Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Edasikaebamise kord

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kohus selgitab, et Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

viivise väljamõistmiseks (digi tl 22-26).

liiklusõnnetus, mille põhjustas sõiduk xxxxx xxxxx (xxxxxx). Xxxxx sõitis otsa pargitud sõidukile xxxxxxxxxx xxxxxx (xxxxxx). Xxxxx juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata. Liiklusõnnetuse toimumine on registreeritud Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasis (digi tl 36). Samuti edastas hagejale teate toimunud liiklusõnnetusest kannatanud sõiduki omanik M.K. (digi tl 37). Kahjustada saanud Xxxxxxxxxx parandamiseks koostas hinnapakkumise xxxxxx xxxx xx summas 2285 eurot (digi tl 38-56). xxxxxx xxxx xx parandas vastava summa eest Xxxxxxxxxx kahjustused (digi tl 57).

sõlmitud hageja poolt (digi tl 29, liikluskindlustuse fondi väljavõte). Kuna hagejal oli kindlustusandjana kahju hüvitamise kohustus, siis hüvitas hageja kahju 2285 eurot (digi tl 32).

(xxxxxxx) omanikuna märgitud kostja (digi tl 30). Xxxxxt juhtinud isik lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt ning hagejale ei ole sõidukit juhtinud isik teada. Kuna Xxxxx oli kostja, kui selle omaniku kontrolli all, siis on hagejal objektiivelt võimatu selgitada välja sõidukit juhtinud isiku andmed. Riigikohtu hinnangul saab sõiduki juhiks pidada selle omaniku, kui sõiduki omanik ei tõenda, et autot juhtis muu isik (RKTKo nr 3-2-1-68-16, p 31). Seetõttu esitas hageja tagasinõude kostjale, kelle poolset sõiduki juhtimist saab kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldada. Hageja andis kostjale mõistliku aja kahju hüvitamiseks ning palus hüvitada kahju hiljemalt 22.06.2022 (digi tl 31). Kostja kahju ei hüvitanud, kuid väidab paljasõnaliselt, et ta on sõiduki võõrandanud, seega kostja ei ole tõendanud, et sõidukit oleks juhtinud muu isik.

kindlustusjuhtumiga, sest kahju tekitati sõidukiga, mille suhtes kehtib kindlustuskohustus; kahju oli tekitatud sõidukiga ehk oli realiseerunud sõiduki käitamisele iseloomulik risk; esines põhjuslik seos sõiduki paiknemise ja tekitatud kahju vahel ning kahju tekitati sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal. Võlaõigusseadus (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kuna saab eeldada, et kostja põhjustas kindlustusjuhtumi, lahkus pärast kindlustusjuhtumi toimumist sündmuskohalt õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkudes ja tegutses lahkumisel ning õigusaktide rikkumisel süüliselt, oli hagejal õigus esitada talle tagasinõue. Hageja esitas 08.06.2022 kostjale tagasinõude (digi tl 31). Täiendavalt on hageja nõude sisustamisel viidanud liiklusseaduse (LS) § 16 lg 1 ja § 169 lg-tele 4–

kahjunõude ja andis talle kahju hüvitamiseks mõistliku tähtaja ning palus kahju hüvitada hiljemalt 22.06.2022, kuid kostja hagejale kahju ei hüvitanud. Järelikult muutus kostja kohustus sissenõutavaks alates 23.06.2022, mil oli möödunud talle hageja poolt kohustuse täitmiseks antud mõistlik aeg.

§ 113 lg 1 alusel kostja suhtes viivise nõue alates 23.06.2022. KOSTJA 7.09.2022 VASTUS (digi tl 84),

xxxxxxxxxxxxx, kes pidi ka auto ümber vormistama. Kostja märkis, et tal oli olemas ka sellekohane ostu-müügileping ning ostja pidi ise auto ümber vormistama. Kuivõrd kostja on kolinud aga viimase kolme aasta jooksul kaks korda, on tal endal eelmärgitud ostu-müügileping kadunud. Kostja märgib, et temale teadaolevalt on asjassepuutuv auto edasi müüdud x. xxxxxxx (xxxx), kes omakord oli laenanud autot oma sõbrale x. xxxxxxx ning tema sooritaski xxxxxxxxx avarii ning lahkus sündmuskohalt. HAGEJA ARVAMUS KOSTJA 7.09.2022 SEISUKOHALE (digi tl 89)

toimus xxxxxxxx, xxxxxxxx xx xx maja juures liiklusõnnetus, mille põhjustas sõiduk Xxxxx Xxxxxx (xxxxxxx). Samuti ei vaidle kostja vastu hageja poolt esitatud ülejäänud faktiväidetele. TsMS § 231 lg 4 alusel saab eeldada, et kostja on hageja poolt 17.08.2022 esitatud väited faktiliste asjaolude kohta omaks võtnud. Samas selgub kostja vastusest, et ta hagiavaldusega ei nõustu. Kostja põhjendab oma mittenõustumist aga paljasõnaliste asjaoludega. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kostja

tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema vastuväited. Kõik eelnevad kostja väited on paljasõnalised. Kohus ei saa arvestada kostja paljasõnaliseks jäänud asjaoludega.

KOHTU PÕHJENDUSED

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada, põhjendades seda alljärgnevalt.

xxxxxxxx xx xx maja juures liiklusõnnetus, mille põhjustas sõiduk Xxxxx Xxxxxx (xxxxxxx) ning mille juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata (digi tl 36). Asjas ei ole ka vaidlust, et nii 16.03.2021, kui ka hagi esitamise hetkel 17.08.2022 oli nimetatud sõiduki omanikuna märgitud liiklusregistrisse kostja (digi tl 30). Vaidlusalune ei ole, et liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduk oli kindlustatud hageja AB „L. D.“ E Fi poolt (digi tl 29, liikluskindlustuse fondi väljavõte) ning hageja on hüvitanud kannatanud isikule liiklusõnnetusega tekkinud kahju kokku 2285 eurot (digi tl 32).

müüs sõiduauto Xxxxx Xxxxxx (xxxxxxx) juba 2019. aasta aprillis. Sõiduauto roolis oli hoopis teine isik. Tekkinud kahju suuruse osas kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Sõiduki omandiõiguse ülemineku kohta n-ö väljaspool liiklusregistrit ega väidetava sõidukiroolis viibinud isiku ei ole kohtule aga esitatud ühtegi tõendit. Kostja poolt esitatud väited sõiduauto müümise kohta on seega paljasõnalised ja tõendamata. Liikluskindluse seaduse (LKindlS) § 7 lg 3 kohaselt vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest sõiduki omanik omandiõiguse tekkimisest arvates. Kohtu hinnangul peavad sõiduki omanik (ja vastutav kasutaja) objektiivselt teadma, kelle käes sõiduk on.

Seega tuleb kostja kui Xxxxx Xxxxxxu registrijärgne omanik lugeda vastupidiste tõendite puudumisel liiklusõnnetuses osalenud ja sündmuskohalt lahkunud sõiduki juhiks, kelle vastu on sõiduki kindlustanud hagejal kindlustusandjana õigus pöörduda regressnõudega LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel.

liiklusõnnetuse järgseid kohustusi rikkudes, saab teda üldjuhul pidada kindlustusjuhtumi toimumise kohalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes õigusvastaselt lahkunuks (vt RKTKo nr 2-19-108066, p 11). Hageja esitas seega põhjendatult 08.06.2022 kostja vastu tagasinõude (digi tl 31).

sõiduk, mille juht ei viibi sündmuspaigal, tuleb õnnetuse põhjustajal teatada juhtumist politseile ja oodata ära politsei korraldused. Sõidukit enne politsei saabumist sündmuskohalt liigutada ei või. Sõiduauto Xxxxx Xxxxxx juht jättis LS § 169 lg 4 p 2-4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistamata ning lahkus sündmuskohalt.

tahtlikult või süüliselt. Hageja viitab õigesti, et kostja vastutus sõltub rikkumise faktist ja põhjuslikust seosest. Hageja on tõendanud, et 16.03.2021 toimus liiklusavarii, mille juht lahkus sündmuskohalt ning liiklusavarii ajal oli kostja sõiduki registrijärgne omanik (digi tl 36 ja digi tl 30). Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja on oma nõuet piisavalt põhistanud. Kostja põhistamata vastuväited ei anna alust jätta nõue rahuldamata. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 2285 eurot.

kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid perioodi 23.06.2022–17.08.2022 eest kokku 28,02 eurot. Kohtuotsuse tegemise hetkeni moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 218,89 eurot (s.o periood 23.06.2022 –5.07.2023 (k.a), www.viivisekalkulaator.ee). Alates 6.07.2023 kuni põhivõla (2285 eurot) täieliku tasumiseni tuleb kostjal tasuda viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSKULUD

rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

koosnesid hageja menetluskulud kulust riigilõivule (maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses

kokku 350 eurot) ja kulutustest õigusabile (360 eurot ehk 3 h). Hageja esindaja osutas õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu hinnangul tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Ringkonnakohus on leidnud oma 27.09.2019 lahendi nr 2-18-12374 punktis 13.4, et tasumäär 120 eur/h oleks põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Nimelt on advokaadi tunnitasu kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Arvestades asjaolu, et hageja esindaja ei ole advokaat, saab kohtu hinnangul pidada käesoleval juhul tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 90 eurot. Hageja kulutused õigusabile mahus 3 tundi on põhjendatud. Seega on vajalikud lepingulise esindaja kulud 270 eurot (3 x 90). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 620 eurot (350 + 270).

ka viivis tasumata menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.