Rahuldada Citybee Eesti OÜ hagi A. J.e ja R. R. vastu osaliselt.
2.Välja mõista A. J.elt ja R. R.lt Citybee Eesti OÜ kasuks solidaarselt 11 618 (üksteist tuhat kuussada kaheksateist) eurot 33 senti.
3.Välja mõista A. J.elt ja R. R.lt solidaarselt Citybee Eesti OÜ kasuks viivis TsMS § 367 alusel alates 31.12.2021.a (alates hagi esitamisele järgnevast päevast) kuni 11 618,33 euro tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõue A. J.elt lepingujärgses määras 0,05% päevas; R. R.lt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
4.Välja mõista R. R.lt Citybee Eesti OÜ kasuks välja hüvitis 2575 (kaks tuhat viissada seitsekümmend viis) eurot 97 senti.
5.Välja mõista R. R.lt Citybee Eesti OÜ kasuks nõudelt 2575,97 eurot viivis TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (31.12.2021.a.) kuni 2575,97 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue.
6.Välja mõista A. J.elt ja R. R.lt Citybee Eesti OÜ kasuks solidaarselt õigusabikulude hüvitis 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot.
kohtueelsete
7.Välja mõista A. J.elt ja R. R.lt solidaarselt Citybee Eesti OÜ kasuks viivis TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (31.12.2021.a) kuni 850 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue.
8.Jätta rahuldamata Citybee Eesti OÜ nõue A. J.e vastu saamata jäänud tulu saamiseks summas 1759, 95 eurot.
9.9.1 9.2
Menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega: 86 % hageja menetluskuludest kannavad solidaarselt A. J. ja R. R.; 14% kostjate menetluskuludest kannab hageja Citybee Eesti OÜ.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Citybee Eesti OÜ nõuab esitatud hagiavalduse (tl 3-13), 09.06.2022 nõude täpsustuse (tl 101109) 30.12.2022 ja 01.02.2023.a. seisukoha (tl 142-145; tl 165-169) kohaselt - välja mõista A. J.elt ja R. R.lt Citybee Eesti kasuks solidaarselt 11 618,33 eurot; - välja mõista A. J.elt ja R. R.lt Citybee Eesti OÜ kasuks solidaarselt välja kahjuhüvitiselt 11 618,33 eurot tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi kuni nõude täieliku rahuldamiseni; - välja mõista A. J.elt Citybee Eesti OÜ kasuks kahjuhüvitiselt 11 618,33 eurot tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis TsMS § 367 alusel 0,05% päevas alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi kuni nõude täieliku rahuldamiseni, millest on maha arvestatud viivise summa, mille eest A. J. vastutab solidaarselt R. R.ga; - välja mõista A. J.elt Citybee Eesti OÜ kasuks hüvitisena välja hageja saamata jäänud tulu summas 1759,56 eurot;
- välja mõista A. J.elt Citybee Eesti OÜ kasuks nõudelt 1759,56 eurot tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis TsMS § 367 alusel 0,05% päevas alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi kuni nõude täieliku rahuldamiseni. - välja mõista R. R.lt Citybee Eesti OÜ kasuks välja hüvitis 2575,97 eurot; - välja mõista R. R.lt Citybee Eesti OÜ kasuks nõudelt 2575,97 eurot tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi kuni nõude täieliku rahuldamiseni; - välja mõista A. J.elt ja R. R.lt Citybee Eesti OÜ kasuks solidaarselt kohtueelsete õigusabikulude hüvitis 1496 eurot; - välja mõista A. J.elt ja R. R.lt Citybee Eesti OÜ kasuks solidaarselt kohtueelsete kulude nõudelt 1496 eurot tulevikus sissenõutavaks muutuv viivist TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi kuni nõude täieliku rahuldamiseni; - jätta menetluskulud A. J.e ja R. R. kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja A. J. Citybee kasutustingimustele vastava lepingu (Citybee platvormi kaudu sõidukite kasutamise raamlepingu), kostja A. J. nõustus Citybee platvormi kasutustingimustega. Lepingu alusel sai kostja õiguse Citybee platvormi kaudu broneerida ja kasutada Citybee sõidukeid selleks ettenähtud parklatest. A. J. laenutas mobiilirakenduse kaudu sõiduki BMW X1 numbrimärgiga XXX, broneeris oma Citybee konto kaudu 14.08.2020 sõiduki ja asus seda kasutama. Sõidukiga põhjustati liiklusõnnetus Suure-Jaanis. Pärast südaööd 15.08.2020 kella 01:19 paiku sõitis sõiduk suurel kiirusel vastu Suure-Jaanis, xxx tänaval asuva maja seina. Politsei tuvastas, et õnnetuse põhjustas juhtimisõiguseta R. R. ning A. J. oli õnnetuse ajal sõidukis. Seega andis A. J. enda konto alt võetud sõiduki üle juhtimisõiguseta R. R.le. Hageja esitas A. J.ele esialgse nõude tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja palus kahjukäsitlusettevõttel Roheline Laine hinnata tekkinud kahju. Eksperdi arvamuse kohaselt oli sõiduki õnnetuse eelne väärtus 25 000 eurot ning sõiduki vraki väärtus 7000-9000 eurot. Hageja palus autoremondi töökojal X OÜ vaadata sõiduki vrakk üle ning koostada hinnapakkumus selle taastamise kulude kohta. Esitatud kalkulatsiooni kohaselt oleks sõiduki taastamiseks vajaminevate varuosade kulu olnud 20 926,12 eurot ning kokku oleks taastamise kulu olnud 22 650,28 eurot. Seega ei olnud sõiduki taastamine majanduslikult otstarbekas. Hindamisaktile tuginedes esitas hageja 21.10.2020 A. J.ele esialgse nõude tekitatud kahju hüvitamiseks summas 16 000 eurot. Kostja sellele ei reageerinud. Hagejal õnnestus vrakk oksjonil edasi müüa ning selle tulemusel on tekitatud kahju suuruseks 13 904,3 eurot. Hagejal õnnestus 28.01.2021 avariiliste sõidukite oksjonil sõiduki vrakk edasi müüa hinnaga 11 095,7 eurot. Seega põhjustasid kostjad hagejale kahju summas 13 904,3 eurot. 09.07.2021 esitas hageja A. J.ele kahju hüvitamiseks arve summas 13 904,3 eurot. A. J. hageja esitatud arvele ei reageerinud. Hageja pöördus abi saamiseks advokaadibüroo poole. Hageja esindajad analüüsisid juhtumi materjale, koostasid politseile R. R. tuvastamiseks päringu ning pärast päringule vastuse saamist kostjatele nõudekirja. Kuigi hageja andis kostjatele kahju tasumiseks aega kuni 11.10.2021, vastas kostjate esindaja nõudekirjale alles 03.11.2021. Hageja ja kostjate esindajate vahel toimus kirjavahetus kuni 16.11.2021 kui selgus, et kostjad ei kavatse tekitatud kahju hagejale hüvitada. Osutatud kohtueelse õigusabiteenuse eest tasus hageja advokaadibüroole 1496 eurot.
3.-
Hagejal on kostjate vastu kaks põhinõuet, millele lisanduvad viivisenõuded. BMW X1 hävitamisega seotud kahju hüvitamise nõue.
A. J. vastutab nimetatud kahju eest lepingulisel alusel ning R. R. lepinguvälisest võlasuhtest tulenevalt. Kostjad vastutavad sama kahju eest erinevatel alustel, mistõttu peavad nad tekkinud kahju seadusest tulenevalt hagejale hüvitama solidaarselt. kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue.
4.Hävitatud sõiduk kuulus liisinguandjale ning vastutavaks kasutajaks oli hageja emaettevõte. Hageja emaettevõte Citybee Solutions UAB (CBS) soetas oktoobris 2018 kõnealuse sõiduki koos teiste sarnaste sõidukitega Leedu automüüjalt UAB Krasta Auto Klaipeda. Ostu finantseeris liisinguandjana Luminor Lizingas UAB (liisinguleping koos sõidukite üleandmisaktiga, tl 111-116). Hageja kasutas sõidukit oma majandustegevuses CBS-ga sõlmitud üürilepingu alusel (üürileping koos üleandmisaktiga tl 117-121, tõlge 171-178 ). Üürilepingu ja sellele lisatud üleandmisakti järgi sai hageja sõiduki enda valdusesse 29.05.2020 ning kasutas seda oma majandustegevuses klientidele üüritava sõidukina kuni kostjate poolt põhjustaud liiklusõnnetuseni 15.08.2020. Hageja pidi CBS-le kostjate rikkumise tõttu tasuma 11 328,33 eurot. Hageja ja CBS-i vahelise üürilepingu p 3.13 järgi oli hageja kohustatud emaettevõttele hüvitama kõik üüritud sõidukile tekitatud kahjud. Nimetatud punkt sätestab: „3.13. Kui Üürnik [hageja] kahjustab või kaotab Sõiduki (sealhulgas, kuid mitte ainult Sõiduki konfiskeerimine) või Sõidukit kahjustab kolmas isik, kohustub Üürnik, hoolimata Üürniku süüst, hüvitama Üürileandjale kahjud ja kulud ulatuses, milles neid ei hüvita kindlustusettevõtted. Sel juhul ei oma mõju põhjused, miks kindlustusettevõtted kahjusid ei hüvita (mahaarvamine, mittekindlustatud sündmus jne).“ Pärast sõiduki hävitamist sõlmis hageja CBS-ga sõlmida kokkuleppe, mille järgi piirdus hageja hüvitamiskohustus 11 328,33 euroga (CBS-i arve ja hageja tasutud hüvitis CBS-le, tl 122-123). Pärast CBS-le hüvitise maksmist, loovutas CBS kõikvõimalikud nõuded hagejale (tl 179). Käesoleval juhul võttis hageja oma emaettevõttele kuuluva BMW X1 CBS-ga sõlmitud üürilepingu alusel allkasutusse. Citybee kontserni sisene loogika näeb selliselt ühe ühingu poolt teise kontserni ühingu kastusse antud sõidukite kahjustamise või hävitamise korral ette, et allüürnik tasub omanikule poolte vahel kokkulepitava summa ning omanik loovutab seejärel allüürnikule kõik nõuded, mis tal võivad seoses sõiduki kahjustamisega ükskõik millise kolmanda isiku vastu olla. Seega on hagejal käesolevas menetluses võimalik esitada nõudeid kui kahjustatud sõiduki omanik.
5.Kostjad ei tagastanud sõidukit pärast õnnetuse põhjustamist, vaid jätsid selle sündmuskohale. Pärast õnnetuse põhjustamist ei teavitanud kostjad hagejat, kuigi see oli A. J.e kohustus tulenevalt kasutustingimuste p-dest 4.5 ja 5.9. Lisaks oli A. J.el kasutustingimuste p-de 5.5 ja 7.4.6 järgi kohustus sõiduk tagastada selleks ettenähtud parkimisalale, kuid kostjad jätsid sõiduki sündmuspaika. Seega pidi hageja kasutama puksiirteenust ning tasus selle eest teenuse pakkujale 290 eurot. Vahetult pärast kahju tekitamist esitas hageja A. J.ele leppetrahvinõude. Hageja saatis 25.08.2020 kostja e-postile xxx arve leppetrahvi tasumiseks. Tegemist on e-postiaadressiga, mille kostja hagejaga lepingu sõlmimisel ja Citybee konto loomisel märkis enda kontaktaadressina. Kostjad põhjustasid hagejale kahju ka saamata jäänud tulu näol. Kostjate tõttu hävis sõiduk 15.08.2020 ning CBS müüs selle oksjonil edasi 28.01.2021. Sinna vahemikku jäänud 5,5 kuu jooksul oleks hagejal saanud selle sõiduki pealt teenida arvestatavat tulu. Perioodil 2020 juuni kuni jaanuar 2021 oli hageja autopargis mitmeid samaväärseid sõidukeid BMW X1. Hageja esitas ülevaate keskmiselt tema autopargis nimetatud vahemikus oleva ühe BMW X1-ga seotud kuludest ja teenitud tulust. Esitatud tabeli järgi oleks hagejal olnud kostjate poolt hävitatud sõiduki arvelt vahemikus 15.08.2020 kuni 28.01.2021 teenida kasumit summas 1759,56 eurot. See on kasum, mis oleks hagejale nimetatud perioodi jooksul kätte jäänud pärast sõidukiga kaasnevate kulude nagu kütusekulu ja üüritasu mahaarvamist. Hageja nõuab A. J.elt ka nimetatud summa tasumist.
6.Hageja nõue kostja A. J.e vastu.
6.1 Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja kasutustingimuste p 4.9 alusel. Kostja põhjustatud kahju on hüvitis, mida hageja pidi CBS-le sõiduki hävimise tõttu tasuma, sõiduki vraki avariijärgse pukseerimise kulu ja saamata jäänud tulu, mida hageja oleks kostjate poolt hävitatud sõidukiga teeninud. 6.2 Leppetrahvi 860 euro ja leppetrahvi ületava kahju hüvitamise nõue. Hageja esitas kotjale leppetrahvinõude 25.08.2020 ehk vahetult pärast kahju tekitamist. Hageja esitas ekslikult leppetrahvinõude ka teisele isikule sõiduki üleandmise eest, kuigi kasutustingimuste p 5.2 järgi on selline trahvinõue võimalik vaid juhul, kui sõiduk anti üle joobes isikule. Hagejal puuduvad andmed selle kohta, et R. R. oli õnnetuse põhjustamise ajal joobes. Kasutustingimustes viidatud hinnakirja järgi nõuab hageja A. J.elt leppetrahvi kokku 860 eurot: - liiklusõnnetuse eest, mille tagajärjel sõiduk hävis -500 eurot. - rehvi purunemise 60 eurot. - R. R. hoolimatu ja vastutustundetu sõiduki juhtimise eest (mh ületas vahetult enne õnnetust asulaalas lubatud piirkiirus enam kui 50 km/h) 300 eurot. Kogu R. R. tegevus on VÕS § 288 lg 5 alusel ülekantav A. J.ele. Lepingu (kasutustingimuste) p 4.9 järgi on kostja kohustatud hüvitama hagejale kogu kahju, mis ületab leppetrahvi. Hageja nõuab A. J.elt summat, mida hageja tasus CBS-le ehk 11 328,33 eurot. Kostja vastutab: - kasutustingimuste p 5.4 rikkumise eest, mille järgi oli ta kohustatud tagastama hagejale renditud sõiduk samaväärsena, kui ta selle sai. - kasutustingimuste p 7.4.1 rikkumise eest, mille järgi oli ta kohustatud tagama, et sõidukit kasutatakse kooskõlas liikluseeskirjade ja muude õigusaktidega. R. R. juhtis sõidukit hooletult, ületas oluliselt kiirust ja põhjustas seetõttu liiklusõnnetuse ehk kostja ei täitnud p-st 7.4.1 tulenevat kohustust tagada, et sõidukit sellisena ei kasutataks. - kasutustingimuste p 4.6 rikkumise eest, mis keelab anda sõiduk üle kolmandatele isikutele. Lisaks on VÕS § 288 lg 5 järgi kogu R. R. tegevus sõiduki kasutamisel ja liiklusõnnetuse põhjustamisel kostja ja hageja vahel sõlmitud üürilepingu tähenduses ülekantav A. J.ele. Seega vastutab A. J. ka kasutustingimuste p-de 4.3 ja 5.3 rikkumise eest, mille järgi tuleb sõidukit kasutada vastutustundlikult, ettevaatlikult ja hoolikalt, ja p-i 4.4 rikkumise eest, mille järgi on sõiduki kasutamine lubatud ainult kooskõlas liikluseeskirjade, muude õigusnormide ja tavapärasete nõuetega. Nimetatud kohustuste rikkumise tõttu toimus sõiduki hävitanud liiklusõnnetus. Hageja nõuab hageja A. J.elt VÕS § 127 lg 1 alusel 11 328,33 euro hüvitamist. 6.3 VÕS § 115 lg 1 ja kasutustingimuste p 4.9 alusel nõuab hageja kostjalt ka sõiduki vraki õnnetuse järgse teisaldamise kulude hüvitamist summas 290 eurot. Kostjate süül muutus sõiduk kasutuskõlbmatuks ning see vajas sündmuskohalt äravedu. Kostjad jätsid sõiduki sündmuskohale ja lahkusid ilma hagejat teavitamata, millega rikkusid kasutustingimuste p-st 5.5 tulenevat kohustust sõiduk tagastada sõiduk parkimisalale. Hageja oli seega sunnitud kasutama puksiiriteenust ja tasu selle eest 290 eurot. 6.4 Hagejal nõuab kostjalt VÕS § 128 lg 4 alusel kahjuna ka saama jäänud tulu, mida ta oleks hävitatud sõidukiga teeninud. Hageja hinnangul puudub kahtlus, et hageja oleks hävitatud sõidukiga tulu teeninud. Perioodil 15.08.2020 kuni 28.01.2021 (ehk ajani mil sõiduki vrakk edasi müüdi) teenis keskmiselt iga hageja käsutuses olnud BMW X1 kasumit kokku 1759,56 eurot, mille oleks hageja eeldatavalt teeninud ka kostjate poolt hävitatud sõiduki arvelt.
Hageja palub 1759,56 eurot kostjalt VÕS § 128 lg 4 alusel välja mõista. 6.5 Kokku nõuab hageja A. J.elt kahjuhüvitisena 13 377,89 eurot, mis koosneb hüvitisest summas 11 328,33 eurot (sh 860 eurot kuulub tasumisele leppetrahvina), pukseerimiskulude hüvitisest summas 290 eurot ning saamata jäänud tulust summas 1759,56 eurot. Kasutustingimuste p 8.15 järgi peab kostja A. J. tasuma igasuguse raha maksmise kohustuse viivitamise korral tasuma viivist määras 0,05% tasumata summalt päevas.
7.Hageja nõue kostja R. R. vastu. 7.1 Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist nõuda VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Riigikohus on asjas nr 2-16-3600 tehtud otsuse p-s 12.3 selgitanud, et liisinguvõtjat (Citybee Solutions UAB-d) tuleb VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses käsitleda omanikuga samasugust nõudeõigust omava isikuna. Seega tekkis CBS-le omandi kahjustamisest tulenev nõue R. R. vastu, kui viimane sõiduki hävitanud liiklusõnnetuse põhjustas. Hageja hüvitas vastava kahju CBS-le ning CBS loovutas omandi kahjustamisest tulenevad nõuded hagejale. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kahju hüvitamist nagu hävitatud sõiduki omanik. Lisaks on kostja on õigusvastaselt kahju tekitanud ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja p 8 alusel. 7.2 Hageja leiab, et R. R. vastutab sõiduki hävitamise eest. Sõiduki hindamisaktist ja taastamise kulude kalkulatsioonist nähtuvalt oli sõiduki väärtus enne kostjate põhjustatud õnnetust 25 000 eurot, sõiduki jäänuki väärtus kuni 9000 eurot (hiljem õnnestus hagejal see oksjonil siiski 11 095,7 euroga edasi müüa) ning sõiduki taastamise kulu 22 650,28 eurot. Arvestades sõiduki avariilisust, ei oleks ka nimetatud ulatuses sõiduki taastamise korral olnud võimalik taastada sõiduki õnnetuse eelset väärtust. Seega oleks ka 22 650,28 euro ulatuses tööde korral jäänud sõiduki tegelik väärtus ikkagi alla selle õnnetuse eelset väärtust, mistõttu oleks sõiduki taastamine selle väärtust arvestades olnud ebamõistlikult kulukas. VÕS § 132 lg 3 teise lause järgi käsitletakse sellistes olukordades asja majanduslikus mõttes hävinuks, mille puhul peab võlgnik tasuma hüvitise, mis vastab uue samaväärse asja soetamise kuludele. Hageja nõuab R. R.lt sõiduki algse väärtuse ja vraki väärtuse vahe hüvitamist VÕS § 132 lg 3 teise lause ja lg 1 alusel, sest liiklusõnnetuse tulemusena hävis sõiduk majanduslikus mõttes. Hageja müüs sõiduki oksjonil parimale pakkujale edasi summaga 11 095,7 eurot. Lähtudes VÕS § 127 lg-st 5 tuleb nimetatud summa kahjuhüvitisest (vara väärtus enne õnnetust ehk 25000 eurot) maha arvestada ning seega nõuab hageja kostjalt hüvitisena 13 904,3 eurot. 7.3 Riigikohus on asjas 3-1-1-11-10 tehtud otsuse punktides 8 ja 8.1 selgitanud, et VÕS § 132 alusel kahju hüvitise nõudmise korral on võlgnik mh kohustatud hüvitama ka sõiduki äravedamise kulud ja hoiustamise kulud ehk sõiduki avariijärgse käitlemise kulud. Seega peab R. R. hagejale hüvitama sõiduk pukseerimise kuluna 290 eurot. 7.4 Hageja nõuab R. R.lt kahju hüvitamist summas 14 194,3 eurot VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 (alternatiivselt lg 1 p 7 ja p 8) ja VÕS § 132 lg 3 teise lause ning lg 1 alusel. Nimetatud summalt kuulub tasumisele ka seaduses sätestatud määras arvestatav viivis. 7.5 Kostjad vastutavad solidaarselt 11 618,33 euro hüvitamise eest. Erinevatel alustel sama kahju eest vastutavad isikud vastutavad hüvitise maksmise eest solidaarselt (VÕS § 137 lg 1). Kostjate kohustus hüvitada hagejale tekitatud kahju langeb kokku 11 618,33 euro ulatuses, mis koosneb sõiduki pukseerimiskulust (290 euro) ja hageja poolt CBS-le tasutud hüvitises suurusest (11 328,33 eurot). Hageja leiab, et asjakohatud on R. R. viited VÕS § 1044 lg-le 2, mille järgi ei ole lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist reeglina võimalik nõuda VÕS § 1043 alusel.
Hageja ja kostja R. R. vahel puudub lepinguline suhe ning hageja ei nõua R. R.lt lepingulise kohustuse rikkumisest tulenvat kahju. Hageja nõuab R. R.lt lepinguvälise kahju hüvitamist VÕS 53. peatüki sätete alusel. Sealjuures ei oma tähtsust, et VÕS § 288 lg 5 alusel on R. R. tegevus ülekantav A. J.le , kes vastutab hageja ja kostja vahelises lepingulises suhtes R. R. tegevuse kui enda tegevuse eest. 7.6 R. R. vastutab iseseisvalt 2575,97 euro hüvitamise eest VÕS § 132 lg 3 teise lause ja lg 1 alusel (st sõiduki hävitamise eest suuremas ulatuses kui A. J.). Kuna kahjuhüvitise kokkulangevas ulatuses vastutavad kostjad hageja ees solidaarselt, vastutab kostja R. R. seda ületava kahju eest iseseisvalt.
8.Hageja võttis tagasi enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivisenõude ja hagiavalduse resolutsiooni punktides 1.2 ja 1.3 esialgselt esitatud nõuded. Hageja nõuab kostjatelt viivist alates hagi esitamisest kuni võlgnevuste täieliku tasumiseni TsMS § 367 alusel. Hageja nõuab kostjatelt nõuda viivist erinevas määras: - A. J.elt kasutustingimuste p-st 8.15 tulenevalt tasuma viivist arvestatuna 0,05% võlgnevuselt päevas; - R. R.lt seadusjärgses määras. Seega vastutavad kostjad seaduses sätestatud määras arvestatav viivise tasumise eest solidaarselt ning kostja A. J. iseseisvalt viivise eest, mis jääb määras 0,05% päevas ja seaduses sätestatud määras arvestatava viivise summa vahele.
9.Hageja ei nõustu kostjate vastuväidetega. Hageja tasus Citybee Solutions UAB (CBS-le kui sõiduki omanikule) kokkulepitud summa ning viimane loovutas hagejale kõik sõiduki hävitamisest tulenevad nõuded kolmandate isikute, sh kostja R. R. vastu. Seega on hageja käsitletav R. R. vastu esitatud nõude osas kui sõiduki omanik ning tal on võimalik kahju hüvitamist mh nõuda VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel.
10.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega nõude aegumise kohta. 10.1 A. J.e hinnangul kohaldub VÕS §-st 338 tulenev kuuekuuline aegumistähtaeg ja tema vastu esitatud hageja nõue on aegunud VÕS § 338 lg 1 järgi. Hageja leiab, et VÕS §-st 338 tuleneva lühendatud aegumistähtaeg kohaldub ainult üürieseme kahjustamise, mitte hävimise korral. Lühendatud aegumistähtaeg kohaldub asja muutmisest ja halvendamisest tulenevatele nõuetele: - asja muutmisest tulenevad nõuded viitavad seejuures VÕS § 285 lg-st 1 tulenevale üürniku kohustusele üürileandjaga kirjalikult kooskõlastada kõik asjale tehtavad muudatused ning selle kohustuse rikkumisele hüvitada üürileandjale kõik kahjud. - asja halvendamisest tulenevad nõuded viitavad VÕS § 334 lg-st 1 tulenevale üürniku kohustusele tagastada üüritud asi samas seisundis, mille ta selle üürileandjalt sai. Samas teeb sama paragrahvi lõige 2 selgelt vahet, et üürnik võib vastutada asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise eest. Hageja hinnangul kohaldub lühendatud, kuuekuuline aegumistähtaeg ainult VÕS § 334 lg-s 2 nimetatud asja kahjustamisest tulenevatele nõuetele, kuid mitte olukordades, kus üürnik vastutab asja hävimise või kaotsimineku eest. VÕS §-s 338 sätestatud lühendatud aegumistähtaja eesmärgiks on vältida hilisemaid tõendamisraskusi olukordades, kus üüritud asja puudused on väheolulised ja võivad selle tagastamisel jääda üürnikule märkamata. Igasugusedki tõendamisraksused puuduvad olukorras, kus üüriese on üürniku kasutamise ajal hävinud ning selle edaspidine kasutamine välistatud. Seega ei ole VÕS § 338 lg 1 eesmärgiks piirata üürileandja nõudeid olukorras, kus üürnik on üüritud asja hävitanud ja selle edaspidine kasutamine on välistatud.
Seadusest tulenevalt on asja kaotsimineku ja selle hävimise tagajärjed identsed - VÕS § 132 lg 1 ja lg 3 teise lause (see sätestab asja hävimise majanduslikus mõttes) järgi asja hävimise ja kaotsimineku korral on võlgniku kahju hüvitamise kohustus suunatud uue samaväärse asja soetamisele. Kuna õiguslikus mõttes on asja hävimine ja kaotsiminek samaväärsed olukorrad ning mõlema puhul toimub kahju hüvitamine samadel alustel, puudub igasugunegi mõistlik põhjus, miks peaks seadusandja neile ette nägema erinevad aegumistähtajad. Kostja A. J. vastutab sõiduki hävitamise eest VÕS § 132 lg 3 teise lause tähenduses, mitte selle kahjustamise eest. Kuna VÕS § 338 lg-s 1 sätestatud kuuekuuline aegumistähtaeg ei kohaldu olukordades, kus üüriese on üürniku tõttu hävinud, aegub hageja vastav nõue TsÜS § 146 lg 1 järgi üldkorras. 10.2 Hageja leiab, et kostja A. J. rikkus lepingut tahtlikult, mistõttu aeguvad hageja nõuded 10 aastaga. Tahtliku rikkumise korral asendab TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastane tähtaeg ka üürilepingu lühendatud aegumistähtaega ehk VÕS § st 338 lg 1 tulenevat tähtaega. Riigikohus on selgitanud, et tahtlik kohustuse rikkumine TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on selline, mille puhul võlgnik rikkus kohustust ja seal juures soovis õigusvastast tagajärge. Sealjuures tuleb TsÜS § 146 lg-s 4 ettenähtud tahtlust sisustada analoogiliselt VÕS § 1045 lg 1 p-ga 8 ehk 10-aastane aegumistähtaeg kohaldub siis, kui lepingupool on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt ja ta soovib õigusvastase tagajärje (teisele poolele kahju tekkimist) saabumist. Eraldi on Riigikohus selgitanud, et VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi piisab ka sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib kaasa tuua hagejale kahju. TsÜS § 146 lg-st 4 tulenev 10aastane aegumistähtaeg kohaldub, kui võlgnik: - on rikkunud kohustust tahtliku heade kommete vastase tegevusega - mõistis oma käitumise õigusvastasust - möönis, et see võib tuua hagejale kahju A. J. rikkus lepingulisi kohustusi tahtliku heade kommete vastase tegevusega. Heade kommete vastaseks peetakse eelkõige ühiskonna valitsevate arusaamade järgi ebamoraalset ja taunitavat tegevust. Kostjale etteheidetavaks heade kommete vastaseks tegevuseks on nii tema enda tegevus, millega ta rikkus seadust ja samal ajal kasutustingimustest tulenevaid kohustusi aga VÕS § 288 lg 5 alusel ka kogu R. R. tegevus, millega viimane rikkus seadust ja samaaegselt mõnda kasutustingimustest tulenevat reeglit. Kostja A. J.e tegevus oli tahtlik ja heade kommete vastane järgnevas: - rikkus tahtlikult kasutustingimuste p-st 4.6 tulenevat keeldu lubada rooli kolmandaid isikuid. - rikkus p-st 4.4 tulenevat kohustust järgida liikluseeskirju ja õigusaktide nõudeid, kui lubas rooli ilma juhtimisõiguseta R. R.. Nimelt keelab liiklusseaduse § 90 lg 2 sõiduki valdajal juhtimisõiguseta isikut rooli lubada. - rikkus p-st 7.4.1 tulenevat kohustust tagada, et sõidukit kasutatakse kooskõlas liikluseeskirjade ja muude õigusaktidega. Kostja R. R. tahtlik ja heade kommete vastane tegevus, mis rikkus ühtlasi kasutustingimusi on järgnev: - vastuolus seadusega (LS § 90 lg 1 p 1 järgi ei tohi sõidukit juhtida ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta) ja kasutustingimuste p-dega 3.4 ja 4.4 juhtis sõidukit ilma juhtimisõiguseta. - vastuolus seaduse (LS § 14 lg 2 järgi peab liikleja olema hoolikas ja ettevaatlik, vältima ohtu ja kahju tekkimist, § 16 lg 1 järgi ei tohi a ohustada või kahjustada inimesi, vara ega keskkonda) ja kasutustingimuste p-dega 4.3, 4.4 ja oli kostja II sõiduki juhtimisel hooletu ja vastutustundetu ega teinud midagi selleks, et vältida kahju tekkimist. - vastuolus seaduse (LS § 15 lg 1 p 2 asulas lubatud suurim piirkiirus 50 km/h, ja p 1 järgi asulavälisel teel 90 km/h) kasutustingimuste p-dega 4.3 ja 4.4 ületas kostja piirkiirus asulaalas rohkem kui 50 km/h võrra.
Mõlemad kostjad olid õnnetuse põhjustamise ajal vastutusvõimelised ja täisealised inimesed. Neile pidi olema arusaadavad kõik riskid, mida selline äärmiselt vastutustundetu tegevus kaasa toob. 10.3 A. J.e tuginemine nõude aegumisele on vastuolus hea usu põhimõttega VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. VÕS § 6 lg 1 sätestab lepingupoolte kohustuse käituda teineteise suhtes heas usus, st muuhulgas kohustust teavitada teist poolt olulistest asjaoludest, olema aus ja lojaalne ning hoiduma teisele poolele kahju tekitamisest, käituma vastavalt õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangutega. A. J. hoidis teadlikult vastutusest eemale ning tema tabamiseks oli hageja sunnitud pöörduma advokaadi poole. Kostja ei reageerinud ühelegi hageja püüdele temaga kontakti saada. Lõpuks õnnestus hageja lepingulisel esindajal saada kontakti alles kuu hiljem kostja isaga. Kordagi enne 31.01.2022 vastuseid ei tuginenud kostjad aegumisele. Arvestades sõidukile põhjustatud ilmselgeid ja ulatuslikke kahjustusi, pidi aga kostja kohe aru saama, et tema süül kannatas hageja arvestatavas ulatuses kahju, mille peab hüvitama. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei ole kostjal õigustatud ootust tugineda 6-kuulisele aegumistähtajale. Kostja on teinud kõik endast oleneva, et hoiduda kõrvale vastutusest oma tegevuse eest. Õnnetuse järgselt ei teavitanud ta hagejat, vaid lahkus pärast politseilt vasta loa saamist sündmuskohalt ja jättis sõiduki sündmuskohale. Seejärel hoidis ta eemale kõikidest hageja püüetest temaga kontakti saada.
11.A. J. väidab, et hageja ei ole leppetrahvinõuet esitanud talle mõistliku aja jooksul ja seega on hageja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi kümme päeva pärast liiklusõnnetust.. Seega on hageja leppetrahvi nõudnud mõistliku aja jooksul ning kostja vastuväited on asjakohatud. Vastava arve saatis hageja kostja e-postile xxx, mille viimane märkis enda kontaktaadressiks hagejaga lepingu sõlmimisel. Kostja väited, mille järgi ta nimetatud e-postiaadressi ei kasutanud, on äärmiselt küünilised ja pahausksed eriti arvestades, et ta oli Citybee konto loonud ja vastava e-posti hagejale esitanud alles 04.08.2020 ehk 11 päeva enne liiklusõnnetust. Kostja väidab, et ta eeldas põhjendatult, et sõiduki osas kehtib kaskokindlustus ja sõiduki kahjustamise korral piirdub tema vastutus 500 euroga. Kostja viitab kasutustingimuste p-le 4.9 ja leiab ekslikult, et sellest tulenevalt piirdub igal juhul tema vastutus ainult omavastutuse summaga 500 eurot. Hagejal ei ole kohustust kindlustada sõidukid vabatahtliku kahjukindlustusega. CBS-i ja Luminor Lizingas UAB vahelise liisingulepingu p 7.5 järgi puudus kummalgi poolele kohustus kindlustada sõiduk kaskokindlustusega. Selliseid kokkuleppeid ei ole ka CBS-i ja hageja vahelises üürilepingus. Vastupidi, selle lepingu p 3.10 järgi piirdus CBS-i kohustus ainult kohustusliku liikluskindlustusega. Sõiduk oli kohustusliku liikluskindlustusega kaetud. Ka kasutustingimused ei kohusta hagejat mingil viisil tagama, et tema üüritud sõidukid oleksid kaetud kaskokindlustusega. Kasutustingimustes puudub kostja vastutuse piiramise kokkulepe. Kasutaja kohustub sõiduki hävimise või kahjustamise korral tasuma hagejale leppetrahvi ja hüvitama kõik kahjud ulatuses, milles need ületavad trahvisumma ja neid ei hüvita kindlustusselts. Punkti 4.9 kolmas lause sätestab veel eriti selgelt, et „kui Sõiduk saab kahjustada, hävineb või läheb liikluseeskirjade või muude teeliikluse ja liiklusohutusega seotud õigusaktide Kasutajapoolse rikkumise tagajärjel, on Kasutaja kohustatud hüvitama Äriühingule täielukult kõik kantud kahjud“. Seega on arusaamatu, kuidas sai kostjale tekkida mulje, et tema vastutus piirdub ainult 500 euroga olenemata sellest mis ulatuses ta hagejale. Lisaks laialt levinud üldise reegli järgi vabaneb kaskokindluse pakkuja kohustusest kahju hüvitada, kui õnnetuse aja sõidukit juhtival isikul puudub juhiluba. A. J.e hinnangul sõiduk ei hävinud ega muutunud kasutuskõlbmatuks. Selle kinnitamiseks esitas kostja valikuliselt sündmuskohalt tehtud foto, millelt ei nähtu tegelik kahju. Ilma sisuliste põhjendusteta väidab kostja , et remondikalkulatsioonis on toodud uute detailide hinnad, mis ei ole asjakohased. Sõidukile tegelikult põhjustatud kahju ulatus nähtub hagiavalduse lisana esitatud
fotodelt ja varuosade ja tööde kalkulatsioonist. Hagejal puudub ülevaade, kas Krooni Service OÜ hinnakalkulatsioon on koostatud uute või mõnevõrra kulunud varuosade pinnalt, kuid see ei oma käesoleval juhul tähtsust. Sõiduk hävis VÕS § 132 lg 3 teise lause tähenduses majanduslikus mõttes. Seadusandja samastab eseme füüsilise ja majanduslikus mõttes hävimise.
12.A. J.e hinnangul puudub kokkulepe, mille järgi peaks kostja tasuma leppetrahvist ja/või kahjuhüvitiselt viivist määrast 0,05%. Viivise määra sätestab kasutustingimuste p 8.15.. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi 25.08.2020 (vt lisa 6) ja kahju hüvitamist 21.10.2020.Vastavad nõuded muutusid sissenõutavaks 10 päeva möödudes. Kasutustingimuste p 8.15 lisab, et kõikide summade õigeaegse tasumata jätmise korral on hagejal õigus nõuda viivist määras 0,05% tasumata summalt päevas. Hageja ei nõua kostjalt enne hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutunud viivist, kuid tal on kasutustingimuste p 8.15 alusel õigus nõuda määras 0,05% päevas arvestatavat viivist alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni.
13.A. J.e hinnangul ei ole hagejal võimalik nõuda kohtueelsete kulude hüvitamist VÕS § 1132 järgi rohkem kui 50 eurot. Kuna kostja hoidus eemale vastutusest ja vältis hagejat, ei olnud tal muud võimalust kui pöörduda advokaadibüroo poole. Hageja kohtueelsed kulude ei ole sissenõudmiskulud VÕS § 1132 tähenduses, vaid eraldiseisev kostjate põhjustatud kahju. Kohtueelsete õigusabikulude näol on tegemist otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 tähenduses, mille nõudmise eeldused on samad, mis tavalise kahju hüvitamise nõude puhul. Käesoleval juhul tingis hageja kohtueelsed kulud kostja poolne vastutusest kõrvalehoidmine. Hageja üritas korduvalt saada kostjaga kontakti, kuid viimane ignoreeris teda.
15.R. R. ainukese sisulise vastuväite järgi ei ole hagejal võimalik esitada deliktilist nõuet, sest ta polnud sõiduki omanik. Muus osas viitas kostja üldsõnaliselt, et ühineb A. J.e vastuväidetega hagile. Samas ei ole A. J.e vastuväited R. R. vastu esitatud nõude puhul asjakohased – nt ei saa R. R. tugineda aegumisele VÕS § 338 alusel, sest TsÜS § 150 lg 1 järgi kohaldub deliktilisele kahju hüvitamise nõudele 3-aastane aegumistähtaeg, kuna hageja ja R. R. vahel puudub leping, ei nõua hageja temalt ka leppetrahvi (mida ta nõuab A. J.elt ), R. R. puhul nõuab hageja seadusjärgset viivist (mitte viivist määras 0,05% päevas) ning kohtueelsete õigusabikulude hüvitamisele ei saa R. R. vastu vaielda VÕS § 1132 alusel, mis kohaldub vaid lepingu sõlminud tarbija ja kaupmehe vahelises suhtes.
16.VÕS § 132 lg 3 alusel on hagejal õigus nõuda R. R.lt sõiduki hävitamise eest suuremat hüvitist kui A. J.elt. Arvestades, et sõiduki väärtus enne liiklusõnnetust oli 25 000 eurot ning hagejal õnnestus sõiduki vrakk enampakkumisel müüa hinnaga 11 095,7 eurot, on hagejal kui CBS-i õigusjärglasel VÕS § 132 lg 3 teise lause, lg 1 ja § 127 lg 5 alusel õigus R. R.lt nõuda kahju hüvitamist summas 13 904,3 eurot. R. R. vastutab ka pukseerimiskulude hüvitamise eest. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja § 132 alusel ka sõiduki vraki pukseerimiskulude hüvitamist summas 290 eurot, mis riigikohtu sõnul on sellistes olukordades hagejale hüvitatav kulu. Samuti vastutab R. R. hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise eest. Kostjad vastutava kokkulangevas osas kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kuigi erinevatel alustel, vastutavad mõlemad kostjad nii sõiduki hävitamise, pukseerimiskulude kui kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise eest. VÕS § 137 järgi on sellisel juhul kahju eest vastutavad isikud solidaarvõlgnikud, kellelt hagejal on õigus nõuda vastava kahju hüvitamist ühiselt või igaühelt või ühelt neist (VÕS § 65 lg 1). Arvestades, et sõiduki hävimise tõttu on hagejal õigus kostjatelt nõuda erinevas suuruses hüvitist,
saab ta nõuda kostjatelt võlgnevuse tasumist solidaarselt osas, milles see kummagi kostja puhul kokku langeb. Osas, milles nõuete suurused kokku ei lange või nõuete puhul, mida hageja saab nõuda ainult ühelt kostjalt, vastutab kumbki kostja iseseisvalt.
17.Hageja on seisukohal, et A. J.e aegumise vastuväite valguses tuleb hinnata VÕS § 338 lg 1 vastavust põhiseadusele. Kostja peamine sisuline vastuväide hageja nõudele põhineb VÕS § 338 lg-l 1 ja 2, mille järgi aeguvad üürileandja nõuded asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamiseks kuue kuu jooksul alates asja tagasisaamisest. PS § 25 sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele. Hageja hinnangul puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid üürileandja kahju hüvitamise nõuetele tavapärasest kuus korda lühema aegumistähtaja kohaldamist ja seega on VÕS § 338 lg-st 1 tulenev riive põhiseadusega vastuolus. Kui kohus leiab, et hagi lahendamisel tuleb kohaldada VÕS § 338 lg-t 1, tuleb esmalt hinnata selle põhiseaduspärasust. Kui kohus nõustub, et tegemist on põhiseadusega vastuolus oleva sättega, tuleb asja lahendavas otsuses tunnistada VÕS § 338 lg 1 vastuolu põhiseadusega, jätta säte kohaldamata ja seejärel otsus edastada Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks (PSJKS § 9 lg 1 ja § 4 lg 1). VÕS § 338 lühendatud aegumistähtaeg riivab peamiselt PS §-st 25 tulenevat hageja hüvitispõhiõigust, mille järgi on igaühel õigus saada talle tekitatud kahju hüvitatud. Lisaks on kuue kuu pikkusel aegumistähtajal puutumus PS §-st 32 tuleneva omandi põhiõigusega, mille järgi on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. PS § 32 riive seisneb selles, et kostja A. J.e tegevuse tagajärjel on hageja omandi väärtus vähenenud ning aegumise kohaldamise korral ei oleks hagejal võimalik kostjat selle eest vastutusele võtta. Teiseks seab VÕS § 338 üürilepingu alusel kahjunõuete esitajad ebavõrdsesse olukorda võrreldes teistel alustel kahju hüvitamise nõuete esitajatega, kelle nõuetele kohaldub reeglina kolme aasta pikkune aegumistähtaeg (nt TsÜS § 146 lg 1 ja § 150 lg 1). PS §-ga 11 järgi on põhiõiguse riive lubatud ja põhiseadusega kooskõlas, kui sellel on legitiimne eesmärk ning vaadeldav säte on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu. Riive on sobiv, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele, vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne sama efektiivse, kuid vähem riivava abinõuga ning abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust riive eesmärgi tähtsusega. Hageja hinnangul ei ole VÕS § 338 „vajalik“ PS § 11 tähenduses. Hageja hinnangul on taotletav eesmärk saavutatav vähemkoormava abinõuga. Nt oleks üürileandjale vähemkoormavaks ning hüvitispõhiõigust väiksemal määral riivavaks kui lühikese aegumistähtaja asemel sätestaks seadus lühema tähtaja, mille jooksul peab üürileandja teatama kostjale kavatsusest nõuda kahju hüvitamist, kui nõude aegumistähtaeg oleks pikem kui kuus kuud. Tegemist oleks aegumistähtajast eraldiseisva õigust lõpetava tähtajaga, mis on analoogne VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud ja leppetrahvinõuetele kohalduva õigust lõpetava tähtajaga. Hageja hinnangul täidaks selline õigust lõpetav tähtaeg kõik õiguskirjanduses nimetatud VÕS § 338 lg 1 eesmärgid – pärast õigust lõpetava tähtaja möödumist ilma nõude sissenõudmise kavatsuse esitamiseta ei oleks üürileandjal võimalik nõuet esitada ning see kiirendaks vaidluste lahendamist ja väldiks tõendamisraskusi VÕS § 338 lg-st 1 tulenev hüvitispõhiõiguse riive ei ole mõõdukas. Hageja hinnangul tingib VÕS § 338 lg-st 1 tulenev lühikene aegumistähtaeg ebamõistliku olukorra ka seetõttu, et eluliselt ei ole kuus kuud üürileandjale piisavaks ajaks, et esitada hagi. Seda eriti käesolevaga sarnastes olukordades, kus kahju tekitanud üürnik ignoreerib kõiki üürileandja katseid üürnikuga ühendust saada. Põhiseadusega vastuolu tõttu tuleb jätta VÕS § 338 lg 1 käesolevas asjas kohaldamata. Juhul, kui kohus leiab, et A. J.e vastuväite alusel tuleb käesolevas asjas tema vastu esitatud nõudele kohaldada VÕS § 338 lg-s 1 nimetatud aegumistähtaega, peab kohus hindama ka selle sätte
põhiseaduspärasust. Kuna tegemist on eelkõige PS §-ga 25 ja §-ga 11 vastuolus oleva sättega, tuleb see jätta käesolevas asjas kohaldamata. II
KOSTJATE VASTUVÄITED
KOSTJA A. J.E VASTUVÄITED
18.A. J. Citybee eesti OÜ hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja märgib, et poolte vahel sõlmitud sõiduki kasutamise leping on olemuselt üürileping VÕS § 271 tähenduses. VÕS § 334 peab üürnik üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Samasugune kohustus tuleneb kasutustingimuste punktist 5.7, mille rikkumist heidetakse ette kostjale . VÕS § 338 lg 1 kohaselt on üürileandja poolt üüritud asja halvendamise eest hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg kuus kuud. Sama paragrahvi 2 lõike järgi algab üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg asja tagasisaamisest. Kuigi hageja ei täpsusta, millal hageja sai üürile antud sõiduki tagasi, nähtub hagiavaldusest ja hagiavalduse lisadest, et pärast 15.08.2020 liiklusõnnetust ei olnud sõiduk kostja valduses ning 17.08.2020 andis hageja sõiduki ülevaatamiseks Krooni Service OÜ-le. Sellest tulenevalt on sõiduki kasutamise lepingust tulenev nõue kahjuhüvitise saamiseks üüritud vara kahjustamise eest VÕS § 338 lg 1 ja lg 2 järgi aegunud hiljemalt 17.02.2021. Kostja taotleb aegumise kohaldamist tulenevat TsÜS §-st 143.
19.TsÜS § 144 sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega on hageja leppetrahvi nõue aegunud samuti hiljemalt 17.02.2021. Kostja märgib, et leppetrahvi nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused. Citybee Eesti OÜ hagiavaldusest ei nähtu, et kostjale oleks esitatud enne hagi esitamist leppetrahvi nõuet, mille tasumist nõutakse hagiavalduses. Seega puuduvad leppetrahvi nõudeõiguse tekkimiseks formaalsed eeldused, milleks on vastava tahteavalduse kättetoimetamine ühelt lepingupoolelt (antud juhul Citybee Eesti OÜ) teisele lepingupoolele (kostjale). Kostja hinnangul puudub leppetrahvi nõudeõiguse materiaalsete aluste tuvastamiseks vajadus olukorras, kus formaalsete aluste puudumine on ilmne. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peab võlausaldaja leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatama. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja on esitanud leppetrahvinõuet summas 500 eurot esmakordselt alles 30.12.2021 hagiavalduses. Kostja seisukohalt ei saa ajavahemikku alates sõiduki kasutamise lepingu väidetavast rikkumisest teada saamisest (15.08.2020) kuni hagiavalduse esitamiseni (30.12.2021) lugeda mõistlikuks leppetrahvinõude realiseerimiseks. VÕS § 159 lg 2 sätestatud regulatsiooni eesmärk on käibekindluse ja õigusrahu tagamine, mis väljendub mh sunnis oma õigust mõistliku aja jooksul maksma panna. See tähendab, et õiguste kaitsmine võib jääda tagajärjetuks juhul, kui õigused realiseeritakse seaduses sätestatud tähtaega ületades. Ülalnimetatud põhjendustel leiab kostja, et hageja on kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi tuginedes hagiavalduses kirjeldatud rikkumisele.
20.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kostjale etteheidetava rikkumise tõttu kahju tekkimist hagejal. Hagiavalduses ei väida hageja, et ta oleks kahjustatud sõiduki omanik. Sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduki omanik Luminor Liising UAB (lahter C.2) ja vastutav kasutaja Citybee Solution UAB (lahter C.1), kes hageja esitatud dokumentide järgi müüs sõiduki 28.01.2022 Mobility Fleet Solutions UAB-le 11095,70 euro eest. Sõiduki väidetav väärtus enne avariid
ja sõiduki realiseerimise hind ei puuduta seega hagejat. Sel põhjusel ei toonud kostjale etteheidetav lepingu rikkumine kaasa hageja vara vähenemist, ehk kahju.
21.Võttes sõiduki kasutusele eeldas kostja, et sõiduki osas kehtib vabatahtlik kahjukindlustus (nö kaskokindlustus) ja sõiduki kahjustamise korral on tema vastutus piiratud omavastutuse summaga. Ka kasutustingimuste punkt 4.9 sätestab, et kui sõiduki kasutamise perioodi jooksul saab sõiduk kahjustada, kohustab sõiduki kasutaja maksma hagejale trahvi hinnakirjas märgitud summas (omavastutuse summa) ja hüvitama hagejale kahjud ulatuses, milles need ületavad trahvisumma ja kui neid hüvita sõiduki kindlustanud kindlustusselts. Hageja veebilehel avaldatud teabe (dtl 129) kohaselt juhul, kui autole tekitakse kahjustusi, on juht kahju eest vastutav kuni 500 eurot. Seega on pooled kokku leppinud sõiduki kahjustamise korral piiratud vastutuses summas 500 eurot, mis on hageja poolt sõlmitud kindlustuslepingutest tulenevalt kokkulepitud omavastutuse summa. Hageja väited kahjukindlustuslepingu puudumisest on põhjendamatud ja vastuolulised. Kui hageja ei oleks sõlminud kahjukindlustuslepinguid rendile antavate sõidukite kindlustamiseks, siis ei oleks hageja saanud kokku leppida kasutustingimuste punktis 4.9 sätestatud tingimustes. Asjakohatu on hageja väide, et tal ei ole kohustust sõlmida kaskokindlustuse lepinguid. Kasutustingimuste punktis 4.9 kohustuste täitmiseks piisab hagejal tagada kaskokindlustuse olemasolu, mitte sõlmida lepinguid ise. Asjaoludest tulenevalt on kostjale antud sõiduki omanikuks Luminor Liising UAB (liisinguandja) ja vastutavaks kasutajaks Citybee Solution UAB (liisinguvõtja). Teadaolevalt ei sõlmi liisinguandjad liisingulepinguid ilma liisinguvõtja kohustuseta sõlmida liisingule antavate esemete suhtes kaskokindlustuse lepinguid. Kostja esitab näidiseks Luminor Liising AS veebilehel avaldatud „Kasutusrendi tingimused juriidilistele isikutele“, mille punktis 5.1 on sätesatud liisinguvõtjate kohustus sõlmida kindlustusvõtjana Vara vabatahtliku kindlustuse leping ja selle lepingu kohustuslikud tingimused. Arusaamatud on hageja väited, et kaskokindlustuse olemasolul ei oleks hagejal võimalik saada kahjuhüvitist, sest õnnetuse põhjustas juhtimisõiguseta kostja. Nimetatud asjaolu ei vabasta seaduse kohaselt kaskokindlustuse puhul kindlustusandjat varale tekitatud kahju hüvitamisest. Nimetatud tingimuste kokkuleppimine kindlustuslepingus oleks selgelt ebamõistlik, sest sõidukite rendile andmisega tegeleval hagejal ei ole objektiivselt võimalik tagada, et rendile antud sõidukeid kasutavad ainult juhtimisõigusega isikud. Sellise tingimusega kaskokindlustuse sõlmimise korral vabaneks kindlustusandja enamikel juhtudel hüvitamise kohustusest. R. R.le heidetakse üksnes juhtimisõiguseta sõiduki juhtimist. Selgelt ebamõistlik on eeldada, et kindlustusandjal lasuks kohustus hüvitada kahju juhul, kui sõiduki kahjustusi tekitas kostja näiteks vandalismi akti käigus, kuid mingi liiklusreegli rikkumise tagajärjel aga mitte.
22.Õnnetusjuhtumi asjaoludest tulenevalt ei ole kahju saanud sõiduk hävinud või kasutuskõlbmatuks muutunud. Seega ei ole põhjendatud nõuda kahjuna sõiduki turuväärtuse hüvitamist. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kostja esitab kohtule sõiduki pildi sündmuskohalt, kust nähtub, et sõiduki kahjustused ei olnud nii suured nagu hageja püüab hagiavalduses väita ja ei tinginud sõiduki utiliseerimist. Hageja esitatud Krooni Service OÜ sõiduki taastamisremondi kalkulatsioon ei ole asjakohane, sest selles on toodud uute detailide hinnad. Kui sõiduki taastamisremondi tegemisel kasutada sõidukiga samal tasemel amortiseerinud varuosasid, siis sõiduki taastamine oleks hageja poolt nõutud kahjust oluliselt madalam.
23.Kostja leiab, et viivisenõue on põhjendamata. Kuna hageja “põhinõue” on alusetu, siis on täies ulatuses alusetu ka viivise nõue. Kostja on seisukohal, et viivise määr 0,05 % on põhjendamatu, sest puudub kokkuleppe, mille kohaselt peaks kostja tasuma leppetrahvist ja/või kahjuhüvitisest viivist määras 0,05 %.
Kostja leiab, et hageja kohtuvälise õiguskulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Põhjendamatud on hageja väited õiguskulude hüvitamise kohustuse solidaarsusest. Kostjad on erinevad õigussubjektid, mistõttu ei ole kostjate käsitamine „ühe grupina“ põhjendatud. Ühelt kostjalt väidetava nõude sissenõudmisega seotud kulud ei puuduta teist kostjat ja vastupidi. Hageja näol on tegemist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuga ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Seega poolte vahelisest lepingust tuleneva võla sissenõudmisele suunatud kulude hüvitamist reguleerib erisättena VÕS § 1132, mille eesmärk on piirata tarbija kohustust hüvitada majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule võla sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Õigusabi kulude hüvitamise nõue ei ole samuti sisuliselt põhjendatud. Kohtuvälisel suhtlemisel ei saa õigusabi kasutajal olla põhjendatud ootust, et tema õigusabi kulud temale hüvitatakse. Käesoleval juhul oleks igati mõistlik enne õigusabi osutaja poole pöördumist proovida pöörduda vahetult kostja poole, vähemalt selgitamaks, kas kostja üleüldse hageja pretensiooni vaidlustab. Hagiavaldusest nähtub, et hageja edastas kostjale kirjad elektrooniliselt e-postile xxx, kuid ei nähtu, et kostja oleks kirjade kättesaamist kinnitanud. Kostja teatab, et ei kasuta e-posti aadressi xxx, mistõttu ei ole hageja kirjad temani jõudnud. Kostja märgib, et päringute tegemisel tegutseb advokaat esindatava nimel, mistõttu ei ole advokaadil rohkem õigusi kui esindataval. Seega pelgalt politsei käest andmete saamiseks puudus vajadust osta kallist advokaaditeenust. Kostja suhtes võla sissenõudmise toimingute tegemiseks puudus hagejal vajadus tuvastada „liiklusõnnetuse põhjustanud isikut“, sest kostjaga olid hagejal sõlmitud leping, kust nähtuksid kõik A. J.e isiku tuvastamist võimaldavad andmed. 10.11.2021 kirja edastamise eest on hageja õigustatud nõudma maksimaalselt 25 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi. Samas tuleb arvestada, et 10.11.2021 kirja koostamise ajaks on hageja nõude juba aegunud. Alternatiivselt tuleb kompromissi läbirääkimiste tõttu hagejal tekkinud õigusabi kulusid tasaarvestada kostjatel tekkinud õigusabi kuludega. Kostja leiab samuti, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud advokaadi tunnitasu sumas 170 eurot on põhjendamatu.
KOSTJA R. R. VASTUVÄITED
24.R. R. leiab, et tegemist on õiguslikult perspektiivitu hagiga, sest hagi alusena esitatud asjaolud välistavad haginõude rahuldamise. Hagiavalduses ei väida hageja, et ta oleks kahjustatud sõiduki omanik. Sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on Sõiduki omanik Luminor Liising UAB (lahter C.2) ja vastutav kasutaja Citybee Solution UAB (lahter C.1), kes hageja esitatud dokumentide järgi müüs Sõiduki 28.01.2022 Mobility Fleet Solutions UAB-le 11095,70 euro eest. Sel põhjusel ei toonud 15.08.2020 liiklusõnnetus kaasa hageja vara vähenemist, ehk kahju. Kostja leiab, et asja kahjustamisest deliktilise kahju hüvitamise nõue kuulub asja omanikule, kelleks käesoleval juhtumil hageja ei ole. Puudub õigusnorm, mis võimaldaks hageja poolt esitatud faktiliste asjaolude alusel nõuda tal deliktilise kahju hüvitamist kostjalt. Seega hagi alusena toodud väidetele tuginedes puudub võimalus haginõuete rahuldamiseks ka siis, kui eeldada hageja esitatud faktiväidete õigsust. Kuna hagi alusena esitatud asjaolud välistavad haginõude rahuldamise, siis on olemas alus hagi läbi vaatamata jätmiseks vastavalt TsMS § 423 lg 2 punktile 1.
25.R. R. ühineb täies ulatuses A. J.e vastuväidetega hagiavaldusele, ning ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata.
Täiendavalt märgib R R., et hagejal on lepingust tulenevad nõuded A. J.e vastu, kes vastutab ka R.. R. tegevuse eest VÕS § 288 lg 5 alusel. VÕS § 1044 lg 2 tulenevalt on välistatud deliktiõiguslikud kahjuhüvitisnõuded juhul, kui kahju hüvitamist saab rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgist tulenevalt nõuda lepinguõiguse alusel. R. R. leiab, et kui äriühingust hagejale kuulub lepingust tulenev hüvitisnõue A. J.e vastu, tuleb lepingust tuleneva nõude väärtust kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse võtta selleks, et välistada seda, et kahjustatud isik saaks kahju tekitamisest kasu (VÕS § 127 lg 5). KOSTJATE 30.01.2023 ESITATUD VASTUVÄITED
26.Kostjad leiavad, et hageja käsitlus VÕS § 338 kohaldamata jätmiseks on õiguslikult väär. Hageja leiab, et käesolevas asjas kuuekuuline aegumistähtaeg ei kohaldu ja et kõne alla justkui peaks tulema TsÜS § 146 lg 4 nimetatud 10-aastase aegumistähtaja kohaldamine. Kostjad ei saa hageja sellise õigusliku käsitlusega soostuda. Kostjate arvates puudub menetluses mis tahes õiguslik vaidlus asjaolu üle, et pooltevahelist õigussuhet tuleb kõiksugu kahtlusteta käsitleda üürilepingulise suhtena VÕS § 271 tähenduses. Kostjad rõhutavad, et VÕS § 338 sätestab erisused üürilepingust tulenevate nõuete aegumistähtaegade osas. Nii tuleneb VÕS § 338 lg 1 sätestatust, et üürileandja poolt üüritud asja halvendamise eest hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Seega on tegemist lühendatud lepingulise aegumistähtajaga TsÜS § 146 lg 1 võrreldes. VÕS § 338 lg 2 esimese lause järgi algab üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg asja tagasisaamisest. Kostjad leiavad, et käesolevas vaidluses ei saa kohaldada TsÜS § 146 lg-st 4 tulenevat kümneaastast aegumistähtaega. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on sama paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Riigikohus on piiranud sätte rakendusala, nõudes selle kohaldamiseks lisaks võlgniku tahtlusele tema tahet teist poolt heade kommete vastaselt kahjustada (vt Riigikohtu 16. septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p11). VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega kohaldub TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg mitte ainult nõuetele, mis tulenevad ühe lepingupoole tahtlikust tegevusest eesmärgiga tekitada teisele poolele kahju, vaid kohustuse rikkumine võib olla tahtlik ka siis, kui soovitakse muud õigusvastast tagajärge. Selline tegu võib olla kas aktiivne või passiivne. TsÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustust tahtlikult rikutud juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11). Kostjate tegevust ning tegevusetust kogumis ei saa lugeda tahtlikuks õigusvastase tagajärje soovimiseks. Hagejale tekkis kahju sellest, et R. R. põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai sõiduk kahjustada. Selleks, et kohalduks TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg, pidi kostja(te)l olema tahe hagejat kahjustada, mis tähendaks juba algselt eesmärgipärast käitumist ehk soovi põhjustada liiklusõnnetus, kahjustada hageja vara ning lahkuda sündmuskohalt. Tahtlikkust ei saa eeldada, seda peab tõendama hageja. Ainuüksi kohustuste tahtlik täitmata jätmine ilma õigusvastase tagajärje soovimiseta ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Kostjad leiavad, et väär on hageja seisukoht A. J.e aegumise vastuväite vastuolu kohta hea usu põhimõttega, mille tõttu tuleks justkui VÕS § 338 lg 1 jätta kohaldamata. Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises (vt Riigikohtu 17. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15, p 11). Kostja A. J.e vastuolulist käitumist siinse menetluse materjalidest ei nähtu.
Kostjad ei nõustu hagejaga, et käesolevas vaidluses tuleks kõrvale kalduda VÕS §-s 338 sätestatud lühendatud aegumistähtajast, kuna menetluses on kahtlusteta kindlaks tehtud, et hageja sai sõiduki tagasi hiljemalt 17.08.2020 ning kostjate hinnangul sai hageja ka kohe aru, et tagastatud asi oli kahjustatud, millest tulenevalt oli tal kuuekuulise aegumistähtaja jooksul võimalus esitada kahju hüvitamise nõue.
27.Kuna põhinõue on aegunud, siis on aegunud ka sellega seotud viivise ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitise nõuded. TsÜS § 144 järgi aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Hageja nõuab A. J.elt saamata jäänud tulu summas 1759,56 eurot. Eelmainitud suuruses saamata jäänud tulu tõendamiseks esitas hageja Exceli formaadis tabeli. Kostjad leiavad, et saamata jäänud tulu suuruse tõendamine sellisel kujul ehk suvaliselt koostatud tabeli põhjal, millest ei ole võimalik aru saada, kes on selle koostanud, kust pärinevad tabelisse sisestatud andmed, kas need andmed on õiged ehk kontrollitavad ja mis autodega on üldse tegemist, on vastuolus TsMS § 230 lg 1 sätestatud põhimõttega. Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole saamata jäänud tulu suurust tõendanud. III
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
28.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
30.Hageja nõuab kostjatelt sõiduauto BMW X1 hävitamisega seotud kahju hüvitamist; kohtueelsete õigusabikuude hüvitamist viivist TsMS § 367 alusel A. J.e vastu esitab hageja lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude ja R. R.lt nõuab hageja kahju hüvitamist õigusvastase kahju tekitamise sätete alusel (lepinguvälisest võlasuhtest tulenevalt) Sõiduki hävitamisest tuleneva kahju 11 618, 33 euro ja kohtueelsete õigusabikulude 1496 euro nõuded esitab hageja kostjate vastu solidaarselt.
31.Pooled ei vaidle selle üle, et - A. J. sõlmis Citybee Eesti OÜ-ga Citybee platvormi kaudu sõiduki kasutamise raamlepingu, broneeris 14.08.2020 sõiduki BMW X1 reg märk XXX; - 15.08.2020 kella 01:19 paiku põhjustati sõidukiga liiklusõnnetus Suure-Jaanis (sõiduk sõitis suurel kiireusel vastu xxx tänaval asuva maja seina (tl 29-31); - õnnetuse põhjustas juhtimisõiguseta R. R. (tl 33) ning A. J. oli õnnetuse toimumise ajal sõidukis (A. J. andis enda konto alt võetud sõiduki üle juhtimisõiguseta R. R.le);
Tsiviilasja materjalide kohaselt kahjukäsitlusettevõte Roheline Laine eksperdi arvamuse kohaselt oli sõiduki õnnetuse eelne väärtus 25 000 eurot ning vraki väärtus 7000-9000 eurot (tl 34-36); Krooni Service OÜ koostatud hinnapakkumise /kalkulatsiooni kohaselt oleks taastamiseks vajaminevate varuosade kulu 20 026, 12 eurot, taastamise kulu kokku 22 650, 28 eurot (tl 37-42). Hageja müüs 28.01.2021 avariiliste sõidukite oksjonil vraki 11 095, 70 euro eest (tl 45) Hageja tasus Citybee Solutions UAB (CBS-le, hageja emaettevõttele) emaettevõttega sõlmitud üürilepingu p 3.13 ja üleandmisakti järgi 11 328, 33 eurot (tl 122-123 , CBS kinnitus tl 124, tõlge tl 179) CBS loovutas nõuded hagejale (tl 124, 179) Hageja tasus Tiigriabi OÜ -le sõiduki teisaldamise eest 290 eurot (puksiiri arve tl 125) Hageja esitas A. J.ele kahju hüvitamise nõude 21.10.2020 (tl 43) , 09.07.2021 arve kahju hüvitamiseks (tl 46) Hageja esindaja saatis kostjatele nõudekirja 24.09.2021 (tl 47-50); Kostjate 03.11.2021.a vastus 11.10.2021 nõudekirjale .(tl 51-52), kostjate esindaja vastus 16.11.2021.a (tl 53; klient nõuet ei tunnista) Hageja on kandnud kohtueelset õigusabikulu 1496 eurot (tl 55). Hageja esitas 25.08.2020 J.ele esitatud leppetrahvi nõue (tl 126)
32.Maakohus leiab, et hageja ja kostja A. J.e vahelise suhte saab kvalifitseerida üürilepingulise suhtena VÕS § 271 järgi. Pooled ei vaidlusta, et A. Jalaks üüris hagejalt sõiduki BMW X1 numbrimärgiga XXX, millega põhjustati 15.08.2020.a. liiklusõnnetus.
33.A. J. leiab, et hageja nõue on aegunud vastavalt VÕS § 338 sätestatule. 33.1 Vastavalt VÕS § 338 lg 1 on ürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg kuus kuud. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest. Kostja märgib, et pärast 15.08.2020 liiklusõnnetust ei olnud sõiduk kostja valduses ning 17.08.2020 andis hageja sõiduki ülevaatamiseks Krooni Service OÜ-le, seega sõiduki kasutamise lepingust tulenev hüvitisnõue aegus VÕS § 338 lg 1 ja 2 järgi hiljemalt 17.02.2021.a. 33.2 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 on sätestatud, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS §-le 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Sama paragrahvi 4. lõike järgi on §-s 146 lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. VÕS § 338 sätestab erisused üürilepingust tulenevate nõuete aegumistähtaegade osas 33.3 VÕS § 132 lg 1 tulenevalt tuleb hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
Sama paragrahvi 3. lõike 2. lause sätestab, et kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas (st majanduslik hävimine), tuleb maksta hüvitist vastavalt § 132 lõikele 1. Kohus nõustub hageja seisukohaga selles, et VÕS § -st 338 tulenev lühendatud kuuekuuline aegumistähtaeg kohaldub üürieseme kahjustamise, mitte hävimise korral. VÕS § 338 lg 1 sätestab kuuekuulise aegumistähtaja üürileandja hüvitise nõuetele, mis tulenevad üüritud asja muutmisest või halvendamisest. - asja muutmisest tulenevad nõuded viitavad VÕS § 285 lg-st 1 tulenevale üürniku kohustusele üürileandjaga kirjalikult kooskõlastada kõik asjale tehtavad muudatused ning selle kohustuse rikkumisele hüvitada üürileandjale kõik kahjud. - asja halvendamisest tulenevad nõuded viitavad VÕS § 334 lg-st 1 tulenevale üürniku kohustusele tagastada üüritud asi samas seisundis, mille ta selle üürileandjalt sai. § 334 lõige 2 teeb selgelt vahet, et üürnik võib vastutada asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise eest. Kohus nõustub, et kuuekuuline aegumistähtaeg kohaldub VÕS § 334 lg-s 2 nimetatud asja kahjustamisest tulenevatele nõuetele, kuid mitte olukordades, kus üürnik vastutab asja hävimise või kaotsimineku eest. VÕS § 338 aegumistähtaja eesmärgiks ei ole üürileandja nõuete piiramine olukorras, kus üürnik on üüritud asja hävitanud ja selle edaspidine kasutamine võimatu. Kostja A. J. vastutab sõiduki hävimise eest VÕS § 132 lg 3 teise lause tähenduses, mitte selle kahjustamise eest. Kuna VÕS § 338 lg-s 1 sätestatud kuuekuuline aegumistähtaeg ei kohaldu olukordades, kus üüriese on üürniku tõttu hävinud, aegub hageja vastav nõue TsÜS § 146 lg 1 järgi üldkorras ehk kolme aasta möödudes. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega (TsÜS § 147 lg 1) ja nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hagiavaldus on kohtule esitatud 30.12.2021.a, millest tulenevalt ei ole hageja esitatud nõue A. J.e vastu aegunud. 33.4 Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et A. J. rikkus poolte vahel sõlmitud lepingut tahtlikult, mistõttu aeguvad hageja nõuded A. J.e vastu 10 aasta möödumisel (TsÜS § 146 lg 4). Riigikohus on nõudnud sätte kohaldamiseks lisaks võlgniku tahtlusele tema tahet teist poolt heade kommete vastaselt kahjustada (vt Riigikohtu 16.09.2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09 p 11). TsÜS § 146 lg 4 sätestatud aegumistähtaeg kohaldub mitte ainult neile nõuetele, mis tulenvad ühe lepingupoole tahtlikust tegevusest eesmärgiga tekitada teisele poolele kahju, vaid kohustuse rikkumine võib olla tahtlik ka siis kui soovitakse muud õigusvastast tagajärge (VÕS § 104 lg 5) Viidatud lahendis leidis Riigikohus, et TsÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustust rikutud tahtlikult kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks. Hageja heidab kostjale ette - kasutustingimuste p 5.4 rikkumist, mille järgi oli ta kohustatud tagastama hagejale renditud sõiduk samaväärsena, kui ta selle sa; - kasutustingimuste p 7.4.1 rikkumist, mille järgi oli ta kohustatud tagama, et sõidukit kasutatakse kooskõlas liikluseeskirjade ja muude õigusaktidega. R. R. juhtis sõidukit hooletult, ületas oluliselt kiirust ja põhjustas seetõttu liiklusõnnetuse ehk kostja ei täitnud p-st 7.4.1 tulenevat kohustust tagada, et sõidukit sellisena ei kasutataks. - kasutustingimuste p 4.6 rikkumist, mis keelab anda sõiduk üle kolmandatele isikutele. Lisaks on VÕS § 288 lg 5 järgi kogu R. R. tegevus sõiduki kasutamisel ja liiklusõnnetuse põhjustamisel kostja ja hageja vahel sõlmitud üürilepingu tähenduses ülekantav A. J.ele. Seega vastutab A. J. ka kasutustingimuste p-de 4.3 ja 5.3 rikkumise eest, mille järgi tuleb sõidukit kasutada vastutustundlikult, ettevaatlikult ja hoolikalt, p-i 4.4 rikkumise eest, mille järgi on sõiduki
kasutamine lubatud ainult kooskõlas liikluseeskirjade, muude õigusnormide ja tavapärasete nõuetega. Nimetatud kohustuste rikkumise tõttu toimus sõiduki hävitanud liiklusõnnetus. Samas ei anna eeltoodu kohtu hinnangul alust lugeda kostja A. J.e tegevust tahtlikuks õigusvastase tagajärje soovimiseks. Ka asjaolu, et A. J. andis enda üüritud sõiduki juhtimisõiguseta R. R.le, ei kinnita kohtu hinnangul A. J.e soovi tahtlikult hagejale kahju tekitada. Menetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millistel asjaoludel (mis põhjusel) oli roolis R. R., mitte juhtimisõigust omav A. J. (kohtuistungil väitis kostja, et tervislikel põhjustel, samas on vastav väide paljasõnaline ja tõendamata). 33.5 Hageja esitas lisaks aegumise kohaldamise vastuväitele ka vastuväite, mille kohaselt on VÕS § 338 lg 1 põhiseadusega (PS) § 25 ja § 11 vastuolus ja tuleb seetõttu jätta kohaldamata. Kuivõrd kohus on seisukohal, et A. J.e vastu esitatud nõudele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude kolmeaastane aegumistähtaeg, puudub vajadus hinnata VÕS § 338 lg 1 põhiseaduspärasust. 33.6 Kostja on esitanud aegumise vastuväite hageja esitatud hüvitise nõudele 11 618,33 (hageja poolt emaettevõttele CBS tasutud 11 328,33 eurot (sealhulgas leppetrahv 890 eurot, leppetrahvi ületav kahjuhüvitis ja sõiduki teisaldamise kulu 290 eurot). Ei ole esitanud aegumise vastuväidet tema vastu esitatud saamata jäänud tulu nõudele 1759,56 eurot ja hageja kohtueelsetele õigusabikuludele 1496 eurot. Kuivõrd kohus saab TsÜS § § 143 kohaselt aegumist arvesse võtta ainult kohustatud isiku taotlusel, siis saamata jäänud tulu ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude osas kohus nõude aegumist ei kontrolli, küll aga märgib, et nimetatud nõuete näol ei ole tegemist üürieseme kahjustamisest tulenevate nõuetega, mistõttu ei oleks viide VÕS § 338 lg-le 1 ka asjakohane.
34.Hageja nõuab kostja A. J.elt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja kastutustingimiste p 4.9 alusel. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Tulenevalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kasutustingimuste p 4.9 kohaselt on kostja kohustatud hüvitama hagejale kõik sõiduki hävinemisest tulenevad kahjud, mis ületavad leppetrahvi summat kui kahju ei hüvita kindlustusandja. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15; 3-2-1-130-15 p 11): • võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kasutustingimuste p 5.7 kohaselt oli A. J. kohustatud sõiduki tagastama seisukorras, mis ei oleks halvem sõiduki saamise seisukorrast.
Asja materjalidega on tõendatud, et kostja rikkus nimetatud kohustust. Sõidukiga tehti liiklusavarii (tl 29-31, 33) Sõiduki väärtus oli sõitu alustades 25 000 eurot (juhtumieelne hinnanguline turuväärtus, tl 35), pärast põhjustatud liiklusõnnetust 11 095, 70 eurot (müügihind, tl 45). Sõiduki väärtus vähenes kostja kasutamise ajal 13 904,30 eurot Tulenevalt lepingu p 5.7 sõnastusest oli sätte eesmärk ära hoida sõiduki väärtuse vähenemine ehk kahju ärahoidmine, mis kostja(te) tegevuse tagajärjel hagejale tekkis Kohus on seisukohal, et mõistlikule inimesele pidi olema arusaadav / ettenähtav, et sõiduki kahjustamise või hävimisega tekitab kostja hagejale kahju. Kui A. J. oleks sõiduki tagastanud seisundis, mille ta sai, ehk kui poleks p 5.7 rikkunud, ei oleks hagejale kahju tekkinud J. rikkus lepingu p 7.4.1 tulenevat kohustust tagada, et sõidukit kasutatakse kooskõlas seadusega (kostja R. R. juhtis sõidukit hooletult, ületas mitmekordselt lubatud sõidukiirust. Kostja R. R. tegvus on tulenevalt VÕS § 288 lg 5 järgi sõiduki kasutamisel ja kahju tekitamisel (liiklusõnnetuse põhjustamisel) ülekantav A. J.ele. A. J. rikkus kasutustingimuste p 4.6, mis keelab anda sõiduki kolmandatele isikutele (andis sõiduki üle juhtimisõiguseta R. R.le) Kahju hüvitamise eeldused on A. J.e suhtes kohtu hinnangul täidetud.
35.Hageja täpsustatud nõude kohaselt on A. J.ele etteheidetavaks kahjuks hüvitis, mida hageja pidi emaettevõttele CBS-ile sõiduki hävimise eest tasuma (122-124, tõlge tl 179), sõiduki pukseerimise kulu (tl 125) ja saamata jäänud tulu. 35.1 Hageja esitas kostjale 25.08.2020 leppetrahvi nõude 860 eurot (tl 126) Hageja selgitas, et nimetatud arvel on hageja ekslikult esitanud leppetrahvinõude ka teisele isikule sõiduki üleandmise eest 2000 eurot, kuid kasutustingimuste p 5.2 järgi on selle nõue võimalik vaid juhul kui sõiduk anti üle joobes juhile. Käesolevas menetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et sõidukit juhtinud R. R. oleks olnu d õnnetuse toimumise hetkel joobes. Hageja nõuab leppetrahvi hinnakirja järgi (tl 59) summas 860 eurot kasutustingimuste p 4.9 ja leppetrahvi ületavas osas kahju hüvitamist. Kostja leiab, et leppetrahvi nõudmiseks temalt on täitmata formaalsed eeldused (vastava tahteavalduse kättetoimetamine ühelt lepingupoolelt (antud juhul Citybee Eesti OÜ) teisele lepingupoolele). Citybee Eesti OÜ hagiavaldusest ei nähtu, et kostjale oleks esitatud enne hagi esitamist leppetrahvi nõuet, mille tasumist nõutakse hagiavalduses. Kostja hinnangul puudub leppetrahvi nõudeõiguse materiaalsete aluste tuvastamiseks vajadus olukorras, kus formaalsete aluste puudumine on ilmne. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peab võlausaldaja leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatama. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja on esitanud leppetrahvinõuet summas 500 eurot esmakordselt alles 30.12.2021 hagiavalduses. Kostja seisukohalt ei saa ajavahemikku alates sõiduki kasutamise lepingu väidetavast rikkumisest teada saamisest (15.08.2020) kuni hagiavalduse esitamiseni (30.12.2021) lugeda mõistlikuks leppetrahvinõude realiseerimiseks. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: - poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); - võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); - võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § 103 ja 160); - võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).
Kohtu hinnangul on poolte vahel kehtiv leppetrahvikokkulepe (lepingu punkt 4.9, tl 18). Kohus leiab, et kostjat ei ole ebamõistlikult kahjustav või koormav kohustus, mille rikkumine toob kaasa 860 euro suuruse leppetrahvinõude, kui üürnik ei kasuta sõidukit hoolikalt ega ettevaatlikult ning ei järgi liikluseeskirju, muid õigusakte ja tavapäraseid sõidukite käitamise nõudeid. Samuti ei ole üürnikku ebamõistlikult kahjustav kokkulepe, mille kohaselt ta peab tasuma 860 euro suurust leppetrahvi sõiduki hävimise korral. Kostja on lepingulist kohustust rikkunud. Hageja süsteemi väljavõte (tl 32) tõendab, et kostja R. R. rikkus hageja sõidukit kasutades asulaalal kehtestatud piirkiirust oluliselt. VÕS § 288 lg 5 kohaselt kui üürnik annab kasutuse üle allkasutajale, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Kohtu hinnangul kostja vastutab rikkumise eest ning kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja esitas leppetrahvi nõude esmakordselt hagiavalduses. Hageja on tõendanud, et nõudis leppetrahvi 25.08.2020 (tl 126) so 10 päeva pärast liiklusõnnetuse toimumist seega mõistlikul pidada mõistlikuks leppetrahvinõuetest teatamise ajaks VÕS § 159 lg 2 mõttes. 35.2 Kostja ei pea usutavaks hageja väiteid, et sõidukil puudus kaskokindlustus. Kostja eeldas, et sõiduki osas kehtib kahjukindlustus (nö kaskokindlustus) ja sõiduki kahjustamise korral on tema vastutus piiratud omavastutuse summaga. Ka kasutustingimuste punkt 4.9 sätestab, et kui sõiduki kasutamise perioodi jooksul saab sõiduk kahjustada, kohustab sõiduki kasutaja maksma hagejale trahvi hinnakirjas märgitud summas (omavastutuse summa) ja hüvitama hagejale kahjud ulatuses, milles need ületavad trahvisumma ja kui neid hüvita sõiduki kindlustanud kindlustusselts. Kostja leiab, et hageja veebilehel avaldatud teabe kohaselt (dtl 129) juhul, kui autole tekitakse kahjustusi on juht kahju eest vastutav kuni 500 eurot (kindlustuslepingutest tulenevalt kokkulepitud omavastutuse summa). Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. CBS-i ja Luminor Lizingas UAB vahelise liisingulepingu p 7.5 järgi puudus kummalgi poolel kohustus kindlustada sõiduk kaskokindlustusega (tl 114 pöördel). Selliseid kokkuleppeid ei ole ka CBS-i ja hageja vahelises üürilepingus. Üürilepingu p 3.10 järgi piirdus CBS-i kohustus ainult kohustusliku liikluskindlustusega (tl 172). Sõiduk oli kohustusliku liikluskindlustusega kaetud. Ka kasutustingimused (tl 15-28) ei kohusta hagejat mingil viisil tagama, et tema üüritud sõidukid oleksid kaetud kaskokindlustusega. Kasutustingimustes puudub kostja vastutuse piiramise kokkulepe. Punkti 4.9 kolmas lause sätestab, et „kui Sõiduk saab kahjustada, hävineb või läheb liikluseeskirjade või muude teeliikluse ja liiklusohutusega seotud õigusaktide Kasutajapoolse rikkumise tagajärjel, on Kasutaja kohustatud hüvitama Äriühingule täielukult kõik kantud kahjud“ (tl 18). Seega on ekslik kostja arusaam nagu piirduks sõiduki hävimise puhul tema vastutus vaid 500 euroga. 35.3 Seega on kohtu hinnangul hageja nõue hüvitise saamiseks VÕS § 127 lg 1 alusel summas 11 328, 33 eurot ehk summas mille hageja hüvitas CBS-ile põhjendatud. Kostja rikkus üürilepingut ja on vastutav rikkumise eest s.t andis sõiduki allkasutusse juhtimisõiguseta R. R.le, kes põhjustas vastutustundetu sõitmise tagajärjel liiklusõnnetuse. Lisaks eeltoosule lahkusid kostja sündmuspaigalt, jättes hageja ja politsei sündmusest teavitamata. Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmise ajal ettenähtav – kostja pidi ette nägema, et kui põhjustab hagejalt üüritud sõidukiga liiklusõnnetuse, siis tekib hagejale varaline kahju. Kostja rikkumise (sõiduki andmine juhtimisõiguseta isikule, hooletu juhtimise, sündmuskohalt lahkumise, politsei/hageja liiklusõnnetusest teavitamata jätmise, sõiduki hagejale tagastamata jätmise) ja
hagejal tekkinud kahju vahel (hävinud sõiduk) on põhjuslik seos. Seega on hagejal tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele. 35.4 Kohtu hinnangul on põhjendatud ka sõiduki teisaldamise kulude nõue VÕS § 115 lg 1 ja kasutustingimiste p 4.9 alusel summas 290 eurot (tl 125). Kostjate süül muutus sõiduk kasutuskõlbmatuks ning vajas sündmuskohalt äravedu. Kostjad jätsid sõiduki sündmuskohale ja lahkusid hagejat teavitamata rikkudes sellega kasutustingimiste p 5.5. 35.6 Hageja nõuab A. J.elt VÕS § 128 lg 4 alusel saama jäänud tulu, mida ta oleks hävitatud sõidukiga teeninud. Tulenevalt VÕS § 128 lg 4 on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Nõude tõendamiseks on hageja esitanud tabeli, mille kohaselt väidetavalt perioodil 15.08.2020 kuni 28.01.2021 (ehk ajani mil sõiduki vrakk edasi müüdi) teenis keskmiselt iga hageja käsutuses olnud BMW X1 kasumit kokku 1759,56 eurot (tl 127). Hageja leiab, et selle summa oleks hageja teeninud ka kostjate poolt hävitatud sõiduki arvelt. Hageja palub 1759,56 eurot kostjalt VÕS § 128 lg 4 alusel välja mõista. Kohus eeltooduga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei nähtu hageja esitatud Exceli tabelist (tl 127) ei tabeli koostajat, andmete allikaid, milliste sõidukite kohta, millises piirkonnas, on andmed esitatud, mil viisil need on kontrollitavad. Kohtu hinnangul ei tõenda esitatu hageja väidetud saamata jäänud võimalikku tulu ning jätab selles osas nõude rahuldamata.
36.Hageja nõuab kostjalt R. R.lt kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. 36.1 Vastavalt VÕS § 1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1). 36.2 Riigikohus on asjas nr 2-16-3600 tehtud otsuse p-s 12.3 selgitanud, et liisinguvõtjat (Citybee Solutions UAB-d) tuleb VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses käsitleda omanikuga samasugust nõudeõigust omava isikuna. Seega tekkis CBS-le omandi kahjustamisest tulenev nõue R. R. vastu, kui viimane sõiduki hävitanud liiklusõnnetuse põhjustas. Hageja hüvitas vastava kahju CBS-le ning CBS loovutas omandi kahjustamisest tulenevad nõuded hagejale (tl 179) ). Seega on hagejal VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel õigus kahju hüvitamist nõuda kostjalt nagu hävitatud sõiduki omanik. Kohus on seisukohal, et alusetu on kostja väide et tema suhtes esitatud nõue on perspektiivitu, mistõttu tuleks jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 alusel. Kohus ei nõustu kostja viitega VÕS § 1044 lg 2 mille kohaselt lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või VÕS 53. peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab 53. peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Hageja ja R. R. vahel puudub lepinguline suhe. Nimetatud säte oleks kohaldatav juhul, kui hageja nõuaks A. J.elt kahju hüvitamist nii lepingulisel kui õigusvastase kahju tekitamise sätete
(lepinguvälisel) alusel. Ka asjaolu, et VÕS § 288 lg 5 kohaselt vastutab A. J. R. R. tegevuse vagu enda tegevuse eest, ei välista kahju hüvitamise nõude esitamist R. R. vastu. 36.3 R. R. vastutab sõiduki hävitamise eest. Kostja, rikkudes LS § 90 lg 1 p 1 (sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta), LS § 14 lg 2 (hoolsuskohustus, ohu ja kahju vältimise kohustus), LS § 16 lg 1 (keeld ohustada või kahjustada teisi inimesi, vara, keskkonda) , LS § 15 lg 2 (piirkiiruse oluline ületamine), põhjustas liiklusõnnetuse (sõitis vastu maja seina), mille tagajärjel hävis hageja sõiduk. Süü puudumist kahju tekitamises kostja tõendanud ei ole. Sõiduki hinnanguline turuväärtus enne põhjustatud õnnetust oli 25 000 eurot, sõiduki vrakk müüdi edasi 11 095,7 euroga edasi, sõiduki taastamise eeldatav kulu olnuks 22 650,28 eurot. Samas ka 22 650,28 euro ulatuses tööde korral oleks jäänud sõiduki turuväärtus arvestades avariilisust, alla selle õnnetuse eelset väärtust, mistõttu oleks sõiduki taastamine selle väärtust arvestades olnud ebamõistlikult kulukas. VÕS § 132 lg 3 teise lause järgi käsitletakse sellistes olukordades asja majanduslikus mõttes hävinuks, mille puhul peab võlgnik tasuma hüvitise, mis vastab uue samaväärse asja soetamise kuludele. Hageja nõuab R. R.lt sõiduki algse väärtuse ja vraki väärtuse vahe hüvitamist. Arvestades, et hageja on käesolevas menetluses võrdsustatud sõiduki omanikuga, on tal võimalik esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõuda VÕS § 132 lg 3 teise lause ja lg 1 alusel, sest liiklusõnnetuse tulemusena hävis sõiduk majanduslikus mõttes. Hageja müüs sõiduki oksjonil edasi hinnaga 11 095,7 eurot. Lähtudes VÕS § 127 lg-st 5 tuleb nimetatud summa kahjuhüvitisest (vara väärtus enne õnnetust ehk 25000 eurot) maha arvestada ning seega on põhjendatud hageja nõue kostja vastu 13 904,3 eurot. 36.4 Riigikohus on tsiviilasjas 3-1-1-11-10 tehtud otsuse punktides 8 ja 8.1 selgitanud, et VÕS § 132 alusel kahju hüvitise nõudmise korral on võlgnik mh kohustatud hüvitama ka sõiduki äravedamise kulud ja hoiustamise kulud ehk sõiduki avariijärgse käitlemise kulud. Seega peab R. R. hagejale hüvitama sõiduk pukseerimise kuluna 290 eurot (solidaarselt A. J.ega).
37.Kostjad vastutavad solidaarselt 11 618,33 euro hüvitamise eest. Kostjad vastutavad erinevatel alustel sõiduki hävitamise ja sellest põhjustatud kahju eest. Erinevatel alustel sama kahju eest vastutavad isikud vastutavad hüvitise maksmise eest solidaarselt (VÕS § 137 lg 1) ning hagejal on õigus nõuda vastava kahju hüvitamist ühiselt või igaühelt või ühelt neist (VÕS § 65 lg 1). Kostjate kohustus hüvitada hagejale tekitatud kahju langeb kokku 11 618,33 euro ulatuses, mis koosneb sõiduki pukseerimiskulust (290 euro) ja hageja poolt CBS-le tasutud hüvitises suurusest (11 328,33 eurot). Hageja peab kahjuks sõiduki väärtuse vahet - sõitu alustades 25 000 eurot (juhtumieelne hinnanguline turuväärtus, tl 35), pärast põhjustatud liiklusõnnetust 11 095, 70 eurot (müügihind, tl 45) ehk 13 904,30 eurot vastavalt VÕS § 132 lg 3 2. lause ja lg 1. Kuna kahjuhüvitise kokkulangevas ulatuses vastutavad kostjad hageja ees solidaarselt, vastutab kostja R. R. seda ületava kahju eest iseseisvalt (R. R. vastutab iseseisvalt 2575,97 euro hüvitamise eest VÕS § 132 lg 3 teise lause ja lg 1 alusel st sõiduki hävitamise eest suuremas ulatuses kui A. J.). Kostja väitel ei ole õnnetusjuhtumi asjaoludest tulenevalt kahju saanud sõiduk hävinud või kasutuskõlbmatuks muutunud ning põhjendamatu nõuda kahjuna sõiduki turuväärtuse hüvitamist. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus on seisukohal, et kostja väide on tõendamata. Seevastu hageja on kohtu hinnangul tõendanud, et sõiduki taastamine oli majanduslikult ebamõistlik (majanduslik hävinemine).
38.Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist 1496 eurot (tl 55). A. J.e hinnangul ei ole hagejal võimalik nõuda kohtueelsete kulude hüvitamist VÕS § 1132 järgi rohkem kui 50 eurot. Hageja selgitab, et kuna kostja hoidus eemale vastutusest ja vältis hagejat, ei olnud tal muud võimalust kui pöörduda advokaadibüroo poole. Hageja kohtueelsed kulude ei ole sissenõudmiskulud VÕS § 1132 tähenduses, vaid eraldiseisev kostjate põhjustatud kahju. Kohtueelsete õigusabikulude näol on tegemist otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 tähenduses, mille nõudmise eeldused on samad, mis tavalise kahju hüvitamise nõude puhul. Käesoleval juhul tingis hageja kohtueelsed kulud kostja poolne vastutusest kõrvalehoidmine. VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka mõistlikke kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel hüvitatavad (RKTKo 3.04.2013 nr 3-2-1-19-13, p 11; 14.10.2014 nr 3-2-1-84-14, p 24). Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist VÕS § 115 alusel, kuivõrd oli sunnitud enda õiguste kaitseks pöörduma professionaalse õigusabiteenuse osutaja poole, tasudes teenuse eest 1496 eurot. Riigikohus on seisukohal, et otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses on käsitatavad ka lepingu rikkumise tõttu kantud kohtueelsed õigusabikulud. Kulude hüvitamise nõude rahuldamise esmase eeldusena peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 1) eeldused. Lisaks peavad kulud olema mõistlikud, st vajalikud ja mõistliku suurusega (vt Riigikohtu 24.11.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-13432/108). Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on kehtiva võlasuhte olemasolu, kostjapoolne kohustuse rikkumine, kostja vastutus rikkumise eest, kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud kõik kahju hüvitamise nõude eeldused. Hageja esitatud arve kohaselt on kohtueelses menetluses osutatud hageja õigusabi 8,8 tundi töötunnihinnaga 170 eurot. Õigusabitoimingud hõlmasid kirjavahetust kostjate esindajaga, kostjate vastuse analüüsi, tõendite kogumist ja edastamist, nõudekirjade koostamist, PPA esindajatega suhtlust, taotluse koostamist ja edastamist PPA-le, asjaolude analüüsi. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. (vt Riigikohtu 21.06.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-17-13164/62 p 10) Kohtu hinnangul on hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue ülepaisutatud ega vasta loetletud toimingutele eeldatavale ajakulule, arvestades vaidluse asjaolusid, toimingute mahtu, samuti esindaja kvalifikatsiooni Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud 5 töötundi 5 x 170 eurot 850 eurot.
39.Kasutustingimuste p 8.15 järgi peab kostja A. J. tasuma igasuguse raha maksmise kohustuse viivitamise korral tasuma viivist määras 0,05% tasumata summalt päevas. Hageja ei nõua kostjalt enne hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutunud viivist, kuid nõuab kasutustingimuste p 8.15 alusel viivist 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni vastavalt TsMS § 367. R. R. puhul nõuab hageja seadusjärgset viivist (mitte viivist määras 0,05% päevas) TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100) Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muuhulgas nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (§ 101 lg 1 p 6). Kooskõlas VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus mõistab kostjatelt välja viivise (A. J.eslt lepingujärgses määras ja R. R.lt seadusjärgses määras) alates hagi esitamisest so alates 30.12.2021 kuni põhinõuete tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulude jaotus
40.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt 86 % ulatuses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 jääb 86% hageja menetluskuludest kostjate kanda solidaarselt; 14% kostjate menetluskuludest kannab hageja. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.