Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

03.08.2018 sõlmiti nutikindlustuse leping kindlustusobjekti Samsung Galaxy S9 kindlustamiseks, kindlustusmakse kuumakse 9,50 eurot kuus. Kostja võttis endale telekommunikatsiooniteenuse lepingu sõlmimisega kohustuse Elisa Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Arvete mittetasumisega on kostja VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 26.08.2020. Elisa Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu: Arve nr Summa Maksetähtaeg xxxx 84,97 18.06.2020 xxxx 74,61 18.07.2020 xxxx 48,63 18.08.2020 xxxx 13,22 18.09.2020 Kokku 221,43 Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevuse põhisumma 221,43 eurot. Elisa Eesti AS loovutas 15.02.2022 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, so 19.09.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 30.01.2023 põhivõla summalt 221,43 eurot seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 41,92 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud seadusjärgses määras. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulude summa 30 euro kujunemine: hageja on edastanud kostjale 3 tasulist kirja kuupäevadel 16.02.2022 (15 eurot), 14.03.2022 (5 eurot) ning 29.04.2022 (5 eurot) eposti aadressile xxxx. Võlgniku makseviivitusega seotud muud kulud summas 5 eurot sisaldavad mh võlgnikule tehtavate kõnede kulu, andmete töötlemise ja kontrollimise kulu, kontaktandmete otsingu ja päringu kulu jms. Hageja on nimetatud toimingud ka teinud. Näiteks on hageja saatnud kostjale tasuta e-kirju kuupäevadel: 25.02.2022, 06.04.2023, 10.06.2022, 18.06.2022, 08.07.2022, 19.07.2022. Samuti on hageja üritanud kostjaga ühendust saada telefonitsi kuupäevadel 09.03.2022, 14.03.2022, 25.03.2022, 29.03.2022, 07.04.2022, 27.05.2022, 18.06.2022, 08.07.2022 ning saatnud SMS-e kuupäevadel 21.03.2022, 19.04.2022. Hageja on teostanud ka kontaktiotsingu kuupäeval 27.05.2022. Hageja leiab, et on sissenõudmisega seotud kulute tekkimist selgitanud selgelt ja põhjalikult ning lisanud ka vastavad tõendid. Võlausaldaja kohustus on välja saata teateid lepingu rikkumisest. Võlausaldaja kohustus on teadete

saatmist tõendada, mida hageja ka teeb (TsÜS § 70), kuid teadete kättesaamine võlgniku poolt ei ole oluline. Mistahes teavitamine ei oleks olnud vajalik olukorras kus kostja kohustused oleks olnud täidetud. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, on kõik sellega seotud teavitused ja kaasnevad kulud kostja enda tekitatud kulud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid saadetud 29.05.2023 kostja e-postile [email protected], mida kostja kasutab kohtuga suhtlemisel käimasolevas kohtuasjas 1-22-7282. Kohus luges TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel alates ärasaatmisest, s.o 02.06.2023. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid loeti kostjale TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel kätte toimetatuks saatmisega eposti aadressile [email protected] (kostja enda poolt käimasolevas kohtuasjas 1-227282 kasutatav meiliaadress) kolme tööpäeva möödumisel saatmisest, s.o. 02.06.2023, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 16.06.2023. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on Elisa Eesti AS 15.02.2022 loovutanud poolte vahel sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded Aktiva Finants OÜ-le (praegune Aktiva Finance Group OÜ). Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg 1 kohaselt sideteenuse osutamine lõppkasutajale toimub sideteenuse lepingu alusel, vastavalt ESS § 91 lg 2 sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 91 lg 3 kohaselt sideteenuse lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Elisa Eesti AS ja kostja vahel 03.08.2018 sõlmitud liitumislepingust nr. xxxx, osamaksetega vara müügilepingust nr. xxxx ning nutikindlustuse lepingust nr. xxxx ning kostjale 01.06.2020- 01.09.2020 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Hagiavalduse kohaselt on tasumata põhinõude suuruseks kokku 221,43 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt 221,43 eurolt 8% aastas alates 19.09.2020 kuni hagi esitamiseni 30.01.2023 , 864 päeva eest kokku summas 41,92 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega (dtl 68). Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule põhinõudelt 221,43 eurolt alates 31.01.2023 – 29.06.2023 (k.a) 150 päeva eest, mis moodustab 9,55 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 29.06.2023 seisuga kokku summas 51,47 eurot (41,92 + 9,55). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 30.06.2023 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 221,43 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 169,96 eurot (221,43 – 51,47). VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist kokku summas 30 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 16.02.2022, 14.03.2022 ning 29.04.2022 (15 eurot + 5 eurot + 5 eurot) viitega VÕS § 1132 lõike 2 kõigile punktidele. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt saadetud meeldetuletuskirjade eest, s.o. summas 25 eurot. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud võlgnikule kõnesid, teinud päringud kostja kontaktandmete väljaselgitamiseks jne, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on

jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 5 eurot, mis jääb rahuldamata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 293,35 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 5 eurot ehk veidi alla 2% ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 100 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 338 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 4842). Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu

loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses, s.h alusdokumentide tellimine ja analüüs, hagimaterjalide koostamine, lisade komplekteerimine ja esindus kohtumenetluses. Kohus peab märgitud ajakulu õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega saab pidada mõistlikuks ja põhjendatud esindajatasu suuruseks kokku 200 eurot (käibemaksuta) (2 h x 100 eurot). Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 320 eurot (riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 200 eurot). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.