registrikood 80148225) kasuks võlgnikule kuuluva korteriomandi majanduskulude võlgnevuse eest perioodil tekkinud põhivõlg summas 4270,30 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikult A. L. (isikukood xxxx) avaldaja Tallinn, Pärnu mnt 66 korteriühistu (registrikood 80148225) kasuks välja 31.08.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 499,90 eurot ja viivis põhinõudelt 4270,30 eurot alates 07.12.2022 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta poolte menetluskulud puudutatud isiku A. L. kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast käesolevas asjast tehtud kohtumääruse jõustumist mõistliku aja jooksul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
5.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Harju Maakohtusse esitas 07.12.2022 Tallinn, Pärnu mnt 66 korteriühistu avalduse A. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlg summas 4270,30 eurot; 31.08.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 499,90 eurot ja viivis põhinõudelt 4270,30 eurot alates 07.12.2022 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
2.Avalduse kohaselt on A. L. tekkinud võlg korteriühistu ees. Arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid on avaldaja igakuiselt esitanud puudutatud isikule arveid, millistes sisalduvad osutatud teenused ning puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluvad summad. Puudutatud isik ei ole aga esitatud arvete alusel korrektselt tasunud, mistõttu on temal tekkinud võlgnevus. Seisuga 30.11.2022 on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 4270,30 eurot. Seisuga 31.07.2022 on viivise võlgnevus 499,90 eurot. Võlgnevus koosneb ajavahemikul alates 14.01.2019 kuni 08.11.2022 avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest.
MENETLUSE KÄIK
3.Harju Maakohus võttis 09.12.2022 määrusega avalduse menetlusse ja andis puudutatud isikule kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva alates määruse kättesaamisest. Puudutatud isikule on kohtudokumendid kätte toimetatud 12.07.2023, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks vastust avaldusele ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud tsiviilasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja tsiviilasja on võimalik lahendada ka ilma puudutatud isiku seisukohata.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7).
6.Kinnistusregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt on A. L. (isikukood xxxx) korteriomandi asukohaga: xxxx (registriosa nr xxxx) omanik.
7.Kohus andis 09.12.2022 määrusega puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Kohtumäärus ja kohtudokumendid on puudutatud isikule kätte toimetatud 12.07.2023. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks vastust avaldusele esitanud. Kohus on seisukohal, et puudutatud isikule on menetlusdokumendid kätte toimetatud, ta on teadlik menetlusest, kuid püüab hoiduda menetlusest.
8.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal (KrtS § 31 lg 5). KrtS § 34 lg 1 järgi korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist (KrtS § 35 lg 1, lg 2 p 2). Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek kinnitab (KrtS § 41 lg 1 ja 3). Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, on võlausaldajal on õigus nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1).
9.Äriregistri elektroonilise andmebaasi väljavõtte kohaselt on elumajas Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 66 moodustatud korteriühistu Tallinn, Pärnu mnt 66 korteriühistu (RK 80148225) (avaldaja). Korteriühistu põhikirja p 3.2 alapunkt 1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid (põhikiri lisa 9). Põhikirja p 3.2 alapunkt 6 järgi peab ühistu liige tasuma, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks makseid juhatuse kehtestatud suuruses ja korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinnast. Põhikirja p 3.2 alapunkt 7 järgi on korteriomanik kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse: a) sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korteri üldpinna suurusest või mõõturi näidu järgi; b) kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Seega on puudutatud isik, korteriühistu liikmena kohustatud vastavalt korteriühistu põhikirjale ja KÜS § 151 lg 1, KrtS § 40 lg 1 ja 2, § 41 lg 1 p 3-5 alusel tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid ja majandamiskulusid.
10.Avaldusele lisatud tõendite kohaselt on xxxx linnas asuva korteri omanikul seisuga 30.11.2022 tekkinud põhivõlgnevus avaldaja ees summas 4270,30 eurot.
11.Kuivõrd puudutatud isik ei ole avaldajale põhikohustusi täitnud, on avaldajal õigus nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Seisuga 31.07.2022 on sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus summas 499,90 eurot. Lisaks sissenõutavaks muutunud viivistele, on avaldajal edasiulatuva viivise nõue. KrtS § 42 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
12.Kuna puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi täitnud ja ei esitanud vastuväiteid avaldusele ning tal on tekkinud võlgnevus avaldaja ees, siis leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 4270,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus summas 499,90 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudest. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.
14.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
15.TsMS § 178 lg a sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.