Määrata kindlaks tsiviilasja nr 2-24-7662 menetluses olnud Hrafnshóll ehf. vastuhagiga seotud WELEMENT AS-i menetluskulud summas 19 965 eurot.
5.Mõista Hrafnshóll ehf.-ilt WELEMENT AS-i kasuks välja menetluskulud summas 19 965 eurot.
6.Hrafnshóll ehf. kohustub maksma viivist temalt WELEMENT AS-i kasuks välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada määrus pooltele kätte.
1
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.WELEMENT AS (hageja) esitas 15.05.2024. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Islandi äriühingu, Hrafnshóll ehf. vastu võla ja viivise nõudes. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 334 312,35 eurot ja viivise põhivõlalt hagi esitamise päeva seisuga summas 3069,24 eurot ning edasiulatuvalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast 0,01% iga viivituses oldud tööpäeva eest. Hagi alusena tugineb hageja sellele, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping, mille alusel hageja müüs kostjale ehitustooteid, täpsemalt ehituselemendid (elementmaja) Islandil lasteaia hoone ehitamiseks. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja kostjal on tähtaegselt hagejale tasumata müügihind kokku summas 334 312,35 eurot. Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõlga ja lisaks põhivõla summade tasumisega viivitamise eest viivist.
2.Kohus võttis hagi 24.05.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja, Hrafnshóll ehf., esitas 27.09.2024. a kohtule hagile kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu. Kostja ei vaidlustanud, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping, mille alusel tarnis hageja kostjale hoone elemendid, millest rajati Islandile lasteaiahoone. Kostja tugines aga hagile vastu väites sellele, et hageja on tarninud kostjale lepingutingimustele mittevastavad ja puudustega tooted, kostja on puudustest hagejat teavitanud, kuid hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud. Koos vastusega hagile esitas kostja kohtule ka vastuhagi ning 14.10.2024. a vastuhagi täienduse. Kostja taotles täiendatud vastuhagis, et kohus mõistaks hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitise kauba puuduste kõrvaldamise maksumuse ulatuses summas 875 440 eurot ja viivise sellelt summalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni või alternatiivselt hinna alandamise tulemusel tagasi enammakstud müügihinna summas 457 441,56 eurot ja viivise sellelt summalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni.
4.Kohus võttis kostja vastuhagi 29.11.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas hagejat, s.o vastuhagis kostjat, vastuhagile kirjalikult vastama, määrates selleks hagejale tähtaja.
5.03.02.2025. a esitas hageja (vastuhagis kostja) kohtule taotluse kohustada kostjat (vastuhagejat) andma hageja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 42 000 eurot.
6.Tartu Maakohus rahuldas 24.03.2025. a määrusega hageja menetluskulude tagatise taotluse osaliselt ja kohustas kostjat andma vastuhagiga seonduvate hageja eeldatavate menetluskulude katteks kohtu deposiiti tagatise 29 500 eurot 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Tartu Ringkonnakohus jättis 04.06.2025. a määrusega kostja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 24.03.2025. a määruse muutmata. Kohtumäärus jõustus 24.06.2025. a. Seega saabus 24.03.2025. a kohtumäärusega kostjale määratud tagatise tasumise tähtaeg 24.07.2025.a.
2
Kostja nimetatud tähtajaks ega ka hiljem hageja menetluskulude katteks määratud tagatist ei andnud ja seetõttu jättis kohus hageja taotlusel 04.08.2025. a määrusega kostja vastuhagi hageja vastu läbi vaatamata. Kohus jättis vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda ja märkis, et hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kindlaks tsiviilasjas tehtavas lõpplahendis. Kohtumäärus jõustus 10.09.2025. a.
7.03.10.2025. a esitas hageja kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja põhjendab, et kostja on Islandil registreeritud äriühing ja Islandi äriregistri avalikult kättesaadavate andmete järgi kuulutati 17.09.2025. a välja kostja pankrot. Seega tuleb hageja varalise nõudega hagi jätta pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt läbi vaatamata. Hageja taotleb, et kohus jätaks asja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
8.07.11.2025. a esitas hageja kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku 29 636,90 eurot, sh hagiga seotud menetluskulud 9671,90 eurot ja vastuhagiga seotud menetluskulud 19 965 eurot. Lisaks on hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 3780 eurot, mille hageja palub hagi läbi vaatamata jätmisel hagejale tagastada. Ülejäänud hageja menetluskulud summas 29 636,90 eurot palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista ja lisaks kohustada kostjat maksma hagejale väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus leiab, et hageja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on esitanud tõendina Islandi äriregistri väljavõtte ja tõendi koos dokumentide eestikeelse tõlkega (dtl 1313-1316), mille kohaselt on 17.09.2025. a välja kuulutatud selles tsiviilasjas kostjaks oleva, Islandi äriregistris registreeritud äriühingu, Hrafnshóll ehf. pankrot. PankrS § 43 lg 2 näeb ette, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude läbi vaatamata. Käesolevas tsiviilasjas on alustatud kohtumenetlust varalise nõudega hagis kostja vastu enne kostja pankroti väljakuulutamist. Seega tuleb hagi PankrS § 43 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja hagi kostja vastu võla ja viivise nõudes läbi vaatamata. Vastavalt TsMS §-ile 427 võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab üldjuhul hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja. PankrS § 431 sätestab eraldi pankrotimenetlusega seonduva kohtumenetluse menetluskulude kandmise. PankrS § 431 lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab nõude sama seaduse § 43 lõikes 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti.
3
Kohus jätab selles asjas hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. Seega tuleb menetluskulude jaotamisel menetlusosaliste vahel lähtuda PankrS § 43 1 lg-st 3, mis on antud olukorras erisätteks. Tulenevalt PankrS § 431 lg-st 3 jäetakse kostja pankroti korral hagi läbi vaatamata jätmisel üldreeglina menetluskulud poolte endi kanda ja erandina võib kohus otsustada teisiti. Seaduse eelnõu seletuskirjas1 on PankrS § 431 lg 3 osas selgitatud, et kuna hagi läbi vaatamata jätmise korral ei ole kohtumenetluse tulemus teada, ei oleks üldjuhul põhjendatud kulude ühe poole kanda jätmine. Samuti ei oleks õigustatud jätta kulud hageja kanda, kuna nõude läbi vaatamata jätmine ei ole hagejast tingitud. Tartu Ringkonnakohus on 22.05.2024. a määruses tsiviilasjas nr 2-22-17707 (p 8) avaldanud seisukohta, et PankrS § 43 1 lg 3 alusel menetluskulude jaotuse teisiti otsustamisel peavad esinema erandlikud asjaolud (analoogselt TsMS § 162 lg-s 4 sätestatuga) ning menetlusosaline peab kulude jaotust vaidlustades need asjaolud esile tooma. TsMS § 162 lg 4 näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKm 27.11.2019. a nr 2-17-18531, p 20), et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Hageja taotleb, et kohus jätaks menetluskulud kostja kanda, sest hageja hinnangul oleks menetluskulude poolte endi kanda jätmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja toob 03.10.2025. a kohtule esitatud taotluses esile, et kostja käitumine on menetluses olnud läbivalt pahauskne. Hageja hinnangul on kostja läbivalt menetlust viivitanud, jätnud olulisi asjaolusid esitamata ning põhjustanud hagejale teadlikult olulises ulatuses, ent põhjendamatuid menetluskulusid. Seejuures on nii kostja enda käitumisest kohtuasjale eelnevalt kui ka hageja tellitud ekspertiisiaktist ilmne, et kostja väited ehitusmaterjalide puudulikkuse kohta on põhjendamatud ja olemuselt otsitud. Hageja menetluskulud on olulises ulatuses tingitud kostja pahausksest käitumisest. Kohus leiab, et need hageja poolt esile toodud asjaolud ei anna siiski alust menetluskulude jaotamisel poolte vahel kõrvale kalduda PankrS § 431 lg 3 üldpõhimõttest ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis kohus asja sisuliselt ei lahenda, sh ei hinda tõendeid ega saa seetõttu anda hinnangut hageja nõude või kostja vastuväidete põhjendatusele. Samuti ei saa käsitleda hagile vastu vaidlemist kostja pahauskse käitumisena. Seega hageja esitatud vaidluse sisuliste argumentide pinnalt ei saa kohtu hinnangul järeldada, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Õige on see, et kostja käitumise tõttu on menetluse lahendamine viibinud, kuna kostja ei tasunud temale määratud tähtaja jooksul vastuhagiga seotud hageja menetluskulude katteks tagatist. Samas vastuhagiga seotud menetluskulud jättis kohus 04.08.2025. a jõustunud määrusega kostja kanda. Eeltoodut arvestades jätab kohus hagiga seotud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja taotlus temale hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale 1
Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/857ac417-4293-45a1-a782-0c19c257a42c/
4
tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu summas 3780 eurot. Kohus jätab hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, põhjusel, et menetluse ajal kuulutati välja kostja pankrot. Seega TsMS § 150 lg 1 p-s 3 sätestatud välistusi ei esine ja põhjendatud on hagejale tagastada tasutud riigilõiv summas 3780 eurot. Hageja taotlusel määrab kohus, et tagastatav riigilõiv tuleb maksta Advokaadibüroo TEGOS AS-i pangakontole.
11.Kohus jättis 04.08.2025. a määrusega selles tsiviilasjas kostja vastuhagi hageja vastu läbi vaatamata ja vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda. Kohtumäärus jõustus 10.09.2025. a. Käesolevaga määrab kohus kindlaks vastuhagiga seotud hageja menetluskulude suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 1337-1339) kohaselt on kostja vastuhagiga seotud hageja menetluskulu kokku summas 19 965 eurot, sh 14 190 eurot hageja lepinguliste esindajate tasu ja tõendi (asjatundja arvamuse) saamise kulu summas 5775 eurot.
11.1.Kohus leiab, et põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks saab lugeda hageja lepinguliste esindajate tasu. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud, mis vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuuluvad menetluskulude koosseisu. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Hagejat esindasid tsiviilasja menetluses vandeadvokaat Peeter Viirsalu ja vandeadvokaadi abi Artur Piisang. Hageja menetluskulude nimekirjale lisatud õigusabikulude spetsifikatsioonis (dtl 1340-1342) on eraldi välja toodud esindajate poolt tehtud toimingud seoses vastuhagi menetlusega, samuti esindajate ajakulu toimingutele. Hageja esindajate keskmine tunnitasu on 187,85 eurot ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et arvestades menetluse asjaolusid saab lugeda vajalikuks õigusabikulude spetsifikatsioonis (dtl 1340-1342) märgitud kostja vastuhagiga seotud hageja lepinguliste esindajate toiminguid. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja mahukust saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ka hageja esindajate ajakulu neile toimingutele märgitud ulatuses. Ajakulu on küll suur (üle 70 tunni), kuid arvestades menetluse asjaolusid, sh asja keerukust ja mahtu, ei ole kohtu arvates alust lugeda märgitud ajakulu ülemääraseks. Kostja vastus ja vastuhagi koos lisadega on esitatud kokku 1078 leheküljel. Hageja esindajad pidid vastuhagi ja selle lisadega tutvuma, esitatule vastama. Lisaks hõlmab vastuhagiga seotud menetlus hageja esindajate toiminguid seoses vastuhagiga seotud hageja menetluskulude katteks tagatise nõudmise menetlust, sh taotlust, seisukohti jne. Hageja esindajate koostatud menetlusdokumendid on põhjalikud, samas ei sisaldu neis midagi ülemäärast. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust saab lugeda põhjendatuks ka hageja esindajate tunnitasu määra, mis on keskmiselt 187,85 eurot ilma käibemaksuta. Tasu sellises määras jääb sarnastes asjades taotletava advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu piiresse. Seega loeb kohus lepinguliste esindajate tasu summas 14 190 eurot vastuhagiga seotud hageja põhjendatud menetluskuluks.
5
11.2.Kohus leiab, et põhjendatud ja hüvitatavaks hageja vastuhagiga seotud menetluskuluks saab lugeda ka dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 5775 eurot. TsMS § 143 p 1 kohaselt on dokumentaalse tõendi saamise kulud asja läbivaatamise kulud, mis vastavalt TsMS § 139 lg-tele 1 ja 2 kuuluvad menetluskulude koosseisu. Hageja on esitanud tõendina O. P. P. 08.03.2025. a arve (dtl 1344-1345), mis tõendab, et hagejal on tekkinud kulu seoses vastuhagiga tõendi, s.o asjatundja arvamuse saamisega summas 5775 eurot (summa ilma käibemaksuta).
11.3.Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks ja määrab kindlaks hageja vastuhagiga seotud menetluskulud kokku summas 19 965 eurot, sh lepinguliste esindajate tasu summas 14 190 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 5775 eurot. Vastavalt 04.08.2025. a jõustunud kohtumäärusega määratud menetluskulude jaotusele mõistab kohus vastuhagiga seotud hageja menetluskulud summas 19 965 eurot kostjalt hageja kasuks välja. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus hageja taotlusel määruses, et kostjal tuleb temalt välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.