A S avaldus T T ja M M kohustamiseks kaasomani kasutuskorra kokkuleppe sõlmimiseks tahteavalduste andmiseks ja kasutuskorra kohta märke kinnistusraamatusse kandmiseks ning kohtutäitur Marek Laanemetsa ning Riigi Kinnisvara AS kohustamiseks nõusoleku andmiseks kasutuskorra kohta kinnistusraamatusse märke kandmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: A S ( Puudutatud isik I: A A Puudutatud isik II T T ( Puudutatud isik III: M M Puudutatud isik IV: Riigi Kinnisvara AS (registrikood 10788733) Puudutatud isik V: kohtutäitur Marek Laanemets (
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Keelduda A S avaldust menetlusse võtmast.
2.Jätta A S 4. juuli 2023 taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud A S kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
4.Keelduda menetlusabi andmisest. Edasikaebe kord Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada. Muus osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Määruskaebuse esitamisel menetlusse võtmisest keeldumise peale tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot, menetlusabi asjas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A S esitas Pärnu Maakohtule avalduse, milles taotles asendada kohtulahendiga kohtutäitur Marek Laanemetsa nõusolek A. S ja A A vahel sõlmitava kaasomandis oleva vara kasutuskorra kokkuleppe sõlmimiseks ja kokkuleppe kinnistusraamatusse kandmiseks. Avalduse asjaolude kohaselt olid A. S ja A A võrdsetes mõttelistes osades XXXXXXXXXXXXXXX kinnistute omanikeks. A. Sle kuuluvatele kaasomandi mõttelistele osadele on kohtutäitur Marek Laanemets seadnud käsutamise keelumärke Riigi Kinnisvara AS nõude tagamiseks. Kuigi Riigi Kinnisvara AS nõuded aeguvad hiljemalt 07.07.2022, on A. Sl alust arvata, et kohtutäitur ei lõpeta sissenõudja vastuseisust tulenevalt täitemenetlusi. Avalduse põhjenduste kohaselt ei ole vara kasutuskorda võimalik sõlmida ilma kohtutäituri nõusolekuta, kuna A. S soovib kasutuskorra kanda kinnistusraamatusse. A. S taotles tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kohtutäitur Marek Laanemetsa nõusoleku asendamist kohtulahendiga. Koos avaldusega esitas A. S taotlused enda menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
2.Kohus määras A. Sle tema taotlusel riigi õigusabi korras esindaja. Avalduse jättis kohus puuduste tõttu käiguta. Kohus selgitas 17.11.2022 avalduse käiguta jätmise määruses, millised asjaolud tuleb A. Sl avalduse menetlusse võtmiseks välja tuua. Samuti selgitas kohus vajadust esitada selge nõue.
3.Avalduse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega pikendas kohus korduvalt. A. Sle riigi õigusabi korras määratud esindaja teatas 19.12.2022 kohtule, et tegi päringud kohtutäiturile ja sissenõudjale, kuid vastuseid pole veel saanud. 25.01.2023 tähtaja pikendamise taotluse kohaselt kohtutäitur ega sissenõudja kasutuskorra kokkuleppe kohta märkuse kinnistusraamatusse kandmisest ei keeldunud ning avaldasid soovi kokkuleppega tutvuda. Selgus aga, et A. S ei olnud kaasomanik A Aga veel läbirääkimisi alustanud ning leidis, et seda peab tegema advokaadi vahendusel. Seega edastas esindaja A. S ettepaneku kaasomanikule. A. A teatas esindajale 23.01.2023, et vajab täiendavalt aega, et ettepanekuga tutvuda ning lähedastega arutada. 27.03.2023 kohtule esitatud tähtaja pikendamise taotluse kohaselt selgus A. A täiendava päringu tegemisel, et kaasomanikud on muutunud ja A. S kõrval on kinnistutest 1⁄2 osas kaasomandiosa omanikeks T T ja M M. Määratud esindaja edastas A. S ettepaneku uutele kaasomanikele, kuid nende seisukohta pole jõudnud. A. S esindaja teatas kohtule 27.04.2023, et kaasomanike vahel on toimunud kohtumine ja kaasomanikud on alustanud läbirääkimisi. T ja M M on edastanud esindajale e-kirja, milles nad teavitavad, et soovivad omapoolsed seisukohad kujundada ja edastada hiljemalt 15.05.2023. Kuna kaasomanikud olid läbirääkimisi pidamas, palus määratud esindaja pikendada tähtaega puuduste kõrvaldamiseks 45 päeva alates 27.04.2023. Kohus rahuldas esindaja taotluse.
4.A. S esitas 16.05.2023 kohtule taotluse talle riigi õigusabi osutamise lõpetamiseks ja hagiavalduse koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega kokkuvõtvalt järgmiste taotlustega:
4.1.Resolutsiooni (taotlused) punktis 1 taotluse A. S menetlusabi andmise taotluse rahuldamiseks, vabastades teda hagiavalduselt ja esialgse õiguskaitse avalduselt riigilõivu tasumisest ning muudest kohtukuludest.
4.2.Resolutsiooni punktis 2 on taotluse avalduse menetlusse võtmiseks, esialgse õiguskaitse korras kaasomanike kasutuskorra reguleerimiseks ja taotletavad abinõud.
4.3.Resolutsooni punktis 3 on taotluse kompromissi sõlmimiseks tähtaja andmiseks.
4.4.Resolutsiooni punktis 4 taotluse kompromissi saavutamata jäämise korral eeltõendamismenetluse algatamiseks ja selle raames kinnistule registriosa numbriga SSSSSSSS ekspertiisi läbi viimiseks ning asjaolud mida eeltõendamismenetluses tuvastada (alapunktid a-d).
4.6.Resolutsiooni punktis 6 taotluse tuvastada kaasomanike kohustus anda kasutuskorra kokkuleppe sõlmimiseks tahteavaldus ning kaasomanike, kohtutäituri ja sissenõudja nõusolek anda kinnistamiseavalduses nõusolek kaasomandis olevate kinnistute registriosade kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale märgete tegemiseks vastavalt avalduse resolutsiooni punktidele 2.a, 5.k ja 5.l ning kaasomandis olevate kinnistute registriosadesse esimesele vabale järjekohale ühishüpoteegi kandmiseks summas 200 000 eurot (vastavuses resolutsiooni punktiga 5.e).
4.7.Resolutsiooni punktis 7 taotluse punktis 6 märgitud tahteavalduste asendamiseks kohtulahendiga.
4.8.Resolutsiooni punktis 8 on nõude mõista T. T A S FIE kasuks välja kinnistul registriosa numbriga SSSSSSSS asuva rehielamu (ehitisregistri registrikoodiga XXXXXXXXX) ruumi ja kinnistu maa kasutamise eest enne avalduse esitamist äritegevuseks 36 kuu jooksul, välja ühekordne hüvitis summas 1836 eurot ning äritegevuseks vajaliku olemasoleva vallasvara hoiustamiseks vajaliku merekonteineri ostmiseks hüvitis summas 2700 eurot ning kohustada tasuma summad 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest A S FIE-e (registrikood FFFFFFFF) arveldusarvele.
4.9.Resolutsiooni punktis 9 on nõude mõista T Tlt, välja kinnistu numbriga SSSSSSSS maa kasutamise eest hüvitis 51 eurot kuus õigusega jätta kohustus sissenõudmata ja täitmata, kui T T osutab A. Sle transporditeenust XXXXXXXXXXXXXXe 2 korda kuus.
4.10.Resolutsiooni punktis 10 nõude kohustada kaasomanikke tegema A S FIE arveldusarvele ettemaks 3000 eurot 30 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest (registriosa nr SSSSSSSS asuvate ehitiste ülesmõõdistamiseks ja ehitisregistri andmete korrastamiseks sh registreerimata ehitiste ja rajatiste registreerimiseks vajalikke ehitus- ja kasutusteatiste esitamiseks vajalike projektdokumentatsiooni koostamiseks ning vajalike mõõdistustööde teostamiseks ning riigilõivu tasumiseks ning detailplaneeringu eskiisi koostamiseks).
4.11.Resolutsiooni punktis 11 nõude mõista T Tlt ja/või M Mlt välja A. S kasuks kinnistu registriosa nr SSSSSSSS ainukasutamisest suuremas mõttelisest osast tulenev kasutuseelis vara kasutamisest vastavalt eeltõendamismenetluses tuvastatule, mis kuulub iga-aastaselt väljamaksmisele hiljemalt jooksva aasta 1. aprilliks, ning jätta kohustus sissenõudmata, teostades väljamõistetud hüvitisega tasaarveldust A. S poolt tasumisele kuuluvate kommunaalkuludega ja muude kaasomandi hooldamiskuludega.
5.Avalduse kohaselt on A. S ja M M ning T T kaasomandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registreeritud kinnistud registriosadega nr XXXXXXXXXXXXXXXX. Kasutuskorra kokkulepe kaasomanike vahel puudub ning M M ja T T pole selle sõlmimisest huvitatud. Kinnistu registriosade nr
XXXXXXXXXXXXXXX, SSSSSSSS ja XXXXXXXXX kolmandasse jakku on A. S mõttelistele osadele kantud kohtutäitur Marek Laanemetsa ja Riigi Kinnisvara AS kasuks vara käsutuskeelumärked ning nende nõuete sissenõudmist ei ole lõpetatud, ei saa nende nõusolekuta kinnistusraamatuse kasutuskorra kohta märget teha. Kinnistu registriosa numbriga SSSSSSSS on hoonestatud järgnevate ehitistega: rehielamu ehitisregistri registrikoodiga XXXXXXXXX; saun ; kuur ; saunamaja . Lisaks eeltoodule asuvad kinnistul registreerimata ehitised nagu kuur ja lehtla; 3 puurkaevu ning 20 kV elektriõhuliin. Kinnistud registriosade numbritega XXXXXXXXXXXXXXX on hoonestamata, kuid kinnistul registriosa nr XXXXXXXXXXX asub 20 kV elektriõhuliin.
6.Kohus jättis 24.05.2023 määrusega A. S avalduse teistkordselt käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et avaldajal tuleb kohtumääruses toodud juhiseid ja selgitusi arvesse võttes: (i) tuua välja avaldaja nõutava kasutuskorra aluseks olevad asjaolud ja asjaoludega seotud põhjendused selle kohta, kuidas nõutav kasutuskord vastab kõigi kaasomanike huvidele, (ii) tuua välja asjaolud ja põhjendused, millele avaldaja rajab oma rahalised nõuded, (iii) esitada kasutuskorra kokkuleppe tingimused selliselt, et need on selged ja üheselt mõistetavad, samuti selged rahalised nõude, (iv) tuua välja kohtutäitur Marek Laanemetsa ja Riigi Kinnisvara AS vastu esitatud nõude aluseks olevad asjaolud.
7.Kohus jättis 24.05.2023 määrusega rahuldamata A. S menetlusabi taotluse avalduselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus määras, et A. Sl tuleb vastavalt määruse põhjendustele tasuda riigilõiv sõltuvalt puuduste kõrvaldamiseks esitatava avalduse nõuetest ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisest. Kohus jättis rahuldamata A. S taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning lõpetas A. Sle riigi õigusabi osutamise.
8.A. S esitas määruskaebuse kohtu 24.05.2023 määrusele osas, millega kohus keeldus talle riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmast. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.05.2023 määrusega A. S menetlusabi taotluse rahuldamata ning Pärnu Maakohtu 24.05.2023 määruse muutmata.
9.A. S esitas kohtule 05.06.2023 täpsustatud avalduse ja menetlusabi taotluse enda vabastamiseks kõigist kohtumenetluse ja kohtuväliste kulude kandmisest või võimaldades tasumisele kuuluva riigilõivu tasumist ositi 6 kuu jooksul võrdsetes summades. Lisaks esitas A. S 04.07.2023 uue esialgse õiguskaitse taotluse koos menetlusabi taotlusega.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus keeldub A. S avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 pde 9, 10 ning lg 2 teisel lause alusel. A. S taotlused menetlusabi saamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks jätab kohus rahuldamata.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.
12.Kohus jättis 24.05.2023 määrusega A. S avalduse teistkordselt käiguta ja andis talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, avalduse aluseks olevate faktiliste asjaolude ja põhjenduste täiendamiseks, selge nõude esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks. A. S ei ole 05.06.2023 esitatud avalduses 24.05.2023 avalduses esinenud puudusi kõrvaldanud. Tasumata on TsMS § 147 lg 1 järgi nõutav riigilõiv ning järgimata on TsMS § 363 lg 1 p 1, 2 avaldusele esitatud nõuded, mille kohaselt tuleb avalduses esitada selgelt väljendatud nõue ning tuleb ammendavalt välja tuua nõude aluseks oleva faktilised asjaolud.
13.TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Riigilõiv
14.Kohus jättis 24.05.2023 määrusega A. S taotluse riigilõivude tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.05.2023 määrusega A. S määruskaebuse rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 24.05.2023 määruse muutmata. A. S esitas 05.06.2023 maakohtule korduva taotluse avalduse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, põhjendades oma taotlust samade argumentidega, mille ta esitas määruskaebuses ringkonnakohtule ja mida ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamiseks piisavaks ei pidanud. Kohus jätab A. S korduva taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
15.A S on esitanud 04.07.2023 esialgse õiguskaitse taotluse samuti koos menetlusabi taotlusega (et kohus vabastaks ta esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest). Kohus leiab, et menetlusabi taotlusele lisatud A. S pangakonto väljavõte ei kinnita menetlusabi taotlustes väidetud igakuiste püsi- ja vältimatute kulude kandmist. A. S on tasunud D OÜ-le 2023. a aprillis 80 eurot ja mais 80 eurot arvuti remondi eest. Järelikult on A. S suuteline tegema kulutusi rohkem kui ta menetlusabi taotluses väidetu kohaselt võimeline on. Lisaks on menetlusabi taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatise kohaselt A. S D OÜ (DDDDDD) juhatuse liige ja osaühing on sundlikvideeritud. Äriregistri andmetel D OÜ sundlõpetatud ei ole, osaühing on tegutsev ja A. S on juhatuse liikmena esitanud registrile 03.06.2023 osaühingu 2022. a majandusaasta aruande. Majandusaasta aruandele lisatud kasumiaruande kohaselt pole osaühingul palgakulu olnud, samas on osaühing saanud müügitulu ning kandud tegevuskulusid. Vastuolud A. S väidetud igakuistes kulutustes ja eksitavad andmed A. Sga seotud äriühingute kohta võimaldavad järeldada, et A. S on esitanud kohtule ebaõigeid andmeid ja tema majanduslik toimetulek ei ole nii kriitiline kui ta väidab. A. S välja toodud asjaolud, et tal on osaline töövõime, keskmine puue ja diabeet, ei ole iseseisvaks aluseks menetluskulude kandmisest vabastamiseks. Kohus jääb 24.05.2023 määruses väljendatud seisukohale, et arvestades A. S sissetulekuid ja kulutusi on ta võimeline hagita menetluses esitatavatelt nõuetelt riigilõivu tasuma (TsMS § 181 lg 1 p 1, § 182 lg 2 p 1). Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et 05.06.2023 on A. S väitnud, et ta ei saa kohtu antud tähtajaks 07.06.2023 riigilõivu tasuda, sest 05.06.2023 laekunud puudetoetus on vajalik tervisekulude kandmiseks. A. Sle on laekunud 06.05.2023 Töötukassalt 323,60 eurot, mille A. S on seejärel enamuses sularahas välja võtnud. Seega on vale ka A. S väide, et tal poleks olnud vahendeid ega võimalust riigilõivu tähtajaks tasuda.
16.TsMS § 147 lg 1 näeb ette, et riigilõiv tuleb maksta lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi vastaspoolele kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu
tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata. A. S ei ole kohtu määratud tähtajaks riigilõivu tasunud ja tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 10 on see alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. TsMS § 371 lg 1 p 10 näeb ette, et kohus ei võta avaldust menetlusse kui avalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Avalduse sisulised puudused
17.A. S 05.06.2023 esitatud avaldus on endiselt ka ulatuslike sisuliste puudustega. Jätkuvalt ei ole selged avaldaja nõuded ning piisavalt selgelt ei ole välja toodud avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud. Eelmise avaldusega võrreldes on A. S oma nõuet ka oluliselt muutnud ning nõuab nüüd kaasomandi kasutuskorra kõrval ka isikliku kasutusõiguse seadmist.
18.Kohus andis 24.05.2023 määrusega A. S võimaluse oma nõuet ja nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada. Kohus on nii 17.11.2022 kui 14.05.2023 määrustes selgitanud, et avalduses esitatav nõue peab olema selge, arusaadav ja täidetav. Samuti on kohus selgitanud, et asjaolud, millele nõue on rajatud, tuleb avaldajal ammendavalt välja tuua.
19.Kohus juhtis 24.05.2023 määruse punktis 16 A. S tähelepanu sellele, et selge ega täidetav pole kasutuskord, mille kohaselt „kaasomandis oleva asja kasutamine toimub tavapäraselt vastavalt kaasomandi osa suurusele“. A. S on jätnud selle tähelepanuta ning taas näinud ette ehitiste ja maa kasutamise mõttelistes osades. 05.06.2023 avalduse resolutsioonis on A. S märkinud, et kinnistul registriosa numbriga SSSSSSSS (K) asuva rehielamu 2 esikut, sahvrit ja köök ning kinnistul asuv puudekuur jäävad kaasomanike ühiskasutusse vastavalt kaasomandi mõttelistele osadele. K kinnistu maad (osas, mis ei ole koormatud isiklike kasutusõigustega) kasutavad ja valdavad A. S 1⁄2 mõttelises osas, T T 1⁄4 mõttelises osas ning M M 1⁄4 mõttelises, osas (p-d 4.5, 4.7). Hoonestamata kinnistu XXXXXXXXXXXXX (NB! Avalduse nõudes on registriosa number vale) kasutamine ja valdamine toimub järgnevalt: A S 1⁄2 mõttelises osas ja T T 1⁄4 mõttelises osas ning M M 1⁄4 mõttelises osas (4.8).
20.Kohus selgitas A. Sle 24.05.2023 määruses (punktid 16–22) mh seda, et kasutuskord tuleb sõnastada nii, et sellega on hõlmatud kõik olulised maa valdamist ja kasutamist reguleerivad tingimused selgelt ja üheselt mõistetavalt. Kohus selgitas vajadust tuua konkreetselt välja, milline osa kinnistutest jääb ühe või teise kaasomandiosa omaniku või omanike kasutada, või jäävad kinnisasjad ühiskasutusse. Kasutuskorra kindlaksmääramisel tuleb lahendada nii see, millist osa elamust keegi kaasomanikest kasutab, milliseid hooneid/rajatisi, kui ka see, kuidas kasutatakse maad. Maa kasutamise kord (milline osa ainukasutuses, milline ühiskasutuses) peab olema üheselt selge. Kui maa ja hoonete osade kasutusõiguse kõrval tuleks kokku leppida veel mingeid tingimusi, peab nii sellise tingimuse sisu kui põhjus olema samuti üheselt selge. Sh peab olema välja toodud, miks on kaasomanikud kohustatud leppima kokku vanade hoonete renoveerimises, uute ehitamises, detailplaneeringule heakskiidu andmises, toetuste taotlemises, hüpoteegi seadmises jne, jne. Lisaks selgitas kohus, et kasutuskorra kokkuleppe nõude esitamisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades mh kõigi kaasomanike huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga, pooltevaheliste suhetega jm oluliste asjaoludega. Kohus selgitas ka, et kõik faktilised asjaolud, mida kasutuskorra kohtus kindlaksmääramist taotlev pool oma tingimustes arvesse on võtnud, tuleb nõude aluses välja tuua.
21.Kohus selgitas 24.05.2023 määruses (punktis 22), et A. S on esitanud enda soovi selle kohta, kuidas peaks kaasomandis olevat vara kasutama, kuid kas ja kuidas on ta arvestanud kaasomanike huvide ja õigustega ning millistest asjaoludest ja põhjendustest tulenevalt tuleks kõiki tema soovitud tegevusi ka ette võtta, on jäänud välja toomata. Kohus selgitas, et avalduses tuleb põhjendada, kuidas taotletav kasutuskord teiste kaasomanike huvidega arvestab. Kui kasutuskord sisaldab kokkuleppeid kaasomanike ühiseks tegevuseks kaasomandi kasutamisel, peab olema ka põhjendus, miks on see vajalik ja kuidas on see kaasomanike ühistes huvides. A. S 05.06.2023 avalduse põhjendused on sama üldsõnalised ja asjaoludega sisustamata kui varem. Kohtu selgitused ja juhised on järgimata.
22.A. S on leidnud, et tema õigustatud huviks on leppida kokku ka isiklikud kasutusõigused kinnistute registriosa numbritega SSSSSSSS ja 3516934 kasutamiseks ja valdamiseks. A. S soovitava kasutuskorra (p 4.9) kohaselt võetaks K kinnistul asuva rehielamu rehala, ait/kuur ning lehtla kasutusele majandustegevuseks, neile tehtaks kuni 33% juurdeehitused ja neis osutataks majutus- ja toitlustusteenust kasutuskorras kokku lepitavate hindadega (resolutsiooni punktid 4.9.1–4.9.8). Välja on toodud A. S poolt soovitud isikliku kasutusõiguse lepingu sisu (punktid 4.17–4.22). Sellest lähtuvalt on kohtule arusaadavalt A. S tegelikuks eesmärgiks saada loetletud osas kaasomandi kasutamise üle kontroll. Seega sisuliselt soovib A. S isikliku kasutusõiguse lepinguga hõlmatud osas kaasomandi ainukasutusõigust endale.
23.Kohus selgitab, et isiklik kasutusõigus on piiratud asjaõigus (AÕS § 225) ja kaasomandis olevale asjale isikliku kasutusõiguse seadmine, s.o asjaõigusega koormamine, on kaasomandi tervikuna käsutamine AÕS § 74 lg 1 mõttes. Kaasomandi valdamist ja kasutamist reguleeriva AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele, annab õiguse pöörduda kohtusse kaasomandi valdamise ja kasutamisega seotud nõuetega (sh kasutuskorra määramise nõue). Kaasomandi kasutuskorra vaidluse käigus ei lahenda kohus nõuet kaasomandis oleva asja kui terviku käsutamiseks. Kohtu hinnangul ei võimalda AÕS kaasomaniku vastu sellist nõuet esitada ja nõue on seega ka õiguslikult perspektiivitu.
24.Kohtu hinnangul on õiguslikult perspektiivitud ka kasutuskorra nõuded, millega A. S soovib kohustada kaasomanikke osalema ühises ettevõtlustegevuses (mh p 4.10–4.11: A. S, T T ja M M finantseerivad ühiselt vara kasutusse andmiseks ja üürimiseks ning pakutavate lisateenuste osutamiseks ja osutavate teenuste eest tasumiseks vajaliku kodulehe ja broneerimissüsteemi väljatöötamist ning majutusteenuse osutamiseks K kinnistul osutavad T T koos/või eraldi M Mga transporditeenust Z sadamast kuni K taluni ja/või K talust kuni Z sadamani hinnatasemega 10 eurot/inimene üks ots kuid ühe otsa kogumaksumusega sõltumatult inimeste arvust mitte enam kui 50 eurot). Kohus selgitab, et kaasomanikud võivad soovi korral sellesisulisi kokkuleppeid sõlmida, kuid kaasomaniku kohustamiseks tegelema kaasomandis oleval kinnistul aktiivselt majutusteenuse osutamisega või ettevõtlust finantseerima, puudub õiguslik alus.
25.Kohtutäituri ja sissenõudja vastu esitatud nõude aluse puudused, mida on kohus selgitanud 17.11.2022 määruses ning juhtinud tähelepanu puuduste kõrvaldamata jätmisele 24.05.2023 määruses, on samuti jätkuvalt kõrvaldamata.
26.Kaasomanike vastu esitatud rahalise nõude aluseks olevad asjaolud on olulises osas välja toomata. Kohus selgitas 24.05.2023 määruses, et ainuüksi asjaolu, et üks kaasomanik võtab
kasutuskorra kokkuleppe puudumisel kaasomandis oleva asja osaliselt või tervikuna enda valdusse ja kasutusse, sh kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat asja osa, ei anna teistele kaasomanikele alust nõuda kasutuseelise hüvitamist AÕS § 71 lg 2 alusel. Kohus selgitas, et A. Sl tuleb välja tuua, kuidas kaasomanikud on ühist asja kasutades rikkunud tema õigusi, eelkõige, et nad on takistanud A. Sl kaasomandis oleva asja kaaskasutust. A. S on tuginenud sellele, et kaasomanikud on K kinnistu saunamaja ja rehalat kasutanud endi asjade hoidmiseks ja temal oli seetõttu nende kasutamine isiklike asjade hoiuruumina välistatud. A. S ei ole välja toonud, et ta oleks kaasomanike poole saunamaja või rehala hoiuruumine kasutamiseks pöördunud ega seda, et tal polnud ka võimalik oma asju K kinnistu üheski teises hoones hoiustada. Avalduse asjaolude kohaselt pole rehala või saunamaja K kinnistu ainukesed hooned. Seega pole A. S välja toonud asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et tema kaaskasutus on olnud takistatud. Lisaks pole kaasomanike vastu võimalik esitada nõuet kasutuseelise saamiseks solidaarselt.
27.Avalduse aluse ja eseme ebaselgus on oluline puudus ja praegusel juhul on eelnevalt välja toodud puudused nii ulatuslikud, et kohtul ei oleks võimalik A. S avaldust menetleda ka juhul kui riigilõiv oleks nõuetekohaselt tasutud. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast ka TsMS § 371 lg 1 p 9 ning lg 2 p 2 alusel. Märgitud sätted näevad ette, et kohus ei võta avaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning avaldusega ei ole võimalik eesmärki saavutada. Kohtupraktikas on vorminõuete rikkumisena käsitletud seda, kui hagi alus või ese on esitatud viisil, mida ei ole võimalik menetleda.
28.Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Kohus selgitab A. Sle, et kui avaldust pole menetluses olnud, võib ta kasutuskorra kindlaksmääramiseks (jms nõuetes, mida ta vajalikuks peab) esitada uue avalduse. Kohus soovitab A. Sl väga tungivalt leida õigusteadmistega esindaja, kes avalduse nii kokku seaks, et kohus saab selle menetlusse võtta ning kasutuskorra tingimuste õigustatuse korral selle ka rahuldada. Algselt soovis A. S pöörduda kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmisele suunatud nõudega kohtutäituri ja sissenõudja poole olukorras, kus A. S polnud kaasomanikega veel kasutuskorra üle läbirääkimisi alustanud. Menetluses on A. S nõudeid üha lisanud ja täiendanud ning avaldust täpsustades ei ole puudused kõrvaldatud saanud. Kohtu selgitamiskohustus ei ole piiramatu. Kohus on võimaldanud A. Sle ka riigi õigusabi korras advokaadi, kuid A. S on tema abist loobunud. Kohus on A. Sle kahel korral selgitanud, mida A. S saab avalduse nõuetele vastavusse viimiseks teha. A. S on jätnud kohtu selgitused järgimata.
29.Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, kannab menetluskulud hageja (TsMS § 168 lg 1). Seega tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikud menetluses osalenud ei ole. A. Sle anti riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad ja A. S poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
30.A. S 04.07.2023 taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks jääb rahuldamata. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.11.2004. a määruses nr 3-2-1-124-04 on selgitatud, et hagi tagamise abinõu saab määrata ainult hagile, mis vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas, st mille korral on kohus otsustanud hagiavalduse menetlusse võtta. Kohus
keeldus A. S avalduse menetlusse võtmisest, seega tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. (digitaalselt allkirjastatud) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.