Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja veebilehtedel www.auto24.ee, www.kuldnebörs.ee ja www.okidoki.ee sõiduauto KIA Sorento (registrinumber XXXXXX) müügikuulutuse, mille kohaselt pakkus kostja sõiduautot hinnaga 5 500 eurot müügiks. Müügikuulutuse kohaselt oli sõiduauto igati töökorras ning sellel puudusid defektid (vastupidist müügikuulutuses ei märgitud). Müügikuulutuses märgitud info tõttu oli hageja müügipakkumisest huvitatud ning tema järelepärimise peale kinnitas kostja, et sõiduauto on heas korras. Vastavalt kostja avaldatud informatsioonile tegi hageja kostjale pakkumise, et ostab sõiduauto 4600 euroga. Kostja nõustus hageja pakkumisega ning pooled leppisid kokku kohtumise sõiduauto ülevaatamiseks ja üleandmiseks. Hagejat esindas kohtumisel tema esindaja. Välisel vaatlusel hageja sõiduautol puudusi ei tuvastanud. Pooled sõlmisid 04.07.2022 müügilepingu, mille kohaselt hageja ostis ja kostja müüs hagejale sõiduauto kokkuleppelise ostuhinnaga. Pooled leppisid kokku, et sõiduauto ostuhind on 4600,00 eurot. Pärast lepingu sõlmimist ja sõiduauto kättesaamist sõitis hageja sellega Ülemiste keskusest 3 km eemal olevasse tanklasse, et sõiduautole kütust lisada. Pärast kütuse lisamist sõiduauto enam ei käivitunud. Hageja võttis kostjaga koheselt ühendust ning teavitas probleemist. Hageja kõne järel läks kostja tanklasse kohapeale ning pani aku lisajuhtmeid kasutades sõiduauto uuesti tööle. Hageja eeldas, et tegemist oli ühekordse veaga ning jätkas sõitmist. Seejärel sai hageja sõiduautoga sõita ca 30 km, kui sõiduauto näidikul läks põlema mootori temperatuuri tuli. Hageja seiskas sõiduauto tule põlema süttimise järel koheselt ning võttis kostjaga koheselt ühendust. Kostja avaldas, et tema ei ole tekkinud olukorras süüdi, kuna tema võõrandas korras sõiduauto ning keeldus tekkinud olukorda lahendamast. Hageja ootas kuni sõiduauto mootor maha jahtuks ning seejärel proovis sõiduautoga sõitu jätkata. Hageja sai sõiduautoga sõita ca 60 km, misjärel läks mootori temperatuuri tuli uuesti põlema ning sõiduauto mootor seiskus. Seejärel sõiduauto enam ei käivinud. Hageja teavitas koheselt tekkinud olukorrast ka kostjat, kes keeldus olukorda lahendamast. Kuivõrd kostja keeldus olukorraga tegelemast, teavitas hageja kostjat 04.07.2022 kell 21:58, et on tellinud sõiduautole Eistvere bussipeatusesse treileri, et transportida sõiduauto Valka. Treileri tellimise teenustasu oli 270 eurot. 05.07.2022 kell 12:27 võttis hageja kostjaga koheselt ühendust ning selgitas, et kostja on müünud hagejale puudustega sõiduauto. Poolte kokkuleppel viis hageja sõiduauto teeninduspunkti, et selgitada välja sõiduautol esinevad puudused. Esmasel sõiduauto ülevaatusel ilmnes, et sõiduauto esiratas oli kinni kolme poldiga ning needki olid lahti ülejäänud poldid olid puudu. Piduritorud olid oksudeerunud ja deformeerunud. Mootori katet avades ilmnes, et sõiduauto mootori kinnitamisel ei oldud kasutatud originaal polte, sh olid mitmed poldid ja mutrid puudu. Oli näha et see mootor on hiljuti avatud. Sõiduauto põhjakatet eemaldades ilmnes, et mootori alumine osa koos põhjakattega ja teiste detailidega olid koos paksu õliga, ehk kostja oli mootorit

müügi jaoks pealt pesnud, mis eksitas hagejat müügitehingu tegemisel. Samuti avaldas kostja sõiduauto müügikuulutuses, et sõiduautol on esiklaasi elektriline soojendus – auto ülevaatuse käigus ilmnes, et sõiduauto esiklaasil puudus elektriline soojendus. Seega oli kostja müünud hagejale puudustega sõiduauto, mis ei olnud töökorras nagu kostja müügikuulutuses oli avaldanud. Hageja edastas kostjale pildid ja videod seoses sõiduautol tuvastatud puudustega. Kostja eitas sõiduautol esinenud puudusi ning jäi endale kindlaks, et võõrandas puudusteta sõiduauto. Kuivõrd hagejale olid oma ala spetsialistid kinnitanud, et sõiduautol esinevad puudused, esitas hageja kostjale 06.07.2022 lepingust taganemise avalduse, sh teavitas hageja kostjat kulude suurusest, mida peab teostama sõidukil esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kostja keeldus sõiduautot tagasi võtmast ning hagejale ostuhinda tagastamast. Kuivõrd kostja keeldus ostuhinda tagastamast ja sõiduautot tagasi võtmast, teostas hageja sõiduautole remonditöid, et kõrvaldada sõiduautol esinevad puudused, mis takistasid sõiduauto kasutamist. Remonditöid teostades kandis hageja alljärgnevaid kulusid: sõiduauto uus mootor summas 1900 eurot; mootori transport 13.07.2022 summas 160 eurot; sõiduauto mootori vahetusega seotud varuosad summas 153,19 eurot; mootori komplekteerimise ja vahetusega seotud tööd summas 1554 eurot; sõiduauto remondijärgne puhastus+põhjapesu summas 125 eurot; sõiduauto tehnokontroll summas 20 eurot; sõiduauto korraline ülevaatus summas 45 eurot. Hageja edastas kostjale 29.08.2022 nõudeavalduse. Seoses kostja lepingust tulenevate kohustuste rikkumistega on hagejale tekkinud õigusabikulud. Hagejale tekkinud õigusabikulud on hageja otsene varaline kahju, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab summas 437,50 eurot. Hageja rõhutab, et sõiduki müügikuulutuses ei olnud kostja avaldanud, et sõiduautol on mootori vahetust eeldav mootoririke ja muud varjatud puudused. Samuti ei avaldanud kostja, et sõiduauto rattad on kinnitatud kolme poldiga ning nimetatud sõiduautoga liikluses osalemine – eriti maanteel suurel kiirusel on eluohtlik. Kostja on oma vastuses avaldanud, et sõiduauto läbis tehnilise ülevaatuse. Hageja rõhutab, et sõiduautole teostati tehnoülevaatus 24.08.2021 ehk 11 kuud enne, kui hageja ja kostja sõlmisid sõiduauto müügilepingu ning kostja andis sõiduauto hagejale üle. Sõiduauto uue ülevaatuse lõpuni oli müügi hetkeks jäänud loetud päevad ning kostja pidi olema teadlik, et sellises seisukorras oleva autoga ei oleks hageja läbinud ülevaatust. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 560 eurot ja esindajakulu summas 1925 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

Kostja leiab, et vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on 04.07.2022 sõlmitud sõiduki müügileping, mille alusel müüs kostja hagejale kasutatud sõiduki KIA Sorento, reg nr XXXXXX, ning, et sõiduk anti kostja poolt hagejale üle samal päeval (04.07.2022) peale hageja poolt sõiduki ülevaatust, müügilepingu sõlmimist ja ostuhinna tasumist. Kostja kinnitust, et sõiduk on igati töökorras ja, et sõidukil puuduvad defektid sõiduki müügikuulutus ei sisalda. Samuti ei ole kostja mitte ühelgi ajahetkel hagejale teada andnud, et sõiduk oleks heas korras. Seega ei leppinud pooled müügilepingut sõlmides kokku sõiduki kvaliteedinõudeid. Vaidlust ei ole selles, et hagejale on käesoleval juhul müüdud just nimelt kasutatud (mitte uus) sõiduk, kusjuues tegemist oli 14 aastat vana sõidukiga, mille läbisõit oli müügilepingu sõlmimise hetkel 186 000 km. Sel põhjusel ei saanud hageja eeldada, et

soetatud sõiduk oleks samaväärne uue sõiduautoga ja, et sõiduk ei vaja kuluvate jm osade väljavahetamist ja võimalikku remonti.

eksitamiseks esitatud teadliku valeväitega. Nimelt nähtub hagi lisana nr 9 esitatud müügilepingust, et hageja ei ole Y’ilt ostnud mitte ainult mootorit, vaid hoopis sõidukorras sõiduki. Kuna võib eeldada, et hageja ostis Y ́ilt tegelikkuses mitte mootori, vaid sõidukorras sõiduauto, siis on ühtlasi põhjendamatu hageja nõue seoses väidetava mootori transpordiga (hagi lisa nr 10, so Poti Kuningas OÜ arve summas 160 eurot). Kostja hinnangul tuleb käesoleval juhul hageja väidetava kahjuhüvitise summat VÕS § 139 ja § 140 lg 1 alusel igal juhul vähendada nullini. See, et hageja otsustas ise käesoleval juhul loobuda sõiduki tehnilise kontrolli teostamisest enda poolt valitud remonditöökojas, on aluseks sellele, et vähendada väidetava kahjuhüvitise summat nullini, sest juhul kui vastav tehnokontroll oleks teostatud, oleks hagejal koheselt olnud võimalik tuvastada ka kõik väidetavad vead. Käesoleval juhul jätkas aga hageja peale mootori temperatuuri tule süttimist sõidukiga sõitmist (läbides sellega veel ca 30 km), milline hageja tegevus põhjustaski ilmselgelt mootori väidetava kahjustumise (nö mootori kokku jooksmine), mistõttu on hageja oma tegevusega ise põhjustanud mootori väidetava kahjustamise. Vaidlust ei ole selles, et kostja pakkus koheselt peale sõiduki väidetavate probleemide ilmnemist hagejale võimalust Müügilepingust taganemiseks, millisel juhul oleks hagejale koheselt tagastatud kogu ostuhind, millest hageja aga loobus. Siinjuures on oluline märkida, et 06.07.2022 ongi hageja kostjale vastava müügilepingust taganemise avalduse esitanud. Ka eelnev annab kostja hinnangul aluse väidetava kahjuhüvitise vähendamiseks nullini. Põhinõude alusetuse tõttu on alusetu ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue, kohtueelsed õigusabikulud on ebamõistlikult suured. Väär on hageja väide, nagu oleks pooled kokku leppinud, et hageja viib sõiduauto kontrolli, midagi sellist ei ole pooled tegelikkuses kokku leppinud. Kostja rõhutab, et kostja pakkus koheselt peale sõiduki väidetavate probleemide ilmnemist hagejale võimalust müügilepingust taganemiseks, millisel juhul oleks hagejale koheselt tagastatud kogu ostuhind, millest hageja aga ise loobus, esitades samas ikkagi hiljem kostjale ise taganemisavalduse. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 1755 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus tuvastab poolte poolt vaidlustamata asjaoluna järgmise: 1) hageja ja kostja sõlmisid 04.07.2022 müügilepingu (dtl 14), mille kohaselt hageja ostis ja kostja müüs hagejale sõiduauto KIA Sorento (registrinumber XXXXXX) (edaspidi sõiduk) hinnaga 4600 eurot. xxx registrimärgiga YYYYYY summas 3 500 eurot. 2) Hageja sai 04.07.2022 ka sõiduki valduse.

3) Kostja avaldas sõiduki müümiseks vastava kuulutuse, milles kirjeldas müüdavat sõidukit (dtl 9-12). 4) Hageja teatas kostjale 04.07.2022 telefoni teel, et sõites Valga poole hakkas sõidukil põlema punane mootorituli (vt kostja kinnitus dtl 43, p 8). 5) 05.07.2022 teavitas hageja kostjat sõnumivahetuse teel (dtl 17, 19-24; tõlge dtl 53-59), et sõidukil ilmnesid kohe probleemid, see jäi maanteel seisma ja enam ei käivitunud ning tuli treileriga ära viia. Samuti, et autole tuleb paigaldada uus mootor.

Pooled vaidlevad selle üle, 1) kas sõidukil esines varjatud puuduseid, 2) kas kostja rikkus oluliselt müügilepingu tingimusi, 3) kas kostja vastutab selle eest, 4) kas hagejal on toimivalt lepingust taganenud, 5) kas kostja peab hagejale hüvitama hagis nõutud summad.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.

Hageja on esitanud kostja vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 1 alusel). Seega esmalt tuleb tuvastada kahju hüvitamise nõude tekkimise eeldused ja tuvastada nõude olemasolu ning ulatus. Hageja nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: 1) müüja on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust (VÕS § 77 lg 1 ja § 217 lg 2 p 2); 2) lepingutingimustele mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem (VÕS § 218 lg 1 I lause; § 218); 3) ostja on teatanud müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi saama (VÕS § 220 lg 1); 4) ostjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1); 5) müüja on kahju tekkimises süüdi (VÕS § 104 lg 2); 6) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 7) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena müüjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 8) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt ka Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 19):

1) puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); 2) puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); 3) ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); 4) sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); 5) ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).

Kohus tuvastab, millised oli sõidukile müügilepinguga kokkulepitud tingimused.

Riigikohus on selgitanud, et müüja vastutab selle eest, et müügilepingul oleksid kokkulepitud omadused VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Müüja müügieseme omaduste kohta antud kinnitused (eseme omaduste kohta antud lubadused) peavad VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi olema tõesed. Kui kinnituse tõesus ei ole müüja jaoks ilmne, tuleks kinnituse andmisest hoiduda (vt RKTKo 28.03.2012, nr 3-2-1-17-12, p 15). Seejuures võib ka müügikuulutuses esitatud teave kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (vt RKTKo 30.05.2017, nr 3-2-1-46-17, p 19; RKTKo 27.05.2015, nr 3-2-1-43-15, p 18).

Pooltevaheline müügileping (dtl 13) ega ka müügikuulutus (dtl 9-12) ei kirjeldanud müüdud sõiduki tehnilist seisukorda ega sätestanud selles osas mingeid eritingimusi ega ka välistusi. Müügikuulutus sisaldab sõiduki varustuse loetelu ja märget, et „ülevaatus kehtib 08.2022“.

Pooled vaidlevad selle üle, millistele tingimustele pidi müüdud asi vastama. Hageja ostis endale teadaolevalt töökorras auto ning soovis sõidukit kasutada tavalisel otstarbel, s.o sõitmiseks. VÕS § 77 lg 1 teine lause sätestab, et kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist oli kasutatud autoga, mis müügilepingu sõlmimise hetkel oli ligikaudu 14 aastat vana. Kohtu hinnangul pidi sõiduk vastama sama vanale sarnasele autole üldiselt esitatavatele nõuetele. Kohus ei tuvastanud, et pooled oleks sõlminud mingeid erikokkuleppeid selles osas. Samuti ei teinud nad välistusi mingitele nõuete mittevastamise osas või et sõiduk ei vastaks tavapäraselt nii vanadele sõidukitele esitatavatele nõuetele või et sõidukil oleks mingid puudused.

Kohus esmalt võtab seisukoha vaidlusaluses küsimuses, kas hageja taganes kostjaga sõlmitud müügilepingust, mille tagajärjel oleks leping lõppenud ning pooltel tekkinud tagasitäitmise võlasuhe VÕS § 189-191 järgi.

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele, millised puudused sellel konkreetselt olid ja mis puudused põhjustas.

Asja lahendamisel ei ole oluline küsimus sellest, mis oli sõiduki odomeetri näit hagejale sõidukit üle andes, samuti see, kas ja milliseid remondi- ja hooldustöid kostja sõidukile varasemalt on teha lasknud, mistõttu kohus neid lahendis lähemalt ei käsitle.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Kostja on esitanud taotluse vaheotsuse tegemiseks. Kohus seda ei rahulda, kuna TsMS § 449 lg-s 1 sätestatud vaheotsuse tegemise aluseid käesolevas asjas ei esine. Sõiduki müügilepingu puuduste vaidluse puhul ei ole üldjuhul nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas.

Kostja on taotlenud 04.11.2022 menetlusdokumendis kohtult tõendi kogumist ja nõuda Y’ilt välja hagejaga 13.07.2022 sõlmitud müügilepingu originaaleksemplar (dtl 76, p. 2.8.4 ja 2.8.5). Kostja soovis tõendada seda, et hageja ostis selle alusel sõiduki, mitte ainult mootori. Kuna hageja vastuseks 15.12.2022 kohtu järelepärimisele (dtl 163) 30.12.2022 võttis omaks, et ta ostis Ylt (mittekorras) sõiduki, mitte ainult mootori kui sellise, vaid kogu sõiduauto ning et tegemist on sama sõidukiga, mille müügikuulutuse esitas kostja oma 04.11.2022 vastuse lisaga 3 (dtl 165). Kuna selle üle pooled enam ei vaidle ning kostja ei ole põhjendanud, et ta tõendid muu asjaolu tõendamiseks vajab, siis jätab kohus selle taotluse rahuldamata.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1755 eurot.

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2024. a otsusega nr 2-22-14574.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.