D. A.i, A. M. hagi Novatours OÜ vastu reisitasu alandamise- ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
892,42 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluse liik
nende Hageja I: D. A. (IK xxxx; elukoht xxxx) Hageja II: A. M. (IK xxxx; elukoht xxxx) Hagejate lepinguline esindaja: Tanel Brandmeister (epost: [email protected]) Kostja: Novatours OÜ (RK 11013879; asukoht Rävala pst 6-201a, Kesklinna linnaosa, 10143 Tallinn) Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta D. A.i ning A. M. hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud võrdselt hagejate kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise õigus Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. 1/6
Hageja I ja Hageja II ning T OÜ vahel sõlmiti 29.09.2021 pakettreisileping nr xxxx, mille alusel kohustus kostja reisikorraldajana korraldama hagejatele pakettreisi Egiptusesse, Jaz Aquamarine Resort hotelli. Hagejad tasusid reisi eest kokku 2298,00 eurot (1149,00 eurot hageja I ja 1149,00 eurot hageja II). Kostja pidi reisi korraldama 23.11.2021 – 07.12.2021, hagejad saabusid Egiptusesse 23.11.2021.
25.11.2021 toimus hotelli basseinis zumba tantsutreening ning juhuslik basseinis viibija pritsis hagejat I näo piirkonda ning basseinivesi sattus hagejale I suhu ning makku. 2 – 3 h möödudes halvenes hageja I enesetunne järsult ning tekkisid külmavärinad, tõusis palavik ning ilmnesid teised mürgistusele omased sümptomid nagu kõhulahtisus ning oksendamine. Sama päeva õhtuks toimetati hageja I meditsiiniasutusse, kus viibides pöördus hageja I reisibüroo T OÜ poole ning palus tagastada raha ja organiseerida tagasilend Eestisse. T OÜ vastas, et haigena ei saa lennata ja enne on vajalik terveneda. Mõne aja möödudes teatas T OÜ, et kostja selgituste kohaselt ei kuulu reisipaketi kasutamata osa hüvitamisele. Hageja I viibis kohalikus meditsiiniasutuses kokku perioodil 25.11.2021-28.11.2021. Hagejaga koos viibis hageja II, kes on hageja I elukaaslane. Kokku viibisid hagejad meditsiiniasutuses kolm päeva (saabumine ja lahkumine oli kell 15.00). Hagejal I olid järgmised sümptomid: palavik 39,5° C, haiglane ning väsinud ilme, vedelikupuudus, kuivad huuled ja nahk, üldine nõrkus ning peapööritus, epigastriline ja hüpogastriline tundlikkus, gaasid, kõhupuhitus, põletava iseloomuga valu mao antrumi piirkonnas, oksendamine, kõhulahtisus. Hageja I vereproovis oli CRP põletikunäitaja kahekordne - hageja I organismi sattusid tuvastamata infektsiooni põhjustavad mikroorganismid. Hageja I sümptomid ei taandunud, vaid muutusid kergemaks, kuid siiski segasid puhkuse nautimist. Hagejad pöördusid tagasi 02.02.2021. Hagejad saabusid tagasi hotelli 28.11.2021 kuupäeval ja sama basseini kohal, kus sai hageja I mürgistuse, oli silt, mis hoiatas, et basseinis toimub desinfitseerimise protsess ning ujumine on keelatud. Infektsiooni põhjustanud mikroorganismid olid basseinis olemas juba siis, kui hageja I viibis basseinis 25.11.2021 kuupäeval.
Hageja I pöördus kostja poole 12.12.2021, kirjeldas sündmusi ja nõudis varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 1750 eurot. 15.12.2021 vastas kostja, et hageja ei ole välja toonud, kuidas kostja lepingut rikkus ning leidis, et ei vastuta seadusega maksimaalses lubatud ulatuses reisija haigestumise, kuriteo ohvriks langemise või muu reisijaga juhtunud õnnetuse tagajärjel tekkinud kahju eest. Kostja ja hagejate läbirääkimised ei õnnestunud.
Hageja leiab, et hotelli poolt oli täitmata kohustus tagada puhkajate turvalisus, mis muuhulgas seisneb basseinivee ohutuna hoidmises. Peale basseiniveest saadud mürgistust hakkas hotelli personal basseini vett desinfitseerima, mis viitab sellele, et vesi ei olnud ohutu juba siis kui hageja I seal viibis ning sai veest tuvastamata infektsiooni, mis põhjustas ajutise tervisekahjustuse.
Hagejad viibisid meditsiiniasutuses kolm päeva (hageja II viibis koos hagejaga I, kuna hagejal I oli kehv enesetunne ja oleks olnud mõeldamatu, et hageja I oleks välisriigis üksi
2/6
2-22-4582 meditsiiniasutuses viibinud. Ühe puhkusepäeva hind on 82,07 eurot (1149 : 14), seega on mõlema hageja reisitasu vaja alandada 246,21 (82,07 x 3) euro võrra.
Hagejad said puhkust nautida 1,5 päeva. Hagejad otsustasid naasta 5 päeva varem. Hagejad kannatasid kahju 25.11.2021 – 02.02.2021. Hageja I kannatused olid tõsisemad, kuna ta kannatas lisaks ka stressi ja mürgistuse sümboleid, mis kestsid umbes 10 päeva. Hageja I leiab, et õiglane mittevaralise kahju hüvitis on 250 eurot. Hageja II hoolitses hageja I eest perioodil, kui nad ootasid tagasilendu Eestisse. Hageja II pidi kannatama stressi ja ärevust seoses elukaaslase terviseseisundi tõttu ja hageja II hindab õiglaseks hüvitiseks 150 eurot.
7.Vastuseks kostja väidetele, et ei ole tõendatav, et tsiviilasja juurde lisatud pildid oleksid tehtud hotellis, viitavad hagejad pildi tegemise kuupäevale, millal nad viibisid hotelli territooriumil. Äkiline terviserike, mis tekis noorel ja terviseprobleemideta inimesel hotellis viibimise ajal, ei saanud tekkida muus kohas, kui hotelli territooriumil, ning antud juhul objektiivse hinnangu alusel just nõuetele mittevastava basseinivee tõttu. Vastasel juhul ei oleks hotelli administratsioon läbi viinud basseinivee desinfitseerimise protseduuri. Mh on tegemist üldlevinud sümptomitega, mis viitavad mürgistusele. Hagejate hinnangul ei saa neilt eeldada muude tõendite esitamist (nagu näiteks kohalike ametivõimude poolt kinnitatud basseiniveeproovide võtmine Eestisse toimetamise ning laboriuuringute teostamise eesmärgil). Ükski keskmine mõistlik isik (antud juhul puhkaja) ei pea olema võimeline puhkuse ajal mõtlema selle peale, et konkreetse intsidendi toimumise korral tuleb tal professionaalse hoolsusega tõendeid koguda oma nõuete maksma panemiseks. tegemist on tarbijatega, peab siiski tõendamiskoormus olema mõistlikult piiratud, sest vastasel juhul muutub tarbijatega seonduv regulatsioon sisutühjaks.
Kostja seisukohad
Hageja I ja kostja vahel sõlmitud reisiteenuse lepingu lahutamatuks osaks olevate reisitingimuste punkti 8.4.3. kohaselt ei vastuta reisikorraldaja seadusega maksimaalses lubatud ulatuses reisija haigestumise, kuriteo ohvriks langemise või muu reisijaga juhtunud õnnetuse tagajärjel tekkinud kahju eest. Kostja kui reisikorraldaja ei vastuta hageja I haigestumise tagajärjel tekkinud kahju eest. Tegemist on kindlustusjuhtumiga, mida on hagejale I selgitatud reisi ajal ka kostja vahendaja T OÜ. Hageja ei ole tõendanud, et basseinivesi ei ole olnud ohutu ja hageja ei ole tõendanud, et tema haigestumise oleks olnud põhjustatud hotelli basseinivee sattumisest tema organismi. CRP põletikunäitaja suurus ei tõenda, et mikroorganismid sattusid hageja I organismi basseinivee kaudu. Hagejate poolt esitatud foto basseinivee desinfitseerimise kohta, et tõenda, et see silt oleks olnud hotellis just sel ajal või seda, et basseinivesi oleks olnud kahjulik ning vajanuks selle tõttu desinfitseerimist. Teised hotellis ja ka basseinis viibijad ei saanud hagejaga sarnaste sümptomitega haigusnähte. Kostja ei ole rikkunud ühtegi pooltevahelisest lepingust tulenevat kohustust hageja ees, mis saaks olla kahju hüvitamise nõude materiaalõiguslikuks aluseks. Hagejad ei ole oma hagiavalduses välja toonud ega täpsustanud, milliste asjaolude tõttu oleks hageja II mitteviibimine meditsiiniasutuses koos hagejaga I olnud mõeldamatu. Hageja II ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid temale kostja tegevuse/tegevusetuse tulemusena kahju tekkimist. 3/6
2-22-4582
Basseinivee desinfitseerimine ei tähenda seda, et sellele eelnevalt oleks basseinivesi selles viibijatele ohtlik. Basseinivee desinfitseerimise eesmärk on tagada basseinivee pidev ohutus vees viibijatele ning juhul, kui basseinis viibimine ei ole parajasti keelatud, on basseinivesi basseinis viibijatele järelikult ohutu. Vastupidist ei saa eeldada ning vastupidist tuleb tõendada. Niisuguseks tõendiks ei ole hagejate poolt esitatud fotod, millelt on näha inimtühja basseini ääres basseinis viibimist keelavad sildid seoses basseinivee desinfitseerimisega. See, et basseinis viibimine oli mingil hetkel keelatud basseinivee desinfitseerimise tõttu, ei tõenda mitte kuidagi seda, et selle basseini vesi oleks olnud basseinis viibinutele ohtlik puhastusele eelnevalt, siis, kui basseinis viibimine ei olnud keelatud.
10.Hageja I võis haigestuda hoopis kraanivee joomisest, mille tarbimise eest on kostja hagejaid hoiatanud. Kostja on selgitanud, et hagejatel ei olnud keelatud hotelli territooriumilt lahkuda ja nende väide, et nad seda ei teinud on paljasõnaline. Hageja I terviserike võis tekkida hotelli territooriumilt väljas. Võimalusi, kuidas väidetav haigusetekitaja sai sattuda Hageja I organismi, on väga mitmeid ja erinevaid. Näiteks võis see tema organismi sattuda pesemata kätega (sh nt pärast tualetis käimist, trepi, toolide ja pinkide käsipuude, ukselinkide, jalanõude jne puudutamist) süües, sõrme suhu pannes (nt raamatut lugedes lehe pööramiseks sõrme suus niisutamisel) või mingil muul sarnasel viisil. Seejuures ei ole nende eelnimetatud võimaluste puhul tegemist niisugustega, mille esinemist ei oleks võimalik pidada eluliselt usutavaks. Võimaliku haigusetekitaja sattumine inimese organismi eelnimetatud põhjustel on eluliselt usutavam, kui haigusetekitaja väidetav sattumine organismi kellegi teise basseinis viibija poolt basseinivee peale pritsimise tõttu nii, et see satub „ohvrile“ suhu ja viimane selle lisaks ka veel alla neelab. Seda enam, kui basseinis viibijatele endile selles väidetavalt saastunud ja tervisele ohtlikus basseinivees olemine mingeid tervisekahjustusi ei tekita.
11.Põhjuslik seos ei saa olla tõendatud „tarbijate mõistlike võimete piires“ nagu hagejad väidavad. Põhjuslik seos saab olla tõendatud tõenditega, mis põhjusliku seose esinemist kinnitavad. See, kui hagejatel pole mingil põhjusel võimalik niisuguseid tõendeid esitada, ei tähenda seda, et põhjuslikku seost saaks tuvastada nende tõendite põhjal, mis põhjusliku seose esinemist ei kinnita.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hagihind on alla 3500 euro ja tegemist on lihtmenetluse vaidlusega. TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks. 4/6
2-22-4582
14.Pooled ei vaidle järgnevate asjaolude üle - hagejad ostsid kostja vahendaja T OÜ kaudu pakettreisi Egiptusesse alates 23.11.2021 kuni 07.12.2021, sõlmides 29.09.2021 reisilepingu nr xxxx; hagejad katkestasid reisi ning saabusid tagasi Eestisse 02.12.2021.
15.Pooltel on vaidlus selles osas, kas kostja rikkus mõnda lepingust tulenevat kohustust ning kas kohustuse rikkumise ja hageja I terviserikke vahel on põhjuslik seos.
16.Hagejad on väitnud, et hotelli basseinist pritsis juhuslik külastaja tema näole vett, mis sattus talle suhu ja makku ning 2-3 tunni pärast tekkisid tal mürgistusele omased sümptomid. Haigestumise kinnitamiseks on hagejad esitanud Alfa Hospital haigla poolt väljastatud sümptomite kirjelduse (dtl 18 jj, tõlge hagiavalduse tekstis). Mürgistuse tekkimist basseiniveest põhistavad hagejad sellega, et: „äkiline terviserike, mis tekis noorel ja terviseprobleemideta inimesel hotellis viibimise ajal, ei saanud tekkida muus kohas, kui hotelli territooriumil, ning antud juhul objektiivse hinnangu alusel just nõuetele mittevastava basseinivee tõttu.“ Samuti viitavad hagejad hotellis toimunud vee desinfitseerimisele (dtl 23, dtl 75 jj)). Hagejate hinnangul ei oleks hotelli administratsioon muul juhul viinud läbi basseinivee desinfitseerimise protseduuri.
17.Pakettreisilepingu rikkumise korral peab reisija sellest VÕS § 875 lg 1 järgi viivitamata reisikorraldajale teatama ning reisikorraldaja peab VÕS § 875 lg 11 I lause järgi võtma rikkumise kõrvaldamiseks üldjuhul oma kulul tarvitusele mõistlikud abinõud. Kui abinõude tarvitusele võtmine on võimatu või sellega kaasnevad ebaproportsionaalsed kulud, on reisijal õigus nõuda reisikorraldajalt kahju hüvitamist või alandada reisitasu. Seejuures ei välista ega piira VÕS § 877 lg 2 I lause järgi reisija õigust nõuda talle lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ja alandada reisitasu see, kui reisikorraldaja on võtnud omal kulul tarvitusele mõistlikud abinõud või reisija on lepingu üles öelnud. Pakettreisilepingu rikkumise korral on reisijal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist, seejuures võib hüvitatav kahju olla VÕS § 128 lg 1 järgi nii varaline kui ka mittevaraline. Mittevaraline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 5 järgi eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse.
18.Pakettreisilepingu rikkumise korral võib reisija nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud järgmised tingimused: a) reisikorraldaja või isik, keda reisikorraldaja kasutab oma kohustuste täitmisel, on rikkunud lepingust tulenevat kohustust (VÕS § 100 ja § 875 lg 11); b) kohustuse eesmärk on kaitsta reisijat kahju tekitamise eest (VÕS § 127 lg 2, § 134 lg 1, § 877 lg 2); c) lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai reisikorraldaja aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada kahju (VÕS § 127 lg-d 2 ja 3, § 134 lg 1 ja § 877 lg 2); d) reisijale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128, § 134); e) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); f) kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ja § 877 lg 22).
19.Kohus leiab, et tõendamata on reisikorraldaja või isiku, keda reisikorraldaja kasutab oma kohustuste täitmisel, lepingust tuleneva kohustuse rikkumine või kohustuse mittekohane täitmine. Olenemata sellest, et hagejate näol on tegemist tarbijatega, siis kohaldub ka neile kohustus hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Kohtu hinnangul seda käesoleval juhul tehtud ei ole. Hagejate pildid basseini puhastamise kohta ja väited eelduslikust vee mittevastavusest ei tõenda, et kostja või hotelli tegevuses oleks minetusi. Kohus nõustub 5/6
2-22-4582 kostjaga, et soojal maal on palju erinevaid võimalusi haigestumiseks ja hagejad ei ole suutnud veenvalt tõendada, et basseinivee mittevastavus just selle haigestumise põhjuseks oli.
20.Hagejad on läbivalt rõhutanud Euroopa Kohtu otsuse C-578/19 olulisust. Kohus leiab, et olenemata sellest, et Euroopa Kohtu järeldus võiks hüpoteetiliselt tekitada kostjale vastutuse Egiptuse hotelli tegemata või tegemiste osas, siis ei ole nimetatud lahendi järeldused käesoleval juhul asjakohased. Euroopa Kohus on vastuses eelotsuse küsimusele leidnud, et Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta artikli 5 lõike 2 kolmandat taanet tuleb osas, milles see näeb ette aluse vabastamaks pakettreisi korraldaja vastutusest nõuetekohaselt täita selle reisikorraldaja ja tarbija vahel sõlmitud ja selle direktiiviga reguleeritud lepinguga võetud kohustusi, tõlgendada nii, et kui kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine on põhjustatud seda lepingut täitva teenuste osutaja töötaja tegudest, ei saa seda töötajat nimetatud sätte kohaldamisel käsitada teenuste osutajana ja korraldaja ei saa selle sätte alusel vabastada end vastutusest, mis tuleneb sellisest täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et keegi oleks mingi kohustuse täitmata jätnud, seega ei saa kostja ka selle eest vastutada.
21.Võttes arvesse, et tõendamata on, et kostja oleks rikkunud mõnda lepingust tulenevat kohustust, siis ei pea kohus vajalikuks muid hinna alandamise ja kahju hüvitamise tingimusi analüüsida s.h seda, kas kostja tüüptingimused on tühised.
22.Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hagejate kanda. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud (dtl 124), seega kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.