lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-6907/20

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-6907/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.07.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1734
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1, 5Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 177 lg 1, 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineVÕS § 88 lg 6, 8Täitmine erinevate kohustuste katteksKrtS § 1 lg 4Korteriomand ja korteriühistuRLS § 59 lg 5

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Helen Tammela

Määruse tegemise aeg ja koht 04.07.2023. a, Tallinn Tsiviilasja number

2-22-6907

Tsiviilasi

Tallinn, XXX tn 33a korteriühistu avaldus N D vastu võla nõudes

Menetlusosaline

Avaldaja: Tallinn, XXX tn 33a korteriühistu (registrikood xxx; aadress XXX tn 33a, Tallinn xxx); Avaldaja lepinguline esindaja: E S (e-post: xxx); Puudutatud isik: N D (isikukood xxx; aadress xxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Välja mõista N D’lt Tallinn, XXX tn 33a korteriühistu kasuks 1818,03 eurot korteriomandiga seonduvate majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus perioodi 01.09.2019 kuni 01.04.2022 eest.
3.Menetluskulud jätta N D kanda.
4.Välja mõista N D’lt Tallinn, XXX tn 33a korteriühistu kasuks menetluskulud summas 784,4 eurot (riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 734,4 eurot).
5.Välja mõista N D’lt Tallinn, XXX tn 33a korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (784,4 eurolt) (VÕS) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni ( lg 4). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Muud
  • 25.09.20262-25-4081/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20263-26-2707/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20263-26-2696/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 613 lg 1Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjades
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
TsMS § 177

Asjaolud

1.Tallinn, XXX tn 33a korteriühistu esitas 08.05.2022 Harju Maakohtule avalduse N D. Avaldaja palub N Dlt välja mõista põhivõlgnevus summas 6 026,21 eurot perioodil

01.09.2019 – 01.04.2022 tekkinud kommunaalteenuste võlgnevuse eest ja summas 541,83 eurot perioodi 01.09.2019 kuni 01.04.2022 eest.

2.Avalduse kohaselt puudutatud isik on korteriomandi, aadressiga xxx, omanik. Puudutatud isikul on jäänud tasumata kommunaalteenuste arved perioodi 01.09.2019 – 01.04.2022 eest. Seisuga 01.04.2022 moodustab puudutatud isiku võlgnevus kommunaalteenuste eest 6026,21 ning viivis 541,83 eurot. Puudutatud isik tegi viimase makse 15.08.2019 summas 598,14 eurot.
3.Puudutatud isik ei ole avaldusele vastust esitanud. Kohtule on esitatud maksekorraldus, mille kohaselt on OÜ xxx poolt 15.08.2022 tasutud avaldajale 4750 eurot selgitusega Arve 8-056 N.D kr.056.
4.24.04.2023 on avaldaja täpsustanud oma nõuet, mille kohaselt puudutad isiku võlgnevus tsiviilasjas number 2-22-6907 moodustab 2936,35 eurot.
5.25.04.2023 palus kohus avaldajal täpsustada oma nõuet. Kohus selgitas, et kuna kohtule esitatud maksekorralduse kohaselt on OÜ xxx poolt 15.08.2022 tasutud avaldajale 4750 eurot selgitusega Arve 8-056 N.D kr.xxx, siis kohtu arvutuse kohaselt saab puudutatud isiku võlgnevus sellisel juhul olla 1818,04 eurot. Kohus palus avaldajal täpsustada, kas avaldaja lõplik nõue sisaldab endas üksnes põhinõuet või ka kõrvalnõuet.
6.Avaldaja esitas kohtule 03.05.2023 võlaarvestuse. 02.06.2023 avaldaja teatas, et nõuab võlgnikult võlga summas 1818,04 eurot, kuid vaatama kohtu korraldusele ei täpsustanud nõude kujunemist. Kohtumääruse põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. TsMS 477 lg 2 kohaselt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 477 lg 5 ja lg 7 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohtu hinnangul on esitatud materjalide põhjal võimalik teha asjas sisuline lahend.
8.Kohus tuvastab, et puudutatud isik on korteriomandi, aadressiga xxx, omanik (tlk 4) ning on avaldaja liige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 tähenduses. KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Avaldaja põhikirja p 2.1 kohaselt ühistu liikmeteks on xxx korteriomanikud (tl 39-42).
9.Avalduse kohaselt on puudutatud isikul tekkinud võlgnevus seoses majandamis- ja kommunaalteenuste osutamisega talle kuuluvale korteriomandile. Avaldaja esitas puudutatud isikule esitatud kommunaalteenuste arved (tl 7-38). Avaldaja esitas väljavõtte puudutatud isikule ajavahemikus 01.12.2010-01.04.2022 esitatud arvete ja laekumiste kohta (tlk 5-6).
10.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on OÜ xxx poolt 15.08.2022 tasutud avaldajale 4750 eurot selgitusega Arve 8-056 N.D kr.xxx. Kohus tuvastab, et arve nr 8-056 on esitatud

puudutatud isikule 05.08.2020 ning see arve sisaldab august 2020 põhivõlgnevust summas 130,93 eurot ning varasemate perioodide võlgnevust summas 2017,91 eurot (tlk 18).

11.Avaldajal oli õigus arvestada laekuvad summad esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse katteks (VÕS § 88 lg 6 p 1). Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks (VÕS § 88 lg 8). Seega tuleb lugeda OÜ xxx poolt 15.08.2022 tasutud summast 4750 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks summas 541,83 eurot ja summas 4208,17 põhivõlgnevuse katteks. Seega on kohtu arvutuste kohaselt puudutatud isiku põhivõlgnevus perioodil 01.09.201901.04.2022 tekkinud kommunaalteenuste eest summas (6026,21-4208,18) 1818,03 eurot.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
13.Avaldaja on veenvalt põhistanud, et ta on esitanud igakuuliselt arved korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Puudutatud isik on tasunud arved osaliselt. Erinevalt avalduses ja puudutatud isiku vastuses toodule tuvastas kohus võlgnevuse 181,03 eurot.
14.Lähtudes eeltoodust tuleb avaldus rahuldada osaliselt ning puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista võlg majandamis- ja kommunaalteenuste eest 1818,03 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on rahuldanud avalduse osaliselt seetõttu, et pärast avalduse kohtule esitamis on see osaliselt rahuldata, siis jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda.
16.TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
17.Avaldaja palub menetluskulude nimekirjas puudutatud isikult välja mõista menetluskulud summas 1796,40 eurot (riigilõiv hagiavalduse esitamisel 630 eurot ja avaldaja õigusabikulud summas 1166,4 eurot). Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
18.Avaldaja on teatanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi.
19.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepingulise esindaja kulud tuleb hüvitada põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25).
20.Avaldaja on 09.02.2022 esitanud kohtule hagi ja on lähtuvalt hagi hinnast tasunud riigilõivu 630 eurot. 23.05.2022 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja avaldajale selgitanud, et TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kommunaal- ja majandamiskulude hüvitamist ning viivise tasumist. Eelnimetatud nõue kuulub lahendamisele hagita menetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
21.Kohus on avaldajale lisaks selgitanud, et tulenevalt RLS § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist.
22.Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv 50 eurot. Kohus selgitab avaldajale veel kord, et avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist.
23.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25).
24.Asja materjalidest nähtuvalt on avaldajat kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja E S. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et selline tunnitasu on käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik.
25.Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja lepinguline esindaja teinud alljärgnevaid toiminguid: Kliendiga kohtumine, tõendite kogumine, hagiavalduse koostamine 6,0 tundi, kostja vastusega tutvumine 0,5 tundi, nõudekirja täitmine, vastuse koostamine 0,6 tundi, kohtumäärusega tutvumine, kliendile edastamine 0,5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi. Kokku 8,1 tundi.
26.Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja poolt kliendiga kohtumise ja avalduse koostamise ajakulu on põhjendatud 3 tundi. Ülejäänud avaldaja esindaja menetlustoimingutele kuulunud ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud avaldaja lepingulise esindaja ajakulu kokku 5,1 tundi. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud avaldaja lepingulise esindaja menetluskulu 612 eurot (5,1x120), millele lisandub käibemaks 122,4 eurot, so kokku 734,4 eurot. Kuna avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi, siis tuleb menetluskulud puudutatud isikult välja mõista koos käibemaksuga.
27.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 784,4 eurot, sealhulgas riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja tasu 734,4 eurot.
28.Avaldaja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 4 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise menetluskuludelt (784,4 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

29.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4)

(allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20263-26-2756/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.09.20263-26-2746/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium