Muud

2-23-5249

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik

2-23-5249

Vastavalt võlgniku maksejõuetusavaldusele ja teabenõude vastusele ning muude päringute vastuste tulemusena on usaldusisik tuvastanud allpool nimetatud asjaolud. Võlgnik on Rahvastikuregistri andmetel lahutatud, tal on üks alaealine laps J V. Võlgnik elab aadressil xxx, töökoht puudub. Võlgniku igakuise sissetuleku moodustavad ülalpidamismaksed 200 eurot kuus, sotsiaaltoetused 80 eurot kuus, töövõimetoetus 318 eurot kuus ja lähedaste toetused 200 eurot kuus, kokku 789 eurot. Võlgniku poolt kohtule esitatud andmete kohaselt puudub tal igasugune vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Usaldusisiku aruande kohaselt selgus krediidiasutustesse tehtud päringutest, et võlgnik omab allpool nimetatud kontosid. Swedbank AS-is on arvelduskonto nr xxx, konto jääk seisuga 22.05.2023 on 16.94 eurot, kontol on broneering 23.04 eurot seoses pangakaardi kuutasudega ja kontole on arvestatud viivis 0.43 eurot; arvelduskonto nr xxx, jääk 0 eurot. Allkirjaõiguslik isik kõigil kontodel on võlgnik ainuisikuliselt. Kontol olnud vahendeid on eelkõige kasutatud igapäevaste toimingute eest tasumiseks, ülekanneteks erinevatele eraisikutele, laenude tagasimakseteks, ülekanneteks võlgniku teistele kontodele ja osaliselt on vahendid sularahas välja võetud. Eraldi toob usaldusisik välja, et kontodelt nähtuvad perioodil 06.09.2019-16.08.2020 ülekanded kokku 2 100 eurot J S’le selgitustega „Toyota Auris xxx osamakse.“ Samas ei nähtu Transpordiameti väljavõttelt, et võlgniku nimele oleks selline sõiduk olnud registreeritud. Usaldusisiku täpsustavatele küsimustele vastas võlgnik telefoni teel, et tegemist oli tema tuttava poolt kasutatud sõiduki liisingumaksete kompenseerimisega J Sle, sest tuttav ei saanud ise sõidukit liisida. Usaldusisiku esialgse arvamuse kohaselt võib siin esineda tagasinõudmise võimalus. Coop Pank AS-is on võlgnikul arvelduskonto nr xxx, konto jääk seisuga 16.05.2023 on 0.02 eurot. Allkirjaõiguslik isik on võlgnik ainuisikuliselt. Võlgnikul on kohustused panga ees. Arvelduskontolt nähtuvad laekumistena töötasud, sularaha sissemaksed ja ülekanded erinevatelt eraisikutelt. Kontol olnud vahendeid on eelkõige kasutatud igapäevaste toimingute eest tasumiseks, ülekanneteks erinevatele eraisikutele ja osaliselt on vahendid sularahas välja võetud. LHV Pank AS-is on arvelduskonto nr xxx, konto jääk seisuga 15.05.2023 oli 20.98 eurot. Allkirjaõiguslik isik on võlgnik ainuisikuliselt. Võlgnik omas 15.05.2023 seisuga 2 765.711 LHV Pensionifond L osakut väärtusega 5 799.64 eurot. Arvelduskontolt nähtuvad laekumistena sularaha sissemaksed Töötukassa toetused, Sotsiaalkindlustusameti peretoetused ja ülekanded erinevatelt eraisikutelt. Kontol olnud vahendeid on eelkõige kasutatud igapäevaste toimingute eest tasumiseks, ülekanneteks erinevatele eraisikutele ja osaliselt on vahendid sularahas välja võetud. OP Corporate Bank plc Eesti filiaalis, AS-is SEB Pank, Bigbank AS-is, Holm Bank AS-is ja Luminor Bank AS-is võlgnikul arvelduskontod puuduvad. SEB Liising AS-iga, Coop Finants AS-ga, Coop Liising AS-ga, SIA Citadele Leasing Eesti filiaaliga, Inbank Finance AS-ga, Luminor Liising AS-iga ega Swedbank Liisingu AS-iga võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Transpordiameti 16.05.2023.a. vastuse kohaselt võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja viimasel viiel aastal ei ole olnud.

2-23-5249

Pensionikeskus AS-i 18.05.2023 vastuse kohaselt on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr xxx, konto saldo 18.05.2023 seisuga on 2 765.711 LHV Pensionifond L osakut väärtusega 5 785.15 eurot ja 128.927 Swedbank pensionifond 1980-89 sündinutele osakut väärtusega 166.74 eurot. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole võimalik kohustusliku kogumispensioni osakutele sissenõuet pöörata. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Nasdaq CSD Eesti filiaali 16.05.2023 vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu võlgniku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Maksu- ja Tolliameti 30.03.2023.a vastuse kohaselt on võlgnikule väljamaksete tegemist viimase viie aasta jooksul deklareerinud järgmised ettevõtted ja asutused: - 2018. aastal S OÜ (registrikood xxx) kokku 4 979.28 eurot; - 2019. aastal S OÜ (registrikood xxx) kokku 2 074.68 eurot; - 2019. aastal OÜ O T G (registrikood xxx) kokku 11 701.06 eurot; - 2019. aastal T (registrikood xxx) kokku 189 eurot; - 2020. aastal K OÜ (registrikood xxx) kokku 4 260.95 eurot; - 2020. aastal E T (registrikood xxx) kokku 4 183.76 eurot; - 2021. aastal E T (registrikood xxx) kokku 2 534.56 eurot; - 2022. aastal E N G T OÜ (registrikood xxx) kokku 286.20 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku ettemaksukonto saldo 17.05.2023 seisuga 0.05 eurot. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgnikule ja tema lahutatud abikaasa M M`ile on kuulunud kaasomandina korteriomand asukohaga xxx. Peale abielu lahutust on kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna sisse kantud M M. Usaldusisikule teadaolevalt on võlgnik talle kuuluva kaasomandi osa kinkinud 12.04.2010 M M’ile. Võlgnikule ja tema lahutatud abikaasale V V’le on kuulunud ühisomandis korteriomand asukohaga xxx, kuid peale abielu lahutust on korteriomand 29.08.2016 võõrandatud M J’le. Tehingust pidi laekuma võlgnikule 12 190.50 eurot. Võlgniku lahutatud abikaasale M M’ile kuulub või on kuulunud veel kuus korteriomandit, kuid need on omandatud kõik pärast võlgnikuga abielu lahutamist. Elektroonilise äriregistri andmetel kuulub võlgnikule ainuosanikuna S OÜ (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 2 500 eurot (osakapital on sisse makstud). Ühingu 2022. majandusaasta aruandest nähtub, et ühingu kahel viimasel aastal tegevus praktiliselt puudub. Samuti nähtub aruandest, et ühingul on varasid kokku 6 441 eurot. Usaldusisiku täpsustavatele küsimustele vastas võlgnik telefoni tee, et vara koosneb sularahast kassas, mida tegelikkuses enam olemas ei ole. Seega selgub selle osaluse reaalne väärtus edasises menetluses enampakkumise käigus. Võlgniku lahutatud abikaasadel on kehtivad seosed viie äriühinguga, millised on kõik asutatud peale seda, kui võlgniku ja tema abikaasade abielud olid lahutatud. Usaldusisikule teadaolevalt on võlgniku varaks raha pangakontodel ja Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol summas 37.99 eurot, S OÜ osa nimiväärtusega 2 500 eurot, mille tegelik väärtus selgub menetluse käigus enampakkumise teel, ning 2 765.711 LHV Pensionifond L osakut väärtusega 5 785.15 eurot ja 128.927 osakut Swedbank pensionifond 1980-89

2-23-5249 sündinutele väärtusega 166.74 eurot. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 lg 4 ei ole võimalik kohustusliku kogumispensioni osakutele sissenõuet pöörata. Eeltoodust tulenevalt on pankrotivara hulka võimalik arvata vaid S OÜ osa nimiväärtusega 2 500 eurot, mille tegelik väärtus on ilmselt vahemikus 1-150 eurot. Usaldusisik toob aruandes välja võlgniku kohustused, mida on hinnanguliselt kokku summas 35 388.87 eurot. Maksu- ja Tolliameti 17.05.2023 vastuse kohaselt ei ole võlgniku suhtes läbi viidud maksumenetlusi ning võlgnikul ei ole 17.05.2023 seisuga maksuvõlga. Võlgniku suhtes on kohtutäiturite arestinõudeid kokku 31 788.79 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 24.03.2023 vastuse kohaselt on võlgniku suhtes käimas nelja võlausaldaja avalduste alusel kümme täitemenetlust nõuete kogusummaga 29 154.09 eurot, üks täitemenetlus on võlgniku suhtes lõpetatud. Krediidiasutustele tehtud päringute kohaselt on võlgnikul järgmised võlgnevused: - S AS-i arvelduskontol on broneering 23.04 eurot tulenevalt pangakaardi kuutasudest ja viivis 0.43 eurot (22.05.2023 seisuga); - C P AS-i vastuse kohaselt on võlgnikul panga ees teenustasude võlgnevus 1.99 eurot (16.05.2023 seisuga); - B AS-i vastuse kohaselt oli neil võlgnikuga sõlmitud tarbijakrediidilepingud nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx ja nr xxx, millest tulenevad nõuded on 30.09.2021 võõrandatud O I OÜ-le (22.05.2023 seisuga); - G C OÜ-l on võlgniku vastu nõudeid kokku 1 502.18 eurot tulenevalt lepingust nr xxx (650.90 eurot) ja nr xxx (851.28 eurot) (05.06.2023 seisuga); - O I OÜ-l on võlgniku vastu nõue kokku 11 606.16 eurot tulenevalt Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna maksekäskudest tsiviilasjades nr xxx (550.04 eurot), nr xxx (4 748.02 eurot) ja nr xxx (6 308.10 eurot). Võlgnik teatas O I OÜ-le e-posti teel, et ta pole nõus, et tema võlgnevus O I OÜ ees oleks üle 8 000 euro, kuid konkreetseid tõendeid ta selle kohta ei esitanud (16.05.2023 seisuga); - B AS vastuse kohaselt on neil võlgniku vastu nõue summas 3 057.54 eurot tulenevalt lepingutest nr xxx (514.27 eurot), nr 1358076 (735.61 eurot), nr 1615071 (1 081.36 eurot) ja nr xxx (569.30 eurot) (26.05.2023 seisuga). - E L I AS-il on nõue võlgniku vastu summas 3 837.26 eurot tulenevalt Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna maksekäsust tsiviilasjas nr xxx (19.05.2023 seisuga); - J I OÜ menetluses on A F G OÜ nõuded võlgniku vastu kokku summas 8 469.59 eurot tulenevalt Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna maksekäskudest tsiviilasjades nr xxx (2 913.29 eurot), nr xxx (2 683.61 eurot), nr xxx (1 146.82 eurot), nr xxx (301.57 eurot) ja nr xxx (1 424.30 eurot) (16.05.2023 seisuga); - N C OÜ-l on võlgniku vastu nõue summas 332.16 eurot tulenevalt 28.03.2020 sõlmitud kliendilepingust nr xxx (15.05.2023 seisuga); - R C E OÜ-l on vastavalt täitemenetluste registrile nõue võlgniku vastu 1 597.06 eurot. Kohtutäituritel on võlgniku vastu järgmised nõuded: - Kohtutäitur E V’e menetluses olevates täitemenetlustes võlgniku suhtes on kohtutäituri kulud kokku 1 092 eurot (kaks täitemenetlust).

2-23-5249 - Kohtutäitur M K’u menetluses olevas täitemenetluses võlgniku suhtes on kohtutäituri tasu kokku 684 eurot. - Kohtutäitur K F’i menetluses olevates täitemenetlustes võlgniku suhtes on kohtutäituri täitekulud kokku 1 530 eurot (neli täitemenetlust). - Kohtutäitur H K menetluses olevates täitemenetlustes võlgniku suhtes on kohtutäituri täitekulud kokku 1 655.46 eurot (kolm täitemenetlust). Usaldusisikule teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 35 388.87 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku poolt kohtule esitatud andmete kohaselt tal vara puudub. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 35 388.87 euro ulatuses ja vara suurusjärgus 40 eurot, millele lisandub S OÜ osa nimiväärtusega 2 500 eurot, mille tegelik väärtus selgub menetluse käigus enampakkumise teel, kuid jääb eelduslikult vahemikku 1-150 eurot. Usaldusisik märgib, et võlgniku kohtule esitatud maksejõuetusavalduses välja toodud selgituste kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud see, et halbade asjade kokkulangevusel (abielulahutused, elukohamuutused, stress, vaimne pinge, töövõime langus) kaotas võlgnik töö ja ei tulnud võetud kohustuste nõuetekohase tasumisega enam toime, millest tulenevalt sattus ta võlakeerisesse. Lisaks langes ta raskesse depressiooni, mis halvendas omakorda töövõimet ja tervist. Tugeva pinge tõttu kannatas võlgniku vaimne tervis, mille tagajärjel on tal 06.04.2020 tuvastatud osaline töövõime, mida on pikendatud kuni 2024. aastani. Tulevikus soovib võlgnik saada korda oma vaimse tervise ja leida töö, et oma võlgnevuste eest tasuma hakata. Võlgnik on kohtule esitatud pankrotiavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseteks pideva ametliku sissetuleku puudumine eelkõige viimastel aastatel ning oskamatu ja hooletu finantskäitumine, samuti kergekäeliselt endale täiendavate kohustuste võtmine erinevate kiir- ja tarbimislaenude näol omamata vahendeid nende eest tähtaegselt tasumiseks. See tõi kaasa täitemenetluste algatamised võlgniku vastu, mis omakorda põhjustas täiendavaid kohustusi täitemenetluse kulude ja täituritasude näol. Lähtudes eeltoodust ja FiMS § 17 ja § 45 ning PankrS §-st 1 ja §-st 31 on usaldusisik seisukohal, et välja tuleb kuulutada J K pankrot ning pankroti väljakuulutamisel algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik on andnud nõusoleku jätkata pankrotihaldurina J K pankroti väljakuulutamise korral. II Kohtumääruse põhjendused

2-23-5249

2-23-5249 Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku ettemaksukonto saldo 17.05.2023 seisuga 0.05 eurot. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Elektroonilise äriregistri andmetel kuulub võlgnikule ainuosanikuna S OÜ (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 2 500 eurot (osakapital on sisse makstud). Ühingu 2022. majandusaasta aruandest nähtub, et ühingu kahel viimasel aastal tegevus praktiliselt puudub. Samuti nähtub aruandest, et ühingul on varasid kokku 6 441 eurot. Usaldusisiku täpsustavatele küsimustele vastas võlgnik telefoni tee, et vara koosneb sularahast kassas, mida tegelikkuses enam olemas ei ole. Seega selgub selle osaluse reaalne väärtus edasises menetluses enampakkumise käigus. Võlgniku teadaolevaks varaks raha pangakontodel ja Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol summas 37.99 eurot, S OÜ osa nimiväärtusega 2 500 eurot, mille tegelik väärtus selgub menetluse käigus enampakkumise teel. Täitmata kohustusi on võlgniku pankrotiavalduse ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel kokku vähemalt 35 388.87eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes hetkel menetluses 4 täitemenetlust. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetus püsiv. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi, samuti puudub võlgnikul sissetulek, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2-23-5249 nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks.

2-23-5249 Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseteks pideva ametliku sissetuleku puudumine eelkõige viimastel aastatel ning oskamatu ja hooletu finantskäitumine, samuti kergekäeliselt endale täiendavate kohustuste võtmine erinevate kiir- ja tarbimislaenude näol omamata vahendeid nende eest tähtaegselt tasumiseks. See tõi kaasa täitemenetluste algatamised võlgniku vastu, mis omakorda põhjustas täiendavaid kohustusi täitemenetluse kulude ja täituritasude näol. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.

nõusoleku

enda

nimetamiseks

J

K

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.