1.X hagi Y vastu kaasomandi lõpetamise ja võlgnevuse nõudes rahuldada.
2.Lõpetada X (sündinud: xx.xx.xxxx) ja Y (sündinud: xx.xx.xxxx) kaasomand korteriomandile asukohaga xxx (registriosa nr xxxxxxxx) selliselt, et jätta korteriomand X ainuomandisse ning X on kohustatud maksma Yle hüvitise 2 000 eurot.
3.Lõpetada X (sündinud: xx.xx.xxxx) ja Y (sündinud: xx.xx.xxxx) kaasomand korteriomandile asukohaga yyy (registriosa nr xxxxxxxx) selliselt, et jätta korteriomand X ainuomandisse ning X on kohustatud maksma Yle hüvitise 2 000 eurot.
4.X kohustub tasuma Yle rahalise hüvisena kokku 4 000 (neli tuhat) eurot (2 000+2000).
5.Tuvastada Y, sündinud: xx.xx.xxxx, kohustus anda nõusolek korteriomandite asukohaga xxx (registriosa nr xxxxxxxx) ja asukohaga yyy (registriosa nr xxxxxxxx) teise jao omanikukannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kantakse korteriomandite asukohaga xxx (registriosa nr xxxxxxxx) ja asukohaga yyy (registriosa nr xxxxxxxx) ainuomanikuna kinnistusraamatusse X, sündinud: xx.xx.xxxx.
Asendada kohtuotsuse resolutsiooni p. käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega.
märgitud
Y
tahteavaldus
7.Välja mõista Ylt hageja X kasuks võlgnevus kogusummas 1 566 (üks tuhat viissada kuuskümmend kuus) eurot ja 27 senti.
8.Tasaarveldada kohtuotsuse resolutsiooni punktides 4 ning 7 nimetatud vastastikused rahalised nõuded ning välja mõisa Xlt Y kasuks rahaline hüvitis enamsaadud kaasomandi eest summas 2 433 (kaks tuhat nelisada kolmkümmend kolm) eurot ja 73 senti (4 000 – 1 566,27 eurot).
9.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
10.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu kaasomandi lõpetamise ja võlgnevuse nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt, 13.06.2019.a on surnud Q, sünniaeg xx.xx.xxxx, kes oli hageja ja kostja ema. Q tegi testamendi, määrates enda ainupärijaks kostja oma elukohariigis Venemaa Föderatsioonis. Venemaa Föderatsioonis, kus pärandaja ja testamendijärgne pärija ehk kostja elasid, oli läbi viidud pärimismenetlus. Kuid pärandvara hulka kuulus mh ka kinnisvara Eestis – kaasomand (1/3) korteriomanditest, asukohaga xxx ja yyy (korterid on omavahel ehitustehniliselt ühendatud üheks suureks korteriks). Korteriomanditest ülejäänud osad võrdsetes osades kuuluvad hagejale ja kostjale (1/3 ja 1/3). Hageja ja kostja elavad erinevates riikides, nendevahelised suhted on väga pingelised - pooled ei suhtle, Kostja ei vasta hageja telefonikõnedele ega e-kirjadele. Peale ema surma kostja ei asunud tegelema Eestis pärimismenetluse läbiviimisega. Kostja ei tasunud ka oma ja pärimise teel saadud korteriomandi osa kommunaalkulude eest. Hageja on sellest olukorrast väsinud, kuna tema ei saa kostja nõusolekuta ja osaluseta kuidagi kortereid käsutada. Hageja tasub käesoleval ajal 1/3 kommunaalkuludest, ehk oma korteriomandite osa eest. Võlgnevus korteriühistu ees koguneb.
Seetõttu on hageja huvitatud asja lahendamises ning kaasomandi lõpetamises. Hageja ise algatas pärimismenetluse läbiviimise, pöördudes Tallinna notari poole. Hageja on kandnud kõiki sellega kaasnevaid kulusid, et pärand oleks kostjale ametlikult üle läinud, et oleks võimalik kostja vastu hiljem kohtu poole pöörduda kaasomandi lõpetamise nõudega. Läbiviidud pärimismenetluse tulemusena said hageja ja kostja korteriomandite, asukohaga xxx ja yyy kaasomanikeks (osades vastavalt 1/3 ja 2/3). Hageja palub kaasomandid lõpetada, jättes need täies ulatuses hageja omandisse ning mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis kogusummas 4 000 eurot (kuna vaidlusaluste korterite maksumus on ca 6 000 eurot). Hageja on kostja eest kandnud pärimismenetlusega ja kaasomandiga seotud kulusid. Hageja soovib neid kostjalt välja mõista. Hageja tegi kõik omalt poolt võimalik vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Kostja võlgnevus kommunaalkulude eest moodustab kokku 960,11 eurot (sh elektrienergia eest 58,44 eurot ja kommunaalkulud 901,67eurot. Kostja võlgnevus seoses pärimismenetlusega moodustab 606,16 eurot (notariaalse tehingu teostamisega seotud kulud 384 eurot, pärimistunnistuse väljastamine 136,16 eurot ja hageja toimingutega seotud sõidukulud 86 eurot). Kokku moodustab kostja võlgnevus hageja ees 1566,27 eurot. Hageja palub hageja ja kostja nõuded/kohustused tasaarveldada. Hageja palub välja mõista Ylt X kasuks 1 566,27 eurot; lõpetada korteriomandi, asukohaga xxx (registriosa number xxxxxxxx) osas X ja Y kaasomand selliselt, et jätta kinnistu X ainuomandisse; lõpetada korteriomandi, asukohaga yyy (registriosa number xxxxxxxx) osas X ja Y kaasomand selliselt, et jätta kinnistu X ainuomandisse; kohustada X maksma Yle välja tema osa rahas summas 4 000 eurot; tuvastada Y kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxx ja registriosa nr xxxxxxxx teise jao omanikukannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kantakse kinnistute registriosa nr xxxxxxxx ja registriosa nr xxxxxxxx ainuomanikuna kinnistusraamatusse X; tasaarvestada punktides 3 ja 6 poolte omavahelised kohustused, mille tulemusena X on kohustatud tasuma Yle 2 433,73 eurot; jätta poolte menetluskulud kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. (tl. 3-39)
2.19.09.2022.a määrusega jättis kohus hagi käiguta, andes hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so hagiavalduse ja selle lisade tõlgete esitamiseks. (tl. 40-41) Hageja kõrvaldas puudused 03.10.2022. (tl. 44-120)
KOSTJA VASTUS
3.Kostja esitas 16.01.2023 vastuse (vastus koostatud 28.12.2022, postitatud 29.12.2022) hagile, milles märkis, et hageja ei ole järginud TsMS § 271 lg 1 tulenevat kohustust ning ei ole püüdnud vaidlust kohtuväliselt lahendada. Hageja ei ole vastanud kostja arvukatele kirjadele, mille kostja pärast hagi saamist saatis. Kostja ei tunnista nõuet alljärgnevatel põhjendustel: 1) kostja arvamuse kohaselt oleks loogiline lõpetada hageja ja kostja vaheline ühisomand nii, et jätta mõlema poole omandisse üks korter, kusjuures hageja peab maksma kostjale hüvitist nii, et osade suhe ei muutu. Vaidlusalused korterid on soetatud hageja ja kostjas ema poolt, kes jagas need 3-ks osaks. Hageja ei elanud peres alates 2005. aastast ja ei osalenud nende ülalpidamises. Tehniliselt on korteriomandite jagamist lihtne teostada algse paigutuse taastamise teel; 2) hageja nõue lõpetada ühisomand ja anda kogu vara talle on ebaõiglane; 3) kostja palub koguda tõendeid ja uurida, milliseid makseid on tehtud pärast seda, kui Q vara omandas; 4) kostja soovib esitada vastuhagi ja palub selleks tähtaega; 5) menetluskulude jaotuse saab lahendada pärast seda, kui on saadud vastus Q poolt kinnisvara omandamisest alates tehtud maksete osas; 6) Kostja ei välista kompromissi sõlmimist, kui hageja on mõistlikult meelestatud. Praeguseks on kostja saanud oma 14-le kirjale ainult 1 vastuse. 7) Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. (tl. 144-147)
HAGEJA SEISUKOHT
4.Hageja esindaja esitas 26.01.2023 seisukoha kostja vastusele, milles leidis, et kostja ei ole
hagile õigeaegselt vastanud ning palus kohtul jätta 16.01.2023.a kohtule saabunud kostja vastuse hagile tähelepanuta ja rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega. Hageja sisuline seisukoht kostja vastuse osas: 1) Kostja viide TsMS § 271 lg-le 1 on asjakohatu, kuna antud seaduse säte ei reguleeri kohustusliku korra asja eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks. Käesoleva liiki hagimenetlus ei nõua/ ei eelda asja kohustusliku eelneva kohtuvälise lahendamise korra läbimist; 2) Kostja väide, et hageja ei proovinud tekkinud olukorra kohtuväliselt lahendada, ei vasta tõele. Hageja esitab kohtule e-kirjad, mis tõendavad, et aastatel 2020-2021 hageja korduvalt saatis kostjale e-kirju sooviga lõpetada poolte kaasomand, pakkudes kostjale erinevaid vara jagamise variante, millele ei ole kostjalt arusaadavat vastust saanud. Alates veebruarist 2021.a kostja ise omaalgatuslikult lõpetas üldse hagejaga igasuguse suhtluse. Kuid seoses sellega, et korteritega seotud kommunaalkulud jätkasid suurenemist, siis vajas olukord lahendamist. Kõikidele kostja kirjadele, mida kostja saatis hagejale ja tema lepingulisele esindajale, oli vastatud. 3) Ei ole arusaadav kostja väide seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega, et „Hageja ei elanud peres alates 2005. aastast ja ei osalenud rahaliselt nende kinnistute ülalpidamises“. Hageja võib väita, et kostja ei ole samamoodi kuidagi rahaliselt osalenud antud küsimuses. Hageja ei nõustu kostja väitega, et „... loogiline lõpetamine hageja ja kostja vahelises ühisomandirežiimis on määrata kummalegi üks korter, kusjuures hageja peab maksma kostjale hüvitist, nii et osade suhe ei muutu, 2/3 kostjale ja 1/3 hagejale. Tehniliselt on kinnitute jagamist lihtne teostada ja see seisneb korterite algse paigutuse taastamises.“ Hagejale ei ole arusaadav, milles seisneb antud vara jagamise viisi loogilisus ja kostja seda ei põhjenda. Hagejale kostja poolt pakutud vara jagamise viis ei sobi. Hageja ei nõustu, et korterite tehniline jagamine on nii lihtne. Kostja vastusest ei ole arusaadav, kes sellega hakkab tegelema, kes rahastab antud ümberehitust jne. Hageja ei nõustu kostja väitega, et „Hageja nõue lõpetada ühisomandirežiim ja anda kogu vara talle üle on ebaõiglane“. Hageja esitas kohtule kaasomandi lõpetamise nõuet AÕS § 77 lg 2 alusel, mille kohaselt „otsustab kohus hageja nõudel kas anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas“. Ehk hageja tasub kostjale õiglase hüvitise ehk tema osa kaasomandist rahast. Sellest tulenevalt ei ole arusaadav, millisest ebaõiglusest ja ebaseaduslikkusest kirjutab kostja. 4) Hageja palub jätta kostja taotlus tõendite kogumiseks rahuldamata ja seda kahel põhjusel: kostja ei ole põhjendanud, miks tema ei saa ise hankida tõendeid; hageja on seisukohal, et tegemist ei ole asjakohaste tõenditega. Ei vasta tõele kostja väide, et „praeguseks ei ole hageja kandnud ülalpidamiskulud“. Hageja on tõendanud, et tasus korteriga seotud kulud täies ulatuses vähemalt alates jaanuarist 2017. 5) Menetluskulude jaotust reguleerib TsMS. Seega ei ole arusaadav, millist tähtsust omab antud küsimuse lahendamisel kostja väide poolte ema poolt kantud kulude osas. 6) Kostja väidab, et „praeguseks on hageja 14 kirjale saanud tema esindajalt A. Bolšakovalt ainult ühe vastuse“. Selle väite kohta teatab hageja, et 14 kostja poolt saadetud kirja olid korduvate väidetega ja küsimustega, seetõttu hageja lepinguline esindaja vastas neile ühe kirjaga. Ei ole mõistlik „copy-paste“ vastuseid saata 14 kirjale. Hageja lepinguline esindaja juba vastas kostjale varasemalt ning kordab uuesti – kui kostjal on konkreetsed kompromissi ettepanekud, siis kostja võib neid esitada läbi kohtu hagejale. Siiamaani ei ole kostja konkreetselt ettepanekuid esitanud. (tl. 152-158)
ASJA EDASINE KÄIK
5.31.01.2023.a kirjaga jättis kohus rahuldamata hageja 26.01.2023.a taotluse jätta kostja vastus tähelepanuta ja lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega. Kohus andis hagejale tähtaja vastuse tõlke esitamiseks. (tl. 159) Hageja täitis kohtunõude 01.02.2023. (tl. 165-166)
6.29.03.2023.a e-kirjaga palus kohus kostjal hiljemalt 06.04.2023 kohtule teatada, kas kostja on kätte saanud hageja 26.01.2023 seisukoha, samuti esitada arvamus hageja seisukoha osas ning teatada, kas kompromissi sõlmimine on võimalik. Kohus palus kinnitada kohtunõude kättesaamist. (tl. 168)
7.12.04.2023 teatas kohus menetlusosalistele, et TsMS § 403 lg 1 alusel menetleb tsiviilasja
kirjalikus menetluses. Kohus lahendas ka kostja vastuses esitatud taotluse tõendite kogumiseks, jättes taotluse rahuldamata. Kohus märkis, et: „Kohus leiab, et antud juhul ei ole andmete kogumine põhjendatud, kuna vaidlusalused korteriomandid asukohaga xxx ja yyy, on pärandaja Q poolt omandatud 25.03.2013 – seega on korterite ülalpidamisega seotud kulude sissenõudmine/tasaarvestamine väga olulises osas (vähemalt perioodi 25.03.2013-31.12.2016 eest) aegunud.“ Kohus andis pooltele tähtaja vastuste, seisukohtade ja dokumentide (sh menetluskulude nimekirja, samuti väidete aluseks olevate dokumentaalsete tõendite) esitamiseks, märkides, et tähtaeg on 31.05.2023, vastuväidete esitamise tähtaeg on 12.06.2023. Kohus palus hagejal ja kostjal kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust; kompromissi sõlmimise korral esitada kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromiss hiljemalt 31.05.2023. Kompromissi mittesõlmimise korral palus kohus esitada kostjal kohtule seisukoht hageja 26.01.2023 vastuse suhtes. Kohus palus kostjal edastada kohtule tema korrektne e-posti aadress, kuna kostja poolt märgitud e-posti aadressile xxx ei ole võimalik dokumente edastada, e-posti aadressitele xxx, xxx saadetud dokumentide kättesaamist ei ole kostja kinnitanud. Kohus teatas, et kohtulahendi tegemise ajast teavitab kohus kompromissi mittesõlmimise korral pärast seisukohtade/vastuväidete saamist. (tl. 171)
8.Hageja esindaja esitas 18.04.2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja õigusabikulud kokku 1242 eurot, sh riigilõiv 420 eurot, õigusabikulud 660 eurot ja tõlkekulud 162 eurot. (tl. 180). Hageja teatas 31.05.2023, et pooled ei ole kompromissi sõlminud. (tl. 183).
9.05.06.2023 teatas kohus menetlusosalistele, et kohtuotsus tehakse avalikult 04.07.2023 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. (tl. 184)
teatavaks
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja poolte vastuseid/seisukohti, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kaasomandi lõpetamine
11.Hageja on esitanud kaasomandi lõpetamiseks korteriomandite xxx ja yyy, suhtes (kohus pöörab hageja tähelepanu asjaolule, et korteri nr. x registriosa number on xxxxxxxx ning korteri nr. y registriosa nr. on xxxxxxxx – hagejal on need märgitud vastupidi).
12.Asjas puudub vaidlus, et korteriomand, asukohaga xxx (registriosa nr xxxxxxxx) on hageja ja kostja kaasomandis viisil, mille kohaselt hagejale kuulub 1/3 mõttelist osa kaasomandist ja kostjale kui kaasomanikule ning pärandaja Q pärijale kuulub kokku 2/3 mõttelist osa kaasomandist. Nimetatud asjaolu nähtub ka kinnistusraamatu väljavõttest (tl. 9 /pöördel/, 10). Asjas puudub vaidlus, et korteriomand, asukohaga yyy (registriosa nr xxxxxxxx) on hageja ja kostja kaasomandis viisil, mille kohaselt hagejale kuulub 1/3 mõttelist osa kaasomandist ja
kostjale kui kaasomanikule ning pärandaja Q pärijale kuulub kokku 2/3 mõttelist osa kaasomandist. Nimetatud asjaolu nähtub ka kinnistusraamatu väljavõttest (tl. 10 /pöördel/, 11).
13.Asjas on tuvastatud, et nii hageja kui ka kostja on nõus korteriomandite kaasomandi lõpetamisega, kuid vaieldakse kinnisasjade jagamise viiside üle. Hageja soovib kaasomandite lõpetamist selliselt, et korteriomandid jäävad hageja ainuomandisse ning hageja maksab kostjale hüvitise summas 4 000 eurot. Kostja on nõus jagamisega viisil, et kummagi omandisse jääb üks korteriomand ning hageja maksab kostjale hüvitise (hüvitise summat ei ole kostja märkinud).
14.Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandi jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel ja hagi alusel kaasomandis oleva asja jagamise viisi: kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (AÕS § 77 lg 2).
15.Kohus märgib, et Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi AÕS § 77 lg 1 järgi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-45-06 p-s 19 märkinud, et kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kohus märgib, et pooled ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et pooled on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud, seega ei esine kokkuleppest tulenevat takistust kaasomandi lõpetamiseks.
16.Täiendavalt osundab kohus Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-39-17, mille punktis 10 on Riigikohus rõhutanud, et kui kas või alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Samuti on Riigikohus oma varasemas praktikas lahendis nr 3-2-1-46-06 p-s 19 ja lahendis nr 3-2-1-143-04 p-s 16 kinnitanud, et kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil.
17.Riigikohus on 18.12.2019 otsuses nr 2-18-13306 p. 10, 11 selgitanud, et: „10. Kolleegium on varem selgitanud, et tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Kohus peab lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis, ning üksnes erandjuhul on võimalik jätta kaasomand hea usu põhimõttest tulenevalt lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane (Riigikohtu 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749/34, p 11). Hageja on välja pakkunud kolm kaasomandi lõpetamise viisi: jätta kinnistu kostja ainuomandisse kohase hüvitise vastu, alternatiivselt panna kinnistu kaasomanikevahelisele või avalikule enampakkumisele, mil müügist saadud rahast tasutaks esmalt laenulepingujärgsed kohustused ning ülejäänu jagataks poolte osade suuruse järgi. 11. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (Riigikohtu 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749/34, p 11).“
18.Seega, kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus.
19.Hageja soovib kaasomandite lõpetamist, korteriomandite jätmist hageja ainuomandisse ning hagejalt kostja kasuks hüvitise 4 000 eurot väljamõistmist. Kostja ei ole esitatud kaasomandite lõpetamise ettepanekuga nõustunud, kostja on märkinud, et kaasomand(d) võiks lõpetada nii, et
nii hagejale kui ka kostjale jääb üks korteriomand (kuigi korteriomandid on omavahel ühendatud, siis on võimalik taastada endine olukord). Hageja kostja ettepanekuga ei nõustunud, kuna kostja ei ole märkinud, kes korraldab endise olukorra taastamise ja kannab sellega seotud kulud.
20.Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et on põhjendatud lõpetada poolte kaasomand korteriomanditele xxx ja yyy, hageja poolt palutud viisil, so mõlemad korteriomandid jäetakse hageja X ainuomandisse ning hageja maksab kostjale tema poolt kaotatud osade eest rahalise hüvitise summas 4 000 eurot (hageja poolt määratud korteriomandite kogumaksumust summas 6 000 eurot ei ole kostja vaidlustanud, seega moodustab hüvitise maksumus 4 000 eurot). Kohus leiab, et korteriomandite jagamine kostja poolt märgitud viisil, so varasemalt ühendatud korteriomandite eraldamine, võib osutuda võimatuks/mitteteostatavaks (kostja ei ole täpsustanud, kes endise olukorra taastamisega tegeleb, kes tasub kulud, samuti ei ole kostja tõendanud, et see on ka tehniliselt võimalik). Kohus võtab arvesse ka seda, et kostja tegelik elukoht on Venemaa Föderatsioonis, kostja on VF kodanik, seega võib kostjal olla raskendatud/võimatu tulevikus täita enda kohustusi seoses korteriomandi ülalpidamisega (juhul, kui 1 korteriomand jääks kostja ainuomandisse), mis võib endaga kaasa tuua võlgnevused korteriühistule ja teistele teenuseosutajale. Hageja alaline elukoht on Soome Vabariigis, mis võimaldab tal Eestis viibida ning teostada korteriomandite hooldamisega seotud toiminguid.
21.Kaasomandi lõpetamise kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaasomandi lõpetamisel on KRS § 341 lg 2 p 2 järgi puudutatud isikuks teised kaasomanikud. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamatult täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
22.Kuna kohus otsustab lõpetada kaasomandi korteriomanditele xxx (registriosa nr xxxxxxxx) ja yyy (registriosa nr xxxxxxxx), asendab kohtuotsus sellise tagamise viisiga kaasomanike tahteavaldusi, mis on vajalikud kinnistusraamatus vastavate muudatuste tegemiseks. Võlgnevuse nõue
23.Hageja on esitanud kostja vastu võlgnevuse, kogusummas 1 566,27 eurot, nõude. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata temale kuuluvate korteriomandite mõtteliste osadega seotud teenuste eest: Eesti Energia AS poolt esitatud arvetest tulenev võlgnevus perioodi 05.03.2021-05.08.2022 eest summas 58,44 eurot; korteriühistu poolt esitatud arvetest tulenev võlgnevus summas 901,67 eurot (nimetatud summad moodustavad 2/3 esitatud nõuetest, vastavalt kaasomandi osa suurusele, hageja on esitanud kohtule Eesti Energia AS ja MMM Korteriühistu poolt väljastatud arved, tl. 16-32). Nimetatud kuludele lisanduvad kostja pärandvaraga/pärimismenetlusega seotud kulutused kogusummas 606,16 eurot – kuna kostja ise enda Eestis oleva vara suhtes pärimistoiminguid ei teinud, oli seda sunnitud tegema hageja, tl. 32 /pöördel/, 33-37).
Kostja sisulisi vastuväiteid antud kuludele ei esitanud, viidates pigem sellele, et hageja ei kandnud kulusid ajal, mil korter oli nii hageja, kostja kui ka nende ema, pärandaja, kaasomandis, so alates korteriomandite soetamisest. Kohus on selles osas kostjale selgitanud, et kuna korteriomandid on soetatud 2013. aastal, siis on nõuded vähemalt 2013-2016 aastate eest aegunud (võimalik, et osaliselt on aegunud ka hilisemad, kuni 31.12.2018 nõuded – aegusid 31.12.2021). AÕS § 75 lg 1 kohaselt, kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
24.Ülaltoodust tulenevalt lasub kostjal kaasomandiga seotud kulude kandmise kohustus. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks neid kulusid kandnud.
25.Pärimisseaduse (PärS) § 151 kohaselt, Pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest vastutavad pärijad solidaarselt. Kuna kostja on pärandaja Q testamendijärgseks pärijaks, siis lasub tal pärandiga seotud kulutuste hüvitamise kohustus. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks neid kulusid kandnud või et need kulud olid põhjendamatud ja ebavajalikud.
26.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse kogusummas 1 566,27 eurot. Tasaarvestus
26.Hageja esitas taotluse tasaarvestuse tegemiseks VÕS § 197 lg 1 alusel. Hageja palub tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohustused, millest tulenevalt kohustub hageja tasuma kostjale hüvitise kogusummas 2 433,73 eurot (4 000 – 1 566,27=2 433,73). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
27.Ülaltoodust tulenevalt kohus tasaarvestab hageja ja kostja vastastikused nõuded, 4 000 eurot ja 1 566,27 eurot ning kohustab hagejat tasuma kostjale hüvitisena 2 433,73 eurot.
28.Eeltoodu põhjal kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Menetluskulud
29.Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
30.Riigikohus on leidnud, et kuna kaasaomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (RKTKo 3-2-1-70-10 p 14).
31.Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Sel põhjusel ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
(digitaalselt allkirjastatud) Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.