550,38 eurot Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood: 12831829)
Menetlusosalised ja nende esindajad
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi Tallinn, Villardi tn 29 KÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Hageja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder, e-post: xxx) Kostja: Tallinn, Villardi tn 29 KÜ (registrikood 80333129, seaduslik esindaja A G (isikukood: xxx, e-post: xxx) Asja läbivaatamine
TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Välja mõista õigeksvõtul põhineva otsusega Tallinn, Villardi tn 29 KÜ-lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks põhivõlgnevus summas 472,41 eurot (kahju hüvitis).
3.Tunnustada kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Rahuldada hagi ja välja mõista Tallinn, Villardi tn 29 KÜ-lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks 10.07.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 55,04 eurot ja viivis põhinõudelt (472,41 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.07.2023 kuni põhinõue täitmiseni.
5.Välja mõista Tallinn, Villardi tn 29 KÜ-lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks viivis põhinõudelt (472,41 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.07.2023 kuni põhinõue täitmiseni.
6.Välja mõista Tallinn, Villardi tn 29 KÜ-lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks sissenõudmiskulud 40 euro, 10.07.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2,88 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras võla sissenõudmiskuludelt (40 eurot) alates 11.07.2023 kuni võla sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Välja mõista Tallinn, Villardi tn 29 KÜ-lt AB “Lietuvos draudimas“ menetluskulud 495 eurot.
9.Välja mõista Tallinn, Villardi tn 29 KÜ-lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks viivis
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (495 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud
1.AB “Lietuvos draudimas“ (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Tallinn, Villardi tn 29 KÜ (edaspidi kostja ) vastu, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks: − kahju summas 472,41 eurot (põhinõue); − viivis põhinõudelt seisuga 30.03.2022 summas 0,21 eurot; − viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 31.03.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; − hageja menetluskulu; − viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja on kindlustusandja, kes on kindlustanud sõiduki Skoda Octavia (xxx) kindlustuspoliisiga nr xxx. Kindlustusvõtja on A A E AS.
3.17.01.2022 sai hageja kahjuteate. Kahjuteate kohaselt kukkus 16.01.2022 Tallinn, Villardi 29 hoone katuselt jää sõidukile Skoda. Jää kukkumise tagajärjel sai sõiduk Skoda kahjustada.
4.Sõiduki Skoda remondiks koostas kalkulatsiooni H A OÜ summas 566,89 eurot. H A OÜ parandas sõiduki Skoda kahjustused ning esitas kindlustusvõtjale remondiarve summas 472,41 eurot ilma käibemaksuta.
6.Villardi tn 29, Tallinn kinnistu omanikud on moodustanud korteriühistu, kelleks on kostja. Hageja esitas 14.03.2022 kostjale kohtuväliselt kahjunõude, andis kostjale mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks ning palus kahju summas 472,41 eurot hüvitada hiljemalt 28.03.2022. Kostja hagejale kahju ei hüvitanud.
7.Hageja hinnangul on hoonelt jää kukkumise tagajärjel realiseerunud VÕS § 1059 kirjeldatud suurema ohu allika valitsemisega kaasnev risk, mille korral saab kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ohu allikat valitsenud isikult sõltumata viimase süüst. VÕS § 1059 kohaselt ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Tallinn, Villardi tn 29 kinnistu omanikud on moodustanud korteriühistu. KrtS §
34 lg 3 kohaselt isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu.
8.Jää kukkumise tagajärjel sai kahjustada sõiduk Skoda Octavia (xxx). Kahjustada saanud sõidukit oli võimalik parandada ning sõiduki parandamise kulu oli 472,41 eurot ilma käibemaksuta. Hageja hüvitas kahju summas 472,41 eurot. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja on hüvitanud sõiduki parandamise kulu.
9.Hageja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel läinud üle kahjustatud sõidukiomaniku nõue kostja vastu. VÕS 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna hageja on kahju hüvitanud, siis järelikult on soodustatud isiku nõue kostja vastu läinud üle hagejale.
10.Hageja esitas kostjale kohtuvälise kahjunõude, milles andis kostjale mõistliku tähtaja ning palus kahju hüvitada hiljemalt 28.03.2022. Kostja hagejale kahju ei hüvitanud. Hageja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks alates 29.03.2022. Kostja seisukoht
11.Oma vastuses hagile kostja võttis hagi õigeks ning on valmis hüvitama vaid hagi põhinõuet (472,41 eurot).
12.Kostja vastuse kohaselt on kostjal väga kahju, et antud õnnetus leidis aset, kahjuks sai antud kahjujuhtumist kostja teada kohtumääruse teel. On kahetsusväärne, et auto omanik ei andnud antud juhtumist vahetult teada korteriühistule ega ka korteri omanikule, mistõttu sai korteriühistu antud juhtumist teada kohtu kaudu. Kohesel teavitamisel oleks saanud asja muudmoodi lahendada.
13.Kostja ei ole nõus hüvitama hageja menetluskulusid ega ka viivist, kuna kostja leiab, et hageja ei teinud endast kõik oleneva kostjaga kontakti saavutamiseks ning kostjale vahetult nõude esitamiseks. Hageja toob hagis välja, et ta esitas antud kahjuhüvitamise nõude 14.03.2022 e-kirja teel, saates kirja xxx. Hageja ei teinud kindlaks, kas antud kiri jõudis kostjani, kostjalt vastuse puudumisel ei teinud hageja ühtegi täiendavat sammu kostjaga kontakti saavutamiseks (korduskiri, vahetu kontakt e-kirja teel juhatuse liikmete või juhatuse liikmetega ühenduse võtmine telefoni teel, või helistamine haldusfirma kontaktidel, mis on internetist lihtsasti leitavad). Kiri võib vabalt minna uuelt saatjalt ka e-posti rämpskausta. Kostja teised avalikud kontaktandmed on internetis avalikult kättesaadavad, sh juhatuse liikme E M igapäevaselt kasutuses olevad mobiiltelefonid ning isiklik emaili aadress. Lisaks on juhatuse liikmete isikute internetiotsingu järel kontaktid esimeste vastete seast leitavad.
14.On kahetsusväärne, et hageja ei pidanud oluliseks lisaks ühele e-kirja saatmisele teha kindlaks, et e-kirjaga nõue on kostjani jõudnud. Jääb mulje, et hageja tegutses ükskõikselt ja pahatahtlikult, sest kostja hinnangul oleks piisanud ühest telefonikõnest kostja esindajale ning ka avalikult inforegistris kättesaadavale teisele e-maili aadressile nõude edastamisest.
15.Kostja pöördus hageja esindaja poole 22.04.2022 e-kirja teel kompromissiga, pakkudes, et kostja hüvitab koheselt põhinõuet, kuid hageja ei olnud antud kompromissiga nõus.
16.Kostja leiab, et hageja kogenud kindlustusandjana oleks saanud ära hoida viivise tekkimist ning kohtumenetluse kulusid, kui ta oleks teinud kasvõi veel ühe täiendava sammu nõude kohale toimetamiseks kostjale. Hageja korrektsel käitumisel oleks saanud ära hoida kohtu ja kohtusüsteemi asjakohatut koormamist, kulutades kohatult maksumaksja raha. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele
18.TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka
teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu 06.02.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13).
19.Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud: − Hageja on kindlustusandja, kes on kindlustanud sõiduki Skoda Octavia (xxx) kindlustuspoliisiga nr xxx. Kindlustusvõtja on A A E AS (tlk 7-9). − 17.01.2022 on hageja saanud A A E AS-lt kahjuteate, mille kohaselt kukkus 16.01.2022 Tallinn, Villardi 29 hoone katuselt jää sõidukile Skoda Octavia numbrimärgiga xxx Jää kukkumise tagajärjel sai sõiduk Skoda kahjustada (tlk 10-10 pöördel, 16-24). − Sõiduki Skoda Octavia registreerimisnumbriga xxx remondiks koostas kalkulatsiooni H A OÜ summas 566,89 eurot. H A OÜ parandas sõiduki Skoda kahjustused ning esitas kindlustusvõtjale remondiarve summas 472,41 eurot ilma käibemaksuta (tlk11-13). − Hageja hüvitas sõiduki Skoda parandamise kulu summas 472,41 euro (tlk 14). Omavastutus 500 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. −
Villardi tn 29, Tallinn kinnistu omanikud on moodustanud korteriühistu (tlk 27).
Põhinõude osaline õigeksvõtt
20.TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
21.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 472,41 eurot. Nõude aluseks on asjaolu, et 16.01.2022 kukkus Tallinn, Villardi 29 hoone katuselt jää sõidukile Skoda Octavia numbrimärgiga xxx. Jää kukkumise tagajärjel sai sõiduk Skoda kahjustada. Hageja on hüvitanud kindlustusvõtjale A A E AS sõiduki Skoda Octavia parandamise kulud summas 472,41 eurot ning hagejale kui kindlustusandjale on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahjustatud sõidukiomaniku nõue kostja vastu.
22.Kostja esitas 12.05.2022 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja võtab hagi õigeks kahjuhüvitise 472,41 euro osas.
23.Eeltoodust tulenevalt võttis kostja hagi õigeks 472,41 euro osas. Kohus rahuldab hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse (kahju hüvitise) 472,41 eurot. Kostja osas on hagi õigeksvõtul põhinev otsus põhivõlgnevuse 472,41 euro ulatuses tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Hagi lahendamine viivisenõude ja sissenõudmiskulude osas
24.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivised põhinõudelt summas 472,41 eurot alates 20.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vaidleb hageja viivisenõudele vastu ja heidab hagejale ette, et hageja ei ole teinud endast kõike olenevat kostjaga kontakti saavutamiseks ja kostjale nõude vahetult esitamiseks.
25.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole tänaseni tasunud hagejale põhivõlgnevust 472,41 eurot.
26.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumist kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
27.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on edastanud kostjale 14.03.2022 aadressile xxx kahjunõude (tlk 15). Kohus tuvastab, et äriregistris on kostja sidevahendina märkinud elektronposti aadressi xxx (tlk 42 pöördel). Kostja ei ole väitnud, et tal puudus mõistlik võimalus viidatud kahjunõudega tutvumiseks. Kostja väide, et elektronposti aadressil xxx saadetud e-kirjad suunduvad või võisid suunduda rämpsposti hulka, on paljasõnaline. Elektronposti kasutajal on võimalik postkasti sätteid seadistada.
28.TsÜS § 69 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Hageja on kostjale suunatud tahteavalduse väljendanud kirjalikult ning saatnud selle kostja kehtivale elektronposti aadressile. TsÜS § 69 lg 2 teise lause kohaselt eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja ei vaidle vastu, et hageja on kostjale kahjunõude saatnud ning kostja ei vaidle, et hageja poolt saatetud e-kiri on jõudnud e-postkasti, mis asub aadressil xxx.Tahteavalduse kehtivaks muututumine ei sõltu sellest, kas tahteavalduse saaja on selle sisuga tutvunud. Järelikult ei pea TsÜS § 69 lg 2 järgi tahteavalduse jõustumiseks olema tahteavalduse saaja igal juhul tahteavalduse tegelikult kätte saanud ega selle sisust teadlik. Riigikohus selgitab (3-2-1-156-05, p 10), et TsÜS § 69 lg-s 2 sätestatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda ei tähenda seda, et tahteavalduse saaja peab selle kättesaaduks lugemiseks tahteavaldusest teada saama. Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks hetkest, mil tahteavalduse saajaga sarnasel isikul on tavapärastel asjaoludel võimalus tahteavaldusest teada saada. Kas ja millal tahteavalduse saaja tahteavaldusest tegelikult teada saab või selle kätte saab, ei oma käesoleval juhul tahteavalduse jõustumishetke määramisel tähendust. Mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda sõltub sellest, millal tahteavalduse tegija võib tavapärastel asjaoludel arvestada sellega, et saaja on selle kätte saanud. Kui saaja ei ole tahteavaldust kätte saanud või ei ole saanud seda kätte õigeaegselt, s.t tahteavalduse jõudmine saajani on takistatud, tuleb poolte õigustatud huve kaaludes selgitada, kas tahteavalduse saajani mittejõudmise riski kannab tahteavalduse tegija või saaja. Juriidilisel isikul on võimalik oma epostkasti sisuga võimalik tutvuda ning juriidilisele isikule saadetud e-kirjaga on võimalik tutvuda hiljemalt kirja saatmisele järgneval tööpäeval. 14.03.2022 oli esmaspäev, järelikult oli kostjal võimalik e-kirjaga tutvuda hiljemalt 15.03.2022. Hageja andis kostjale kahju hüvitamiseks mõistliku tähtaja, rohkem, kui 10 päeva ning palus kahju hüvitada hiljemalt 28.03.2022. Kostja kahju hagejale ei hüvitanud, seega muutus kahjunõue sissenõutavaks 29.03.2022.
29.Kuna kohus on rahuldanud hageja põhinõude, siis on põhjendatud rahuldada VÕS § 113 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel ka hageja viivisenõue seadusjärgses määras.
30.Viivist on põhjendatud arvestada alates 29.03.2022. Otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 55,04 eurot (võlg 472,41 eurot, periood 29.02.2022– 10.07.2023, määr VÕS § 113 lg 1, vt viivisekalkulaator.ee). Otsuse tegemise päevale järgnevast päevast tuleb viivis seadusjärgses määras välja mõista kuni kohustuse täitmiseni.
31.Hageja palub välja mõista ka sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot. Kostja ei ole antud nõudele esitanud selget vastuväidet. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna kohtu hinnangul oli hagejal õigus nõuda viivist, siis on tal viidatud normist tulenevalt õigus nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist ja seega on hageja vastav nõue põhjendatud. Hageja on esitanud ka viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskuludelt (40 eurot) alates 30.06.2022 kuni võla sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni.
32.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 40 eurot, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 2,88 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja võla sissenõudmiskuludelt viivise alates 11.07.2023 a VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras kuni
põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
34.TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 6 alusel kostja kanda, sest kostjale suunatud kahjunõue oli muutunud sissenõutavaks ning kahju on jätkuvalt hüvitamata.
35.Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 175 eurot ja esindajakulud summas 320 eurot (töömaht 2,40 h; tunnihind 120 eurot, käibemaksuta). Hageja soovib ka viivise väljamõistmist.
37.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik õigusabitoimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
38.Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus peab kooskõlas kohtupraktikaga tunnihinda mõistlikuks.
39.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 495 eurot (175+ 320). Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane (KMS § 19 lg 1).
40.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 495 eurot.
41.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu tuleb viivis menetluskuludelt hageja kasuks välja mõista.
42.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.