Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

2-22-13671

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik

2-22-13671 Võlgniku tervis paranenud, ta on kolinud tagasi Eestisse, võlgnik on abiellunud ja asunud tööle. Võlgniku hakkamasaamist segavad oluliselt tema suhtes algatatud täitemenetlused, mis on põhjustavad võlgnikule stressi ja depressiooni. Võlgniku kontod Eesti pankades on kohtutäiturite poolt arestitud, võlgnikul oli väga rakse leida endale tööd, sest iga kord kui ta registreeriti töötajate registris, siis saabusid tööandjale koheselt võlgniku töötasu kinnipidamise teatised, mis tekitasid ebamugavustunnet, võlgnik pidi mõnest tööst loobuma selle tõttu. Võlgnik on osaliselt tasunud tagasi varem võetud laene ja menetluskulude võlgnevust. Samas on seda teha olnud keeruline olukorras, kus võlgnik ei saa teha tööd tervislikel põhjustel, võimalikud töökohad on madalapalgalised, tõusnud elukalliduse tõttu ei jää võlgnikule järele summasid, millest võlga edasi tasuda. Käesolevaga soovib võlgnik võlgade ümberkujundmaist pikema aja peale (3-5 aastat), tema suhtes läbiviidavate täitemenetluste lõpetamist ning pikemas perspektiivis soovib võlgnik vabaneda võlgadest täies ulatuses. Võlgnik taotleb, et kohus määraks käesoleval juhul tema usaldusisikuks Erkki Evart ́i, kes omab magistrikraadiga võrdsustatud õigusteaduse haridust ja kellel on pikaajalised kogemused kohtumenetluses ja ettevõtluses. Hinnanguliselt on avalduse koostamise ja võlgade ümberkujundamise kava koostamise hind füüsilisele isikule 350 eurot, selle summa saab võlgnik tasuda otse usaldusisikule, kui kohus määrab, et see summa tuleb tasuda deposiiti, siis saab selle summa tasuda deposiiti, vastava summa tasumist aitab korraldada võlgniku ema. FiMS § 21 lg 1 alusel võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (edaspidi isiklikud võlad) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Võlgnik sooviks on välja toodud kolme võlgnevuse osas saavutada põhisummade tasumine 3-5 aasta jooksul, võlgnik soovib, et viiviste ja muude kõrvalkulude nõuded tühistatakse, võlgnik on nõus tasuma kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses sarnaselt võlgade aegumise menetlusele, võlgnik soovib tema suhtes toimuvate täitemenetluste lõpetamist.

määrustega

nimetanud

ajutiseks

2-22-13671 Eestist saadavast töövõimetustoetusest. Võlgniku abikaasa sissetulek oli avalduse esitamise hetkel 710 eurot, kuid võlgnik on esile toonud, et abikaasa on töölt ära tulnud, hetkel töötu ning tema uus eeldatav sissetulek on võlgniku väidete kohaselt 60 % eurot ehk ligikaudu 426 eurot. Võlgnik on võlgnevuses kolme võlausaldaja suhtes sissenõutavaks muutunud nõudega, mis tulenevad kohtuotsustest ja mille suhtes on käimas kolm täitemenetlust. Sissenõutavaks muutunud kohustuste summa (sisaldab täitemenetluse kulusid) on 5450.60 eurot. Usaldusisik tegi KPK hallatava oksjonikeskkonna kaudu päringud riiklikele registritele (liiklusregister, kinnistusraamat, relvaregister, väärtpaberite keskdepositoorium,). Usaldusisik ei tuvastanud, et võlgnikul või tema abikaasal oleks relvi, sõidukeid, äriühingu osalusi või kinnisvara. Võlgnik on maksejõuetusavalduse vormis nimetatud igakuiste väljaminekutena 990 eurot. Võlgnik saab eeldatavalt 2023. a jaanuaris lapse, millega võib oodata väljaminekute suurenemist. Usaldusisik on teinud päringu EMTA-le ning saanud vastuseks, et võlgnik ei ole viimasel kolmel aastal tuludeklaratsioone esitanud, seega ei ole neid võimalik käesolevale dokumendile lisada. Usaldusisik on esitanud päringud üheteistkümnele suuremale Eestis tegutsevale krediidiasutusele. Võlgnikul on arvelduskonto ainult AS-is SEB Pank. Kontol on 0.53 senti. Võlgniku kontoväljavõtetelt ei nähtu suuremahulisi tehinguid. Võlgnik on peamiselt teinud kulutusi toidupoodides ja restoranides. Võlgniku kontole ja kontolt on tehtud väiksemaid makseid (harva rohkem kui 100 eurot) kolmandatele isikutele ja kolmandatelt isikutelt. Kontolt nähtub, et lähedasele isikule Yle (abikaasa) on võlgnik teinud väljamakseid summas 210 eurot. Usaldusisik on küsinud võlgnikult infot lähikondsetega tehtud tehingute kohta, kuid võlgnik ei ole küsimusele konkreetselt vastanud. Usaldusisik leiab, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku vastutustundetu käitumine oma kohustuste suhtes. Kõigi võlgniku vastu alustatud täitemenetluste aluseks olevad nõuded on tehtud tagaseljaotsustena. Võlgnik on võtnud kiirlaene, samas kui võlgniku sissetulekud on tema poolt maksejõuetusavalduse vormis märgitu kohaselt olnud ebastabiilsed ja pigem madalad. Usaldusisikul on keeruline hinnata otsuste aluseks olevate laenude põhjendatust, kuid käesoleval hetkel ei ole see enam ka oluline. Laenud ise ei pruukinud maksejõuetust põhjustada. Ei saa välistada, et võlgnikul oli võimalus esitada nõuetele edukalt vastuväiteid või sõlmida võlausaldajatega kompromisse, seejuures ajatada makseid juba enne kohtumenetluse algatamist. Võlgnik on kohtumenetlusi ignoreerinud, mistõttu puudub käesoleval hetkel võimalus neid vaidlustada. Võlgnik ei ole usaldusisikule teada andnud, et ta ei ühe või teise nõudega ei nõustu. Teisalt tuleb arvestada, et võlgnikul on psüühiline häire, mis võis takistada või pärssida korralikku finantskäitumist. Ehkki võlgnik on käitunud kohustuste täitmisel hooletult, ei saa olukorras näha PankrS § 28 lg 2 tähenduses kuritegu või rasket juhtimisviga. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgnikul puudub realiseeritav vara, ja püsiv sissetulek, samas kui võlgnikul on ligi 5450.60 euro suurune võlg. Asjakohased

2-22-13671 täitemenetlused on algatatud juba 2020. a kevadel. Täidetavate nõuete algsumma oli 6260,02 eurot ja sellest on umbes pooleteise aasta jooksul tasutud 809.42 eurot ehk ligikaudu 13%. Seega on võlgnik maksejõuetu juba pikaajaliselt. FiMS § 19 lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Kohtupraktika kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust võlgade ümberkujundamiseks, kuivõrd asjaoludest ei nähtu, et võlgniku maksejõuetus oleks ajutine. Võlgniku lapse sünniga võib pidada ebatõenäoliseks võlgniku vara suurenemist. Võlgniku abikaasale makstud summad võivad olla pankrotimenetluses tagasivõidetavad. Samuti on võlgniku abikaasa maksejõuline. Pankrotimenetluse käigus on võimalik ühisvara jagada. Samuti oleks ka kohustustest vabastamise perioodi jooksul võimalus saada võlgnikult kätte tema potentsiaalne tulevane sissetulek. Nõnda oleksid võlausaldajad pankrotimenetluse korral rohkem kaitstud. Usaldusisik rõhutab, et võlgnik ei ole nõudnud pankrotimenetluse algatamist. Võlgnik on usaldusisikuga peetud kirjavahetuses üles näidanud muret selle vastu, et on algatatud pankrotimenetlus. Usaldusisik järeldab, et võlgnik ei soovi pankrotimenetlust. Usaldusisik ei tuvastanud tagasivõidetava vara olemasolu, v.a abikaasale üle kantud 210 eurot, mille täpne sisu ja eesmärk ei ole usaldusisikule siiski teada. 22.11.2022 on võlgnik kohtule esitanud vara- ja võlanimekirja. 15.03.2023 on võlgnik muutnud maksejõuetusavaldust ja palunud oma pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist. 16.03.2023 on kohus teinud liitmise määruse ning liitnud tsiviilasja nr 2-23-4123 käesoleva tsiviilasjaga.

II Kohtumääruse põhjendused

2-22-13671 FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

2-22-13671

2-22-13671 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.