Määruse tegemise aeg ja koht 04.12.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-22-134820
Kohtuasi
TomRuz OÜ hagi O.J-i vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.08.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
TomRuz OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja TomRuz OÜ (registrikood 16479720), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Kostja O.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja Andrei Plešanov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 27.08.2025 määrus muutmata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.TomRuz OÜ (hageja) esitas 08.11.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse O.J-i vastu võla väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohtu 21.02.2024 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2025 otsusega jäeti hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsused jõustusid 06.06.2025.
3.Kostja esitas maakohtus kantud menetluskulude nimekirja 25.01.2024, mille järgi on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 2462,50 eurot (125 eurot/h x 19,7 h) ilma käibemaksuta. Kostja palub mõista menetluskuludelt välja ka viivise. Kostja õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: 1) 10.03.2023 juriidiline konsultatsioon, kohtumäärusega tutvumine, hagiavalduse ja lisatud materjalide analüüs – 1,2 tundi; 2) 13.03.2023 hagiavaldusele vastuse koostamine ja selle lõplik kooskõlastamine kliendiga, tõendite kokkupanek, menetlusdokumentide esitamine kohtule – 9 tundi; 3) 01.06.2023 kostja taotluse koostamine, vajaliku teabe otsing ja tõendite kokkupanek, menetlusdokumentide esitamine kohtule – 1,25 tundi; 4) 18.09.2023 kohtuistungiks ettevalmistamine, osalemine eelistungil – 1 tund; 5) 25.10.2023 hageja esitatud menetlusdokumentidega tutvumine, kõne kliendiga, kostja taotluste koostamine seoses hageja lisade puudustega ja nende esitamine kohtule – 0,25 tundi; 6) 24.11.2023 hageja 19.10.2023 – 20.10.2023 esitatud dokumentide analüüs, nõupidamine kliendiga ja vajalikud selgitused, kostja seisukohtade ja täpsustuste koostamine, tõendite kokkupanek, vajaliku dokumendi mitteametlik tõlge, menetlusdokumentide esitamine kohtule – 5,5 tundi; 7) 25.01.2023 kohtumäärustega (21.12.2023 ja 05.01.2024) tutvumine, kostja lõpliku seisukoha koostamine ja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamine, menetlusdokumentide kohtule esitamine – 1,5 tundi.
4.Kostja esitas ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja 11.04.2025, mille järgi on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 812,50 eurot (125 eurot/h x 6,5 h) ilma käibemaksuta. Kostja palub mõista menetluskuludelt välja ka viivise. Kostja õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: 1) 13.05.2024 – 14.05.2024 Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2024 määrusega tutvumine, apellatsioonkaebuse analüüs, vajalikud selgitused kliendile telefoni teel – 1 tund; 2) 27.05.2024 – 03.06.2024 apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, projekti lõplik kooskõlastamine kliendiga ja menetlusdokumendi esitamine kohtule – 5 tundi; 3) 14.01.2025 – 15.01.2025 ringkonnakohtu 03.01.2025 kirjaga tutvumine, nõupidamine kliendiga ja vastuse esitamine ringkonnakohtule kompromissi kohta – 10 minutit; 4) 10.04.2025 – 11.04.2025 ringkonnakohtu 01.04.2025 kirjaga tutvumine, menetluskulude kindlaksmääramise taotluse (menetluskulude nimekiri) koostamine ja dokumentide esitamine kohtule, aruanne kliendile – 20 minutit.
5.Hageja kostja menetluskulude nimekirjade osas seisukohta ei esitanud. 2
2-22-134820 Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohtu 27.08.2025 määrusega rahuldati kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks, määrati kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus maakohtus 2462,50 eurot ja ringkonnakohtus 812,50 eurot ning mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku 3275 eurot ja viivis menetluskuludelt.
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks maakohtus 2462,50 eurot ja ringkonnakohtus 812,50 eurot, kokku 3275 eurot. Arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud. Lepingulise esindaja tööaeg vastab kostja poolt esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on põhjendatud ja vajalik. Arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, saab õigusteenust tunnihinnaga 125 eurot pidada põhjendatuks. Vastavalt kostja taotlusele kuulub menetluskuludelt tasumisele viivis (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4). Määruskaebus
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega vähendada väljamõistetud menetluskulusid mõistliku suuruseni. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et menetluskulude summa on põhjendatud, palub hageja määrata menetluskulude tasumiseks maksegraafiku.
7.1.Määruskaebuse kohaselt tuleks jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4). Maakohus ei arvestanud menetluskulude täies ulatuses hageja kanda jätmisel hageja majanduslikku olukorda ning vaidluse vähest väärtust ning asja iseloomu.
7.2.Kostja menetluskulude nimekiri sisaldab tegevusi, mis on ajamahult ebamõistlikud ning kattuvad. Sellisteks toiminguteks on 9 tundi hagiavalduse vastuse koostamiseks ja 5,5 tundi dokumentide ja tõlgete analüüsimiseks. Selline dubleerimine ja ebaproportsionaalne ajakulu ei ole vajalik ega põhjendatud. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu ja vaidluse keerukust, ei olnud ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud 812,50 eurot kogu ulatuses vajalikud ja põhjendatud.
7.3.Viivise arvestamine ei tohi alata enne, kui kohustatud isikul on reaalselt olnud võimalus kohustust täita. Hagejal ei ole võimalik menetluskulusid tasuda enne määruse jõustumist, mistõttu viivise määramine alates määruse jõustumisest on ebamõistlik ja vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 eesmärgiga. Menetlusosaliste seisukohad
8.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
8.1.Kostja vastuväidete kohaselt oli 9 tundi hagiavaldusele vastuse esitamiseks vajalik ja mõistlik, sest hagiavalduses esitati kokku neli leppetrahvinõuet ja kõrvalnõudeid, millistele olid lisatud mitmed tõendid. Vastus sisaldas kokku ligikaudu 9 lehekülge täismahus A4formaadis teksti, lisaks sellele esitas kostja täiendavad tõendid.
8.2.Hageja viidatud ajakulu 5,5 tundi oli seotud hageja 19.10.2023 – 20.10.2023 esitatud menetlusdokumentide ja tõendite analüüsiga, kostja vastuväidete esitamisega, tunnistajate taotluse täpsustamisega ja heade kommetega vastuolus oleva lepingu asjaolude
3
2-22-134820 täpsustamisega. Samuti pidas kostja vajalikuks esitada oma vastuväiteid hagi muutmisele ja hageja viimastele tõenditele. Tegemist ei ole korduvate toimingutega.
8.3.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud on põhjendatud. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulutas lepinguline esindaja oluliselt vähem aega, kui hagivastuse esitamiseks, sh kostja ei korranud oma väiteid ja viitas argumentidele kokkuvõtlikult.
8.4.Kostja ei ole nõus menetluskulude tasumise ajatamisega. Menetluse edasine käik
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
11.Kolleegium märgib esmalt, et praegusel juhul määrati menetluskulude jaotus kindlaks maakohtu 21.02.2024 ja ringkonnakohtu 24.04.2025 otsustega, mis jõustusid 06.06.2025. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui hageja leidis, et menetluskulude tema kanda jätmine oli mingis osas ebaõiglane (TsMS § 162 lg 4), siis pidi ta sellekohased vastuväited esitama menetluses, kus menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hageja vastavaid vastuväiteid enam esitada ei saa (vt RKTKm, 21.06.2021, 2-15-13627, p 17).
12.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12). Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu (kokku 26,2 tundi) on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja menetluskulude nimekiri sisaldab kattuvaid tegevusi. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi 4
2-22-134820 osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. See, et hageja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Arvestades hagiavalduse ja hagivastuse sisu ja mahtu ning esitatud tõendeid, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et 13.03.2023 menetlustoiminguid (hagiavaldusele vastuse koostamine ja selle kooskõlastamine kliendiga, tõendite kokkupanek, menetlusdokumentide esitamine kohtule) mahus 9 tundi saab pidada põhjendatuks. Lisaks saab pidada täiel määral põhjendatuks 24.11.2023 menetlustoiminguid (hageja 19.10.2023 – 20.10.2023 dokumentide analüüs, nõupidamine kliendiga ja vajalikud selgitused, kostja seisukohtade ja täpsustuste koostamine, tõendite kokkupanek, vajaliku dokumendi mitteametlik tõlge, menetlusdokumentide esitamine kohtule) mahus 5,5 tundi. Arvestades hageja esitatud tõendite mahtu ja sisu, on kostja esindaja ajakulu hageja tõenditega tutvumiseks ja 24.11.2023 menetlusdokumendi koostamiseks põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu ringkonnakohtus on 812,50 eurot ning ei pea vajalikuks vastavaid kulusid ümber hinnata. Hageja ei ole ka täpsustanud, millises ulatuses ei olnud ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud tema hinnangul vajalikud ja põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasumäära osas ei ole hageja vastuväiteid esitanud.
13.Hageja palub määrata menetluskulude tasumiseks maksegraafiku. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Praegusel juhul ei ole hageja välja toonud, millise ajaperioodi jooksul ta soovib menetluskulusid tasuda. Kostja tasumise ajatamisega nõus ei ole. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 445 lg 1 kohaldamisel peab kohus kaaluma, kas selline taotluse rahuldamine on mõistlik ja ega see ei kahjusta ülemäära teise poole õiguspäraseid huve. Kuna tasumise ajatamine riivab paratamatult kostja huve, siis on ajatamine võimalik vaid väga erandlikel asjaoludel. Hageja ei ole välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse taotluse rahuldamist kaaluda ning seega jääb hageja taotlus rahuldamata. Hageja poolt välja toodud asjaolu (kehv majanduslik olukord) ei ole selline, millest tulenevalt võiks kohus asuda seisukohale, et praegusel juhul peaks eelistama hageja huve kostja omadele. Lisaks pidi hagejale olema hagi esitamise ajal ettenähtav, et tal võib tekkida vastaspoole menetluskulude kandmise kohustus. Seega tuli hagejal kohtusse nõuet esitades kaaluda, kas tema majanduslik olukord võimaldab tal kohtuvaidlust pidada ja kaotuse korral vastaspoole menetluskulud hüvitada. Kui hagejal esineb siiski raskusi väljamõistetud menetluskulude tasumisel, siis on pooltel võimalik maakohtu määruse jõustumisel täitmise korras vabatahtlikult kokku leppida (nt sõlmida maksegraafik). Samuti on täitemenetluse seadustiku § 45 alusel võimalik võlgnikul taotleda, et kohus määruse täitmise peataks või täitmise pikendaks või ajataks, kui menetluse jätkamine võlgniku suhtes on ebaõiglane.
14.Maakohus on vaidlustatud määrusega õigesti mõistnud menetluskuludelt välja viivise alates määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni (TsMS § 177 lg 4, VÕS § 113 lg 1). 5
2-22-134820
15.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
16.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.