Hageja: Arvila OÜ (registrikood 14092508) Hageja lepinguline esindaja: jurist Inna Bodagovskaja (epost: xxx) Kostja I: A (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja II: B (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostjate volitatud esindaja Aare Siir (e-post: xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Arvila OÜ hagi A ja B vastu rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. menetluskulud puuduvad.
Kostjatel
hüvitatavad
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Arvila OÜ (edaspidi ka hageja) ostis kohtutäitur Risto Sepp 23.11.2021 korraldatud avalikult enampakkumiselt võlgnikule A (kostja I) kuuluva kinnistu asukohaga XXX.
2.Peale kinnistu võõrandamist enampakkumisel jätkas seal elama B (kostja II).
3.08.12.2021 esitas Arvila OÜ täitmisavalduse võlgniku A väljatõstmise nõudes kohtutäturile Risto Sepp. Tallinna kohtutäitur Risto Seppa 24.11.2021 akt täiteasjas nr 027/2021/1185 ja sissenõudja Arvila OÜ avaldus.
4.Väljatõstmine toimus 13.01.22, 14.01.22, 18.01.22, 21.01.22 ja 24.01.22, st 5 päeva, suure koguse arestitavate asjade tõttu. Majas oli esitatud nii antiiksed asjad, kui ka olmejäätmed, ehituspraht, amortiseerunud mööbel, parandamata ja vananenud tehnika (TV, pesumasinad, mobiiltelefonid, sülearvutid jne). Maja oli kuhjatud igasugust koli. Kõik asjad oli pandud ridadena. Maja nägi välja nagu prügila. Sama pilt oli õues ja garaažis. Kohtutäitur arestis ja viis ära üksnes väärtuslikud asjad. Ülejäänud prügiga tuli tegeleda hagejal. Kuna suur osa prahtist on jäässe kinni jäänud, hakkas hageja ära viima asju 2022. kevadel.
5.2022. kevadel pöördus hageja Envio OÜ-sse ja tellis kinnistule prügi koristamise, asjade demonteerimise ja äraviimise prügilasse. Envio OÜ täitis teenuse ja väljastas hagejale järgmised arved: Arve nr 150322t3 - 717,16 eur, Arve nr 160322t1 - 370,22 eur, Arve nr 300322k4 - 246,50 eur, Arve nr 300322k3 - 751,54 eur, Arve nr 260422k4 - 1049,22 eur, Arve nr 260522n3 - 60,00 eur. Kokku 3194,64 eur.
6.Hageja tasus ülalnimetatud arveid täies ulatuses. Hageja on seisukohal, et kostjate prahi utiliseerimise hageja kinnistult pidid korraldama kostjad. Kuna kostjad ise ei utiliseerinud prahti hageja kinnistult, peavad nad hüvitama hagejale tekkinud kahju summas 3194,64 eur, mis hageja kandis utiliseerimistööde eest.
3.Hageja loeb vajalikuks ja õiglaseks esitada hagi nii kinnistu endise omaniku vastu (kostja I), kui ka B (kostja II) vastu, kes reaalselt elas majas, kuhjus prügi ja kellele kostja I sõnul kuulusid kõik asjad majas. Kinnisasja endine omanik ja võlgnik A on teinud kohtutäiturile enne väljatõstmist järgmise avalduse: „Annan teada, et täiteasjaga 027/2021/2384 seotud, aadressil XXX olevad asjad ei kuulu minule, kui võlgnikule. Samas ei soovi ka oma kuludega nende esemete transporti ega hoiustamist. Asjad kuuluvad kinnistu tegelikule valdajale, Ble. Minul puudub ligipääs kinnistul asuvatesse hoonetesse ja ei soovi ka kohal viibida 13. jaanuar 2022.“ Oma vastuväites maksekäsu kiirmenetluse avaldusele kirjutab kostja I: „Arvila OÜ ostis kohtutäituri oksjonilt kinnistu, mis oli vormistatud minu nimele, kuid füüsiliselt mulle ei kuulunud ja minul sellele kinnistule ligipääs puudus. Sel kinnistul elas ja seda kinnistut valdas ning tegelik omanik oli B.“
4.Hageja palub välja mõista solidaarselt Alt ja Blt Arvila OÜ kasuks kahju 3194,64 eurot ja viivis 37,95 eurot.
Kostjate vastuväited
5.Kostjad ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid. Hageja kinnitas, et saab oma nõuet kostjate vastu tõendada teenuse osutamise lepinguga nr. 220610, arvega 6-9/2022, 28.06.2022. Kostjad ei pea seda asjaolu endaga seotuks ja esitatud nõuet nende vastu õigeks. Kostjad selgitavad, et kui peale 24.01.2022.a. Arvila OÜ-l esinesid XXX kinnistu suhtes mingid pretensioonid, siis tuleb need esitada täiteasja nr 027/2021/1185 raames väljatõstmist teostanud kohtutäiturile Risto Sepp.
6.Kostjad ei ole saanud peale 24.01.2022.a. kohtutäituri käest XXX väljatõstmist hagiga seotud muud tagasisidet, et kui kinnistu on hagejale üle antud ja kostjatel ei ole sinna enam asja.
7.Kostjad kinnitavad, et ei ole hagis kirjeldatud asjaoludel hagejale mingit kahju tekitanud.
8.Hageja tunnistab, et ostis täiteasja nr. 027/2021/1185 raames kohtutäitur Risto Sepp 23.11.2021 korraldatud avalikult enampakkumiselt võlgnikule A kuuluva kinnistu asukohaga XXX. Hageja teadis, et kinnistul elab B. Hageja ei saa eitada, et teenis kinnistult asjade äraviimisega alusetult tulu. Hageja viis kinnistult ära väärtuslikku ehitusmetalli ja asju väärtusega 25000 EUR.
9.Kohtutäitur jättis alusetult kinnistult osa vallasvara välja tõstmata ja võttis väärtusliku vallasvara alusetult enda valdusesse ja ei andnud seda kohe ega ka hilisemal nõudmisel kätte vaatamata selle, et kostjad olid väljatõstmise eest kohtutäiturile 4318 EUR maksnud.
10.Hageja tunnistab, et 08.12.2021 esitas Arvila OÜ täiteasja nr. 027/2021/1185 raames XXX kinnistult isikute ja vallasvara väljatõstmise nõudes täitmisavalduse kohtutäiturile Risto Sepp. Selle asjaolu kohta esitas kostja II, kes viibis vallasvara väljatõstmise ajal XXX kohapeal koheselt kohtutäiturile suulise avalduse, et välja tuleb tõsta kõik vallasvara ja kuna see ei ole ilmaolude tõttu võimalik, siis palus selle kohta kohtutäiturilt dokumenti, et asjad esimesel võimalusel ära viia. Kohtutäitur jättis selle tähelepanuta, jätkas oma tegevust ja lõpetas väljatõstmise 24.01.2022.a. kuid väljakolimise lõppakti ei koostanud ja ka muid asjakohaseid dokumente ei vormistanud ja kohalviibijatelt kohapeal allkirju ei võetud.
11.Hageja jätab märkimata, kui palju või kui suures ulatuses oli kinnistul olmejäätmeid ja ehitusprahti, amortiseerunud mööblit, parandamata ja vananenud tehnikat. Hageja jätab märkimata, et kohtutäitur jättis kinnistule suures koguses maha ehitusmetalli (metallplaadid, erineva läbimõõduga raudtorud, armatuurraud) profiilset ehitusmetalli (vinkelraud, T - talad, U- talad, karptalad), metallist lauad ja tööpingid, 15 kasti erisuuruses ehitusnaelu, 3 tööstushoone rauast ust ja teisi metallist asju millel oli reaalne väärtus. Lisaks oli kinnistul suurel hulgal taaskasutuseks mõeldud riideid ja jalanõusid.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus on menetlenud käesolevat hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõude hagiga ning hagihind ei ületa
summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Lihtmenetluses võib kohus teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 405 lg 1 p 9, § 444 lg 4). Hagi hind on 3488,16 eurot ja kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1. Käesolev otsus on tehtud kirjeldava ja põhjendava osaga.
13.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
14.Pooled ei vaidle käesolevas tsiviilasjas järgmiste asjaolude üle, mis nähtuvad ka käesolevas tsiviilasjas kogutud tõenditest: -
Tallinna kohtutäitur Risto Sepp koostas 24.11.2021 täiteasjas 027/2021/1185 vara enampakkumise akti. Enampakkumine toimus www.oksjonikeskus.ee oksjonikeskkonnas 16.11.2021 17:00 - 23.11.2021 17:01. Kinnistu omanik ja võlgnik on A. Kinnistu ostis 23.11.2021 enampakkumisega Arvila OÜ, 14092508 (dtl 42-46 enampakkumise akt).
-
Arvila OÜ kanti kinnistusregistrisse kinnistu omanikuks 30.11.2021 kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud 7.12.2021 (dtl 48- 50 kinnistusregistri väljavõte).
-
Kinnistu oli üle kuhjatud olmejäätmetega, ehituspraht, amortiseerunud mööbel, parandamata ja vananenud tehnika (dtl 50- 60 fotod, TV, pesumasinad, mobiiltelefonid, sülearvutid jne).
-
Envino OÜ esitas Arvila OÜ-le 6 arvet ajavahemikul 15.03.2022 - 26.05.2022 jäätmete utiliseerimise eest kokku summas 3194, 46 eurot (dtl 61- 72).
-
13.01.2022 koostas Tallinna kohtutäitur Risto Sepp kinnisasja valduse äravõtmise akti, nõude sisuks oli võlgniku A väljatõstmine (dtl 74-77).
15.Pooled vaidlevad peamiselt järgmiste küsimuste üle: -
Kas kostja I ja kostja II vastutavad utiliseerimise teenuse eest;
-
Kas kostja I ja kostja II on jäätmete valdajad ja kui on, siis millises ulatuses.
16.Vastavalt TsMS § 4 lg-le 2 määravad hagimenetluse pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.
17.Hageja on esitanud kostjate vastu lepinguvälistest suhetest, täpsemalt deliktist tuleneva nõude VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel.
18.Samas maksekäsumenetluses nõude aluseks oleva asjaoluna toetub hageja justkui ka väitele, et tema ning kostjate vahel oli teenuse osutamise kokkulepe (dtl 6, 220610 teenuse osutamise leping, 220610, 10.06.2022).
19.Seetõttu kontrollib kohus kõigepealt, kas hagejal saaks kostjate vastu olla nõue lepingulisest suhtest ning sellest tulenev kahju hüvitamise nõue ning seejärel kas hagejal saaks kostjate vastu olla deliktist tulenev nõue.
20.Hageja käsitluse kohaselt on tema ning kostjate vahel 10.06.2022 sõlmitud teenuse osutamise kokkulepe 220610 (dtl 6 maksekäsu avaldus). Kostjate vastuväitel sellist lepingut poolte vahel sõlmitud ei ole (dtl 28).
21.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 sätestab üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt Riigikohtu 30. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1).
22.Kohus tutvudes toimiku materjalidega, asub seisukohale, et hageja ning kostjate vahel ei ole sõlmitud teenuse osutamise kokkulepet. Envino OÜ esitatud arved Arvila OÜ-le jäätmete utiliseerimise eest ei saa käsitleda hageja ning kostjate vahelise kokkuleppena. Hageja ja kostjate vahel lepingulist suhet olmejäätmete utiliseerimiseks ei ole käesoleval juhul võimalik esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt jaatada.
23.Järgnevalt tuleb kohtul kontrollida, kas hagejal saaks olla kostjate vastu lepinguväline nõue tulenevalt kahju õigusvastasest tekitamisest VÕS § 1043 ning VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel.
24.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 näeb aga ette, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
25.Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-14, p 12). Kui hageja on need asjaolud tõendanud, siis on kostja(te)l vastutusest vabanemiseks võimalik tõendada, et kahju tekitanud isik ei olnud õigusvastase teo toimepanekus süüdi (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-7163.
26.Kohus kaalub kõigepealt, kas antud juhul eksisteerib VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõistes kostjate tegu.
27.Hageja on hagis leidnud, et hageja omandit rikkuvaks kostjate teoks oli hagejale kuuluva kinnistu koristamata jätmine ning seeläbi kahju tekkimise põhjustamine.
28.Nimetatu saaks kohtu hinnangul olla teoks VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõistes siis, kui kostjatel eksisteeris kohustus kinnistut koristada. Kohus kontrollib seetõttu, kas selline kohustus sai kostjatel eksisteerida.
29.Hageja on nõude alusena sisuliselt toonud välja selle, et kinnistu nägi välja nagu prügila, majja, õue ja garaaži oli kuhjatud igasugu koli ning seeläbi prügi utiliseerimisel tekkis hagejale kahju Envino OÜ poolt esitatud arvete näol.
30.Kohustus hüvitada hagejale prügiteenuse eest ei tulene kostjatele kohtu hinnangul ei seadusest ega sellist kokkulepet ei ole kohus ka asjas tuvastanud. Kohus leiab, et olukorras, kus kinnistu omanik vahetub, jääb kinnistul oleva prügi koristamise riisiko uuele omanikule endale. Riisikot üle anda oleks võimalik konkreetse lepinguga, et eelmise omaniku kanda jääb prügi koristamine ka siis kui kinnistu omand läheb üle uuele omanikule. Sellist lepingut hageja ja kostja I vahel kohtul tuvastada ei õnnestunud. Ka ei tekiks sellise lepingu puhul küsimust deliktiõiguslikust vastutusest vaid hageja saanuks nõude esitada lepingu alusel.
31.Kostja I väidab, et tema ei ole tellinud Arvila OÜ-lt prügiveoteenust ja talle ei ole esitatud arveid prügiveoteenuse osutamise eest. Kohus tuvastas, et hageja küll esitas hulga arveid prügiveo teenuse eest, kuid ühelgi arvel ei ole andmed, kes võttis arved vastu (dtl 61- 72). Hageja ei ole välja toonud, millised tema tehtud maksed pidid katma peale kinnistu omandamist seal tekkinud prügi eest. Kuna hageja ei ole neid asjaolusid esile toonud ega tõenditega seostanud, ei saa kohus asuda ise tuvastama, millised jäätmed omandas hageja koos kinnistu ostuga ning millised jäätmed tekkisid peale kinnistu omandamist. Ainuüksi arvete esitamisega ei teki kostjatele kohustust hagejale tasuda. Tõendamist ei leidnud ka arvete kättetoimetamine kostjatele.
32.Kostja II ei ole kinnistu omanik mitte kunagi olnud ja hageja ei ole esitanud tõendeid ega asjaolusid, mis annaks aluse kostja II suhtes hagi rahuldada.
33.Hageja toob esile, et peale kinnistu enampakkumisel müüki jätkas majas elamist B (kostja II). Seda kinnitab kostja I A 14.07.2022 esitatud vastus kohtule: „dtl 12, Maksekäsk on vormistatud alusetult. Minul ei ole mingit seost selle härra ja tema prügivedudega. Härra (Arvila OÜ) ostis kohtutäituri oksjonilt kinnistu, mis oli vormistatud minu nimele, kuid füüsiliselt mulle ei kuulunud ja mina seal territooriumil ei ole mitte kordagi viibinud viimase 20 aasta jooksul...Sel kinnistul elas ja seda kinnistut valdas ning tegelik omanik oli B.“
34.Arvestades perioodi alates Arvila OÜ poolt kinnistu ostust 23.11.2021 kuni B (kostja II) väljatõstmiseni 24.01.2022, siis eluliselt ei ole usutav, et B võis tekitada kahe kuu jooksul sellises mahus olmejäätmeid nagu nähtub hagile lisatud fotodelt. Kohus möönab, et elamisega tekib olmeprügi, kuid selle ulatuse tekkimist kahe kuu jooksul ei ole tõendatud. AÕS § 214 lg 1 järgi on kasutusvaldajal õigus asja vallata ja kasutada ning Ble kui kinnistu valdajale selline kinnistu seisund rahuldas.
35.AÕS § 89 sätestatakse üldine omaniku õigus nõuda ka omandi rikkumisest hoidumist, kui võib eeldada, et rikkumine toimub tulevikus, ning samasugune õigus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja § 1055. Kolleegium rõhutab, et viidatud sätete eesmärki silmas pidades ei ole hoidumisnõude rahuldamise eelduseks omandiõiguse rikkumise tuvastamine, vaid tulevikus toimuda võiva omandiõiguse rikkumise ohu tuvastamine (RK: 02.05.2018 kohtuotsus 2-16-4856 Praegusel juhul kohus ei ole tuvastanud rikutavat tegu ja rikkumise tulevikus toimumine ei ole tõenäoline, sest kostja II on kinnistult välja tõstetud kohtutäituri abiga 24.01.2022.
36.Vaidlus puudub, et kinnistu oli koristamata seisus juba enne omandi üleminekut hagejale. Sellest võib järeldada, et Arvila OÜ ostis kohtutäituri oksjonilt kinnistu täpselt sellises olukorras enne tema oksjonipakkumise tegemist. Vastupidiseid tõendeid hageja ei ole kohtule esitanud. Hageja ostis teadlikult kinnistu oksjonilt täpselt sellises olukorras nagu kinnistu seal oksjonil ka oli. Hagejal oli võimalus tutvuda enne oksjonit kinnistu olukorraga. Kui hageja seda ei teinud, siis sellest võib järeldada, et hagejal oli soov kinnistu sellises olukorras endale saada.
Menetluskulud
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
38.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
39.Pooltel oli võimalik esitada menetluskulude nimekiri hiljemalt 10.07.2023. Kostjatel hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
40.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.