13.juulil 2023. a kell 15.30, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-4467
Tsiviilasi
E. K.’u maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende
võlgnik E. K. (isikukood xxxx, rahvastikuregistrijärgne elukoht xxxx, e-post xxxx); pankrotihaldur Maire Arm (Maria Mägi Advokaadibüroo, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post [email protected]).
esindajad, pankrotihaldur
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada E. K.’u maksejõuetusavaldus
2.Välja kuulutada E. K.’u pankrot 13. juulil 2023. a kell 15.30.
3.Algatada E. K.’u kohustustest vabastamise menetlus.
4.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
5.Nimetada pankrotihalduriks/usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Maire Arm (Advokaadibüroo Maria Mägi, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post [email protected]).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada virtuaalselt 28. august 2023. a algusega kell 14.00 Harju Maakohtu virtuaalsaalis: [email protected]. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil: [email protected], märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-23-4467.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne
2-23-4467 pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.E. K.’ule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
1.E. K. esitas 22.03.2023 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles palus enda pankrot välja kuulutada ja alustada kohustustest vabastamise menetlus. Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgnik E. K. maksejõuetu. Võlgnikul kohustusi summas 36 739.87 eurot, väljaminekuid 3 100 eurot kuus ja sissetulekuid 700 eurot kuus. Võlgnikule kuulub sõiduauto 2008. aasta Mazda 5, mis on halvas seisukorras ning mille väärtus pole teada. Muud vara, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi, võlgnikul ei ole. Võlgniku hinnangul on tema maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et kuna teenitud palgast elamiseks ei piisanud, võttis ta tarbimislaene, mida ei suutnud enam tagasi maksta. Võlgnik võttis järjest uusi laene, et vana ära maksta. Võlgnik tunnistab, et tal puudub võimalus praeguse sissetuleku juures võlgnevusi tasuda, kuna intressid ja viivised on suuremad kui võlgniku palk. Võlgniku hinnangul on väga keeruline praeguse palgaga midagi asjalikku välja mõelda makseraskuste ületamiseks. Võlgnik soovib oma pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist.
2.Harju Maakohus on 11.05.2023 pankrotihalduriks/usaldusisikuks Maire Armi.
määrustega
nimetanud
ajutiseks
3.Usaldusisik esitas 31.05.2023 kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirja ja oma seisukoha avalduse osas. Usaldusisiku aruande kohaselt esitas võlgnik maksejõuetusavalduse, soovides kohustustest vabastamise menetlust. Kohustusi on võlgnik nimekirjas märkinud kokku 36 106.04 euro ulatuses. Võlgnik töötas perioodil 02.01.2011-28.04.2023 ettevõttes L osaühing (OÜ, registrikood xxxx) ja tema töötasuks oli 700 eurot. Võlgnik on alates xxxx abielus E. K.’uga (isikukood xxxx), kes töötab xxxx Xxxx ja tema töötasuks on 1500 eurot. Abikaasadel on
2-23-4467 valitud ühisvara režiim. Võlgniku kinnituse kohaselt saab abikaasa oma kohustustega hakkama, mistõttu ei soovi võlgnik abikaasade ühisavalduse esitamist. Võlgnikul on kolm alaealist ja lasteaias käivat last, kelle pealt peretoetus on 910 eurot. Kõik kulutused kantakse koos abikaasaga mõlema töötasu ja lastetoetuse arvelt. Usaldusisik toob välja, et võlgnikul on aruande koostamise seisuga võlgnevusi päringu vastustest tulenevalt kokku vähemalt summas 32 889.75 eurot. Maire Arm märgib, et praktiliselt kogu info pärineb kohtutäiturite andmebaasist ja tegelik suurus selgub peale nõudeavalduste esitamist. Suurim võlausaldaja on O OÜ, kellel on võlgniku vastu 5 nõuet kokku summas 14 647.58 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes hetkel käimas 9 täitemenetlust. Maksu-ja Tolliameti andmetel E. K.’ul 17.05.2023 seisuga maksuvõlg puudub. Usaldusisikule teadaolevalt võlgnikuga seonduvad pandiõigused puuduvad. Rahvastikuregistri väljavõtte ja elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ja ei ole kuulunud. Äriregistri väljavõtte kohaselt võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Transpordiameti vastuse kohaselt on/on olnud võlgniku nimele registreeritud sõiduk MAZDA 5, reg.märk xxxx, esmane reg.aasta 2008. Sõidukil on kehtiv liikluskindlustus ja tehnoülevaatus kehtib kuni 06.2023. Sõidukil on kohtutäitur H. K. ja E. V. poolt seatud käsutamiskeeld. Võlgniku nimele on olnud registreeritud sõiduk BMW 320D, reg.märk xxxx, esmane reg.aasta 2003, sõiduki omanikuvahetus on registreeritud 09.03.2020 ja sõiduki uue omanikuna on märgitud T. R. (xxxx); ja sõiduk SUZUKI BALENO, reg.märk xxxx, esmane reg.aasta 1998, sõiduki omanikuvahetus on registreeritud 03.12.2020 ja sõiduki omanikuna on märgitud R. V. (xxxx). Mootorsõiduk Mazda 5 (2008) on võlgniku sõnul kehvas seisus, mistõttu väärtuse määramiseks on vajalik eelnevalt sõiduki seisukorraga tutvuda. Hetkel usaldusisik sõiduki väärtusega ei arvesta. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul arvelduskontod Xxxx AS-is (konto nr xxxx ja Xxxx AS-is (konto nr xxxx), mõlema konto jääk on 23.05.2023 seisuga 0 EUR. Pensionikeskuse AS-i vastuse kohaselt on E. K. nimel avatud pensionikonto nr xxxx, konto saldo 23.05.2023 seisuga on 0 osakut. Väljamakse on teostatud 01.01.2021 avalduse alusel. 02.09.2021 raha väljavõtmine summas 4480.04 EUR; 22.09.2021 täiendav väljamakse 12.45 EUR ja 27.09.2021 kompensatsioon summas 348.54 EUR. E. K. ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik seisukohal, et võlgnikul puuduvad varad, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ainsaks varaks on töötasu osas, millele on võimalik täitemenetluse seadustikust tulenevalt pöörata sissenõuet.
2-23-4467 Usaldusisik asub seisukohale, et võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid mis kuuluksid tagasivõitmisele, kuid märgib, et ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas. Kokkuvõtteks toob usaldusisik maksejõuetuse põhjuste kohta välja, et võlgnik selgitab, et on sattunud olukorda, kus võlgnevused on kasvanud nii suureks, et ta ei näe lähitulevikus võimalust neid tasuda ja ainuke võimalus on eraisiku pankrot. Võlgniku seisukohast lähtuvalt tekkisid tal makseraskused perioodil, kui abikaasa emapalk lõppes ja võlgniku väikese sissetulekuga tuli hakkama saada. Võlgnik võttis uusi laene vanade tasumiseks. Usaldusisik nõustub võlgniku selgitustega maksaraskuste tekkimisel ja leiab, et maksejõuetuse väljakuulutamine on ainuõige ja vajalik lahendus, kuna kohustustest vabastamise menetlus tagab võimaluse kõigi võlausaldajate kohustuste kasvõi osaliseks täitmiseks. Kohustuste tasumise eelduseks on tasuva sissetulekuga töökoha leidmine. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Usaldusisik ei ole tuvastanud menetluse algatamiseks FiMS § 45 lg-st 3 sätestatud takistusi. Usaldusisik on kindlaks teinud, et võlgniku kohustused ületavad tema olemasolevat vara. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku 32 889 euro ulatuses, kuid hetkel vara kohustuste tasumiseks puudub. Usaldusisik leiab, et tasuvama töö leidmise korral on võlgnikul võimalik töötasust sissenõuet võimaldavas osas võlausaldajate kohustusi täita. Võlgnevuste tasumine on võimalik kohustustest vabastamise menetluse raames, mis aitab võlgnikul paindlikumalt tulutoova tegevusega tegeleda ja võlgnevusi tasuda. Arvestades eeltoodut, teeb ajutine pankrotihaldur ettepaneku kuulutada välja E. K.u pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine pankrotihaldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. II Kohtumääruse põhjendused
4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui
2-23-4467 kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
5.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
6.Võlgnikul puudub varad, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgnikule kuuluv mootorsõiduk Mazda 5 (2008) on võlgniku sõnul kehvas seisus, mistõttu väärtuse määramiseks on vajalik eelnevalt sõiduki seisukorraga tutvuda. Usaldusisik hinnangul ei ole võlgniku vara väärtuse hindamisel võimalik sõiduki väärtusega arvestada. Ainsaks varaks on võlgniku töötasu osas, millele on võimalik täitemenetluse seadustikust tulenevalt pöörata sissenõuet. Võlgnik on abielus, abikaasade vara režiimiks on ühisvara režiim. Maksu-ja Tolliameti andmetel puudub võlgnikul maksuvõlg. Puuduvad võlgnikuga seonduvad pandiõigused. Rahvastikuregistri väljavõtte ja elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ja ei ole kuulunud. Äriregistri väljavõtte kohaselt võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Pensionikeskuse AS-i andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto saldo 0 osakut, väljamakse on teostatud 01.01.2021 avalduse alusel. E. K. ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Täitmata kohustusi on võlgniku pankrotiavalduse ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel kokku vähemalt 36 106.04 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes hetkel menetluses 9 täitemenetlust. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetus püsiv. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi, samuti puudub võlgnikul sissetulek, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
7.PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.
2-23-4467 Ajutine pankrotihaldur on aruandes asunud seisukohale, et võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid mis kuuluksid tagasivõitmisele. Ajutine pankrotihaldur märgib, et ajutise menetluse maht ei võimalda esitada lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas.
8.Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. FiMS § 8 lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks.
9.Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. FiMS § 27 lg 4 sätestab, et võlgnik peab FiMS § 27 lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma FiMS § 47 nimetatud kohustusi. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1ja FiMS § 45 lg 2 alusel välja kuulutada ja FiMS § 45 lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
10.Kohus selgitab võlgnikule, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
2-23-4467
11.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et ta on sattunud olukorda, kus võlgnevused on kasvanud nii suureks, et ta ei näe lähitulevikus võimalust neid tasuda ja ainuke võimalus on eraisiku pankrot. Võlgniku seisukohast lähtuvalt tekkisid tal makseraskused perioodil, kui abikaasa emapalk lõppes ja võlgniku väikese sissetulekuga tuli hakkama saada. Võlgnik võttis uusi laene vanade tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
12.Kohus selgitab E. K.ule, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. E. K.ul tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
13.Maire Arm on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks.