A L hagi Narva linna, SA Narva Linnaelamu vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 1000 eurot
Hagihind Kohtuistung Menetlusosalised ja esindajad
10. mai 2023 Hageja: A L (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalja Lausmaa Kostja: Narva linn, lepinguline esindaja sihtasutus Narva Linnaelamu (registrikood 90003404), seaduslik esindaja V A
RESOLUTSIOON
1.Jätta A Li hagi Narva linna vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
2.Jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Välja mõista A Lilt Eesti Vabariigi kasuks vähem tasutud riigilõiv 80 eurot. Makse tegemisel tuleb märkida viitenumber 99923700022609 ja selgitusse „tsiviilasjas nr 222-14198 vähem makstud riigilõiv“.
4.Välja mõista A Lilt Eesti Vabariigi kasuks õigusabikulud 925,20 eurot. A L kohustub tasuma riigi õigusabikulud 925,20 eurot viie osamaksena alljärgnevalt: 05.08.2023 – 185,04 eurot; 05.09.2023 – 185,04 eurot 05.10.2023 – 184,04 eurot; 05.11.2023 – 185,04 eurot; 05.12.2023 – 185,04 eurot. Makse tegemisel tuleb märkida viitenumber 99923700022612 ja selgitusse „tsiviilasi nr 2-22-14198 riigi õigusabikulud“.
5.Välja mõistetud menetluskulud tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr: EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank.
EDASIKAEBAMISE KORD
1(7)
2-22-14198 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
Hageja nõue
1.A L (hageja) esitas hagi Narva linna vastu SA Narva Linnaelamu kaudu (kostja) üürilepingu ülesütlemise tühisuse ja üürilepingusse astumise õiguse tuvastamiseks. Hageja palub tuvastada tema õigus astuda surnud sugulase asemel üürisuhtesse kostjaga, tuvastada 5. oktoobril 2011 sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu nr 573/M-11 ülesütlemise tühisus ja nimetatud üürilepingu kehtivus.
2.Haginõude aluseks on asjaolu, et eluruumi aadressil x, kasutas tähtajatu üürilepingu alusel hageja vanaema J La. J La suri 13. märtsil 2022 ja hageja on tema pärija. Hageja töötab Tallinnas, kuid puhkepäevadel ja ajal, mil tööd ei ole, on ta kasutanud elamiseks vanaema korterit. Pärast J La surma on hageja regulaarselt tasunud korteri kommunaalkulusid. Kostja andmed elektri, vee ja gaasi tarbimise ulatuse kohta ei ole usaldusväärsed. 17. juunil 2022 esitas hageja Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjonile avalduse surnud üürniku perekonnaliikme ja pärijana üürilepingusse astumiseks. 7. juulil 2022 otsustas eluasemekomisjon jätta hageja avalduse rahuldamata. 26. juulil 2022 saatis SA Narva Linnaelamu hagejale teate üürilepingu ülesütlemise kohta. Hageja leiab, et üürilepingu ülesütlemine on tühine ning üürilepingusse astumise avalduse rahuldamata jätmine ei ole seadusekohane. Teate eestikeelses tekstis öeldakse leping üles teise isikuga, selles ei ole märgitud ülesütlemiseks mõjuvat põhjust, viide kommunaalkulude võlgnevusele ei ole õige. Hagiavalduse esitas hageja 23. septembril 2023 ehk tähtaja jooksul, mis on ette nähtud üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks.
3.Kostja väide, et tegemist on tasuta kasutamise lepinguga, on vastuolus varasemate kostja seisukohtadega. Lepingut ei saa tõlgendada selliselt üürniku õigusi kitsendavalt. Kuni
5.oktoobrini 2011 ei olnud üüritasu null, vaid selle määras üürileandja igakuiselt. Lisaks on üürnikul lepingu kohaselt suur remondikohustus ja parenduste eest tal õigust hüvitist saada ei ole. Kostja seisukoht
4.Kostja vaidleb hagi menetlusse võtmisele vastu, sest vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 329 lg 1 on vaidlustamise tähtaeg möödunud. Üülepingu ülesütlemise avaldus saadeti 29. juulil 2022 hageja meiliaadressil xxx ja tema tegelikku elukohta xxx. Vastavalt üürilepingu punktile 8.2 loetakse kirjalik teade teisele poolele kättetoimetatuks viie kalendripäeva möödumisel saatmise päevast. Üürilepingu ülesütlemise võib vaidlustada 30 päeva jooksul, mis tähendab, et hagi esitamise viimane päev sai olla 3. september 2022. Hageja esitas hagi alles
23.septembril 2022. 2(7)
2-22-14198
5.Kostja ei tunnista hageja nõudeid. Kostja ei vaidle vastu sellele, et kostja ja J La vahel oli 5. oktoobril 2011 sõlmitud üürileping nr 573/M-11 munitsipaaleluruumile aadressil Narva linn, x. Üürileping kehtis tähtajatult. Üürnik J La suri 13. märtsil 2022. Hageja on üks J La pärijatest, ta esitas 17. juunil 2022 Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjonile taotluse üürilepingusse asutmiseks ja üürilepingu sõlmimiseks. Eluasemekomisjon jättis taotluse rahuldamata ja kostja esitas hagejale 26. juulil 2022 üürilepingu ülesütlemise avalduse.
6.Kostja vaidleb vastu sellele, et üürilepingu ülesütlemise avaldus on tühine. Selles on olemas kogu nõutav teave. Üürilepingu järgi on õigus üürilepingusse astuda ainult üürnikuga koos elanud abikaasal või teistel üüritud eluruumis koos üürnikuga elanud pereliikmetel. Hageja ei elanud üürniku surma ajal temaga üüritud eluruumis koos. Üürileandjal oli õigus leping lõpetada vastavalt üürilepingu p-dele 6.3 ja 6.6 ning VÕS § 313 lg 1. Hageja ei kasuta eluruumi, mida kinnitab asjaolu, et korteris ei ole aasta jooksul praktiliselt tarbitud vett, gaasi ja elektrienergiat. Hageja töötab Tallinnas alates 2013. aastast, kus on ka tema registreeritud elukoht. Hagejat ei saa pidada isikuks, kes vajab sotsiaalmajanduslikel põhjustel munitsipaaleluruumi.
7.21. aprillil 2023 saadetud vastuses asub kostja seisukohale, et kostja ja J La vahel ei olnud sõlmitud üürileping, vaid tasuta kasutamise leping, mille võib füüsilisest isikust kasutaja surma korral üles öelda. Hageja ei ole tõendanud, et J La maksis eluruumi kasutamise eest üüritasu.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ja J La sõlmisid 5. oktoobril 2011 munitsipaaleluruumi üürilepingu nr 573/M-11 (dtl 255‒266), mille alusel oli J Lal õigus kasutada munitsipaalkorterit aadressil x ja milles üürisumma oli null. Kohtuistungil olid mõlemad pooled ühisel arusaamisel, leping oli muutunud tähtajatuks (dtl 348). Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja on J La pärija, selle tõenduseks on esitatud pärimistunnistus (dtl-d 27‒ 28).
10.Menetluse kestel asus kostja seisukohale, et tegemist ei olnud üürilepinguga, vaid sõlmitud oli tasuta kasutamise leping, sest J Lal ei olnud kohustust üüri tasuda.
11.VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 389 järgi kohustub tasuta kasutamise lepinguga üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Üüri maksmise kohustus on seega üürilepingu oluliseks tunnuseks, mis eristab seda tasuta kasutamise lepingust.
12.Riigikohus on leidnud, et üürilepingu kaitse ei peaks laienema lepingutele, kus asi on antud kasutusse sümboolse tasu eest (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-15, p 17). Samas võib sõlmida selliseid kasutuslepinguid, mille puhul kasutustasu ei ole või see on väga madal, kuid üürnikul lasuvad mingid muud kohustused, mis väljuvad märkimisväärselt tasuta kasutamise lepinguga ettenähtud kohustuste raamest. Selliste lepingute puhul ei ole välistatud see, et neid tuleks lugeda üürilepinguteks (Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, § 271 kommentaar).
3(7)
2-22-14198
13.Antud juhul näeb vaidlusaluse lepingu punkt 4.6.7 ette üürniku ulatusliku remondikohustuse. Remonti peab üürnik tegema omal kulul, st ta ei saa nõuda parenduste hüvitamist. VÕS § 280 järgi peab üürnik omal kulul kõrvaldama üksnes pisipuuduse. Muud parendused ja muudatused võib üürnik VÕS § 285 lg 3 järgi kas lepingu lõppemisel eemaldada või peab üürileandja talle need hüvitama. Tasuta kasutamise lepingu puhul peab kasutaja VÕS § 391 lg 1 kandma eseme säilitamiseks vajalikud kulud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 järgi on vajalikud sellised kulutused, millega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Vajalikeks saab pidada kulutusi, mille puhul eseme kasutamine ilma muudatuste tegemiseta muutuks võimatuks või saaks vähemalt oluliselt raskendatud. Seejuures ei peeta tavapäraste kulumisjälgede kõrvaldamist kasutaja kohustuseks ega loeta neid asja säilitamiseks vajalikeks kulutusteks (Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, § 391 kommentaar). Lepingu punkti 4.6.7 loetletud tegevusi saab pidada ulatuslikumaks kui eluruumi säilitamiseks vajalik, hõlmatud on ka tavaliste kulumisjälgede kõrvaldamine, mis tähendab, et kohustuste maht ületab kohustusi, mis kasutajal on tasuta kasutamise lepingu kohaselt. Kohustused ületavad ka üürniku seadusjärgseid kohustusi, mis annab aluse pidada kohustusi sisuliselt üüri maksmiseks ja vaidlusalust lepingut üürilepinguks.
14.Eeltoodud tõlgendust toetavad nii lepingu enda sõnastus kui ka kostja viited võlaõigusseaduse üürilepingu sätetele lepingu ülesütlemisavalduses (dtl 273), samuti see, et kostja asus väitma, et tegemist ei ole üürilepinguga, alles kohtumenetluse kestel.
15.VÕS § 320 ja § 321 järgi ei lõpe üürileping tingimata üürniku surma korral, va juhul kui nii on kokku lepitud. Vaidlusaluses lepingus ei ole kokkulepet, et üürniku surma korral leping lõpeb. Üürniku abikaasa või temaga üüritud eluruumis koos elanud muu pereliige võivad astuda lepingusse kuu aja jooksul alates üürniku surmast. Kuigi hageja väidab, et elas üüritud eluruumis koos vanaemaga, ei saa seda pidada usutavaks. Hageja registreeritud elukoht ja töökoht on Tallinnas, korteri vee- gaasi- ja elektritarbimine pärast J La surma on olnud praktiliselt olematu (dtl-d 286‒288), lisaks ei ole ajavahemikul 18.05‒18.11.2022 tehtud hageja pangakaardiga ühtki makset Narvas, kuigi kaarti on kasutatud peaaegu iga päev (dtl-d 71‒164). Isegi kui hageja oleks elanud J Laga koos, oleks tal kooselava pereliikmena tulnud üürilepingusse astumise avaldus teha VÕS § 321 lg 2 kohaselt ühe kuu jooksul alates üürniku surmast. J La suri 13. märtsil 2022, avalduse üürilepingusse astumiseks esitas hageja hagiavalduse kohaselt 17. juunil 2022, seega rohkem kui kuu aega pärast üürniku surma. Hageja ei ole eelnevast tulenevalt üürnikuga kooselava pereliikmena üürilepingusse astunud.
16.Juhul kui üürniku abikaasa või perekonnaliige ei astu üürilepingusse, lähevad üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused VÕS § 321 lg 5 alusel üle üürniku pärijale. Vaidlusaluse lepingu p 6.6 viimane lause välistab küll pärija lepingusse astumine, kuid selles lauses sisaldud kokkulepe on VÕS § 321 lg 7 järgi tühine. Hageja on üürniku pärija, mistõttu läks üürileping talle üle.
17.Kui üürileping pärijale üle läheb, võib üürniku pärija või üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul üürniku surmast üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette (VÕS § 321 lg 5 teine lause). Selle sätte alusel sai kostja lepingu üles öelda kuni 13. juunini 2022. Ülesütlemise teade on koostatud 26. juulil 2022 (dtl-d 4‒5), seega rohkem kui kolm kuud pärast üürniku surma. Seadus ei sea tähtaja algust sõltuvusse sellest, millal sai üürileandjale teada üürniku surmast või pärija isikust. Üürileandjal on aga õigus leping üles öelda ka üldistel alustel.
18.Kostja saatis hagejale ülesütlemise avalduse 26. juulil 2022 ja on seisukohal, et hageja ei ole pöördunud kohtusse õigeaegselt. Samas on kostja saadetud tähitud kiri tagastatud hoiutähtaja möödumisel ja e-kirja kättesaamist ei ole hageja kinnitanud. Kostja loeb e-kirja kättesaaduks vastavalt üürilepingule viie päeva möödumisel saatmisest ehk 4. augustil 2022. Hageja sai enda 4(7)
2-22-14198 sõnul avaldusest teada 30. augustil 2022, mille kohta ta ei ole tõendeid esitanud. Hagiavalduse esitas hageja 23. septembril 2022.
19.VÕS § 329 lg 1 järgi peab üürnik eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks esitama taotluse üürikomisjonile või kohtule 30 päeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest.
20.28. augustil 2022 on hageja esindaja Oleg Nišajev kirjutanud kostjale ja küsinud, mille taga seisab hagejaga lepingu sõlmimine (dtl 285). E-kirja manusena tundub olevat lisatud kostja ülesütlemise avaldus. Hageja volikiri Oleg Nišajevile on alla kirjutatud 24. augustil 2022 (dtld 281‒282). Seega sai hageja ülesütlemise avaldusest teada hiljemalt 24. augustil 2022. Muu kättesaamise aeg ei ole tõendatud. TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja tähitud kiri, mis saadeti hageja elukohta, tuli avamata tagasi, mistõttu ei olnud hagejal võimalust sellega tutvuda. E-posti aadressi ei saa ilmselt lugeda isiku elukohaks, inimesel üldiselt ei ole kohustust teatud kindla ajavahemiku tagant oma e-posti kontrollida. Lepinguga võib inimene sellise kohustuse küll endale võtta, kuid kostja viidatud lepingu punkti 8.2 ei saa selle sõnastuse tõttu pidada laienevaks e-postile. Eelneva alusel loeb kohus hagi esitatuks tähtaegselt.
21.Hageja on seisukohal, et üürilepingu ülesütlemise avaldus on tühine, sest selles puudub viide ülesütlemiseks mõjuvale põhjusele, lisaks on avalduse eestikeelses tekstis öeldud üles üürileping G S , mitte J Laga, ning viide kommunaalkulude võlgnevusele ei ole õige.
22.VÕS § 325 lg 2 p 4 sätestab, et üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: üüritud asi, lepingu lõppemise päev, ülesütlemise alus, eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt on eelnevale mittevastav ülesütlemine tühine. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.
23.Kostja ülesütlemise avalduses on märgitud üüritud asi, lepingu lõppemise päev ning ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Ülesütlemise alusena on viidatud asjaolule, et hageja ei ole isik, kes vajab munitsipaaleluruumi. Üürilepingu võib VÕS § 313 kohaselt erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige on mõjuvaks põhjuseks VÕS §-des 314‒ 319 märgitu, kuid VÕS § 313 lg 1 annab ka iseseisva ülesütlemise aluse. Riigikohus on VÕS § 313 lg 1 kui erakorralise ülesütlemise aluse osas leidnud, et sätte rakendamine eeldab kaalumist, mille käigus võrreldakse, kas lepingu lõppemist sooviva poole huvid on olulisemad ja saaksid lepingu jätkumise korral rohkem kahjustada kui teise lepingupoole huvid (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-04, p 14). Samas ei ole ainuüksi avalike funktsioonide täitmine mõjuvaks põhjuseks (samas).
24.Kostja põhjendusest ja vaidlusaluse lepingu tingimustest saab järeldada, et antud juhul on eluruumi üürilepingu sõlmimise näol olnud tegemist sisuliselt sotsiaalabiga. Eluruumi üürina on kokku lepitud ruumi säilitamine senises korras, kuid tulu üürimisest kostja ei teeni. Seetõttu võib senise üürniku asendumine sotsiaalabi kriteeriumidele mittevastava isikuga olla aluseks leping erakorraliselt üles öelda. Hageja on tuginenud sellele, et tal puudub muu eluruum, kuid esitanud selle kohta vastuolulisi tõendeid. Hageja omandis ei ole kinnisvara, kuid ta kasutab enda kinnitusel Tallinnas eluruumi üürilepingu alusel (dtl-d 203‒213). Samuti on hageja kinnitanud, et ta töötab ja märkinud oma igakuiseks sissetulekuks 1300 eurot (dtl 16). Eelnevast tulenevalt ei ole alust pidada hagejat isikuks, kes tingimata vajaks eluruumi turutingimustest oluliselt soodsamalt. Kohtu hinnangul ei ole asjaolusid arvestades õiglane panna kostjale kohustust majutada eluruumis senistel tingimustel hagejat, kes suudab endale ise eluruumi tagada. Seetõttu saab kostja nimetatud põhjust pidada mõjuvaks põhjuseks, et leping 5(7)
2-22-14198 erakorraliselt üles öelda. VÕS § 313 lg 3 kohaselt ei pea erakorralisest ülesütlemisest ette teatama.
25.Hageja on täiendavalt viidanud ülesütlemise avalduse tühisusele tulenevalt sellest, et avalduse eestikeelses tekstis ütleb kostja üles G S 5. augustil 2013 sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu nr 870/M-13 aadressil xxx. Kohus möönab, et tegemist on eksitava lausega, samas on avalduse alguses üürniku õige nimi, samuti jätkub viidatud lause J La nimega ning avalduse venekeelne tekst on korrektne. Hageja eelduslikult valdab vene keelt, kuid isegi, kui ta seda ei valda, pidi tekstist tervikuna olema mõistlikule inimesele arusaadav, millisest lepingust käib jutt, ja et tegemist on hooletusveaga. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul tegemist sellise eksimusega, mis tingiks avalduse tühisuse.
26.Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole tõendanud, et hagejal oleks eluruumi eest kommunaalkulude võlgnevus, kuid kostja ei ole öelnud üürilepingut üles võlgnevuse tõttu, vaid muul alusel, mistõttu ei muuda viide võlgnevusele ülesütlemist tühiseks.
27.Hageja viited ja tõendid J La kasutamata õigusele vaidlusalune eluruum erastada jätab kohus kui asjakohatud tähelepanuta.
28.Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
30.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja kantud põhjendatud menetluskulud tuleb seega jätta hageja kanda. TsMS § 190 lg 1 kohaselt ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused.
31.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja nimetatud menetluskuluks on postikulu 4,90 eurot. TsMS § 144 p 2 kohaselt kohtuväliseks kuluks muu hulgas sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kostja postikulu on kantud seoses hagejale lepingu ülesütlemisavalduse saatmisega. Seda ei saa pidada menetlusega seoses kantud kuluks, sest ülesütlemisavalduse saatmise ajal ei saanud kostja veel teada, kas hageja võtab kirja vastu või kas ta vaidlustab ülesütlemise.
32.7. veebruari 2023 määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse. Kohus määras, et menetlusabi saajal tuleb tasuda riigilõiv 245 eurot täies ulatuses viie osamaksena. Hageja on tasunud kolm osamakset, tasumata on kaks osamakset, kokku 98 eurot.
33.TsMS § 191 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.
34.Kohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd hagejale anti menetlusabi ning hagejal on tasumata riigilõiv 98 eurot, tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 98 eurot.
6(7)
2-22-14198
35.Hageja menetluskuludeks on lisaks riigilõivule riigi õigusabikulud. Kohus andis hagejale riigi õigusabi kohustusega hüvitada täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabikulud osamaksetena viie kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabikulude kindlaksmääramist.
36.Kohus rahuldas hagejale määratud esindaja tasutaotluse 925,20 euro ulatuses. Seega ühe osamakse suuruseks kujuneb 185,04 eurot, mis tuleb hagejal tasuda riigituludesse.
37.Kokku kohustub A L tasuma riigituludesse 1023,20 eurot (98+925,20).
38.Kohus selgitab ka, et vastavalt TsMS § 179 lg-tele 4‒6 tuleb lahend riigilõivu maksmise osas täita selle jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Juhul kui kohustatud isik ei täida lahendit nimetatud tähtaja jooksul, võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata.
39.TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda lahendis määratud kohustuse täitmise kuupäevast alates kuni selle täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
40.Hagejal tuleb riigilõiv summas 98 eurot tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Riigi õigusabi tasu tuleb kanda riigituludesse alates viie osamaksena alates 5. augustist 2023, igakusie makse suuruseks on 185,04 eurot.