Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt tellis PRO X OÜ Doorfiks OÜ-lt tõstukse (Hörman RenoMatic Planar Delux 3000 x 2500 mm) koos selle paigaldamise teenusega. Tellitud ukse kohta esitati Tellijale ettemaksu arve 05.05.2020 (arve nr 200677) summas 960 eurot. Arve saaja andmed – PRO X OÜ ja OÜ aadress Hallikivi 5, Tallinn, teatas J. R. ise meilitsi 05.05.2020. Nimetatud arve tasus J. R. 12.05.2020 täies ulatuses. Hageja tarnis ja paigaldas tellitud ukse ning juunis 2020 peale tööde teostamist esitas arve paigaldustööde ja ülejäänud paigaldamisel kasutatud tarvikute kohta. Arve esitati 08.06.2020 (arve nr 200885) ja selle tasumistähtajaks oli 15.06.2020, arve oli summas 890,32 eurot. Nimetatud arvet ei ole kostja tänaseni tasunud, kuigi tasumise tähtajast on möödas juba üle kahe aasta. Võlgnikule on saadetud korduvaid meeldetuletusi, ta ei ole neile kirjalikult vastanud. 08.06.2021 väljastatud arve kohaselt oli arve mittetähtaegsel tasumisel tasumisele kuuluva viivise suurus 0,5 % päevas ning arvel selgitati arve saajale, et tasutud ettemaksuga olete nõustunud kõikide pakkumises ja arvel olevate tingimustega. Maksekäsu avaldusega kohtu poole pöördumise hetkeks (17.10.2022) oli kostja olnud viivituses 199 päeva 2021 aastal ja 288 päeva 2022 aastal, viivise suurus ühe päeva viivituse eest (890.32 x 0.5 /100) on 4,4516 eurot, mis teeb kokku viiviste summaks viivises oldud kõikide päevade (199 + 288 = 487; 487 x 4,4516) eest 2167,93 eurot. Seega ületab viiviste summa oluliselt põhivõlgnevust ja hageja esitas maksekäsu kiiremenetluses viiviste nõude summas 890 eurot ning jääb selles viiviste summas nõude juurde. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööde teostamiseks suuline leping, mille olemasolu kinnitab toimunud kirjavahetus ja esitatud pakkumus, selle aktsepteerimine, arve tasumine ja peale kostjale teise arve esitamist toimunud kirjavahetus. Kostja on teostatud tööd tegelikult vastu võtnud ja kostja ei ole alates 2020 juunist (viimase arve saamisest) kordagi väitnud, et tal oleks vaja kuidagi täiendavalt töid vastu võtta. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 315 eurot.

Kostja vastuväited ja põhjendused

TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka

seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5).

Käesoleva asja põhinõude summa on 890,32 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.

Vastavalt TsMS § 444 lg 2 piirdub kohus kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

Hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping, millise kohaselt on kostja tellinud hagejalt garaažiukse, millise toon peab olema RR7016 (dtl 38);

Kostja on tasunud hagejale arve nr 200677 summas 960 eurot (dtl 44, 43);

Kostja ei ole otsesõnu vaidlustanud, et hageja poolt on paigaldatud kostja poolt tellitud garaažiuks. Pooltel on vaidlus selle üle, kas tehtud töö on üle antud vastavalt sätestatud korrale (kostja vastuväide dtl 50, p 2) ja kas kostja on kohustatud tasuma arve nr 200885 summas 890,32 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 637 lg 5 alusel ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.

Riigikohus on 03.06.2016 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

Riigikohtu 21.06.2018 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).

Kohus esmalt tuvastab, milliste tingimustega töövõtuleping oli poolte vahel sõlmitud.

Poolte e-kirjavahetusest nähtub (dtl 38), et aprillis 2020 pidasid pooled läbirääkimisi hagejalt uste tellimise teemal. Läbirääkimiste käigus teatas kostja 24.04.2020, et soovib tellida ainult garaažiukse värvitooniga RR7016 ning küsis selle kohta hinnapakkumist.

Hageja esitas kostjale 03.02.2020 hinnapakkumise nr 200117 „Kampaania 2020 tõstuks Hörmann RenoMatic Planar Delux 3000x2500 mm, tõmbevedrudega Ztõsteviis, paneelide paksus 42 mm, L-laudis, sisekülg tsingitud, väliskülg CH7016 matt delux“ ja sellega seotud tarvikute ja teenuste pakkumisseks (dtl 41). Hinnapakkumise summa oli 1850,32 eurot koos käibemaksuga. Maksetingimuseks oli minimaalselt 50% ettemaks. Hinnapakkumisel oli tekst: „Tasutud ettemaksuga olete nõustunud kõikide pakkumises olevate tingimustega. Enne arve täielikku tasumist kuulub kaup müüjale. Hind ei sisalda töid, mida ei ole näidatud pakkumises (näiteks: Paigaldus, vanade uste/seadmete demontaaž, palede viimistlemine, ava ettevalmistus, elektritoite paigaldus). Garantiitingimused, kasutus- ja hooldusjuhendid leiate meie kodulehelt.“

05.05.2020 esitas hageja kostjale tasumiseks arve nr 200677 summas 960 eurot (dtl 44). Arve päises oli viide pakkumisele nr 200117. Arvel oli tekst: „Tasutud ettemaksuga olete nõustunud kõikide pakkumises ja arvel olevate tingimustega. Enne arve täielikku tasumist kuulub kaup müüjale. Hind ei sisalda töid, mida ei ole näidatud pakkumises (näiteks: Paigaldus, vanade uste/seadmete demontaaž, palede viimistlemine, ava ettevalmistus, elektritoite paigaldus). Garantii: 10 aastat garaažiukse paneelile, 5 aastat garaažiukse detailidele ja ajamile, 5 aastat välisuksele, 2 aastat tööstusustele, 2 aastat paigaldusele (vastavalt garantiitingimustes märgitud ekspluatatsiooni korral).“

Kostja juhatuse liige tasus arve nr 200677 summas 960 eurot tervenisti (dtl 43).

Kohus seega tuvastab, et kostja aktsepteeris hiljemalt 12.05.2020 hageja arve nr 200677 tasumisega hageja 03.02.2020 hinnapakkumise nr 200117. Tasutud arvel oli viide hinnapakkumisele. Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud kirjavahetust ega hinnapakkumist.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 alusel on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Hageja 03.02.2020 hinnapakkumine nr 200117 oli pakkumus. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja poolt hageja arve nr 200677 tasumine 12.05.2020 oli kostja teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping pakkumuses nr 200117 nimetatud tingimustel.

Järgmiseks analüüsib kohus tööde teostamist, üleandmist ja hageja tasunõude sissenõutavaks muutumist.

VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest või lg 4 alusel töö üleandmisest. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

Pooled ei ole kokku leppinud, kas töövõtja tasu muutus sissenõutavaks valmimisest (VÕS § 637 lg 3) või vastuvõtmisest (VÕS § 637 lg 4). Kohtu hinnangul on äriühingute vaheliste töövõtulepingute puhul tavaline, et tööd antakse töövõtja poolt üle, võimaldatakse tellijal need üle vaadata ja tellija võtab need vastu. Samuti on praktikas tavapärane ehituse töövõtulepingute, milline on ka pooltevaheline leping, alusel valminud tööde üleandmine. Tööde üleandmise kohustuslikku vormi ega muid täpsemaid nõudeid ei ole seaduses kehtestatud, seega on pooled vabad seda tegema mistahes vormis ja viisil.

Hageja väitel paigaldati pakkumuses nr 200117 nimetatud garaažiuks ja teostati seal nimetatud tööd juunis 2020. Kostja ei ole nimetatud asjaolu otsesõnu eitanud. Kostja on esitanud kohtule üksnes vastuväite, et tänaseni ei ole paigaldustööd vastuvõetud vastavalt sätestatud korrale (dtl 49, p 2).

Hageja esitas kostjale 08.06.2020 arve nr 200885 summas 890,32 eurot maksetähtajaga 15.06.2020 (dtl 42). Arve saatis hageja kostjale e-kirja teel (dtl 91). Kostja on sellele e-kirjale vastanud, paludes arvelt gateway ja selle paigaldus maha võtta (dtl 92). Seega on kostja kinnitanud vaidlusaluse arve kättesaamist. BiSecure Gateway LAN/WLAN Hörmann ja selle paigaldus on vaidlusalusel arvel kajastatud 0 euroga, seega hageja täitis kostja palve ja selle eest hageja kostjalt raha ei nõua.

Kostja pidi hiljemalt 08.06.2020 hageja poolt arve nr 200885 esitamisega aru saama, et hageja soovib kostjale tehtud töid üle anda. Kostja on palunud arvelt kaks rida tarvikuid ja töid eemaldada, mida hageja tegi. Muudele töös või tööde vastuvõtmises esinenud puudustele kostja hageja tähelepanu juhtinud ei ole. Kostja on hagejale 08.06.2020 kirjutanud, gateway süsteemi pole vaja, kuna tegemist nutianduritega ning lubas järgmisel päeval täpsustada ja teada anda. Järgmisel päeval kinnitaski kostja oma palve üle (dtl 90-91). Siit teeb kohus järelduse, et kostja vaatas tööd üle, aktsepteeris ehk võttis need vastu. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et garaažiuks on hageja poolt paigaldamata või et garaažiuksel või selle paigalduses esineks puudused või muu lepingule mittevastavus. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud mingi spetsiifiline kord tööde vastuvõtmiseks ja et seda korda ei ole täidetud ning see võimaldaks kostjal jätta tööde eest nõutav summa tasumata.

VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Teise lõike kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

Kohtu ette toodu kohaselt on hageja paigaldanud kostjale 2020 aastal tellitud garaažiukse ning alles vastuses hagiavaldusele 03.01.2023 on kostja asunud seisukohale, et paigaldustöid ei ole võetud vastu vastavalt sätestatud korrale. Kohus

leiab, et antud kostja vastuväide on paljasõnaline. Lisaks leiab kohus, et vastava vastuväite esitamiseks on kostja minetanud mõistliku aja, kuivõrd see on esitatud 3 aastat peale seda, kui hageja on kostjale paigaldanud tellitud garaažiukse.

Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejat mistahes puudustest 2020. aastal või enne käesolevat kohtumenetlust teavitanud, mis õigustaks kinni pidama hagejale töövõtulepingu alusel tasumisele kuuluvat summat.

Seega kuulub hageja põhinõue vastavalt 08.06.2020 arvele nr 200885 summas 890,32 eurot kostjalt väljamõistmisele ja hagi vastavas osas rahuldamisele.

Hageja nõuab kostjalt viivise 890 euro tasumist. Kostja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja leiab, et 08.06.2021 väljastatud arve kohaselt oli arve mittetähtaegsel tasumisel tasumisele kuuluva viivise suurus 0,5% päevas ning arvel selgitati arve saajale, et tasutud ettemaksuga olete nõustunud kõikide pakkumises ja arvel olevate tingimustega.

Kohus eelnevalt tuvastas, et pooled sõlmisid lepingu 03.02.2020 pakkumuses sätestatud tingimustel. Selles ei ole sätestatud viivise määra. Seega ei ole poolte vahel lepingus kokku lepitud viivise määraks 0,5% päevas, vaid hagejal on õigus nõuda viivist seaduses ettenähtud määras. Kuna arved esitati pärast poolte poolt kokkuleppe saavutamist töövõtulepingu tingimustes, ei muutunud arvel täiendavalt näidatud tingimused (sh. viivise määr 0,5% viivitatud summalt päevas) ilma eraldi kokkuleppeta poolte lepingu osaks.

Hageja tasunõue kostja vastu muutus sissenõutavaks alates 16.06.2020. Kohus arvestab viivise välja kohtuotsuse tegemise seisuga (02.08.2023). VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne viivise määr kuni 31.12.2022 oli 8%, 01.01.2023-30.06.2023 10,5% ja alates 01.07.2023 12%.

Perioodi 16.06.2020 – 02.08.2023 1143 viivitatud päeva eest moodustab viivis www.viivisekalkulaator.ee kohaselt 237,19 eurot.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 890,32 eurot ja viivis summas 237,19 eurot, kokku 1127,51 eurot.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

kanda.

Hageja nõudis 1780,32 euro tasumist, millest kohus rahuldas 1127,51 eurot ehk ligikaudu 63%. Seega jäävad menetluskuludest 63% kostja kanda ja 27% hageja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 315 eurot.

Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 315 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõiv kostja poolt hagejale hüvitamisele summas 198,45 eurot.

Kostja ei ole menetluskulude nimekirja ega nende kindlaksmääramise nõuet esitanud. Toimikust ei nähtu mingite menetluskulude kandmine kostja poolt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.