Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-22-116707

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja ja kostja vahel sõlmiti 11.05.2021 müügileping 5/1, mille kohaselt pidi hageja tarnima ja paigaldama kohtkindla mööbli vastavalt tellimiskinnitusele nr MT2100007. Lepingu p 3.1 järgi tuli hagejal kaheksa köögimööbli komplekti kostjale üle anda hiljemalt 2021.a. 36.nädalal, so hiljemalt 12.09.2021 ja kuus köögimööbli komplekti hiljemalt 2021.a. 45.nädalal, so hiljemalt 14.11.2021. Hageja tootis mööbli tähtaegselt, kuid kostja ei olnud lepingus mainitud tähtpäevadeks valmis kaupa vastu võtma, sest tema poolt ehitatava objekti (sotsiaalmaja Sauel, Tule tn 7, kuhu vaidlusalune mööbel tuli paigaldada) tööd olid graafikust maha jäänud ega olnud mööblipaigalduseks piisavas valmiduses. Mööblipaigaldusega sai alustada alles 2022 veebruaris ja jõudis lõpule märtsis. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväide, et hagejal jäid paigaldamata prügikastid, kuid muus osas on tööd tehtud ja kaup üle antud vastavalt lepingule. Kõik 14 vaidlusalust prügikasti on kostjale samuti üle antud. Nende paigaldamise hind on arvestuslikult 350 eurot. Prügikastide paigaldamata jätmine oli põhjustatud kostja käitumisest, kes ei tasunud kostjale tööde käigus tekkinud lisakulude arvet. Hageja nõuab kostjalt 2226,85 eurot vastavalt hageja poolt 18.05.2022 arvele nr 1129. Raha saamisel on hageja valmis prügikastid viivitamatult paigaldama. Paigaldustööde käigus ilmnes vajadus mitmesuguste lisatööde ja –kulutuste järele, milles pooled ei olnud kokku leppinud. Poolik objekt ja seal valitsenud korralagedus sundis hagejat (tema paigaldusettevõtet) planeeritud töid pidevalt ümber korraldama. Paigaldatavaid asju tuli korduvalt tõsta ühest ruumist teise, tööfrondilt neid üldse eemaldada, vastavalt koristada tööfront. Taoline ebanormaalne töökorraldus ei olnud mõistagi poolte vahel kokku lepitud ja seonduva täiendava aja- ja muu ressursikulu tuleb hüvitada kostjal. Kokku tehti niiviisi lisatööd 64 töötunni ulatuses tunnitasuga 23 eurot, mis teeb kokku 1472 eurot. Lisaks tuli terveid paigalduspäevi ära jätta ja ümber tõsta, mis tingis omakorda tööde ümberorganiseerimise ja ärajätmise muudel objektidel. Kogu selle organiseerimistöö ajakulu oli 40 tundi tunnitasuga 30 eurot ehk rahaline lisakulu hagejale 1200 eurot. Ümberorganiseerimisega kaasnesid lisasõidud ja hotellikohad kogukuluna 1680 eurot (nt konkreetselt lisasõite Tallinna ja Saue vahel tekkis hagejale juurde kaheksa). Lõpuks tuli ehitada laekarniisid, need paigaldada ja vanad maha võtta, millest tingis lisakulu kokku 472 eurot. Hageja nõue kokku on 4825 eurot vastavalt 24.04.2022 arvele nr 1123. Kokku nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse 7051,85 euro tasumist. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist VÕS § 113 alusel kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas arvestusega 0,05% päevas ja sealt edasi 0,05% päevas kuni nõude täieliku tasumiseni.

2-22-116707

Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu täies ulatuses, kuna sellel puudub alus. Müügilepingu p 2.3.2 kohaselt on kostjal kohustus teha viimane makse 30% lepingu mahust 30 päeva jooksul peale kohtkindla mööbli tarnimist ja paigaldamist, kuid mööblit ei ole tänaseni tarnitud ja paigaldatud, seega pole hageja nõue sissenõutavaks muutunud. Kokkuvõtvalt on kostja tasunud sissenõutavaks muutunud makseid 70% lepingu maksumusest ning täiendavalt veel ca 22% maksumusest. Täiendavad maksed tehti, kuna kostja püüdis pakkuda hagejale paindlikumaid maksetingimusi, et hageja lepingujärgsed tööd lõpuni viiks. Hageja seevastu ei olnud nõus töid lõpuni viima enne, kui kostja on tasunud 100% tööde maksumusest. Hageja hagiavalduses väidetu, et on valmis prügikastid viivitamatult paigaldama, ei ole lepingu kohane ning kostja suhtes heas usus käitumine. Hageja ei ole kõiki prügikaste ka tarninud, tarnides neid poole vähem. Kostja vaidleb vastu hageja nõudele lisatööde maksumuse osas. Hagejal oli tööfront olemas ning kordagi ei tekkinud hetke, et valminud korteris on mööbel paigas, kuid järgmised korterid ei ole veel valminud. Tööd tulebki teha selliselt, et tõsta asjad tubadesse ja kui midagi on valesti tõstetud, siis tuleb need paratamatult ümber tõsta. Lisaks on väidetav töötundide arv kostja jaoks kontrollimatu ning lepingus ei ole kokku lepitud lisatööde tunnihinnas. Hagist ei ole jälgitav, millest täpsemalt koosneb organiseerimistöö ajakulu ning arusaamatu on, millisel õiguslikul alusel on see esitatud. Kui on kokku lepitud mööbli paigaldamises ja selle hinnas, siis peab selles sisalduma ka organiseerimistöö. Kostja ei saa vastutada hageja kehva organiseerimistöö eest. Samuti vaidleb hageja vastu lisasõitude ja hotellikulu osas, kuna need on tõendamata. Laekarniisidega seonduv kulu on tõendamata ning sellel puudub ka õiguslik alus. Nimelt nimetab hageja karniisideks detaile, mis on joonisel märgitud sõnadega „fikseeritud paneelid“ ning tegemist ei ole lisatööga. Kuna kostja vaidleb hagile vastu, ei ole põhjendatud ka viivisenõue. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Tarne venis mitu kuud ning tarne toimumise ajaks selgus, et algselt kokkulepitud prügikaste enam ei müüda, sest tootmine oli vahepeal lõpetatud. Lisaks sellele tuli välja, et pärast valamute šifoonide paigaldamist ei oleks kokkulepitud parameetritega prügikastid kappidesse mahtunud. Seetõttu lepiti poolte poolt kokku, et tarnitakse teistsuguste parameetritega prügikastid, mis mahuksid kappidesse. Need prügikastid olid 2-sektsioonilised. Selliselt tarne ka toimus ning prügikastid võeti kostja poolt pretensioonideta vastu. Kostja vastuväited lisakulude osas on otsitud ja alusetud. Kostjale on tegelikult hästi teada, et hagiavalduses toodud lisakulud tõepoolest tekkisid. Kostja täiendav seisukoht hageja seisukoha osas Hageja kohustuseks oli tarnida ja paigaldada mööbel vastavalt joonistele, kus on selgelt välja toodud, et prügikast peab olema 4-sektsiooniline. Kostja on sellele juhtinud tähelepanu juba maksekäsu kiirmenetluse vastuväites. Kohtu põhjendused

2-22-116707 õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

2-22-116707 alltöövõtjale H OÜ (dtl 5830) ei anna alust nõuda lisakulude hüvitamist kostjalt. Lisaks nõuab hageja lisasõitude ja hotellikulude tasumist, kuid kuna kostja vaidleb nendele vastu ja hageja ei ole kulutusi tõendanud, jätab kohus nõude nende kulude osas rahuldamata. Hageja nõudest moodustab 473 eurot laekarniiside ehitusmaksumus, samas poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt tuli mööbel tarnida ja paigaldada vastavalt joonistele hõlmates ka hageja poolt nimetatud detailile, mis lepingu lisaks oleva joonise järgi on kirjeldatud sõnaga „fikseeritud paneelid“ (dtl 5817) ega kuulu seetõttu lisatööde hulka. Hageja pole ka kostja viimatinimetatud vastuväiteid ümber lükanud.

2-22-116707

2-22-116707

ARVE NR 20230533 toimingute ajakulu (10.04.2023 tutvumine kohtumäärusega 0,25h ja 26.04.2023 tutvumine kostja seisukohaga 0,25h) kokku 0,5h ja 25.11.2023-10.05.2023 toimingute ajakulu (25.11.2023 seisukoha ja kulunimekirja lõplik vormistamine, esitamine kohtule 0,25h; 09.05.2023 tutvumine kohtumäärusega 0,25h; 10.05.2023 menetluskulude nimekirja koostamine 0,25h) kokku 0,75h loeb kohus vajalikuks ja põhjedatuks nimetatud ulatuses. Kohus leiab, et tegemist on keskmise keerukusega vaidlusega ning tööühiku hind 160 eurot (ilma käibemaksuta) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks lisaks õigusabi kulule ka hagihinnalt tasutud riigilõivud summas 595 eurot ja summas 385 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on ka hagi esitamisel tasutud riigilõivud 595 eurot (ts asi nr 2-22-116707) ja 385 eurot (ts asi nr 2-22-118526), kuna riigilõivude tasumine on nõuete esitamise vältimatu eeltingimus. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Eeltoodu põhjal hindab kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 14,5 tundi tunnitasuga 160 eurot summas 2320 eurot (ilma käibemaksuta), lisaks riigilõivud 980 (595+385) eurot. Seega on hageja menetluskulud kokku 3300 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.