Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. detsember 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-10484
Tsiviilasi
Jaanus Eskussoni hagi Jaan Alliku vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, mittevaralise ja varalise kahju ning viivise väljamõistmiseks
Apellatsioonkaebuse hind
624 eurot 96 senti
Vastuapellatsioonkaebuse hind
4543 eurot 84 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Jaanus Eskussoni apellatsioonkaebus Jaan Alliku vastuapellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Jaanus Eskusson, vandeadvokaat Katrin Paulus
lepinguline
esindaja
Kostja Jaan Allik, lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2024 otsus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta 20% maakohtus kantud hageja menetluskuludest kostja kanda ja ülejäänud osas poolte endi kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Rahuldada Jaanus Eskussoni apellatsioonkaebus osaliselt. Jätta Jaan Alliku vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
Rahuldada Jaanus Eskussoni hagi Jaan Alliku vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, mittevaralise ja varalise kahju ning viivise väljamõistmiseks osaliselt.
4.2.Kohustada Jaan Allikut avaldama hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist oma isiklikul Facebooki kontol kasutajanimega „Jaan Allik“ (https://www.facebook.com/jaan.allik) ükskõik missuguste täiendusteta järgmise sisuga avalikult nähtava postituse: „Ebaõigete andmete ümberlükkamine. Avaldasin oma Facebooki kontole 04.09.2022 tehtud postituses, et postitusele lisatud fotol olev isik saeb mu aias puid maha ning kallab minu aeda mürgiseid kemikaale. Need väited on valed ning ma lükkan need ümber. Samas postituses avaldasin, et postitusele lisatud fotol olev isik püüdis minu kassi kinni ja viis varjupaika. See väide on vale ning ma lükkan selle ümber. Samuti avaldasin, et postitusele lisatud fotol olev isik vandaalitseb järjepidevalt minu auto kallal ning lasi 04.09.2022 õhtul minu auto rehvid tühjaks. Need väited on valed ning ma lükkan need ümber.“
4.3.Välja mõista Jaan Allikult Jaanus Eskussoni kasuks mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot.
4.4.Välja mõista Jaan Allikult Jaanus Eskussoni kasuks viivis 76,62 eurot ning viivis mittevaralise kahju hüvitiselt (500 eurot) alates 23. oktoobrist 2024. a võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 500 eurot.
4.5.Kohustada Jaan Allikut kandma mittevaralise kahju hüvitis koos viivisega Varjupaikade MTÜ (registrikood 80249280) Pärnu kodutute loomade varjupaiga arvelduskontole nr EE342200221043391225 selgitusega: „annetus loomadele.“
4.6.Välja mõista Jaan Allikult Jaanus Eskussoni kasuks varalise kahju hüvitis 432 eurot.
4.7.Välja mõista Jaan Allikult Jaanus Eskussoni kasuks viivis 66,20 eurot kahjuhüvitiselt 432 eurot alates 24. juulist 2023 kuni 22. oktoobrini 2024 ning viivis põhinõudelt (432 eurot) alates 23. oktoobrist 2024. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 432 eurot.
5.Jaotada menetluskulud selliselt, et jätta 20% Jaanus Eskussoni maakohtus kantud menetluskuludest Jaan Alliku kanda ja ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
6.Välja mõista Jaan Allikult Jaanus Eskussoni kasuks menetluskuluna 1725,44 eurot.
7.Välja mõista Jaan Allikult Jaanus Eskussoni kasuks menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
8.Välja mõista Jaan Allikult riigi tuludesse tunnistaja sõidukulu 60 eurot ja riigi õigusabi tasu ja kulud 886,45 eurot, kokku 946,45 eurot, mis tuleb tasuda igakuiste osamaksetena kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks. Esimese osamakse suurus on 207,74 eurot, teise kuni viienda osamakse suurus on 147,74 eurot ja kuuenda osamakse suurus on 147,75 eurot.
9.Riigi kasuks väljamõistetud summad tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE52220022101326447 (Swedbank) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) või nr EE957700771001523585 (LHV Pank) ning tasumisel kasutada unikaalset viitenumbrit, mis on kõikide kontode puhul 99924700029588. Selgitusse märkida tsiviilasja number ja kohustatud isiku nimi. 2
Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud tunnistaja kulu ja riigi õigusabi tasu osas otsuses sätestatud tähtajal, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6, RÕS § 26 lg 3). Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Jaanus Eskusson (hageja) esitas 24. juulil 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse Jaan Alliku (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, mittevaralise ja varalise kahju ning viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse järgi avaldas kostja 4. septembril 2022 enda Facebooki kontol järgmise sisuga postituse: „Mida peab üks aus maksumaksjast linnakodanik tegema kui üks hull saeb su aias puid maha, kallab sulle aeda mürgiseid kemikaale, püüab su kassi kinni ja viib varjupaika ning vandaalitseb järjepidevalt su auto kallal? Politseisse pöördumine igatahes ei aita. Jäi mulle täna otse teolt vahele (lasi rehve tühjaks). Kinni hoida ma sellist mölakat ei suuda, kuni patrull tuleb ja sinna see asi jälle sumbub. Igatahes kui kellelgi on veel pretensioone fotol oleva mölaka vastu, kelle isik on nii mulle kui politseile teada – siis võtke minuga ühendust.“ Postitusega on kostja avaldanud tegelikkusele mittevastavaid faktiväiteid, sest hageja ei ole saaginud kostja aias puid, ei ole kallanud kostja aeda mürgiseid kemikaale, ei ole püüdnud kostja kassi kinni ega viinud varjupaika, ei ole vägivallatsenud kostja auto kallal ega lasknud tühjaks kostja auto rehve ning kostja fotod kostja väiteid ei tõenda. Kostja avaldas hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid, et hageja on „hull“ ja „mölakas.“ Kostja väited on solvavad, hageja head nime ja au teotavad ning loonud hagejast avalikkuse ees ebaõige negatiivse kuvandi. Kostja avaldas postituses õigusliku aluseta hageja pildi, millel hageja on äratuntav. Kostja väited hädaseisundis käitumise kohta on põhjendamatud. Hageja isikuõigusi rikkuv postitus oli üleval vähemalt 8 kuud ja kostja kustutas selle pärast hagejalt 21. aprilli 2023 nõudekirja saamist. Hageja leiab, et talle on tekitatud oluline mainekahju Eesti elanike silmis, kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest ning hagejal on õigus mittevaralise kahju ning kohtueelsete õigusabikulude hüvitamisele.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja võtab omaks, et avaldas sellise postituse Facebookis, kuid nüüdseks on keegi selle kustutanud. Postitusele lisatud foto on tehtud 20 sekundit pärast seda, kui kostja tabas hageja
3
oma auto kallal vandaalitsemast. Kostja tegi politseile väljakutse, kel polnud aga võimalik hagejaga vestelda, sest hageja sulgus oma ema korterisse. Kostja leiab, et hageja ei ole nõudeid põhjendanud ja tõendanud. Hageja ei ole esile toonud, et poolte vahel oli lepinguline suhe, mis võimaldaks nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Kostja ei ole kätte saanud hageja nõudekirja. Kostja sai nõudest teada alles kohtu kaudu. Hageja ei ole esile toonud, kuidas on tema au või maine saanud kahjustada pärast postituse avalikustamist ja millest koosneb mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kui kohus peaks tuvastama, et kostja postitus tekitas hagejale kahju, ei ole tegu õigusvastane võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 2 p 3 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 141 lg 1 järgi, kuna kostja tegutses hädaseisundis. Poolte pikaajaline konflikt algas 2015. a sügisel, kui hageja korraldatud korrastustööde käigus võeti maha kostja metsviinapuud ja sademevesi hakkas voolama kostja krundile. Kuna sademeveed kinnistut kahjustasid, kaevas kostja vee eemale juhtimiseks oma kinnistu piirile kraavi. Hageja ajas kraavi kinni. Kostja sõidukite kahjustamine algas 2016. aastal, sõiduki rehvidel keeratakse pidevalt ventiile välja. 2021. aasta suvel märkas kostja, kuidas hageja raputas tema aeda tühjaks kanistrit ning aias oli tunda atsetooni lõhna. Lisaks on kostja märganud, et aia ääres kasvav mustikapeenar on kallatud üle masuuditaolise vedelikuga. Kuna kostja soovis, et sellised ebameeldivad tegevused lõppeksid, tegi kostja vara ähvardava ohu tõrjumiseks postituse Facebooki. Kostja on seisukohal, et arvestades juhtumi asjaolusid, tuleb kahjuhüvitise määramisel võtta arvesse ka hageja enda käitumist. Kui kohus leiab, et kostja käitumine oli õigusvastane, siis arvestades hageja käitumist tuleks hüvitise määramisel arvestada VÕS §-i 140.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 22. oktoobri 2024 otsusega hagi ja kohustas kostjat avaldama hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist oma isiklikul Facebooki kontol kasutajanimega „Jaan Allik“ (https://www.facebook.com/jaan.allik) ükskõik missuguste täiendusteta järgmise sisuga avalikult nähtava postituse: „Ebaõigete andmete ümberlükkamine. Avaldasin oma Facebooki kontole 04.09.2022 tehtud postituses, et postitusele lisatud fotol olev isik saeb mu aias puid maha ning kallab minu aeda mürgiseid kemikaale. Need väited on valed ning ma lükkan need ümber. Samas postituses avaldasin, et postitusele lisatud fotol olev isik püüdis minu kassi kinni ja viis varjupaika. See väide on vale ning ma lükkan selle ümber. Samuti avaldasin, et postitusele lisatud fotol olev isik vandaalitseb järjepidevalt minu auto kallal ning lasi 04.09.2022 õhtul minu auto rehvid tühjaks. Need väited on valed ning ma lükkan need ümber.“ Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot, viivise 76,62 eurot ja edasiulatuvalt alates 23. oktoobrist 2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 500 euro ulatuses ning määras kindlaks, et mittevaralise kahju hüvitis koos viivisega tuleb tasuda Varjupaikade MTÜ (registrikood 80249280) Pärnu kodutute loomade varjupaiga arvelduskontole nr EE342200221043391225 selgitusega: „annetus loomadele.“ Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 432 eurot, ajavahemikul 24. juuli 2023 kuni 22. oktoober 2024 sissenõutavaks muutunud viivise 66,20 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 23. oktoobrist 2024 kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 432 eurot. Maakohus jättis riigilõivu kostja kandja ja ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulu hüvitise 665 eurot ja viivise ning riigi kasuks tunnistaja sõidukulu ja riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 946,45 eurot. Maakohus kvalifitseeris hageja põhinõude VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p 4 isiklike õiguste rikkumistest tulenevaks kahjunõudeks. Kohus tõi esile, et kostja postitus
4
sisaldab järgmisi faktiväiteid: „kui üks hull saeb su aias puid maha“, „kallab sulle aeda mürgiseid kemikaale“, „püüab su kassi kinni ja viib varjupaika“, „vandaalitseb järjepidevalt su auto kallal“, „lasi rehve tühjaks“. Tegemist on faktiväidetega, kuna viidatud on konkreetsele hageja tegevusele, mida on võimalik objektiivselt kontrollida. Kohtu hinnangul on väljendid „hull“ ja „mölakas“ käsitletavad väärtushinnangutena. Maakohus tuvastas Varjupaikade MTÜ 8. märtsi 2024 teatest, et kostja kassi ei viinud varjupaika hageja, vaid kolmas isik. Politsei- ja Piirivalveameti teadetest ja tunnistajate A.A., B.B. ja C.C. ütlustega ei leidnud kinnitust, et hageja on rikkunud kostja vara või saaginud kostja aias puud maha. Maakohus leidis, et tunnistaja A.A. ütlused kostja väiteid ei tõenda, kuna tunnistaja ei olnud sündmusi vahetult näinud, v.a aeda ebameeldivalt lõhnanud vedeliku kallamine, mille puhul pole tõendatud, et tegemist oli kemikaaliga. Kostja väiteid ei tõenda ka tema esitatud fotod ja videod. Maakohus ei arvestanud Pärnu Linnavalitsuse kirjavahetusega, kuna see ei oma asja lahendamisel tähtsust. Maakohus leidis, et kostja avaldatud faktiväited hageja tegevuse kohta ei olnud tõesed, jätsid hagejast avalikkusele ebaõige kuvandi ja kostja väiteid enne postituse tegemist ei kontrollinud. Maakohtu hinnangul on väited hageja au teotavad ja jätavad temast mulje kui kiuslikust ja pahatahtlikust inimesest, kes põhjuseta norib tüli ja lõhub teiste inimeste vara. Väljendite “hull” ja “mölakas” kasutamine on ebakohane, ebasünnis ja meelevaldne. „Hull“ on omadussõna millegi või kellegi segase, pöörase, arutu, meeletu kohta ning „mölakas“ Eesti keele seletava sõnaraamatu andmetel sõimusõna. Avalikus postituses halvustavat väljendusviisi ei ole kohane kasutada isegi, kui hageja oleks kostja suhtes halvasti käitunud. Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse ning leidis, et kostja on hageja õiguste rikkumises süüdi (VÕS § 1050 lg 1). Maakohtu hinnangul oli kostja postituses hageja kohta hinnangute avaldamisel vähemalt raskelt hooletu (VÕS § 1050 lg 2). Seetõttu kohustas kohus kostjat ebaõiged andmed ümber lükkama. Maakohus asus seisukohale, et avaldatuga põhjustas kostja hagejale ebaõigete faktiväidete avaldamise ja ebasündsate hinnangute andmisega moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et teda on avalikkuse ees sildistatud kiusliku ja pahatahtliku inimesena. Kostja tegi hagejat halvustava postituse koos hageja fotoga Facebooki, mis on väga suure liikmeskonnaga sotsiaalmeediaportaal ning see teave võis saada 8 kuu jooksul teatavaks paljudele. Maakohus leidis, et hageja võis tunda avaldatu tõttu meelehärmi ja ebamugavustunnet. Arvestades lisaks rikkumise ulatust ja Riigikohtu 2023. a avaldatud analüüsi mittevaralise kahju hüvitamise nõuete kohtupraktika kohta, mõistis maakohus kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot. Maakohus rahuldas ka viivisenõude ja mõistis välja viivise alates 24. juulist 2023. Maakohus leidis, et varalise kahju nõue kohtueelsete õigusabikulude eest on põhjendatud osaliselt 432 euro ulatuses, kuna kostja kohustuse rikkumine ning hagejal tekkinud kahju on omavahel põhjuslikus seoses ja asjaolusid arvestades on mõistlik kulu õigusabile kahe tunni eest. Kohus rahuldas ka hageja viivisenõude. Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-t 2. Kostja tegi hagejale mitu kompromissettepanekut, millest hageja on kohtu hinnangul keeldunud eelkõige tema menetluskulude suuruse tõttu. Maakohus leidis, et kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja kostja kompromissina pakutuga ligilähedases summas, on põhjendatud jaotada menetluskulud selliselt, et riigilõiv jääb kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata varalise kahju hüvitise 432 eurot ületavas 5
osas ja jättis menetluskulud (välja arvatud riigilõiv) poolte endi kanda. , j Hageja palub teha asjas uue otsuse, millega mõista välja kostjalt hageja kasuks varalise kahju hüvitis 990 eurot ja viivis alates 24. juulist 2023, jätta menetluskulud kostja kanda, mõista hageja menetluskulud kostjalt välja ja määrata, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist seadusjärgses määras. Hageja toob esile, et maakohus on tuvastanud, et varalise kahju väljamõistmise eeldused on täidetud, kahju hüvitamine põhjendatud ja vajalik, samuti et hagejale osutati kohtueelselt õigusabi 4 tundi ja 35 minutit tunnihinnaga 180 eurot (millele lisandus käibemaks). Maakohus ei põhjendanud, miks on õigusabikulu põhjendamatu kahte tundi ületavas osas ega arvestanud kohtupraktikaga sarnastes asjades. Kostja ei taotlenud VÕS § 139 lg 1 kohaldamist ega kahju vähendamist. Hageja varalise kahju nõue 990 eurot on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista viivis kogu summalt. Hageja on seisukohal, et maakohus on jätnud ebaõigesti hageja õigusabikulud hageja enda kanda. Esiteks leiab hageja, et asjas tuleb teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jaotada menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel. Ent ka hagi osalise rahuldamise korral ei ole maakohtu menetluskulude jaotus põhjendatud. Vaidlustatud otsusega rahuldatud hageja nõuete summa 1074,82 eurot erineb oluliselt kostja pakutust, s.o aprillis 2024 700 eurot ja septembris 2024 850 eurot. Maakohus ei võtnud TsMS § 163 lg 2 kohaldamisel arvesse, millises menetlusetapis ja millise veenmise tulemusena kostja kompromissiga „nõustus“ ega millises ulatuses oli hagejal selleks ajaks menetluskulusid tekkinud. Samuti ei arvestanud maakohus kostja käitumisega kompromissläbirääkimistel ega sellega, et asjaolusid arvestades ei ole õiglane jätta hageja menetluskulusid tema enda kanda. Menetluskulude jaotamine TsMS § 163 lg 3 alusel on põhjendatud üksnes siis, kui TsMS § 163 lg-d 1 ja 2 ei too kompromissettepanekut arvestades kaasa õiglast menetluskulude jaotust. Hageja on jooksvalt tuginenud sellele, et võimalik kompromiss peab sisaldama ka menetluskulusid. Arvestada tuleb ka, et kostjal on menetluses riigi õigusabi korras esindaja, kelle kuludest peab ta hüvitama 50% maksegraafiku alusel ehk kostja ei ole pidanud enda õigusvastase tegevuse tõttu kohtumenetlusse märkimisväärselt panustama. Väljamõistetud rahaline hüvitis on väike ega oma preventiivset eesmärki mõjutada kostjat edaspidi õigusvastasest tegevusest hoiduma.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et maakohtu otsus menetluskulude osas on põhjendatud ning hageja ei ole kaebuses toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse kohtuotsust muuta. Kostja ei nõustu, et maakohus ei saanud varalise kahju hüvitist vähendada.
6.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõigust, kui jättis kohaldamata VÕS § 1045 lg 2 p 3, § 1046 lg 1 ja lg 2 ning TsÜS § 141 lg 1. Maakohus on otsuse p-s 41 jõudnud järeldusele, et kostja ei tõendanud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist, süü puudumist ega hädaseisundis tegutsemist. Samas ei ole kohus seisukohale jõudmist põhjendanud. Maakohus ei ole hinnanud kostja esitatud tõendeid ega arvestanud kostja kaitstud hüvesid ega huve. Kostja esitas kohtule tõendina video hageja käitumisest, mis võiks õigustada väärtushinnangute „hull“ ja „mölakas“ kasutamist. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui mõistis kostjalt välja hageja kasuks varalise kahju kohtueelsete õigusabikulude eest, aga ei tuvastanud, et pooltel oleks olnud lepinguline suhe. Kostja ei nõustu, et kahjuhüvitist kohtueelsete õigusabikulude eest võib
6
nõuda ka kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva võlasuhte raames. Täiendavalt ei ole hageja tõendanud, et väidetav nõudekiri on kostjale kätte toimetatud.
7.Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja leiab, et kostja etteheited maakohtu otsusele on põhjendamatud. Maakohus on järeldusele jõudmist kirjeldanud, samuti hinnanud kostja tõendeid otsuse p-des 22–23 ja 25. Asjaolu, et maakohus ei ole kostja tõendeid üksikasjalikult otsuses analüüsinud, ei tähenda, et maakohus ei ole nendega arvestanud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses ka ise esile toonud, kuidas need tõendid pidanuks väidetavat hädaseisundit tõendama. Kostja ei ole märkinud, milliste hüvede ja huvidega oleks maakohus pidanud arvestama. Hageja ei nõustu, et kohtueelseid õigusabikulusid hüvitatakse üksnes lepingulises suhtes. Kostja ei ole esile toonud, kuidas hageja nõudekirja kättetoimetamise tõendamata jätmine on maakohtu rikkumine. Maakohus on küsimust käsitlenud otsuse p-s 55.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ja jättis õigusabikulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab 20% hageja menetluskuludest maakohtus kostja kanda ja ülejäänud osas poolte endi kanda. Samuti määrab ringkonnakohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. TsMS § 654 lg 2 2 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada, vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Pooled vaidlesid maakohtus nii selle üle, kas kostja postitus sisaldas valesid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, kui ka selle üle, kas hagejal on tekkinud kahju ja kui on tekkinud, kas esinevad asjaolud, mis välistavad kahjunõude rahuldamise.
10.Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles jäeti varalise kahju hüvitamise nõue osaliselt rahuldamata ja menetluses kantud õigusabikulud poolte endi kanda. Kostja vaidlustab vastuapellatsioonkaebuses otsuse hagi rahuldamise osas ja leiab, et postituse tegemine ei olnud õigusvastane ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
11.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kostja vastuapellatsioonkaebuse osas. Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas, et kostja postitus käis hageja kohta ja sisaldas valesid faktiväiteid. Kostja ei vaidlusta ka seda, et ta kasutas hageja kohta väljendeid „hull“ ja „mölakas“, mida maakohus kvalifitseeris ebakohasteks väärtushinnanguteks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas selles osas materiaalõigust õigesti ning ei rikkunud valede faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute tuvastamisel menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega eeltoodud osas ja ei korda neid oma otsuses (TsMS § 654 lg 6).
11.1.Kostja ei vaidlusta, et ta kasutas hageja kohta väljendeid „hull“ ja „mölakas“, kuid leiab, et ta on tõendanud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemise, süü puudumise ja hädaseisundis tegutsemise, mis õigustas väljendite kasutamist ning vabastab kostja kahju hüvitamise kohustusest. Kostja väitel on hageja ja kostja vahel pikaajaline tüli ja hageja on kahjustanud kostja vara. Konflikt algas 2015. aasta sügisel, kui hageja korraldas kostja naabruses olevate garaažide ees asuva tänavalõigu korrastustöid ja selle käigus kahjustati kostja kinnistut selliselt, et sademevesi hakkas voolama kostja krundile. Kostja võis hageja
7
isiklike õigusi rikkuda (kui tegi Facebooki lehele postituse koos hageja fotoga), aga selle tegevuse eesmärk oli ohu tõrjumine (dtl 196).
11.2.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) kohaselt ei tegutse isik õigusvastaselt, kui ta tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks (hädaseisund), kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur (TsÜS § 141 lg 1). VÕS § 1045 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja tegutses hädaseisundis.
11.3.Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja tegi postituse 4. septembril 2022 ja see oli kostja Facebooki lehel nähtav, kuni aprillis 2023 see kustutati. Asja materjalidest nähtub, et selle asemel, et pikaajalist tüli naabriga lahendada püüda, tegi kostja hageja kohta ebakohaste väärtushinnangutega postituse, rikkudes sellega seadusest tulenevat kahju tekitamisest hoidumise kohustust. Lisaks eelnevale ei kõrvaldanud kostja postitust, vaid kostja väitel tegi seda keegi teine. Eeltoodut arvestades tuvastas maakohus õigesti, et kostja tegevus on õigusvastane ja kostja vastutab hagejal kahju tekkimise eest, kuna kostja ei ole tõendanud süü puudumist (VÕS § 1050 lg 1). Kostja tugineb nii hädaseisundile kui süü puudumisele põhjusel, et tal on hagejaga pikaajaline tüli, ta on hageja kohta esitanud korduvalt avaldusi nii politseile kui linnavalitsusele ning püüdnud salvestada hageja sooritatud õigusrikkumisi. Hädaseisundis tekitab isik kahju vahetu ohu tõrjumiseks (TsÜS § 141). Ringkonnakohus leiab, et kostja käitumise õigusvastasust ei välista pooltevaheline tüli ega ka võimalikud hageja rikkumised, kuna kostja ei suutnud postituses esitatud väiteid tõendada ja kostja subjektiivne hinnang hageja kohta on ebakohane väärtushinnang, mille avaldamist samuti poolte vastastikused kahtlustused ja kestev tüli ei õigusta. Esile toodud asjaolud ei anna alust tuvastada, et kostja oleks postitust tehes olnud hädaseisundis.
12.Järgmisena esitab ringkonnakohus seisukoha hageja apellatsioonkaebuse kohta.
12.1.Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väidetega varalise kahju põhjendamatu vähendamise kohta. Maakohus luges hageja kohtueelsetest kuludest tekkinud kahju tõendatuks ja põhjendatuks kahe tunni (180 eurot tund) ulatuses, kokku 432 eurot koos käibemaksuga. Maakohus märkis, et arvestab kahju suuruse määramisel ajakuluga, mis oli põhjendatud nõudekirja koostamiseks ja materjalidega tutvumiseks. Ringkonnakohus märgib, et esitati üks nõudekiri, see esitati füüsilisele isikule, tegemist oli naabrusvaidlusest alguse saanud konfliktiga, seega tuli hageja esindajal informeerida oma klienti, et mõistlik on koostada selge ja lühike nõudekiri. Kohtueelsed kulud ühe nõudekirja puhul ei tohiks ületada hagi koostamise kulusid. Hageja väide, et maakohus ei saanud ilma taotluseta kahju vähendada, ei ole õige. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kahju suuruse määramisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sh kindlustuse olemasolu. VÕS § 140 lg 1 on kohaldatav ka juhul, kui VÕS § 132 lg 3 kohaldamine viiks äärmiselt ebaõiglase tulemuseni (vrd RKTKo 25.11.2015, 3-2-1-126-15, p 13). VÕS § 139 lg-id 1 ja 2 ning § 140 lg-t 1 kohaldab kohus ilma kahju tekitaja taotluseta ja neid võib kohaldada samal ajal (RKTKo 25.05.2015, 3-2-146-15, p 12).
12.2.Ringkonnakohus nõustub osaliselt hagejaga, et maakohus jättis põhjendamatult kõik õigusabikulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus saab maakohtu määratud menetluskulude jaotusesse sekkuda vaid juhul, kui maakohus on rikkunud kaalutlusõigust. Praeguses asjas on maakohus põhjendanud, miks ta jättis õigusabikulud poolte endi kanda. Nõustuda saab maakohtu põhjendustega, et arvestades asja komplitseeritust ja poolte vahelisi keerulisi suhteid keeldus hageja tõenäoliselt menetluskulude suuruse tõttu nii kohtu kui kostja kompromissiettepanekust. Nõustuda ei saa maakohtuga, et kuna mittevaraline ja varaline 8
kahju kokku on sarnases suuruses nagu kostja menetluses pakkus, siis annab see aluse jätta õigusabikulud poolte endi kanda.
12.3.Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Hageja menetluskulude nimekirja alusel kulus menetluses 26,10 töötundi, tunnihinnaga 180 eurot, kokku 5746 eurot koos käibemaksuga, lisaks sõidukulu 121,43 eurot. Ringkonnakohus peab kulusid osaliselt põhjendamatuks. Kohtueelne nõudekiri sisaldas nii faktilisi asjaolusid kui viiteid õigusnormidele, hagi oli samasisuline, seega on hagi koostamisele kulunud aeg 6 tundi ülemäärane, määruskaebusega seonduv ja kohtuistungi protokollidega tutvumisele ja parandamisele kulud aeg ning kompromissiettepanekute arutelule kulunud aeg on samuti ülemäärane ja ringkonnakohus peab põhjendatuks ja vajalikuks 18 tundi, 3240 eurot. Kuna hageja menetluskulude arvest 13,45 tunnile lisandus käibemaks 20% ja 12,65 tunnile 22%, siis lisab ringkonnakohus 50% menetluskuludele (1620 eurot) käibemaksu 20% ja teisele poolele 22%, kokku on põhjendatud ja vajalikuks loetud menetluskulude suurus koos käibemaksuga 3920,4 eurot. Põhjendatud on ka sõidukulud 121,43 eurot. Kostja ei vastanud hageja kohtuvälisele ettepanekule, vaidles hagile vastu, esitas hulga tõendeid ja taotles tõendite kogumist, millega komplitseeris menetlust, sh toimus asjas kolm istungit ja kostja vaidles hageja kahjunõuetele menetluse lõpuni vastu. Arvestada tuleb, et hageja nõuded rahuldatakse osaliselt, samuti seda, et kostjal on menetluses riigi õigusabi korras esindaja, kelle kuludest peab ta hüvitama 50% maksegraafiku alusel. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluses kantud õigusabikulude rahuldamine 20% ulatuses. Põhjendatud ja vajalikud õigusabi- ja sõidukulud kokku on 7962, 23 eurot, millele lisandub riigilõiv 665 eurot (kokku 8627,23 eurot), kostja peab hüvitama 20%, so 1725,44 eurot.
13.Ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse kahest taotlusest ühe 20% ulatuses, teise jättis rahuldamata, kostja vastuapellatsioonkaebus jäi rahuldamata, eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.