14.juulil 2023. a kell 09.00, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-6301
Tsiviilasi
A S’i maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad, pankrotihaldur
võlgnik A S (isikukood xxx, elukoht xxx); usaldusisik/ajutine pankrotihaldur Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tatari 25, Tallinn 10116, e-post [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A S’i maksejõuetusavaldus.
2.Välja kuulutada A S’i pankrot 14. juulil 2023. a kell 09.00.
3.Algatada A S’i kohustustest vabastamise menetlus.
4.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
5.Nimetada pankrotihalduriks/usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tatari 25, Tallinn 10116, e-post [email protected]).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada virtuaalselt 28. augustil 2023. a algusega kell 10.00 Harju Maakohtu virtuaalsaalis: [email protected]. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil: [email protected], märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-23-6301.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.A S’ile võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
1.A S esitas 27.04.2023 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles palus enda pankrot välja kuulutada ja alustada kohustustest vabastamise menetlus. Avalduse kohaselt on võlgnikul käesoleva hetke seisuga kohustusi summas 9 838.73 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on 550 eurot ja sissetulekud 300 eurot, vara puudub. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik muutunud maksejõuetuks.
2.Harju Maakohus on 15.05.2023 määrustega võtnud maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks/usaldusisikuks Kristo Teder’i.
3.05.06.2023 esitas usaldusisik Kristo Teder kohtule aruande. Usaldusisik on võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustuste väljaselgitamiseks teinud päringuid krediidiasutustele, Transpordiametile, Maksu- ja Tolliametile, Äriregistrile, Kinnistusregistrile ja Täitemenetlusregistrile. Aruande kohaselt on võlgnik A S perekonnaseisult vallaline. Võlgnik hetkel ei tööta. Töötamise registrisse tehtud kande kohaselt oli viimaseks töökohaks xxx (registrikood xxx), töötamise periood 10.08.2022 – 15.11.2022. Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul igasugune vara, millele saab pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja ulatuses. Võlgnikul on arvelduskontod LHV Pank AS-is (konto nr xxx), mille jääk on 22.05.2023 seisuga 0 eurot, ja Swedbank AS-is (konto nr xxx), mille jääk 24.05.2023 seisuga on 6.48 eurot.
2-23-6301
Võlgnikule on avatud pensionikonto nr xxx, konto saldo 19.05.2023 seisuga on 127.964 LHV Pensionifond L (2.samba fond) osakut väärtusega 267.33 eurot ja 290.709 SEB Pensionifond Indeks 100 osakut väärtusega 308.09 eurot. Raha väljavõtmise avaldus on esitatud 06.12.2022. Isik ei ole liitunud 3. sambaga. Pensionikonto lõppsaldo kokku on 575.42 eurot. Transpordiameti vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimele mootorsõidukeid registreeritud. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on rahalisi vahendeid summas 0 eurot. Võlgnikule ei kuulu osalusi äriühingutes ja võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 10 112.65 eurot. Võlausaldajatel on võlgniku vastu järgmised nõuded: - Maksu- ja Tolliameti nõue summas 1 065.50 eurot (18.05.2023 seisuga); - xxx (isikukood xxx) nõue summas 2 193.92 eurot (andmed pärinevad täitemenetlusregistrist seisuga 19.05.2023), Täitedokument 1xxx, täiteasi nr 195/2023/468, kohtutäitur Kaja Lilloja; - xxx OÜ nõue summas 2 361.90 eurot; - xxx OÜ nõue summas 2 340.29 eurot; - xxx OÜ nõue summas 2 15104 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud üks täitemenetlus nr 195/2023/468. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankroti väljakuulutamisel pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Usaldusisik on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet ja täita võlausaldaja kohustusi, samas on võlgnikul kohustusi teadaolevalt 10 112.65 euro ulatuses. Seega asub usaldusisik käesoleval hetkel seisukohale, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgnik hetkel ei tööta, tema sissetulekud kokku moodustavad 300 eurot. Võlgniku esitatud avalduse kohaselt moodustavad vajalikud väljaminekud kuus 550 eurot. Võlgnik selgitab, et peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on töökoha kaotus. Võlgnik töötas firmas xxx, kuid kui võlgniku suhtes jõustus kohtuotsus kohtuasjas nr xxx, ei võimaldanud see võlgnikul enam Eestist lahkuda. Võlgnik on Töötukassas töötuna arvele võetud ja otsib tööd. Usaldusisik nõustub võlgniku selgitustega makseraskuste tekkimisel ja leiab, et maksejõuetuse väljakuulutamine oleks ainuõige ja vajalik lahendus, kuna kohustustest vabastamise menetlus tagab võimaluse kõigi võlausaldajate kohustuste täitmiseks. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisik on tutvunud võlgniku arvelduskontodega ja kogunud andmeid registritest, kuid ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Samas arvestades toimingute suurt arvu, ei ole välistatud selliste võimaluste leidmine edasises menetluses.
2-23-6301 Kokkuvõtteks on usaldusisik seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, kuivõrd võlgniku kohustused ületavad varasid ja selline seisund ei ole ajutine. FiMS § 18 lg 2 p 2 ja PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisiku aruande kohaselt puuduvad käesoleval juhul vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, millest tulenevalt esineb PankrS §-ist 29 lg 1 tulenev alus menetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, millest tulenevalt on võimalik otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine. Usaldusisik ei tuvastanud FiMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolusid, mis võiksid anda alust jätta kohustuste vabastamise menetlus algatamata. Usaldusisik Kristo Teder on andnud nõusoleku jätkata pankrotihaldurina pankroti väljakuulutamise korral. II Kohtumääruse põhjendused
4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
2-23-6301
5.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
6.Võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek, võlgnik ei tööta. Võlgnikule on avatud pensionikonto nr xxx, konto saldo 19.05.2023 seisuga on 127.964 LHV Pensionifond L (2.samba fond) osakut väärtusega 267.33 eurot ja 290.709 SEB Pensionifond Indeks 100 osakut väärtusega 308.09 eurot. Raha väljavõtmise avaldus on esitatud 06.12.2022. Isik ei ole liitunud 3. sambaga. Pensionikonto lõppsaldo kokku on 575.42 eurot. Transpordiameti andmetel ei ole võlgniku nimele mootorsõidukeid registreeritud. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on rahalisi vahendeid summas 0 eurot. Võlgnikule ei kuulu osalusi äriühingutes ja võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt summas 10 112.65 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud üks täitemenetlus. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetus püsiv. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi, samuti puudub võlgnikul sissetulek, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
7.PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on aruandes asunud seisukohale, et võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid mis kuuluksid tagasivõitmisele. Ajutine pankrotihaldur märgib, et ajutise menetluse maht ei võimalda esitada lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas.
8.Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. FiMS § 8 lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks.
9.Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. FiMS § 27 lg 4 sätestab, et võlgnik peab FiMS § 27 lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud
2-23-6301 tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma FiMS § 47 nimetatud kohustusi. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1ja FiMS § 45 lg 2 alusel välja kuulutada ja FiMS § 45 lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
10.Kohus selgitab võlgnikule, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
11.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku ei ole selgitanud oma maksejõuetuse põhjuseid. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks üle jõu käivate laenukohustuste võtmine, ehk kasutades pankrotiseaduses ette nähtud kvalifikatsioone, siis on selleks „muud põhjused“. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
12.Kohus selgitab A Sile, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. A Sil tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
2-23-6301
13.Kristo Teder on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks.