Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

2-16-442

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 03. aprilli 2017 määrusega lõpetas kohus A Si (edaspidi võlgnik) pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Samuti kohustati võlgnikku esitama kohtule kord aastas usaldusisiku aruanne kohustuste täitmise kohta üks kord aastas hiljemalt jooksva aasta 01. aprilliks. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik A S surnud x. Kohus andis võlausaldajatele tähtaja täiendava seisukoha esitamiseks seoses võlgniku surmaga võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise/vabastamata jätmise suhtes. Võlausaldaja I palub võlgniku kohustustest vabastamine otsustada kohtu õiglasel äranägemisel. Võlausaldaja II vastuse kohaselt on võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse kestel edastatud korduvalt kohtunõudeid aruande esitamiseks ning hoiatatud, et kohtu nõude tähtaegselt ja nõuetekohaselt täitmata jätmisel määrab kohus võlgnikule trahvi ja/või vabastab ta usaldusisiku ametist ning võib lõpetada kohustustest vabastamise menetluse. Võlausaldajale teadaolevalt ei ole võlgnik kohtu poolt edastatud kohtunõudeid täitnud ning aruandeid esitanud. Võlgnik näitas viie aasta jooksul oma käitumisega (passiivsuse ja ignoreerimisega), et tal puudub igasugune huvi võlausaldajate nõuete rahuldamise suhtes, mistõttu ei ole pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine käesoleval juhul põhjendatud. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole ette nähtud sellistele võlgnikele, kes oma kohustusi teadlikult ei täida. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest 2(5)

2-16-442 vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). Käesoleval juhul ei ole võlgnik esitanud kogu menetluse kestel ühtegi aruannet (olenemata korduvatest kohtunõuetest), mistõttu ei ole kohtul olnud võimalik hinnata, kas võlgnik täidab pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Selliselt on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat teabe andmise kohustust. Lisaks ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud võlausaldajale ühtegi väljamakset. Võlausaldaja palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja III varasemast vastusest nähtub, et pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja III nõue summas 422,28 eurot. Enam kui viis aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole võlgnik nõude katteks tasumisi teinud. Nõue on täies ulatuses tasumata. Võlausaldaja III palub võlgniku ärakuulamine läbi viia ilma võlgniku esindaja osavõtuta. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja IV on nõus võlgniku kohustustest vabastamisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et tuleb vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest võlausaldajate ees ja lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik A S surnud 17.07.2022. Kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 175 lg 12 järgi kui võlgnik sureb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ajal, otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib võlgniku tema surma korral vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kui menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kaks aastat. Kuivõrd võlgnik suri 17.07.2022 ning tema kohustustust vabastamise menetluse algatamisest on möödunud 5 aastat, tuleb menetluse lõpetamisel kohtule otsustada, kas vabastada võlgniku tema surma korral pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest või mitte. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära mh võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlausaldajad I ja III paluvad võlgniku kohustustest vabastamine otsustada kohtu õiglasel äranägemisel. Võlausaldaja II palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja IV on nõus võlgniku kohustustest vabastamisega.

3(5)

2-16-442 Kohus märgib, et arvestades kohustustest vabastamise menetluse iseloomu ja eripära, ei võimalda selline menetlus õigusjärglust. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku isiklikku aktiivset osavõttu menetlusest. Kuivõrd tegemist on menetlusega, mille tulemus on oma olemuselt seotud võlgniku isiku ja tema tegevusega, hindab kohus otsuse tegemisel surnud võlgniku käitumist menetluse ajal, sealhulgas, kas võlgnik täitis oma eluajal menetlusaegseid kohustusi nõuetekohaselt ja millises ulatuses suutis ta rahuldada võlausaldajate nõudeid. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks menetluse ajal tasunud võlausaldajate nõudeid. Võlausaldajate nõuded moodustasid kohustustest vabastamise menetluse algatamisel kokku 35 543,05 eurot. Menetluse ajal esitas võlgnik kohtule 2020 aasta aruande ja lõpparuande, s.o võlgniku pangakonto väljavõtted. Esitatud aruandest nähtuvalt oli võlgniku ainsaks sissetulekuks Töötukassa töövõimetuse väljamaksed keskmiselt 150 eurot kuus, Sotsiaalkindlustusameti makstav pension keskmiselt 450 eurot kuus ja ühekordsed toimetulekutoetused kohaliku omavalitsuse poolt, mis kokku jääb alla töötasu miinimummäära. Väljamakseid võlausaldajatele ei tehtud. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on võlgniku eest väljamakstud perioodil 03. aprill 2017 - 03. aprilli 2022 pension kogusummas 10 666,03 eurot, s.o keskmiselt 178 eurot kuus. Kohus tuvastas, et võlgnikul puudub registrisse kantav vara (liiklusregister ja kinnistusraamat) ning Maksu- ja Tolliameti andmetel sai võlgnik viimati maksustatavat tulu 2014 aastal. Võlgniku poolt esitatud kontoväljavõtetest nähtuvalt ei olnud võlgniku sissetulek suuruselt ega koosseisult selline, mille arvelt saanuks võlausaldajatele väljamakseid teha. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma võimetele ja oskustele vastavalt täitnud PankrS § 173 lg 1 tulenevaid kohustusi ning tema piisava sissetuleku puudumise tõttu puudus tal tulu, millest võlausaldajatele väljamakseid teha. Kohus leiab, et võlgnikule ei saa etteheiteid teha ka selles, et ta oleks varjanud enda vara või ei oleks andnud kohtu nõudel teavet. Kohtul ei ole tõendeid, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu hoidunud võlausaldajate nõudeid rahuldamast. Kohtule ei ole teada ja kohtu teostatud päringutest ei nähtunud, et võlgnikul oleks varjatud vara või sissetuleku allikaid. Arvestades kõike eeltoodut kogumis, sh kuna võlgnik suri pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ajal ja menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kaks aastat, samuti võlgniku majanduslikku seisundit menetluse ajal, peab kohus põhjendatuks vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus vabastab võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kuna kohus on otsustanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 176 on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed järgmised: 1) kui võlgnik vabastatakse oma 4(5)

2-16-442 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üle antut võlausaldajalt tagasi nõuda. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus tuvastas, et võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa neil olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.