Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Atfan OÜ (registrikood 12021970), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Janne-Liisa Ottis ja Kalle-Kaspar Sepper Kostja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Asja läbivaatamine
11.12.2023 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 07.08.2023 otsus osas, millega maakohus jättis Atfan OÜu hagi X vastu rahuldamata 298,79 euro ulatuses. Muuta maakohtu menetluskulude jaotust ja tühistada maakohtu otsus väljamõistetud menetluskulude osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
3.1.Rahuldada osaliselt Atfan OÜu hagi ja mõista välja Xlt Atfan OÜu kasuks 298,79 eurot. Jätta rahuldamata Atfan OÜu hagi X vastu 4240,90 euro ulatuses.
3.2.Jätta poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 93,42% ulatuses Atfan OÜu kanda ja 6,58% ulatuses X kanda.
1(10)
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Atfan OÜ (hageja) esitas 30.09.2022 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 4102,19 eurot ja kahju hüvitise 437,50 eurot. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja erinevatel veebilehtedel sõiduauto KIA Sorento (registrinumber XXXXXX) (sõiduk) müügikuulutuse. Hageja järelepärimise peale kinnitas kostja, et sõiduk on heas korras. Välisel vaatlusel hageja sõidukil puudusi ei tuvastanud. Pooled sõlmisid 04.07.2022 müügilepingu ja hageja ostis kostjalt sõiduki 4600 euro eest. Peale seda sõitis hageja sõidukiga Ülemiste keskusest 3 km eemal asuvasse tanklasse, et kütust võtta. Pärast kütuse lisamist sõiduk enam ei käivitunud. Hageja võttis kostjaga ühendust ning teavitas teda probleemist. Kostja tuli tanklasse ning pani aku lisajuhtmeid kasutades sõiduki uuesti tööle. Seejärel sai hageja sõita ca 30 km, kui sõiduki näidikul läks põlema mootori temperatuuri tuli. Hageja seiskas koheselt sõiduki ning võttis kostjaga ühendust. Kostja keeldus tekkinud olukorda lahendamast. Hageja ootas mootori mahajahtumiseni ning sai sõitu jätkata. Ca 60 km sõitmise järel läks mootori temperatuuri tuli uuesti põlema ning mootor seiskus. Seejärel sõiduk enam ei käivitunud. Hageja teavitas tekkinud olukorrast kostjat, kes keeldus olukorda lahendamast. Hageja teavitas kostjat 04.07.2022 kell 21.58, et tellis sõidukile Eistvere bussipeatusesse treileri, et transportida see Valka. Treileri tellimise teenustasu oli 270 eurot. 05.07.2022 võttis hageja kostjaga veelkord ühendust. Poolte kokkuleppel viis hageja sõiduki teeninduspunkti, et selgitada välja sellel esinevad puudused. Esmasel ülevaatusel ilmnes, et sõiduki esiratas oli kinni kolme poldiga ning needki olid lahti. Ülejäänud poldid olid puudu. Piduritorud olid oksüdeerunud ja deformeerunud. Mootori katet avades ilmnes, et mootor ei olnud kinnitatud originaalpoltidega, mitmed poldid ja mutrid puudusid. Mootor oli hiljuti avatud.
2(10)
Põhjakatet eemaldades ilmnes, et mootori alumine osa koos põhjakatte ja teiste detailidega olid paksu õliga koos. Kostja oli mootorit müügi jaoks pealt pesnud. Hageja edastas kostjale pildid ja videod sõidukil tuvastatud puudustest. Kostja jäi endale kindlaks, et tema võõrandas puudusteta sõiduki. Hageja esitas kostjale 06.07.2022 lepingust taganemise avalduse, samuti teavitas puuduste kõrvaldamise kuludest. Kostja keeldus sõidukit tagasi võtmast ning hagejale ostuhinda tagastamast. Seejärel tellis hageja sõidukile puuduste kõrvaldamiseks remonttööd, mille käigus kandis järgnevaid kulusid: uus mootor 1900 eurot; mootori transport 160 eurot; mootori vahetusega seotud varuosad 153,19 eurot; mootori komplekteerimise ja vahetusega seotud tööd 1554 eurot; remondijärgne puhastus + põhjapesu 125 eurot; tehniline kontroll 20 eurot; korraline ülevaatus 45 eurot. Hageja edastas kostjale 29.08.2022 nõudeavalduse. Hageja kulud sõiduki kordategemiseks on 4102,19 eurot. Seoses kostja lepingust tulenevate kohustuste rikkumistega on hagejale tekkinud otsese kahjuna õigusabikulud 437,50 eurot, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja ei andnud kinnitusi sõiduki heas korras olemise kohta ja selle kvaliteedinõuetes kokku ei lepitud. Sõiduk oli 14 aastat vana ja läbi sõitnud 186 000 km. Järelikult ei olnud see samaväärne uuega. Müügilepingu sõlmimise hetkel sõidukil hageja väidetud vigastusi ei olnud ja need pidid tekkima peale lepingu sõlmimist. Hageja on peale lepingu sõlmimist läbinud sõidukiga ca 2330 km. Kostja käis sõidukiga korrapäraselt hoolduses. Kuna hageja taganes müügilepingust, oleks ta saanud nõuda samaaegselt sõiduki tagastamisega ostuhinna tagastamist. Hageja võõrandas sõiduki 29.07.2022 juba kolmandale isikule. Hageja ei ole nõudnud kostjalt sõiduki parandamist ega ole andnud kostjale võimalust sõiduk üle vaadata. Oma 29.08.2022 nõudekirjas ei nõudnud hageja mitte sõiduki parandamist, vaid mootori vahetusega seotud väidetavate kulude hüvitamist. Osad kulud pidi hageja niikuinii kandma seoses korralise ülevaatuse teostamisega ja sarnase vanusega sõiduki tavapärase hooldusega. Ülejäänud kulud on ebamõistlikult suured ega ole seostatavad mootori remondiga. Esitatud müügilepingu kohaselt ostis hageja Ylt sõidukorras sõiduki 1900 euro eest. Sellest tulenevalt on põhjendamatu nõue seoses mootori transpordiga. Kahjuhüvitist tuleb igal juhul vähendada nullini, sest hageja ei teinud sõidukile tehnilist kontrolli remonditöökojas. Selle tulemusena olnuks hagejal võimalik tuvastada väidetavad vead. Hageja jätkas pärast mootori temperatuuritule süttimist sõidukiga sõitmist, mis põhjustas mootori kahjustumise. Kostja pakkus koheselt pärast väidetavate probleemide ilmnemist hagejale võimalust müügilepingust taganemiseks, kuid hageja loobus sellest. Kuna põhinõue on alusetu, on alusetu ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue. Lisaks on kohtueelsed õigusabikulud ebamõistlikult suured. Mõistlik kulu ei ületa 200 eurot.
3(10)
Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1755 eurot ning viivise protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - hageja ja kostja sõlmisid 04.07.2022 müügilepingu, mille kohaselt hageja ostis kostjalt 4600 euroga sõiduauto ja sai ka selle valduse; - müügileping ega müügikuulutus ei kirjeldanud müüdud sõiduki tehnilist seisukorda, ei sätestanud selles osas mingeid eritingimusi ega ka välistusi; - müügikuulutus sisaldas sõiduki varustuse loetelu ja märget, et „ülevaatus kehtib 08.2022“; - hageja teatas kostjale 04.07.2022 telefoni teel, et Valga poole sõites hakkas sõidukil põlema punane mootorituli; - 05.07.2022 teavitas hageja kostjat sõnumivahetuse teel, et sõidukil ilmnesid kohe probleemid, see jäi maanteel seisma ja enam ei käivitunud ning tuli treileriga ära viia, samuti, et autole tuleb paigaldada uus mootor; - 06.07.2022 saatis hageja kostjale järgmise sisuga sõnumid: „Võta see auto tagasi ja maksa mulle 4600 tagasi või maksa see remont kinni“; „Kui see nii ei lähe, siis võtke oma hea auto ja tagastage mulle minu raha. Kui me kokkuleppele ei jõua, siis läheb mootor ekspertiisi ja peale seda läheb asi kohtusse“.
3.2.Hageja on esitanud kostja vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 1 alusel). Seega tuleb tuvastada kahju hüvitamise nõude tekkimise eeldused, tuvastada nõude olemasolu ning ulatus.
3.3.Hageja ostis endale teadaolevalt töökorras auto ning soovis sõidukit kasutada tavalisel otstarbel, s.o sõitmiseks. Tegemist oli kasutatud autoga, mis müügilepingu sõlmimise hetkel oli ligikaudu 14 aastat vana. Seega pidi sõiduk vastama sama vanale sarnasele autole üldiselt esitatavatele nõuetele (VÕS § 77 lg 1).
3.4.Tahteavalduse käsitamine taganemisavaldusena on õiguslik hinnang ja hageja poolt selles osas oma seisukohtade muutmine ei ole käsitatav hagi aluse muutmisena (TsMS § 376 lg 4 p 1). Hageja sõnumid ei sisalda tema tahet taganemiseks. Tegemist oli pigem ettepanekuga kostjale küsimuse lahendamiseks kokkuleppel ühel või teisel viisil (auto tagastamine või remondi maksumuse hüvitamine). Seega ei taganenud hageja kostjaga sõlmitud sõiduki müügilepingust ning tal on õigus nõuda kahju hüvitamist puudustega asja kordategemiseks.
3.5.Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele, millised puudused sellel konkreetselt olid ja mis puudused põhjustas. Hageja on puuduste kirjeldamiseks ja tõendamiseks esitanud pooltevahelise kirjavahetuse koos piltidega, mille alusel võib tuvastada, et hageja kasutas sõiduki transportimiseks treilerit. Samuti on hageja kostjale saatnud pilte mootorist väitega, et see on äsja remonditud, et remontija ei olnud pädev, kõikjal on vana õli ja isegi poldid lahti ja et üks ratas (velg) on kinnitatud sõiduki külge kolme poldiga viie asemel.
4(10)
Heifix OÜ arve kohaselt tehti sõidukile 21.07.2022 „Karteripõhja eemaldus, sillatala, vea diagnoosimine, (väntvõlli purunemine) mootori mahavõtt, komplekteerimine, mootori paigaldamine, pihusti remont, radiaator + remont, õlide filtrite vahetus, tihendite vahetus“ 37 töötunniga hinnaga 35 eurot tunnis, lisaks käibemaks, kokku 1554 eurot. Arve ei tõendatud, miks oli sõidukil sellist remonti vaja ehk mis seisus oli hagejale müüdud sõiduki mootor. Tegemist on mitteõigusliku asjaoluga, mille tuvastamiseks on vaja eriteadmisi. Hageja ei ole remondiarve esitamisega tõendanud, et sõidukil oli puudus, mille eest kostja vastutab. Kui eeldada, et tegemist oli väntvõlli purunemisega, siis ei ole tõendatud, mis selle põhjustas ja et tegemist ei ole hagejast endast tuleneva asjaoluga. Ei ole välistatud, et mootori vahetamise või vähemalt kahju suurenemise tingis hageja enda tegevus (mootori võimalikku riket signaliseeris ohutuli, kuid hageja jätkas sõitu). Ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu, mis puudus tingis sõidukil mootori vahetamise. Ka see, et kostja poolt müüdud sõidukil oli üldse selle väljavahetamist nõudev mootoririke, on tõendamata. Ka teistest tõenditest ei nähtu sõiduki mootori seisukord. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendit (näiteks asjatundja arvamus) sõidukil või mootoril esinenud puuduste kohta. Samuti ei ole hageja taotlenud kohtult selliste tõendite kogumist (näiteks kohtuliku ekspertiisi läbiviimist). Puuduvad tõendid selle kohta, miks oli sõidukit vaja puksiiril vedada. Hageja seisukohtade paikapidavuse kontroll nõuab automehhaanika alaseid eriteadmisi, mida kohtunikul pole. Hageja sai aru, et ta peab neid asjaolusid tõendama. Hagejat esindas hagiavalduse esitamisel professionaalse õigusnõustajana vandeadvokaat. Seega ei ole võimalik tuvastada, mis puudused sõidukil (mootoril) olid, kas need olid olemas sõiduki hagejale ülemineku ajal ja kas kostja vastutab nende eest. Eeltoodust tulenevalt jäi hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Hageja esitas tõendid, et sõiduki mootor vajas remonti. Hageja kordab maakohtus esitatud väiteid kostja teavitamise kohta sõidukil ilmnenud probleemidest. Samuti teavitas hageja kostjat, et sõidukile tuleb paigaldada uus mootor, sest seda ütles hagejale sõiduki üle vaadanud spetsialist. Kostja enda esitatud tõenditest (22.02.2021 dokument) järeldub sõiduki remondivajadus. Kostja esitatud tõenditest tuleneb, et sõiduauto vajab „mootoriremonti, rattalaagrite remonti, hoovastiku remonti, sarniiride remonti; veovõlli sisemisel otsal esineb defekt, vahelaager on defektiga, võimalikud löögid vahekastist ja lisaks on esimesel kardaanil lõtkud sees“. Kostja ei tõendanud, et ta on vajalikud remonttööd teinud või hagejat puudustest teavitanud. Seetõttu puudus hagejal sõiduki ostmisel võimalus puudusi avastada. Maakohus tõenditega arvestanud ei ole. Maakohus leidis, et 14 aastat vana sõiduki puhul peaks justkui eeldama, et sõidukiga saab sõita kuni 60 km ning seejärel ei ole võimalik seda enam sihtotstarbeliselt kasutada. Sõidukil esinevad puudused ei olnud tavapärased ning see ei vastanud keskmisele kvaliteedile. Müüdud sõiduki puudused eksisteerisid müügilepingu sõlmimise ja sõiduki hageja valdusesse üleandmise hetke seisuga.
5(10)
Maakohus ei analüüsinud otsuses kõiki tõendeid nende vastastikkuses seoses ega motiveerinud, miks ta võtab ühe tõendi arvesse ja teistega ei nõustu.
4.2.Maakohus leidis ebaõigesti, et kuna tsiviilkohtumenetlus on võistlev menetlus ning mõlemaid pooli esindavad vandeadvokaadid, ei tule kohtul täita selgitamiskohustust. Kohus ei avaldanud menetluses, et puuduvad tõendid selle kohta, milliseid töid ja miks oli vaja sõidukile teostada. Otsus oli hagejale üllatuslik. Kostja ei vaielnud hageja tõenditele maakohtu väljendatud viisil vastu. Kostja avaldas, et tema müüs sõidukorras sõiduki. Menetluse jooksul ei olnud kordagi arutluse all, et hageja peaks tõendama, miks sõiduki mootor tuli välja vahetada või milline detailne rike mootoril esines. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu 298,79 euro ulatuses (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega rahuldab hagi 298,79 euro ulatuses, tühistab maakohtu otsuse menetluskulude väljamõistmise osas ja jaotab uuesti menetluskulud.
7.Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
8.Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega, et auto pidi olema töökorras, st sõitmiseks kasutatav; hageja ei taganenud lepingust; hageja ei tõendanud, mis seisus oli hagejale müüdud sõiduki mootor ja et sõiduk vajas selle otstarbekohaseks kasutamiseks hagis nõutud määral remonti. Kolleegium ei nõustu siiski maakohtu seisukohaga, et seetõttu tuleb kogu hagi rahuldamata jätta.
9.Kuna sõiduk pidi olema sõitmiseks kasutatav, kuid peale 3 km sõitmist enam ei käivitunud, seejärel oli sellega võimalik sõita veel 30 ja 80 km (hageja 21.11.2022 menetlusdokumendi p 2.1.19), ei vastanud see lepingu tingimustele kasutatud auto keskmiste kvaliteedinõuete osas.
10.Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et asja puudused pidid tekkima peale müügilepingu sõlmimist.
10.1.Kostja esitatud tehnoülevaatuse akti (dtl 81-84) kohaselt läbis sõiduk 24.08.2021 tehnoülevaatuse ja see oli tehniliselt korras. Nimetatu ei tõenda aga, et sõidukil ei esinenud varjatud puudusi selle ostmise seisuga 04.07.2022, s.o rohkem kui 10 kuud hiljem.
10.2.Kostja tugineb oma vastuväidetes ka asjaolule, et hageja läbis sõidukiga peale selle ostmist ca 2330 km. Nimetatud vahemaa tuletab kostja müügikuulutuses (dtl 11) avaldatud läbisõidust 186 000 km ja tehnoülevaatuse andmetest (dtl 82), mille kohaselt oli sõiduki läbisõitu märkiv hodomeetri näit 27.07.2022 seisuga 188 330. Kostja jätab arvestamata asjaolu, et peale müügikuulutuses hodomeetri näidu avaldamist võidi sõidukit veel kasutada. Müügilepingus (dtl 14) sõiduki hodomeetri näitu ei fikseeritud. Sõidukijuhi
6(10)
kirjavahetusest kostjaga ostupäeval (dtl 53) nähtub, et hageja teatas kostjale treileri võtmisest kell 21:58. Samal päeval tehtud fotol (dtl 129, koos metaandmetega dtl 158-159) on sõiduki hodomeetri näit kell 22:13 188 253 km. Sõiduki treilerile paigutamise järgselt õliloigust asfaldil tehtud foto on tehtud kell 23:23 ja samal ajal on hageja teavitanud kostjat sellest ka sõnumivahetuses (dtl 128). Tõenditest saab kogumis järeldada, et hageja tellis treileri ca kell 21:58, kui sõiduk enam ei liikunud, ja foto hodomeetrist on tehtud peale seda. Puudub alus kahelda, et tegemist on vaidlusaluse sõidukiga. Hageja lasi sõiduki remonditöökojas parandada. Sõiduki remonditööde eest esitatud arve kohaselt (dtl 28) on see esitatud 21.07.2022. Sõiduki sõidukorda viimise järgselt võis hageja sõita sõidukiga perioodil 21.–27.07.2022, millega on seletatav 8 km läbimine sõiduki ostmisest kuni selle uue tehnoülevaatuseni 27.07.2022.
10.3.Kostja esitatud tõendid, mis puudutavad sõiduki hooldamist või remonti (dtl 86-103), pärinevad ajavahemikust 29.05.2019–14.10.2021. Arvestades, et sõiduki müügileping sõlmiti 04.07.2022, ei saa nendest järeldada, et sõidukil ei saanud müümise ajal 04.07.2022 olla varjatud puudusi.
10.4.Maakohus tuvastas, et hageja teatas kostjale 04.07.2022, et Valga poole sõites süttis sõidukil punane mootorituli. Iseenesest on põhjendatud kostja väide, et sõidukit ei tohi põleva mootoritulega käitada. Hageja on selgitanud (13.12.2022 menetlusdokumendi p 2.3.6), et ei lasknud sõidukiga sõites tõusta kordagi sõiduki mootori temperatuuri nii kõrgeks, et see kahjustaks veel rohkem sõiduki mootorit. Kui sõiduki mootori temperatuur tõusis ohtlikult kõrgeks ning vastav teavitus tuli näidikule, siis hageja sõitu ei jätkanud. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et hageja põhjustas sõiduki mootorile ise kahju.
11.Hageja on tõendanud, et kostja müüs talle puudustega sõiduki (VÕS § 77 ja § 217 lg 2 p 2); lepingutingimustele mittevastavus ilmnes küll hiljem, kuid oli olemas juba juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1). Maakohtu tuvastatu kohaselt teatas hageja üks päev peale müügilepingu sõlmimist (05.07.2022) kostjale, et sõidukil ilmnesid kohe probleemid: see jäi maanteel seisma, ei käivitunud ning tuli treileriga ära viia. Seega teavitas hageja kostjat puudusest mõistliku aja jooksul (VÕS § 220 lg 1).
12.Põhjendamatu on kostja seisukoht, et kahju hüvitamise nõue on välistatud, kuna hageja ei nõudnud temalt sõiduki parandamist ega andnud talle võimalust sõiduk üle vaadata. 06.07.2022 poolte sõnumivahetuses (dtl 23, tõlge dtl 58) on kostja teatanud, et ei vastuta puuduste eest ega osale sellega seotud kulutuste kandmisel. Sellisel juhul polnud hagejal vaja anda kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks ja sõiduki parandamiseks (VÕS § 114 lg 4).
13.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku panemine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Siinsel juhul tähendab see seda, et hageja tuleb asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui kostja oleks müügilepingu sõlmimisel andnud hagejale üle ilma hagis märgitud puudusega auto. Sellisel juhul ei oleks pidanud hageja tegema kulutusi auto transportimiseks treileriga. Poti Kuningas OÜ arvega (dtl 20) on tõendatud, et hagejal tuleb tasuda treileriteenuse eest liinil Valga-Eistvere 270 eurot.
14.Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, mille kohaselt võis sõiduki seiskumine olla põhjustatud hageja enda tegevusest (VÕS § 101 lg 3).
7(10)
Maakohus on otsuse p-s 11.2.1 möönnud, et kui hageja jätkas sõitu ka pärast mootori võimalikku riket tähistava ohutule süttimist sõiduki armatuurlaual, võib paika võib pidada kostja teooria, et hageja tekitas endale sõiduki mootorile kahju või vähemalt suurendas seda. Isegi kui selline hüpoteetiline oletus vastaks tõele, kehtiks see üksnes mootori parandamise kulude osas. Kuna sõiduk teel olles enam ei käivitunud, tulnuks see ikkagi teelt remonditöökotta toimetada ja vastavad kulud kanda.
15.Üldjuhul vabaneb võlgnik VÕS § 103 lg 1 esimese lause järgi vastutusest üksnes juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole süüdi kahju tekitamises hagejale. Kostja on kahju tekkimises süüdi, kuna müüs lepingutingimustele mittevastava auto (VÕS § 104 lg 2).
16.VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Hagejale tekkinud kahju ärahoidmine on hõlmatud kostja kohustuse - müüa sõidukorras auto - täitmise kaitse-eesmärgiga. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja pidi ette nägema lepingu sõlmimisel, et kui ta ei müü hagejale töökorras autot, võib sellega kaasneda ostjal kahju tekkimine.
17.VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Praegusel juhul on hagejal tekkinud kahju treilerikulude näol seetõttu, et kostja müüs talle puudustega auto.
18.Hagejal ei olnud asja ülevaatamisel kohustust teha sõidukile tehnilist kontrolli enne selle ostmist (VÕS § 219 lg 1). Kui ka hageja kodulehel on kirjas, et ostetavate sõidukite puhul lepitakse kokku nende tehnilise seisukorra kontrolli aeg ja hindamine, ei vabasta selle tegemata jätmine müüjat vastutusest. Selline kokkulepe müügilepingus puudub. Hagi asjaolude kohaselt vaatas hageja sõiduki üle ja selle varjatud puudused ülevaatusel ei ilmnenud. Seega puudub alus vähendada kahjuhüvitist (VÕS § 139 lg 1 või § 140 lg 1 alusel).
19.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja pole tõendanud, mis seisus oli hagejale müüdud sõiduki mootor, et vajalik oli selle hagis toodud ulatuses remontimine ja väljavahetamine.
19.1.Kohus ei saanud vastavate erialateadmiste puudumisel tuvastada piltide järgi hagejale tekkinud kahju ulatust ega suurust. Hageja toob apellatsioonkaebuses esile, et teavitas kostjat sõiduki üle vaadanud spetsialisti arvamusest, mille kohaselt tulnuks sõidukile paigaldada uus mootor. Sellekohast asja tundva isiku arvamust ei ole hageja maakohtule esitanud. Milliseid tõendeid pole maakohus hageja apellatsioonkaebuse etteheidete kohaselt nende vastastikkuses seoses uurinud, apellatsioonkaebusest ei selgu. Seetõttu pole hageja etteheited kontrollitavad.
19.2.Kostjale on 22.02.2021 väljastatud dokument, mille kohaselt vajas sõiduki mootor remonti, ei tõenda mootori rikke ulatust ega hageja väidetud tööde vajalikkust. Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas kostja laskis dokumendis märgitud mootoririkke parandada või mitte.
8(10)
Ka ei olnud kostjal seadusest tulenevat kohustust teavitada hagejat sõiduki võimalikest 22.02.2021 avastatud puudustest.
19.3.Hageja pidi kostja väidetest aru saama, et tal on vajalik tõendada mootori puudused ja selle remondivajadus, sest kostja ei võtnud vastavaid asjaolusid omaks. Kostja esitas oma esimeses vastuses (4.11.2022 menetlusdokumendi p 2.5.5) vastuväite, et müügilepingu sõlmimise hetkel ei esinenud sõidukil hageja väidetud mootori vigastust. Arvestades, et hagejat esindas vandeadvokaat ja pooled ei vaielnud selle üle, et kahju tekkimise tõendamiskoormus lasub hagejal, ei pidanud maakohus hagejale täiendavalt tõendamiskoormust selgitama. Otsus ei saanud tulenevalt kostja vastuväidetest olla hagejale selles osas üllatuslik.
20.Osaliselt on põhjendatud hageja nõue kostja vastu kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks kostja lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega (lepingutingimustele mittevastava sõiduki müümine) hüvitatavast kahjust VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageja kostjalt nõuda. Selline kahju on hõlmatud VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3.
20.1.Hageja on tuginenud asjaolule, et on kasutanud kohtueelset õigusabi, mille eest on hagejal tekkinud tasumise kohustus 437,50 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses. Nimetatu on tõendatud arvega (dtl 46). Nõudeavaldusest (dtl 33-38), poolte lepinguliste esindajate kirjavahetusest (dtl 3941) ja spetsifikatsioonist (dtl 45) nähtub, et hageja esindaja toimingud on olnud seotud praeguse vaidluse kohtueelse menetlusega, sisaldades nõudekirja koostamist ja suhtlust vastaspoole esindajaga kokku 2,5 h.
20.2.Kostja on leidnud, et kulude mõistlik suurus nõudekirja koostamise eest on 200 eurot.
20.3.Ringkonnakohus leiab, et sisuliselt 5-lehekülje pikkuse nõudekirja koostamise ajakulu 2,5 tundi ei ole ülepaisutatud. Nõudekirjale on lisatud 11 tõendit. Nõudekirja koostamine on eeldanud kliendiga kohtumist asjaolude väljaselgitamiseks ja tõendite kogumiseks. Advokaadi tunnihind 175 eurot vastab keskmisele turuhinnale selliste nõuete puhul.
20.4.Hageja põhinõue kostja vastu on 4102,19 eurot, millest ringkonnakohus rahuldab 270 eurot ehk 6,58%. Sama proportsiooni kohaldamine on põhjendatud ka õigusabikulude puhul. Õigusabikulude suuruseks on 437,50 eurot ja sellest tuleb kostjal hüvitada 6,58% ehk 28,79 eurot.
21.Kostjal tuleb kokkuvõttes hagejale hüvitada 270 + 28,79 = 298,79 eurot.
22.Hageja nõuete (4539,69 eurot) rahuldamise ulatuseks on 298,79 eurot ehk 6,58%. Seetõttu jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 93,42% ulatuses hageja ja 6,58% ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1, § 171 lg 1).
23.Kuna maakohus pole hageja menetluskulu suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
24.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
9(10)
25.Juhindudes TsMS § 654 lg st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Ringkonnakohus ei kajasta tervikresolutsioonis maakohtu otsustusi, mis ei ole edasikaevatavad. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.