Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number
Harju Maakohus Olev Mihkelson 28. juuli 2023, Jõhvi 2-22-355
Kohtuasi Hagihind
3 SELTSIMEEST OÜ hagi Viimsi Vallavalitsuse vastu võlgnevuse nõudes 18705,60 eurot
Kohtuistungite toimumise aeg
01.06.2022 ja 11.04.2023
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: 3 Seltsimeest OÜ (registrikood: 12167082, asukoht: XXX, XXX), lepinguline esindaja: E.H (e-post xxx) Kostja: Viimsi Vallavalitsus (registrikood: 75021250, asukoht: XXX-i, XXX), lepingulised esindajad: G.S, F.T ja J.B
RESOLUTSIOON
1.Jätta 3 SELTSIMEEST OÜ hagi Viimsi Vallavalitsuse vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista hagejalt 3 SELTSIMEEST OÜ-lt kostja Viimsi Vallavalitsuse kasuks menetluskulud (ekspertiisikulu) summas 3 000 eurot (kolm tuhat eurot ja 00 senti) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tallinna Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
1.3 SELTSIMEEST OÜ esitas 10.01.2022 Harju Maakohtule hagi Viimsi Vallavalitsuse vastu võlgnevuse nõudes. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 24.01.2019 töövõtulepingu Viimsi discgolfi raja projekteerimiseks ja ehitamiseks. Tööd anti üle kostjale akti alusel 05.09.2019. Kostja ei ole tasunud hagejale tehtud tööde alusel 04.09.2019 esitatud arvet nr 2019018 summas 15
588 eurot. Kostja põhjendab tasumisest keeldumist sellega, et hageja ei ole kõiki töövõtulepingus kokkulepitud töid teostanud. Kostja on 05.09.2019 esitanud hagejale avalduse tasu alandamiseks. Avalduses on kostja loetlenud puudused, mis põhistavad kostja arvates töövõtulepingu alusel makstava tasu hinnaalanduse. Hageja vastas 16.10.2019 kostja avaldusele omapoolsete seisukohtadega, kus selgitas, et kostja etteheidetud puudused on kas likvideeritud või mitte hõlmatud töövõtulepinguga. Hageja palus: mõista Viimsi Vallavalitsuselt välja 3 SELTSIMEEST OÜ kasuks põhivõlg 15 588 eurot ja viivis 3 117,60 eurot.
2.Kostja Viimsi Vallavalitsus vaidles hagile vastu. Tööd võeti vastu järgmiste märkuste ja muudatustega, mis erinevad lepingust ja hankedokumentidest, sh projektist jm lepingu dokumentidest: - hankedokumentide põhjal tuli rajada 70-kohaline parkla, tegelikkuses rajas hageja ca 56 kohalise parkla; - hankedokumentide järgi oli tööde koosseisus ka Linnakumetsa tee ehitustööd, mis teostati eraldi töövõtuna; - hankedokumendid nägid ette Tii-alade seest täitmise liivaga / killustikuga ja tõstetud terrassina rajamise, mida ei ole teostatud. Üleandmise-vastuvõtmisega ei loetud tööd vastavaks hankedokumentide ja lepinguga ja vastu võeti tööde faktiline seis. Hageja väide, et aktis välja toodud puudused ei kuulunud hanke koosseisu ja ei olnud töövõtulepingu esemeks, ei vasta tegelikkusele: Töövõtulepingu punktist 2.1. nähtub, et Lepingu dokumentideks lisaks Lepingule on lihtmenetlusega riigihanke nr 202746 „Viimsi discgolfi raja projekteerimine ja ehitamine“ hankedokumendid. Kaebuse lisaks nr 2 on hankedokumentide lisa 1 „Tehniline kirjeldus – Viimsi discgolfi raja projekteerimine ja ehitamine“, mille punktist 2 „Tööde üldine kirjeldus“ nähtub tööde üldine kirjeldus (punkt 2.1.), 70 autot mahutava parkla ja sõidutee rajamine maanteelt parklani (punkt 2.2.) ja nõuded Tii-alale (punkt 2.4.). Seega on vastupidiselt hageja väitele kõik need tööd vaieldamatult töölepingu esemeks. Kostja märgib veel, et töövõtulepingu p 4.3. kohaselt toimub Tööde eest tasumine Töövõtja poolt esitatud arve alusel. Arve koostamise aluseks on Tellija ja Töövõtja poolt allkirjastatud Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Hageja on 10.09.2019 edastanud kostjale arve nr 2019018, mille alusena on märgitud „Viimsi Discgolfi rada, tehtud tööd vastavalt aktile“. XXX vastas 26.09.2019 kirjaga (kiri – Lisa nr 1), milles teatas muuhulgas, et akt ei ole allkirjastatud ja arve esitamiseks ei ole alust. XXX selgitas, et 05.09.2019 on vald esitanud omapoolse kirjaliku pretensiooni puudustega ja rõhutas, et on jätkuvalt seisukohal, et töid ei ole teostatud vastavalt lepingule ja hankedokumentidele, mistõttu on võimalik üle anda ja vastu võtta vaid mittetäielikult teostatud tööd. Veel kord küsiti 3 SELTSIMEEST OÜ-lt korrektselt vormistatud ja komplekteeritud teostusdokumentatsiooni. Peale mida paluti esitada Viimsi Vallavalitsusele allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, milles on välja toodud teostamata ja puudulikult teostatud tööd. Hagiavalduse lisaks nr 6 on hageja vastus kostja avaldusetele. 06.11.2019 saatis Viimsi Vallavalitsus seoses alusetu arve ja vastuväidetega 3 SELTSIMEEST OÜ-le vastuskirja nimetusega „Leppetrahvi nõue, avaldus tasu alandamiseks puudustega tööde osas ja tasaarvestamise avaldus: Viimsi Discgolfi väljak“ (vastuskiri – Lisa nr 2), milles näidati 3 SELTSIMEEST OÜ nõude põhjendamatust ja toodi välja Viimsi valla nõue 3 Seltsimeest OÜ vastu. Viimsi Vallavalitsus oli nõus pidama 3 SELTSIMEEST OÜ-ga läbirääkimisi ja ootas selles osas tema seisukohta hiljemalt
15.novembriks 2019. XXX on selles dokumendis põhjalikult välja toonud oma vastuväited 3 SELTSIMEEST OÜ nõuetele ja jääb nende juurde ka käesolevas tsiviilasjas neid menetlusökonoomika huvides üle kordamata.
Hagiavalduse Harju Maakohtule esitas hageja alles 10.01.2022. Seetõttu on kostja seisukohal, et igal juhul ei ole põhjendatud hageja viivisnõue kostja vastu, kuna antud juhul tuleneb eelnevatest asjaoludest hageja soov venitada põhjendamatult hagiavalduse esitamisega sooviga nõuda kostjalt viiviseid maksimaalses ulatuses. See aga ei ole kindlasti kooskõlas hea usu põhimõtetega.
3.06.10.2022 määras kohus asjas ehitustehniline ekspertiisi selgitamaks välja: Kas eksperdi arvamuse kohaselt poolte vahel sõlmitud lepingus märgitud maa-alale on võimalik rajada suuremat parkimisplatsi kui 56-le parkimiskohale? Kui palju hinnanguliselt maksnuks 56 parkimiskohaga parkimisplatsi rajamine ning kui palju maksnuks 70 parkimiskohaga parkimisplatsi rajamine? Kui palju hinnanguliselt maksnuks lepingus kokkulepitud ligipääsutee parklale? Kas Tii-alad vastavad lepingus toodud tööde kirjeldusele? Kui ei vasta, siis mis on hinnanguline maksumus tegemata jäänud töödele (Tii-alal)? Ekspert N.D arvamuse kohaselt :
3.1.Kas eksperdi arvamuse kohaselt poolte vahel sõlmitud lepingus märgitud maa-alale on võimalik rajada suuremat parkimisplatsi kui 56-le parkimiskohale? Vastus : jah, paikvaatluse andmetele tuginedes on eksperdi hinnangul võimalik maa-alale rajada suuremat parkimisplatsi kui 56-le parkimiskohale. Selleks tuleb täiendavalt võtta maha puid ja põõsaid ning teostada kaasnevaid pinnasetöid.
3.2.Kui palju hinnanguliselt maksnuks 56 parkimiskohaga parkimisplatsi rajamine ning kui palju maksnuks 70 parkimiskohaga parkimisplatsi rajamine? Vastus : eksperdi hinnangul maksnuks 56kohalise parkla ehitus 26 725,0 eur+km ja 70- kohalise parkla ehitus 32 974,78 eur+km.
3.3.Kui palju hinnanguliselt maksnuks lepingus kokkulepitud ligipääsutee parklale? Vastus : eksperdi hinnangul maksnuks parklale ligipääsutee ehitus 3887,78 eur+km
3.4.Kas tii-alad vastavad lepingus toodud tööde kirjeldusele? Kui ei vasta, siis mis on hinnanguline maksumus tegemata jäänud töödele (tii-alal)? Vastus : eksperdi hinnangul ei vasta Tii-alad lepingus toodud tööde kirjeldusele, kuivõrd osad kirjelduses ettenähtud tööd olid paikvaatluse ajal reaalselt teostamata. Eksperdi hinnangul maksnuks lepinguga ettenähtud Tii-ala ehitus 4098,75 eur+km.
4.Hageja esitas taotluse kolme tunnistaja: R.G, G.J ja D.A ärakuulamiseks. Tunnistajad saavad anda ütluseid selle kohta, mida räägiti Viimsi discgolfi pargi ehituskoosolekutel, samuti selgitada detailsemalt, kas ja milliseid juhiseid anti töö alustamisel ja selle käigus hagejale hankelepingus märgitud tööde osas, sealhulgas parkla ja ligipääsutee rajamise osas ning millised tööd aktsepteeriti.
5.Kostja seisukohta taotluse osas ei esitanud ja kohus rahuldas taotluse. 17.04.2023 toimunud kohtuistungil andsid tunnistajad järgmised ütlused: Viimsi Vallavalitsuse kultuuri ja spordi peaspetsialist R.G: Kultuuri- ja spordiosakond oli seotud discgolfi raja loomisega. Suhtlus osaliste vahel toimus koosolekutel ja objektil toimunud kohtumistel ning kirjavahetusega. Vallavalitsuse jaoks ei olnud töö teostatud viisil, et tööd saaks vastu võtta. Teemaks olid parkla, Tii-alade probleemid ja juurdepääsutee. Tehnilistes küsimustes tugines tunnistaja G.S-i arvamusele. Ei ole välistatud, et ehitaja pakkus välja teistsuguse lahenduse ja vallavalitsus võis selle lahendusega nõus olla. Vald nõudis projekti. Ehitusjärelevalvet teostanud D.A: Järelevalve koosnes meeskonnast, lisaks minule oli ka veel abi insener, me käisime seal objektil minimaalselt kaks korda nädalas alates tööde alustamisest, vahepeal rohkem. Kuna hanke dokumentides, kus oli selgelt öeldud et Tii- alad tuleb täita liiva või killustikuga, sel teemal oli meil mitmeid diskussioone. Hanke dokumendis oli ta juba sees. Hanke dokument on ülimuslikumad ja kui projektist jäi midagi välja, siis tuli lähtuda hanke dokumentidest kirjutatust. Ehitada tuleb ikkagi dokumentatsiooni järgi. Tii- alade kohta oli väga selge suumis, mismoodi tuleb seda teha. Nendele on juhitud tähelepanu ka protokollides, suuliselt kindlasti, korduvalt kohe. Täitmise kohta on antud nii suulisi kui ka kirjalikke suumiseid.
Töövõtja lähtus lihtsamast vastupanu teest ehk seal oleks saanud seda parklat teha suuremaks teadmisel, et tuleks maha võtta puid, natuke pinnast ehk tegelikult ikkagi see kohtade arv ei olnud see, mida me eeldasime. Mõõdud parklale on standardiseeritud ehk seal on olemas auto pikkus ja laius. Tellija poolt on ette antud parkimiskohtade arv, mitte mõõdud. Jah, kuna töövõtja kohustus oli teha projekt siis töövõtja peaks kaasama pädeva projekteerija, kes teab neid asju. Töövõtja tegi alguses sellise eskiislahenduse selle projekti kohta, milles oligi teatud arv puid peal, neid tuligi jooksvalt maha võtta seal. Töövõtjale sai korduvalt tähelepanu juhitud, et parkla kohtade arv ei vasta hanke tingimustele. Kui töövõtja alustab projekti tegemist ta teostab maha märkimise, projekteerija arvestab välja palju tal on pinda on vaja selleks. Suunis oli koguaeg ühine, 70 kohta peab mahtuma ära. Töövõtja lihtsalt esitas sellise projekti, milles ei olnud kohtade arvu ära toodud. Mina sain järelevalvet teha projektiga ehk siis küll töövõtja alustas töödega natuke varasemalt enne kui projekt oli saanud kooskõlastuse aga meil ei olnud vaidlust parkla konstruktsiooni osas, küsimus oli ainult mõõtudes ja suuruses. Tellija oli seda teed ettenäinud kaks korda katta killustikuga ja lisaks kuna tegemist oli ristumisega riigimaanteega siis on ka töövõtjal kohustus hankida kooskõlastus transpordiametilt tingimuste kohta mismoodi ristumine peab välja nägema. Kõigepealt pöörduti transpordiameti poole projekti tingimuste saamiseks. Tegelikult hanke dokumentides oli ka öeldud, et töövõtja peab hankima kõik vajalikud load ja kooskõlastused, ehk töövõtja pidi olema teadlik sellest, et see ristumine on riigimaanteega ja selleks on vajalik saada kooskõlastust hanke ajal on võimalik töövõtjatel esitada küsimusi, millele tellija peab vastama. Suunis oligi, et töövõtja peab hankima kooskõlastuse transpordiametilt ja linnametsa tee ristmik tuleb rajada vastavalt kooskõlastusele. Ei olnud tööd lõpetatud, töövõtulepingu mõistes olid tööd lõpetamata. Tii- alad olid lõpetamata, parkla oli ka väiksemate kohtade arvuga, lepingus oli ettenähtud 70, meil oli vähem ja rajamata oli linnametsa pääsu teed. G.J, kes töötas töövõtulepingu täitmise ajal hageja juures objektijuhina: teisel kohtumisel olid kohal D.A ja R.G, siis me vaatasime seda, et kuidas see parkla sinna loodusesse sobib. Seal olid mingisugused probleemid, t esimene rada algab seal kus kasvasid suured puud. Oli kohapealne vastus, et jätame need puud alles, et parklaala ei sõidaks nii öelda sisse sellesse alasse. Teine küsimus oli, et rajad keeravad tagasi sealt, et üks rada oli liiga lähedale parklale. Liigutasime radu, muidu need ei oleks parklasse ära mahtunud. Nii kaua kuni tegime töid, nii kaua lisa küsimusi parklaga üles ei kerkinud. Me lugesime minu teada ja tol hetkel mahtus 70 kohta ära. Oli teada, et seal on 70 parkla kohta. Me olime aja surve all, ilm mängis meie vastu ja teine kord oli see väljasõidu tee ehitamine, et siis ütles D.A meile ka seda, et ärge teie tegelege sellega. Minu teada oli sinna vaja teha kruusa kate ja vist oli servad haljastada, ma tõesti ei mäleta detaile. See oli lepingu osaks jah. Minu arust seal oli põhi ära koorida, ta oli muld kattega ja kas sinna oli mingit täidet ja lõpuks oli äkki kruusa kate peale.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tõenditega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Vaidlust ei ole, et: 1) Pooled sõlmisid 24.01.2019 sõlmitud lihthanke nr 202746 „Viimsi discgolfi raja projekteerimine ja ehitamine“ alusel töövõtuleping (lisa 1), mille eesmärk oli tehnilise kirjelduse (lisa 2) kohaselt Viimsi discgolfi raja projekteerimine ja ehitamine kinnistule Linnaku V (katastritunnus xxx), asukohaga Harjumaa, XXX, Lubja küla, Linnakumetsa. Tellija kohustus töö eest tasuma kokkulepitud summa, milleks töövõtulepingu punkti 4.1. kohaselt oli koos käibemaksuga 80 760 eurot.
2) Kostja ei ole tasunud hagejale tehtud tööde alusel 04.09.2019 esitatud arvet nr 2019018 (lisa 4) summas 15 588 eurot; 3) Lepingu lisaks olevate hankedokumentide põhjal tuli rajada 70-kohaline parkla, tegelikkuses on rajatud ca 56 kohaline parkla; 4) tegemata on Linnakumetsa tee ehitustööd; 5) Tii-alade seest täitmise liivaga / killustikuga ja tõstetud terrassina rajamine on tegemata.
9.Kostja vastuväited on: Tööd võeti vastu märkuste ja muudatustega: 9.1 hankedokumentide põhjal tuli rajada 70-kohaline parkla, tegelikkuses on rajatud ca 56 kohaline parkla; - hankedokumendid nägid ette Tii-alade seest täitmise liivaga / killustikuga ja tõstetud terrassina rajamise, mida ei ole teostatud. -hankedokumentides ettenähtud juurdepääsutee on rajamata. Hageja vaidles kostja vastuväidetele vastu motiivil, et kokkulepitud parklasse ei olnud võimalik rajada rohkem kui 56 parkimiskohta ja kostja esindaja nõustus vastava muudatusega väiksema arvu parkimiskohtade rajamisega. Lepingus ei lepitud kokku Tii-alade seest täitmises liivaga / killustikuga ja tõstetud terrassina rajamises ja Linnakumetsa tee rajamises.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS 8 lg.1 ja 2 kohaselt Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg.1-3 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 635 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Antud vaidluses on hageja töövõtja ja kostja tellija. Töövõtja väidab, et lepingus kokkulepitud töö on Tellijale üle antud. Tellija esitas vastuväite, et tööde vastuvõtuaktiga võeti vastu tööde faktiline seis.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas töö on vastu võetud või mitte. Hageja töövõtjana väidab, et kostja esindaja võttis töö vastu. Kostja esitas vastuväite, et töö võeti vastu märkustega puuduste ja tegemata tööde osas. Hageja tugineb 05.09.2019 tööde üleandmise-vastuvõtu aktile. Nimetatud aktis on märgitud: “Tööd võetakse vastu järgmiste märkuste ja muudatustega, mis erinevad lepingust ja hankedokumentidest, sh projektist jm lepingu dokumentidest: hankedokumentide põhjal tuli rajada 70-kohaline parkla, tegelikkuses on rajatud ca 56 kohaline parkla (Tellijal pole täpset parkimiskohtade ülevaadet, kuna Töövõtja pole tänase seisuga esitanud teostusjoonist koos peale kantud parkimiskohtade arvuga); hankedokumentide järgi oli tööde koosseisus ka Linnakumetsa tee ehitustööd, mis teostati eraldi töövõtuna; hankedokumendid nägid ette Tii-alade seest täitmise liivaga / killustikuga ja tõstetud terrassina rajamise, mida ei ole teostatud.
Käesoleva üleandmise-vastuvõtmisega ei loeta tööd vastavuseks hankedokumentide ja lepinguga. Vastu võetakse tööde faktiline seis. Töö vastuvõtmisega ei loeta Lepingut kohaselt täidetuks, st õigel ajal ja õigel viisil täidetuks. Tööde vastuvõtmine ei mõjuta Töövõtja suhtes õiguskaitsevahendite kasutamist Tellija poolt (sh leppetrahvi rakendamine, tasu vähendamine teostamata jäänud tööde arvelt). Allkirjastamise (05.09.2019) ja vaegtööde likvideerimise (Töövõtja teade 05.09.2019) seisuga on Töövõtja hilinenud tööde üleandmisega 119 päeva.“ Aktile lisati Lisa 1 puuduste kohta, mis tuli kõrvaldada hiljemalt 04.09.2019 (akt koostati 02.09.2019). Seega on kostja vastuväited puuduste kohta põhjendatud ja tööde vastuvõtuakt allkirjastati tingimustega, kus olid fikseeritud lepingu rikkumised. Kostja vastuväited on tõendatud hageja osalise omaksvõtuga (tegemata tööde osas), 05.09.2019 aktiga ja ekspert N.D arvamusega. Kohus on seisukohal, et töö ei ole lepingus kokkulepitus ulatuses üle antud. Töö peab vastama lepingutingimustele, seejuures lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid (VÕS § 641 lg.1).
11.Hageja väide, et kokkulepitud parklasse ei olnud võimalik rajada rohkem kui 56 parkimiskohta ja kostja esindaja nõustus vastava muudatusega väiksema arvu parkimiskohtade rajamisega. Hageja väite lükkab ümber ekspert N.D oma ekspertarvamuses, kus ta märgib- paikvaatluse andmetele tuginedes on eksperdi hinnangul võimalik maa-alale rajada suuremat parkimisplatsi kui 56-le parkimiskohale. Selleks tuleb täiendavalt võtta maha puid ja põõsaid ning teostada kaasnevaid pinnasetöid. Kohus arvestab siinjuures ka tunnistajana ütluseid andnud ehitusjärelevalve spetsialisti D.A ütlusi: Töövõtja (hageja) lähtus lihtsamast vastupanu teest ehk seal oleks saanud seda parklat teha suuremaks. Mõõdud parklale on standardiseeritud ehk seal on olemas auto pikkus ja laius. Töövõtja kohustus oli teha projekt, töövõtja pidanuks kaasama pädeva projekteerija, kes parkimiskohtade suuruse standardeid. Töövõtja tegi alguses sellise eskiislahenduse selle projekti kohta, milles oligi teatud arv puid peal ja neid tuligi jooksvalt maha võtta seal. Töövõtjale sai korduvalt tähelepanu juhitud, et parkla kohtade arv ei vasta hanke tingimustele. Suunis oli koguaeg ühine- 70 kohta peab mahtuma ära. Kohus arvestab otsuse tegemisel ka tunnistaja objektijuhina töötanud G.J-i ütlusi, kelle ütluste kohaselt oli hageja teadlik, et tuleb rajada 70 parkimiskohta ja tema teada pidanuks 70 autot ka parkimiskohale ära mahtuma. Seega G.J-i ütlustega on ümber lükatud hageja väide, et hageja kooskõlastas kostjaga parkimiskohtade väiksema arvu kui see oli lepingus kokkulepitud. Kohus ei arvesta siin tunnistaja R.G ütlusi, sest tunnistaja rõhutas mitmel korral, et ta ei mäleta selgelt discgolfi rajamisega seotud kokkuleppeid ja asjaolusid. Ehitaja ja Tellija kokkuleppe kohta ehitaja poolt väljapakutud teistsuguse lahenduse kooskõlastamise kohta ütles tunnistaja, et „vallavalitsus võis selle lahendusega nõus olla“, st tunnistaja ei olnud selles seisukohas kindel. Seega leidis menetluses tõendamist, et töö ei vastanud lepingu tingimustele- kokku lepitud 70 parkimiskoha asemel valmis üksnes 56 parkimiskohta ehk 14 parkimiskohta vähem, kuid kokku lepiti (VÕS § 641).
12.Hageja väide, et lepingus ei lepitud kokku Linnakumetsa tee rajamises ehk tees mis viib discgolfiraja parklast maanteele. Viimsi Vallavalitsus kuulutas 2018 välja lihthanke „Viimsi discgolfi raja projekteerimine ja ehitamine“, kus hanke objektiks oli p.2.3 järgi Viimsi discgolfi raja projekteerimine ja ehitamine vastavalt hanke alusdokumentidele. Hankedokumentide Lisa 1 sisaldab muuhulgas tööde üldist kirjeldust:
2.1.Projekteerida discgolfi rada vastavalt hankija vajadustele ning hanke eesmärkidele, sealhulgas kuid mitte ainult, discgolfi rada, rajatav parkla, liikumiseks ning looduse säästmiseks vajalik infrastruktuur – kaitsed, aiad, sillad, trepid (vt. „eksperthinnang“). Kõikide vajalike lubade ja dokumentatsiooni esitamine ja korraldamine on Pakkuja kohustus.
2.2.Rajatav parkla ja sõidutee maanteelt parklani peab olema vähemalt killustik kattega ning parkla peab mahutama 70 autot. N.D-sse projekteerida ning paigaldada raja üldkaart.
2.3.Tööde teostamise tähtaeg on 08.05.2019. Selleks ajaks peavad olema teostatud kõik ehitusteed ning rada ja dokumentatsioon üle antud Hankijale.
2.4.Discgolfirada: Iga raja alguses on rajakaart, millel on märgitud raja number, optimaalne visketrajektoor, korvi kaugus ja optimaalne visete arv korvini jõudmiseks. Tagada märgise pikaajaline säilimine. Järgida ohutusnõudeid (eelkõige seda, et märgised ei oleks viskealadele liiga lähedal), mis tagavad mängijatele ohutu ning mugava mänguelamuse. Tii-ala (5 x 2m) on tõstetud terrass mis on ümbritsetud sügavimmutatud puidust raamiga ning on seest täidetud liivaga/killustikuga ja kaetud kunstmuruga (4 x 2m). Kohus on seisukohal, et hankedokumentidest ja töövõtulepingust tuleneb selge kokkulepe projekteerida ja rajada sõidutee discgolfi raja parklast maanteeni ning see peab olema killustikkattega. Tee rajamise kohustust ja hageja teadmist tee rajamise tingimustest kinnitasid ka tunnistajad D.A ja G.J: D.A ütluste kohaselt Tellija (kostja) nõue oli katta sõidutee kaks korda killustikuga ja lisaks kuna tegemist oli ristumisega riigimaanteega, siis kostjal töövõtjana kohustus hankida kooskõlastus transpordiametilt tingimuste kohta mismoodi ristumine peab välja nägema. Hankedokumentides on märgitud, et töövõtja peab hankima kõik vajalikud load ja kooskõlastused, ehk töövõtja pidi olema teadlik sellest, et see ristumine on riigimaanteega ja selleks on vajalik saada kooskõlastust. Tunnistaja G.J ütluste kohaselt oli ehitaja aja surve all. Tunnistaja teada oli väljasõiduteele vaja teha kruusa kate ja vist servad haljastada. Sõidutee väljaehitamine oli lepingu osaks. Tunnistaja teada oli sõidutee ehitamiseks vaja põhi ära koorida, sest senine tee oli muld kattega ja peale kruusakate teha. Hageja väide, et Maanteeameti tingimused viitavad, et sõidutee ei saanud olla lepingu osaks, ei ole asjakohane. Hageja töövõtjana oli kohustus tutvuda eelnevalt hanke tingimustega, sh tutvuda kohapealsete tingimustega, s.o mis tingimustel sõidutee väljaehitamine peab toimuma. Seega leidis menetluses tõendamist, et töö ei vastanud lepingu tingimustele- töövõtja pidi projekteerima tee parklast maanteeni, kooskõlastama selle Maanteeametiga ja peale kooskõlastusi vastavaid lubasid tee ka hanketingimustes märgitud tingimustel välja ehitama. Vaidlust ei ole on töö on teostamata (VÕS § 641).
13.Hageja väide, et kostja vastuväited Tii-alade täitematerjali osas on ainetud. Hageja väite lükkab ümber otsuse p-s 12 viidatud Hankedokumentide Lisa 1 tööde üldise kirjelduse p.2.4, kus on selgelt märgitud: Tii-ala (5 x 2m) on tõstetud terrass mis on ümbritsetud sügavimmutatud puidust raamiga ning on seest täidetud liivaga/killustikuga ja kaetud kunstmuruga (4 x 2m). Sama kinnitas ka tunnistaja D.A. Seega leidis menetluses tõendamist, et töö ei vastanud lepingu tingimustele- Tii-ala (5 x 2m) pidi olema tõstetud terass mis on ümbritsetud sügavimmutatud puidust raamiga ning on seest täidetud liivaga/killustikuga ja kaetud kunstmuruga (4 x 2m). Vaidlust ei ole on töö on teostamata (VÕS § 641).
14.Kostjal on VÕS § 644 lg.1 tulenev õigus nõuda töö lepingule vastavust. Vaidlust ei ole, et kostja teavitas viivituseta hagejat tegemata töödest ja töö puudustest. Antud juhul ei ole hageja puuduseid mõistliku aja jooksul kõrvaldanud ja seega on hageja töövõtjana VÕS § 647 mõttes oluliselt rikkunud töövõtulepingut. Hageja esitas 05.09.2019 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel arve summas 15 588 eurot. Ekspert N.D arvamusest tuleneb, et töövõtja pool teostamata jäänud tööde kogumaksumus koos käibemaksuga on 17083,57 eurot (eksperdi hinnangul maksnuks 56-kohalise parkla ehitus 26 725,0 eur+km ja 70- kohalise parkla ehitus 32 974,78 eur+km, parklale ligipääsutee ehitus maksnuks 3887,78 eur+km ja lepinguga ettenähtud Tii-ala ehitus maksnuks 4098,75 eur+km. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks hageja poolt nõutud summas.
15.Kokkuvõtvalt märgib maakohus järgmist: hageja puhul tuleb eeldada, et tegemist on kutsetegevuses tegutseva töövõtjaga, kel on vastav töökogemus ja kes on teadlik ka tema tööd reguleerva seadusandlusega. Hagejal töövõtjana oli võimalus tutvuda hanketingimustega, käia kohapeal tutvumas tulevase ehitusobjektiga ja kõik küsimused lahendada lepingu sõlmimisel. Käseolevas juhtumis hageja sisuliselt põhistab tööde tegemata jätmist sellega, et ta ei saanud aru, et tal tuleb juurdepääsutee projeteerida, taotleda vastavad load ja ka välja ehitada, ta ei saanud aru, et Tii-alad tuleb välja ehitada Hankedokumentide Lisa 1 märgitud tööde üldise kirjelduse alusel ning tööde käigus selgus, et 70 parkimiskohaga paklat ei ole võimalik lepingus kokkulepitud suuruses välja ehitada. Isegi juhul, kui probleemi tõusetumisel tehti valla esindajale ettepanek parkimiskohtade vähendamiseks, siis tulnuks see ka korrektselt vormistada, et oleks selgelt aru saadav, et pooled leppisid selles osas kokku teha lepingu muudatus. Käesoleval juhul vald tellijana eitab vastavat lepingu muudatuse tegemist. VÕS § 637 lg.3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja lepingus kokkulepitud tööd nõuetekohaselt valmis ei teinud. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud nende põhjendatud ulatuses TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lk 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 1 kohaselt, asja läbivaatamise kulud on tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.
17.Kostja esindaja esitas 03.07.2023 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 3 000 eurot (so ekspertiisikulu ettemaks). Õigusabikulusid ei ole taotluses märgitud, seega eeldab kohus, et kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad õigusabikulud. Kostja on 23.09.2022 tasunud ekspertiisitasu ettemaksu summas 3000 eurot. Harju Maakohtu 21.12.2022 kohtumäärusega on ekspertiisiasutusele N.D-d OÜ-le välja makstud kostja poolt ette tasutus ekspertiisikulude summast ekspertiisitasu koos käibemaksuga summas 3 000 eurot.
18.Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja menetluskulud summas 3 000 eurot on põhjendatud ja tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
19.TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 3 000 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (3 000 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja enda kanda ning kohus ei anna sisulist hinnangut hageja menetluskulude ja nende suuruse põhjendatusele.
21.TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.