Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-13772
Tsiviilasi
E L hagi S Ž vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
47 527,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E L (sünd. xxx; elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: K O (e-post xxx Kostja: S Ž (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: R V (e-post xxx)
Menetluse liik
Eelistung 30.03.2023, edasi kirjalikus menetluses
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.09.2022 ning 22.09.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmis E L (hageja) 2014 aasta aprillis S Žiga (kostja) suulise tähtajatu laenulepingu, mille kohaselt hageja kohustus andma kostjale laenu 20 000 eurot ning kostja pidi tasuma hagejale intressi 100 eurot kuus kuni laenusumma täieliku tagastamiseni. Laenusumma üleandmine toimus Tallinna bussijaama juures lepingu sõlmimise päeval kostja sõidukis. Pooled leppisid kokku, et kostja maksab hagejale laenatud summa tagasi siis, kui viimasel tekib laenatud summa järgi vajadus. Senikaua saab kostja laenatud 20 000 eurot kasutada oma äri finantseerimiseks ja tulu teenimiseks. Novembris 2014 aastal teatas kostja hagejale, et tema isa on haigestunud vähki ning kuivõrd kostja väidetavalt kogu vaba raha on investeeringute all kinni, vajab viimane oma isale ravikulude kandmiseks täiendavalt laenu 13 000 eurot. Pooled leppisid telefonitsi kokku, et 2014 aasta aprillis sõlmitud suulise laenulepingu summat suurendatakse 13 000 eurot võrra. Intressi tasumise kohustus jäi samaks. Täiendava laenusumma 13 000 eurot andis hageja kostjale üle oma tuttava Jevgeni vahendusel. 2015 aastal tekkis hagejal vajadus kostjale laenatud 33 000 euro järele ning ta teavitas kostjat suuliselt, et soovib kostjale laenatud summa 33 000 eurot tagasi saada. Kostja summat hagejale ei tagastanud ning hakkas tagastamisega venitama. Hageja hakkas aktiivselt laenusummat tagasi nõudma 2016 aastal. 01.12.2016 said pooled Tallinnas kokku ning kostja palus laenusumma tagastamiseks ajapikendust. Hageja südamerahuks pakkus kostja, et kirjutab kirjaliku võlatunnistuse tagastamise tähtaegadega. Väljastatud võlatunnistuse kohaselt lubas kostja tagastada hagejale 13 000 eurot jaanuari kuu lõpus ning 20 000 eurot veebruari kuu lõpus. Paraku osundatud kuupäevadel kostja hagejale laenatud summat ei tagastanud. 28.04.2017 leppisid pooled kokku, et 2014 aastal sõlmitud laenulepingu raames laenuks antud 33 000 eurot tagastab kostja hagejale hiljemalt 28.12.2017. Oma kavatsuste kinnitamiseks väljastas kostja vastavasisulise tõendi. Paraku ka selleks ajaks kostja hagejale laenusummat ei tagastanud. Kuni 2019 aasta alguseni püüdis hageja võlgnikult talle laenatud summat kätte saada läbirääkimiste teel, kuid tulutult. Pooled said kokku viimast korda 15.09.2019 Tallinnas. Hageja arvutas kohtumise ajaks kostjaga, et kokku oleks kostja pidanud hagejale tagastama 15.09.19 seisuga 39 500 eurot (33 000 laenu põhiosa ja 6500 eurot intress). Seepale palus kostja viimast korda ajapikendust ning lubas, et maksab aasta lõpuks s.o. 31.12.19 hagejale kokku 41 000 eurot (33 000 eurot laenu põhisoa ning 8000 eurot intress), kuid tingimusel, et alates 15.09.19 loobub hageja intressi nõudmisest kostjale laenatud põhisummalt ning pooled fikseerivad lõpliku tagastamisele kuuluva summa, milleks on kokku 41 000 eurot. Hageja oli sellega nõus. Kostja vormistas omakäeliselt koostatud tunnistuse, mille kohaselt kinnitas hagejale 41 000 euro tagastamist, kuid märkis ekslikult või meelega summa 41 000 euro tagastamise kuupäevaks
seadusest tuleneva miinimum viivisemääraga mis on 0.02% päevas tähtajaks laekumata võlgnevuse põhiosalt. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 33 000 eurot, intressi summas 8000 eurot ja viivised summas 6527,40 eurot. 27.04.2023 esitas hageja alternatiivse nõude, milles palus kostjalt välja mõista 28.04.2017 käsikirjas vormistatud võlatunnistuse alusel põhivõlgnevuse summas 33 000 eurot ning viivise kogusummas 11 365,20 eurot. Võlatunnistus on koostatud kostja poolt omakäeliselt ning poolte poolt allkirjastatud. Võlatunnistuse kohaselt pidi kostja tagastama hagejale laenu summas 33 000 eurot hiljemalt 28.12.2017. Alates sellest hetkest hakkas kulgema ka aegumistähtaeg. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ning algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. 15.09.2019 dokumendi koostamist ning hagejale üleandmist saab pidada tahteavalduse tegemiseks ning muuks teoks, mis TsÜS § 158 lg 2 alusel annab õigusliku aluse aegumistähtaja katkemiseks. Dokumendi kohaselt lubab kostja hagejale 41 000 euro tagastamist hiljemalt 23.08.2019. Hageja hinnangul on tegemist nõude tunnustamisega. Selle dokumendi koostamisega ning hagejale üleandmisega väljendas kostja oma teadlikkust võla olemasolust. Kostja vastus Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja juhatab Eestis veoste ekspedeerimise firmat xxx, mis on asutatud 08.11.2013 ja mille aadressiks on äriregistris märgitud kostja korter. Menetlusdokumentide kättesaamiseks pädev isik on kostja, kes on teostanud Eestis ka firma mõningaid ärilisi esindamisi. Poolte vahel on liikunud ärilisi rahasummasid, kuid need summad on kostja hagejale või täpsemalt tema firmale kõik samuti sularahas õigeaegselt ja täies mahus tagastanud või teostanud nõutud maksed. Kostja ei ole hagejale võlgu, nõuded on alusetud. Hageja poolt kirjeldatud kohtumistest saab teha järelduse, et hageja nõudis tähtajatut väidetavalt 33 000 eurost laenu tagasi alates 2015 või 01.12.2016 või 28.04.2017 või 28.12.2017 või kuni 2018. aasta lõpuni ja tagajärjetult, ei tasutud midagi. Ka hiljem ei ole ta saanud tagasimakset ei põhisummas ega protsentidena ega viivistena. Järelikult on nõue 3 aasta jooksul enne hagi esitamist 15.09.2022 või e-toimiku järgi 16.09.2022 aegunud ja kostja palub kohaldada nõude suhtes aegumist. 15.09.2019 kohtumiseks oli väidetav võlg aegunud. 15.09.2019 dokumenti pole kostja allkirjastanud. Seda on teinud vaid hageja. Väidetav laen ja protsendid pidid samas olema tagastatud isegi selle allkirjastamata laenulepingu järgi (mille tagastamiskuupäeva pole poolte vahel hiljem muudetud) 23.08.2019. Seega tulevikus väidetava laenu tagastamist selles lepingus ei lubatud ja kuupäev jääb arusaamatuks või pidi laen olema juba tagastatud või on 15.09.2019 kuupäev vale. Samuti oleks hagi kohtusse esitamise ajaks sellestki kuupäevast 23.08.2019 jälle möödas üle 3 aasta ja jälle nõuab kostja kohtult aegumise kasutamist. 2019. aasta lõpuks tasumise osas pole pooled kokkulepet kunagi sõlminud. Samuti on arusaamatu arvutatud summa 41 000 eurot, kui laen olevat olnud vaid 33 000 eurot. 8000 eurot intresse oleks 80 kuud. Iga kuu alates aprillist 2014 kuni septembrini 2019 oli möödas maksimaalselt 66 kuud. Kohtu põhjendused
on ühepoolselt kohustava lepinguga, mis antakse reeglina võlgniku poolt soorituse lubamise või kohustuse tunnistamisega, siis on lepingu sõlmituks lugemiseks reeglina piisav võlgniku poolt tahteavalduse tegemine ja võlausaldaja nõustumust võlatunnistuse sõlmimiseks võib eeldada. Seadusest tulenevalt on aga võlatunnistusele kehtestatud autonoomsed vorminõuded VÕS § 30 lg-te 2 ja 3 järgi. Kirjalik vorm tähendab võlatunnistuse puhul kirjalikku dokumenti, millele on kohustatud pool alla kirjutanud. Kuna võlatunnistuse puhul on tegemist abstraktse lepinguga, mille kehtivus ei sõltu selle väljaandmise aluseks olevast suhtest, siis on kirjaliku vorminõude eesmärk hoiatada väljaandnud isikut vastuväidetest loobumise eest ning teiselt poolt tagada võimalus antud lubadust tõendada. Kuna lg 2 kohaselt võib võlatunnistus olla antud muus vormis kui kirjalik ainult seaduses ettenähtud juhtudel, siis tuleb eeldada, et kirjaliku vorminõude järgimata jätmine toob kaasa võlatunnistuse tühisuse kõigil juhtudel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (vt kohtu selgituste osas ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein; Tallinn 2016; § 30). Kuna hageja poolt kohtule esitatud võlatunnistus on kostja poolt allkirjastamata, siis toob see kaasa võlatunnistuse tühisuse ning hageja nõue nimetatud dokumendi alusel võlgnevuse välja mõistmiseks ei ole põhjendatud. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et ka hageja ise on oma 27.04.2023 esitatud dokumendi punktis 2.5 nõustunud, et tegemist ei ole võlatunnistusega kostja allkirja puudumise tõttu (dtl 166).
Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul ka tõendamist leidnud, et nõude aegumine oleks vahepeal katkenud. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine TsÜS § 158 lg 1 mõttes võib sama paragrahvi teise lõike järgi seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kohus selgitab, et nõude tunnustamine eelviidatud sätte tähenduses väljendub eeskätt võlgniku tahteavalduses (TsÜS § 68), millest järeldub sõnaselgelt tahe nõude olemasolu tunnistada (eelkõige läbi konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistuse). Lisaks tehingutele hõlmab TsÜS § 158 lg 2 aga ka muid tegusid või toiminguid (käitumist), millega võlgnik väljendab võlausaldajale oma teadlikkust võla olemasolust. Sellisel juhul ei pruugi tegu olla tehingulise tahtega (TsÜS § 67 jj mõttes), vaid nõude tunnustamiseks piisab ka võlgniku ühepoolsest mittetehingulisest kinnitusest, millega võlgnik konstateerib (tunnistab) kohustuse olemasolu, soovimata õiguslikku siduvust. Eelkõige saab tegu olla nt võlgnevuse osalises tasumises. Kohtu hinnangul ei saa hageja poolt viidatud 15.09.2019 koostatud allkirjastamata võlatunnistust lugeda käesoleval juhul kostja tahteavalduseks, mille alusel oleks aegumine katkenud. Riigikohus on oma lahendis 2-18-8695 leidnud, et TsÜS § 158 järgi aegumise katkemise toob kaasa siiski vaid niisugune tegu (avaldus), mis vähemalt avalduse tegija tahte vaba kujundamise, sh teovõime ja esindusõiguse, osas vastaks kehtiva tehingu tunnustele. Kohus on eelnevalt leidnud, et allkirja puudumise tõttu on tegemist tühise võlatunnistusega. Samuti ei saa kohtu hinnangul 15.09.2019 koostatud dokumenti lugeda käesoleval juhul muuks teoks või toiminguks, mille kohaselt saaks järeldada, et kostja on oma nõuet tunnustanud. Kohus asub seisukohale, et ka ühepoolne kinnitus/tahteavaldus võlgnevuse olemasolu kohta peab olema selle andja poolt allkirjastatud. Kohus peab vajalikuks välja tuua ka asjaolu, et allkirjastamata võlatunnistuselt ei nähtu, et kostja tunnistaks 28.04.2017 hagejalt võetud laenu summas 33 000 eurot olemasolu. 15.09.2019 koostatud dokumendis on märgitud 41 000 euro tagastamise garanteerimine, kuid puuduvad viited nii 33 000 eurole, kui ka 28.04.2017 laenule. Samuti ei kinnita nõude tunnustamist hageja poolt esitatud Viberi kirjavahetus (dtl 167-171). Kirjavahetuses ei ole kordagi viidet 41 000 euro ega ka 33 000 euro tagastamise kohta.
Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-79-09, p 11; nr 3-2-1-67-14, p 37; 25. nr 2-16-14644/50, p 20; nr 2-14-53081/178, p 21). Hageja väide kohustuste tahtliku rikkumise kohta on jäänud kohtu hinnangul paljasõnaliseks.
esmaste toimingute tegemine võib olla ajakulukam, arvestades, et vajalik on tutvuda materjalidega, suhelda kliendiga ning koostada esmased dokumendid. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks menetluses vastaspoole seisukohtadega ning tõenditega tutvumist ning neile omakorda vastuväidete esitamist. Kohtu hinnangul ei saa ühtegi menetluskulude nimekirjas märgitud toimingut pidada ebavajalikuks ega toimingutele märgitud ajakulu ülepisutatuks. Kohus arvestab siinkohal ka tsiviilasja materjalide sisu ja mahuga. Samuti saab kohtu hinnangul pidada lepingulise esindaja tasu suurust mõistlikuks. Kokku on seega hageja esindaja toimingud põhjendatud 2340 euro ulatuses ning nimetatud menetluskulu kuulub kostjalt väljamõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.