Aktiva Finance Group OÜ hagi U. K. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
8 820,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: U. K. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Inna Bodagovskaja (BIA Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi U. K. vastu võla nõudes.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1 Jätta menetluskulud hageja kanda. 2.2 Välja mõista hagejalt Aktiva Finance Group OÜ kostja U. K. kasuks menetluskulud 405 eurot. 2.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (405 eurot) tuleb hagejal Aktiva Finance Group OÜ tasuda kostjale U. K. käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui
2-23-113258 kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 27.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult U. K. 6 707,13 euro saamiseks. Võlgnik U. K. esitas 03.04.2023 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis Aktiva Finance Group OÜ nõue U. K. vastu 6 707,13 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja Aktiva Finance Group OÜ esitas 28.04.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse U. K. vastu võla nõudes. Hagis esitatud asjaolude järgi kostja ja P OÜ sõlmisid 28.01.2020 lepingu nr xxxx, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 5 560 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Lepingus lepiti kokku intressi määras 34,90% aastas ning lepingu krediidi kulukuse määras 41,73%. P OÜ saatis kostjale 30.03.2022 lepingu nr xxxx ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles P OÜ lepingu üles 14.04.2022. P OÜ loovutas 19.04.2022 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
3.Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 659,94 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 4 900,06 eurot (5 560-659,94). Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 15. osamaksest 28.01.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 17. osamakseni 28.03.2022 summas 385,07 eurot (134,21+132,88+118,78). Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus 385,07 eurot.
4.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 5.3. Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 20.04.2022 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 02.05.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 10.05.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
5.Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 4 900,06 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates 15.04.2022 kuni hagi esitamiseni 28.04.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 34,90% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 1775,71 eurot. Edaspidi nõuab hageja
2 (10)
2-23-113258 viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 29.04.2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras 34,9% aastas. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 4 900,06 eurot, intress 385,07 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1 775,71 eurot ja edasiulatuvalt alates 29.04.2023 kuni põhinõude summas 4 900,06 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 34,90% aastas.
6.Hageja 13.06.2023 täiendava seisukoha järgi kohtud on leidnud, et sissenõudmiskulude hüvitamine kirjade eest VÕS § 1132 lg 2 kohaselt seaduses sätestatud summas on põhjendatud. Hageja on esitanud kostjale saadetud meeldetuletused võlgnevuse kohta ning selgitanud, et lisaks eeltoodud meeldetuletuste saatmisele on hageja teinud täiendavaid toiminguid, mille eest hageja nõuab sissenõudmiskulu täiendavalt summas 15 eurot. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt hageja ei esitanud koos hagiavaldusega kogu kostjaga peetud kirjavahetust. Hageja andmebaasi väljavõttes kajastuvad kostjale saadetud kirjad, SMS-id ja tehtud kõned. Andmebaasi väljavõttes nähtub, et hageja on suhelnud kostja ja kostja esindajaga nii kohtueelselt, kui ka kohtumenetluse ajal.
7.Lepingu ülesütlemise teatises on välja toodud, et kostja oli 30.03.2022 teatise väljastamise seisuga viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostja oli viivituses alates 28.01.2022 osamaksest kuni 28.03.2022 osamakseni. Seega oli kostja viivituse kolme üksteisele järgneva osamaksega ning antud lepingu ülesütlemise eeldus on täidetud. Leping on kehtivalt üles öeldud. Kostjale 30.03.2022 saadetud lepingu ülesütlemise teatises oli antud täiendav 2-nädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei ole ka täiendava tähtaja jooksul võlgnevust likvideerinud, seega öeldi leping üles 14.04.2022. Võlausaldaja kohustus on välja saata teateid lepingu rikkumisest. Võlausaldaja kohustus on teadete saatmist tõendada, mida hageja ka teeb (TsÜS § 70), kuid teadete kättesaamine võlgniku poolt ei ole oluline. Tahteavalduse edastamise mõistlikuks ja tavapäraseks viisiks saab pidada ka kirja saatmist posti teel. Sellisel juhul tuleb TsÜS § 70 järgi lugeda tahteavaldus kätte saaduks ajal, mil kiri pidanuks tavapäraselt saaja postkasti jõudma.
8.Kohtule esitatud 19.04.2022 teatis nõude loovutamisest tõendab muu hulgas seda, et P OÜ on kostjale teatanud laenulepingust tuleneva nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, s.o hagejale. Võlgnikule loovutusest võimalik mitteteatamine ei mõjuta loovutuse kehtivust – kui võlgnik loovutusest ei tea, siis on tal õigus täita kohustus esialgsele võlausaldajale ning selle saab lugeda õigele isikule täidetud kohustuseks (VÕS § 169 lg 1). Samuti uue võlausaldaja kontonumbri puudumine võlateatises ei mõjuta loovutamise kehtivust. Nõude loovutamine on kehtiv ning hageja on õigustatud kostja vastu nõuet esitama. Loovutamise teatises on selgelt toodud kes, kellele (loovutaja ja loovutuse vastuvõtja andmed, nende staatus) ja millise nõude on loovutanud. Laenuandja loovutas hagejale lepingust tuleneva nõude, millest teavitati ka kostjat, edastades temale loovutamise teate. Loovutamise teate edastamisel on laenuandja lähtunud VÕS § 412 sätestatust. Teatises teavitatakse kostjat võlausaldaja vahetumisest ja et võlgnikul tuleb edaspidi täita kohustus uuele võlausaldajale. Vorminõuet loovutamise teatele kehtestatud ei ole. Võlgniku jaoks on oluline asjaolu, et võlausaldaja on vahetunud ning et loovutamine on toimunud. Kostja ja tema esindaja on nõude loovutamisest teadlik. Vastasel juhul ei oleks kostja saanud võtta hagejaga ühendust kohtuvälises menetluses kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja andmebaasi väljavõttes nähtub, et kostja ja tema esindaja on suhelnud hagejaga kokkuleppe sõlmimise osas.
9.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on tõendanud, et laenuandja on teostanud kostjale krediidihindamise ja tuvastanud kostja
3 (10)
2-23-113258 krediidivõimelisust. Kui kostja väidab, et laenuandja on väljastanud kostjale laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid eirates, peab ta seda tõendama. Kui kostja väidab, et laenuandja on väljastanud kostjale laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkudes, tuleb seda kostjal ka tõendada. Tõendamiskoormis lasub kostjal. Ainuüksi maksehäire väljavõte kostja väidet ei tõenda. Ometigi on kostjal tekkinud maksehäired peale lepingu sõlmimist.
10.Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-, teo-, ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust käesolevat laenulepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega, laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja ettekujutusele. Laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Kui taotluse täitmisel ja andmete esitamisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui kostja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt.
11.Hageja 26.06.2023 menetlusdokumendi kohaselt krediidianalüüsis on detailselt välja toodud laenuandja poolt kogutud teavet kostja sissetuleku ja väljamineku kohta, arvestades ka muid täiendavaid kostja kohustusi. Lisaks on laenuandja analüüsinud ka kostja pangakonto väljavõtet. Finantsinspektsioon on välja andnud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendi, mis kohaldub mh Eesti Vabariigis tegutsemisõigust omavatele krediidiasutustele ning välisriigi krediidiasutuste filiaalidele, tarbijakrediidi ja eluasemelaenu lepingute sõlmimisel. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistrid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingute sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja 05.06.2023 hagivastuses hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja esitab vastuväite seetõttu, et krediidikonto leping ei ole kehtivalt üles öeldud. Kostja ei ole lepingu ülesütlemise teadet saanud. Hageja ei ole tõendanud, et ülesütlemisavaldus on toimetatud kostjani TsMS § 69 lg 3 tähenduses. 02.05.2012 leidis Riigikohus ts asjas 3-2-1-5012, et „kui tahteavalduse tegija soovib olla kindel oma tahteavalduse kohalejõudmises, peab ta valima sellise saatmise viisi, mis võimaldab tal avalduse kohalejõudmist tõendada. Selleks on nt võimalik kasutada tahteavalduse saatmist tähitud kirjaga või panna avaldus saaja postkasti tunnistajate juuresolekul või taotleda tahteavalduse kättetoimetamist kohtutäiturilt kohtutäituri seaduse § 8 alusel“. Seetõttu ei ole krediidikonto leping kehtivalt üles öeldud, lepingust tulenev võlg pole täies ulatuses sissenõutavaks muutunud ja seda ei saa hagis nõuda.
13.Hageja kirjutab, et „P OÜ loovutas 19.04.2022 kostja vastase nõude OÜ ́le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Kostja leiab, et ei saa esitatud teatise alusel hinnata hageja nõudeõiguse olemasolu. VÕS § 168 lõikest 2 tulenev termin „dokument“ viitab sellele, et loovutamisdokument peab olema kirjalikus vormis (VÕS § 11 lg 4), st senise võlausaldaja või tema esindaja poolt omakäeliselt allkirjastatud või kandma
4 (10)
2-23-113258 vastavat digitaalallkirja (vt ka VÕS I osa kommenteeritud väljaanne, 2016, § 168 komm 3.2.1). Seega loovutamisdokument ei ole allkirjastatud senise võlausaldaja või tema esindaja poolt. Kuivõrd seadusandja on kehtestanud loovutamist kinnitavale dokumendile kindlad vorminõuded, ei saa esitatud teatist käsitleda nõuetekohaste loovutusdokumendi ja tõendina VÕS § 168 lg 2 ja § 172 mõttes.
14.VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt 4 allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seadusest tulenevalt loetakse kirjalik leping sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. TsÜS § 78 lg 1 järgi, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 80 lg 1 järgi loetakse tehingu kirjaliku vormiga võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei antud või väljastatud kirjalikult dokumenti nõude loovutamise kohta. Kuna sellist dokumenti hageja kostjale ega kohtule esitanud ei ole ning hageja ei ole tõendanud, et P OÜ oleks olnud kostjat kirjalikult, s.t. allkirjastatud teatega, teavitanud nõude loovutamisest, siis on kostjal õigus keelduda tema väidetava kohustuse täitmisest hagejale.
15.Hagiavalduse p-s 2.3 kirjutab hageja, et seoses kõikide omandatud nõuetega saatis ta kostjale 20.04.2022, 02.05.2022 ja 10.05.2022 meeldetuletuskirjad, mille eest nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulusid. Kostja ei pea põhjendatuks kolmanda isiku poolt võlateatiste saatmisega seotud sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule ja hagejale pole esitatud kostja ja kolmanda isiku vahelist lepingut, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele.
16.Kostja on seisukohal, et 08.01.2020 sõlmitud krediidikonto leping K3639657 on vastutustundliku laenamise põhimõttega vastuolus. Kostja märgib, et 08.01.2020 krediidikonto lepingu sõlmimise ajaks oli tall arvukalt võetud laene, tal puudusid vahendid, mille arvelt laenukohustusi täita, ta võttis uusi laenu varasemate laenude likvideerimiseks. Laenukohustusi täitis kostja uute laenude võtmisega, ta ei olnud võimeline tagastama laenu oma sissetulekute arvelt, mille tulemusena tekkis tal 08.01.2020 seisuga 1 maksehäire. Enne 08.01.2020 krediidikonto lepingu sõlmimist pidi laenuandja põhjalikult kontrollima laenutaotleja majanduslikku olukorda ja tema võimet täitma võetud kohustusi. Kostja ei olnud 08.01.2020 krediidikonto lepingute sõlmimise ajal krediidivõimeline. Kostja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitati kostjale kahju, mille hüvitamist kostja taotleb hageja esitatud nõuete tasaarvestamise teel kostja kahjunõudega. Kahju all peab kostja silmas eelkõige temale krediidilepingute sõlmimisega tekkinud negatiivseid tagajärgi (ülemäärase nõude, kõrvalnõuete, sissenõudekulude, menetluskulude jms näol).
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
18.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 4 900,06 eurot, intressi 385,07 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1 775,71 eurot ja viivise edasiulatuvalt alates 29.04.2023 kuni põhinõude summas 4 900,06 eurot täitmiseni
5 (10)
2-23-113258 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 34,90% aastas. Hageja tugineb nõuete esitamisel kostja ja P OÜ vahel 28.01.2020 sõlmitud lepingule nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu. Kostja vastuväidete kohaselt pole krediidikonto leping kehtivalt üles öeldud, hageja pole lepingust tulenevate nõuete loovutamist tõendanud, leping on vastutustundliku laenamise põhimõttega vastuolus ja võla sissenõudmiskulude nõue on alusetu.
19.Kohus loeb hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalse tõendi alusel tuvastatuks, et P OÜ ja kostja sõlmisid 28.01.2020 krediidikontolepingu nr xxxx (dtl 32-95). Hageja väitel on kostja võtnud eelnimetatud lepingu alusel välja krediiti summas 5 560 eurot. Kostja ei ole eelnimetatud väitele vastu vaielnud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja sai P OÜ ́lt krediiti summas 5 560 eurot.
20.Hageja väitel loovutas P OÜ krediidikontolepingust nr xxxx tulenevad nõuded hagejale. Kostja vaidleb lepingust tulenevate nõuete loovutamisele vastu. Kostja vastuväitel loovutamisdokument ei ole allkirjastatud senise võlausaldaja või tema esindaja poolt ning hageja ei tõendanud, et kostjat oleks kirjalikult, st allkirjastatud teatega teavitatud nõuete loovutamisest.
21.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamine loetakse VÕS § 170 järgi võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab endise võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi. Kohtupraktikas on leitud, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12).
22.VÕS § 171 lg-d 1 ja 2 sätestavad vastuväited, mida võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada (vt VÕS § 170 ja § 171 lg 1 kohaldamise kohta ka Riigikohtu 21. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17). VÕS § 170 esimene lause ei välista võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Seega võib võlgnik VÕS § 171 lg 2 alusel esitada ka need vastuväited, mis tulenevad nõude loovutamisest (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
21.aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17). Samuti võib võlgnik VÕS § 172 kohaselt keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega (RKTKo 3-2-1-74-15, p 18).
23.Hageja poolt esitatud 19.04.2022 loovutamise teate kohaselt P OÜ teavitab kostjat, et on loovutanud 19.04.2022 vastavalt VÕS §-le 164 nõude loovutamise lepingule OÜ ́le Aktiva Finance Group krediidikonto lepingust nr xxxx tulenevad nõuded kostja vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Nõude suhtes uueks võlausaldajaks on OÜ Aktiva Finance Group, registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn. Teatise lõpus on märge P OÜ esindaja (dtl 97). Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja esitanud kohtule allkirjastatud dokumenti nõude loovutamise kohta ning hageja ei ole tõendanud, et P
6 (10)
2-23-113258 OÜ oleks kostjat kirjalikult, st allkirjastatud teatega, teavitanud nõude loovutamisest, mistõttu on kostjal õigus keelduda tema väidetava kohustuse täitmisest hagejale.
24.Kuigi nõude loovutamise tehingule ei ole sätestatud kohustuslikku vormi nõustub kohus kostja seisukohaga, et kuivõrd loovutamise teade on allkirjastamata ning kostja seadis nõuete loovutamise kahtluse alla, siis ei tõenda hageja poolt esitatud 19.04.2022 loovutamise teade hageja poolt krediidikonto lepingust nr xxxx tulenevate nõuete omandamist P OÜ ́lt. Kuivõrd teade on allkirjastamata, siis puudub kohtul võimalus tuvastada, kas see on selle juriidilise isiku tahteavaldus, kes selle juriidilise isiku nimel on teinud. Ka hageja poolt kohtule esitatud hageja andmebaasi väljavõte ei tõenda nõuete loovutamise tehingut P OÜ ja hageja vahel. Eelnimetatud väljavõttest nähtub kohtule, et hageja on korduvalt pöördunud kostja poole ning nõudnud lepingust tulenevate kohustuste täitmist, viidates seejuures nõude loovutamisele (dtl 340-396). Kostja esindaja on palunud kirjutada lahti, millest koosneb võlgnevuse summa (dtl 346), ning teada anda U. K. (xxxx) suhtes menetluses olevad nõuded ja nende suurused 20.10.2022 seisuga (dtl 348).
25.Nõude loovutamine loetakse VÕS § 170 järgi võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab endise võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et P OÜ ja hageja oleksid nõude loovutamise tehingut teinud. Tsiviilasja materjalides puudub tõend, millest nähtuks P OÜ poolne kostja teavitamine nõude loovutamisest. Tulenevalt kostja-poolsetest vastuväidetest kohtule esitatud allkirjastamata 19.04.2022 teade loovutamist ei tõenda. Samuti ei ole kohtule esitatud P OÜ poolt välja antud loovutamise dokumenti (VÕS § 170 teine alternatiiv). Samale järeldusele nõude loovutamise tõendamise vajaduse kohta jõudis oma lahendis Tartu Ringkonnakohus 14.02.2022 otsuse nr 218-109284 p-s 8. Tartu Ringkonnakohus selgitas, et kuigi tehingu võib teha iseenesest vormivabalt, peab olukorras, kus kohtumenetluses on vaidlus selle üle, kas tehing on tehtud, tehingule tuginev pool seda TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama. Kui tehing on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, tuleb arvestada sellega, et ainuüksi allkirjadeta tehingudokument ei pruugi olla piisav tõendamiskoormise täitmiseks.
26.Käesoleval juhul ei pidanud hageja vajalikuks nõude loovutamise tehingu tõendamiseks täiendavaid tõendeid esitada. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Olukorras, kus kostja vaidlustas nõude loovutamise toimumist, pidanuks hageja hoolitsema selle eest, et tsiviilasja materjalide juures oleksid piisavad tõendid hagis väidetava nõude loovutamise tehingu sõlmimise kohta hageja ja P OÜ vahel. Hageja lepinguline esindaja on õigusteadmistega isik, mistõttu saab eeldada, et tsiviilkohtumenetluses kehtivad tõendamisreeglid on hagejale teada. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõude loovutamist tõendanud.
27.Samuti ei ole hageja tõendanud lepingu erakorralise ülesütlemise teate edastamist ega selle kättesaamist kostja poolt. Hageja esitas kohtule 30.03.2022 teate laenulepingu nr xxxx ülesütlemise kohta (dtl 96). Tegemist on elektrooniliselt koostatud dokumendiga ning teatest ei nähtu, kas, siis millisel viisil on see kostjale edastatud. Hagiavalduses tugines hageja P OÜ üldtingimuste punktile 14.3, mille kohaselt teade loetakse kätte antuks: teate kätteandmisel allkirja vastu, teate saatmisel lihtkirjaga, kui teate postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva või teate saatmisel e-postiga, kui teate saatmisest on möödunud 1 kalendripäev. Kohtule nähtub,
7 (10)
2-23-113258 et eelviidatud kokkulepe sisaldub üldtingimuste p-s 16.3 (dtl 95). Kostja väitel ei ole ta lepingu ülesütlemise teadet saanud. Hageja hinnangul võlausaldaja kohustus on teadete saatmist tõendada (TsÜS § 70), kuid teadete kättesaamine võlgniku poolt ei ole oluline. Tahteavalduse edastamise mõistlikuks ja tavapäraseks viisiks saab pidada hageja hinnangul ka kirja saatmist posti teel. Sellisel juhul tuleb TsÜS § 70 järgi lugeda tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil kiri pidanuks tavapäraselt saaja postkasti jõudma.
28.Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. TsÜS § 69 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh lepingu ülesütlemine) muutub kehtivaks kättesaamisega. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (RKTKo 2-1517677, p 13). Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud mistahes tõendit, milles nähtuks P OÜ poolne lepingu erakorralise ülesütlemise tahteavalduse (teate) saatmine kostjale posti teel. 30.03.2022 teade laenulepingu nr xxxx ülesütlemise kohta selle saatmist posti teel ei tõenda (dtl 96).
29.Lisaks eelnevale TsÜS § 69 lg-st 3 tulenevalt ei piisa tahteavalduse kättesaamise tõendamiseks üksnes sellest, et saajale on teade saadetud tema elukoha aadressile, saatja peab tõendama ka selle, et teade jõudis saaja mõjusfääri. Käesoleval juhul on see täielikult tõendamata. Kuigi hageja viitab P OÜ üldtingimuste p-le 16.3, mille kohaselt teade loetakse kätte antuks teate saatmisel lihtkirjaga, kui teate postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva, siis kohtu hinnangul kahjustab eelnimetatud tüüptingimus tarbijat ebamõistlikult. Kohtupraktikas on leitud, et tüüptingimused, mis panevad seadusest sätestatust erinevalt teadete kättesaamise riski saajale, on tarbijat ebamõistlikult kahjustavad ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühised (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-17677, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-15-3415, p 62). Seega ei saa tulenevalt tarbijakrediidilepingu üldtingimustest lugeda, et kostja on saanud ülesütlemise teate kätte postiga saatmisel. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, pole hageja tõendanud ka ülesütlemisavalduse saatmist kostjale.
30.Kohtu hinnangul ei ole lepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamisel hageja viide Riigikohtu otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17 p-le 13 asjakohane. Eelnimetatud vaidluses ei olnud kõne all tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded, vaid vaidlus esines eraisikute vahel. Samuti ei olnud vaidluse esemeks laenulepingu ülesütlemine, vaid ostetud kinnisasja varjatud puudustest teatamine müüjale, mille puhul pidas Riigikohus võimalikuks TsÜS § 70 kohaldamist. TsÜS § 69 ja § 70 vahekorda on Riigikohus selgitanud tsiviilasja nr 2-15-17677 lahendis. Nimelt tuleneb eelviidatud otsuse p-st 11.2, et TsÜS § 70 on TsÜS § 69 suhtes erinormiks, mis sätestab erisused (rikkuja kannab tahteavalduse kättesaamisega seotud riski) tahteavalduse jaoks, millega lepingupool teatab teisele poolele, et viimane on lepingulist kohustust rikkunud. Riigikohus selgitas otsuse p-s 12, et lepingu ülesütlemise teate edastamisel ei saa kohaldada TsÜS § 69, kuivõrd vastasel korral pandaks laenusaajale ebamõistlik tahteavalduse kättesaamise risk, kuna lepingu ülesütlemisele võib kohe järgneda laenuandja avaldus kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks ja laenusaaja tagatisvara täitemenetluses müümiseks.
31.Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud krediidilepingu nr xxxx ülesütlemise avalduse saatmist ega selle kättetoimetamist kostjale. Järelikult ei ole hageja tõendanud tarbijakrediidilepingu nõuetekohast ülesütlemist (formaalsed eeldused) krediidiandja poolt. Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et krediidiandja oleks lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse
8 (10)
2-23-113258 kostjale saatnud ning kostja on selle hagiavalduse esitamise seisuga kätte saanud, siis ei ole lepingut kehtivalt üles öeldud. Sellisel juhul ei vasta ülesütlemine VÕS § 416 lg 1 nõuetele, ei ole antud kahenädalast tähtaega laenu tasumiseks ja pole selge laenu ülesütlemise aeg. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemine peab olema tingimusteta ja tarbija jaoks arusaadav. Kuna asjas pole leidnud tuvastamist, et laenuleping oleks olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole ka kogu laenujäägi sissenõudmine põhjendatud. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis pole hageja tõendanud ka krediidilepingust nr xxxx tulenevate kostja vastu suunatud nõuete omandamist loovutamise teel. Kuivõrd asjas ei leidnud tuvastamist, et hagejal on õigus nõuda kostjalt rahaliste kohustuste täitmist endale, siis ei hinda kohus seda, kas hagejal oleks õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud osamaksete tasumist. Eelnevale ei ole hageja ka alternatiivselt tuginenud. Eelnimetatud kaalutlustel jääb hagi täies ulatuses rahuldamata.
32.Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas. Kohus ei käsitle poolte väiteid ja tõendeid seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega krediidiandja poolt, kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei tõendanud krediidilepingust tulenevate nõuete omandamist loovutamise teel. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmine või järgimata jätmine (sh kostja tasaarvestuse taotlus) ei muudaks kohtu otsustust hagi rahuldamata jätmise kohta. Samal põhjusel ei hinda kohus poolte väiteid ja tõendeid seoses võla sissenõudmiskulude nõudega.
33.Kohus määrab vastavalt käesoleva asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
34.Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest 8,5 tunni ulatuses summas 1 224 eurot koos käibemaksuga (dtl 401-402). Hageja peab mõistlikuks kostja esindaja tunnitasu määra hinnaga 120 eurot, kuid menetlusele kulutatud aeg ei vastavuses asja keerukusega ega esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidega. Hageja on seisukohal, et mainitud ajakulu 8,5 tundi ei ole reaalne ega põhjendatud ning hageja hinnangul kulutas kostja esindaja nimetatud toimingule maksimaalselt 3 tundi. 05.06.2023 kostja vastus hagile on 5 lk pikk. Hageja leiab, et tegemist on ülepaisutatud mahuga. Kostja vastus on sisult 1,5 lk pikk, seisukohad sisaldavad pikki seaduse paragrahvide ja eelnevalt esitatud tekstide (muudest kohtuasjadest) kopeerimist. Lisaks märgib hageja, et kliendi nõustamist (konsulteerimist) ei saa pidada antud kohtuasjas tekkinud menetluskuludeks.
35.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid kostja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud ajakulu maksekäsu kiirmenetluses kokku 0,5 tunni ulatuses. Hagiavaldusega ja tõenditega tutvumisele, analüüsile, konsultatsioonile esindatavaga, lisaks hagile vastuse koostamisele ja tõendite kogumisele on kokku põhjendatud ajakulu 2,5 tunni ulatuses. Hageja 13.06.2023 seisukoha ja uute tõenditega tutvumisele ja analüüsile on ajakulu kokku põhjendatud 0,25 tunni ulatuses. Kohtule ei nähtu, et pärast eelnimetatud toiminguid oleks kostja esitanud kohtule sisulist menetlusdokumenti. Nagu kostja ise õigesti viitab (küll vastuväites hageja menetluskuludele), siis üldjuhul peaks asja materjalidega tutvumisele ning õiguslikule analüüsile, aga samuti ka kliendiga suhtlemisele ja temaga
9 (10)
2-23-113258 kirjavahetusele, talle õigusliku olukorra selgitamisele, büroosisestele ja muudele nõupidamistele vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega arvestab kohus käesoleval juhul menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega. 14.06.2023 kohtumäärusega tutvumisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu kokku 0,5 tundi. Põhjendatud ajakulu kokku on 3,75 tundi.
36.Kostjas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h ei pea kohus mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et kostja esindajad pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist võlgnevust puudutava n-ö tüüpvaidlusega. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 90 eurot (käibemaksuta), millele lisandub käibemaks summas 18 eurot. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning taotleb menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Eeltoodu alusel määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 405 eurot (108 x 3,75 tundi). Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 405 eurot ning menetluskuludelt (405 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust.
37.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.