Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.juunil 2023 teatavakstegemise aeg ja koht tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus Tsiviilasja number
2-22-120920
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi S. M.i vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
45 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn) lepinguline esindaja Berit Asuküla Kostja: S. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Menetluse liik Resolutsioon
Menetluskulude jaotus kindlaksmääramine
Edasikaebamise kord
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi S. M.i vastu võla väljamõistmiseks
2.Välja mõista S. M.ilt võlgnevus 45 (nelikümmend viis) eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks ja 1. Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses S. M. kanda
2.Määrata Osaühingu
EUROPARK
ESTONIA
menetluskulude suuruseks 477,50 eurot
3.Välja mõista S. M.ilt hagimenetluse kulud 477,50 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
1.OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista S. M.ilt (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvi võlgnevus 30 eurot, sissenõudekulu 15 eurot ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
1.Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest sõiduki numbrimärgiga xxxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja oli vähemalt alates 29.05.2020 kostja, kes
parkis sõiduki 29.05.2020, EP opereeritavale parkimisalale EP81, 1123 Tartu mnt 1, Tallinn, parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastati kostjale koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõue number 1352 9052 0101 6218 maksetähtaeg 12.06.2020, summas 30 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja ei tasunud võlgnevust vabatahtlikult. Kostja vastuväidete kokkuvõte
2.Kostja ei tunnista nõuet ja palub see täies ulatuses rahuldamata jätta. Vastuväite kohaselt ei ole tõendatud, et kostja oli sõiduki juhiks ja parkis sõidukit viidatud kohal. Asjas ei ole tõendatud, et kostjale avaldati mistahes parkimistingimused või et kostja oleks sõlminud hagejaga mistahes lepingu. Mõned hageja esitatud fotod, kus on märgistatud parkimistsoon EP81, võivad olla eksitavad, kuna neil puudub kostja sõiduk. Trahv väljastati koos selgitusega - parkimistsoon EP81. Kostja pole sõidukit kunagi parkimistsoonis EP81 parkinud, mida kinnitavad ka hageja esitatud fotod, sest hageja ei esitanud ühtegi fotot parkimistingimustest selles kohas, kus auto seisab. Hageja esitatud fotod kirjeldavad ainult tsooni EP81 parkimistingimusi, millel pole pistmist selle kohaga, kus autot pargiti. Pole selge, et parkimisala on tasulise parkimise ala. Vastavalt Eesti Vabariigi liiklusseadusele peab omanik auto kasutamise andmed 6 kuu jooksul säilitama ja politsei või kohtu nõudmisel need ja esitama. Hageja väitel vormistati lepingu alusel viivis, mis on seotud parkimisega 2020. aasta mais. Kuna möödas on üle kahe aasta, siis nüüd on peaaegu võimatu kindlaks teha, kes autot juhtis. Hageja viidatud väidetavalt Transpordiametist saadud dokument auto seotuse kohta kostjaga sarnaneb väga võltsinguga ning suure tõenäosusega ei ole tegemist Transpordiametist saadud dokumendiga. Dokumendil puudub dokumendi väljaandmise kuupäev, ametniku nimi ja allkiri, muud andmed dokumendi väljastaja kohta, ning puuduvad ka andmed selle dokumendi seotuse kohta Transpordiametiga. Kohtuotsuse põhjendused
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi
sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.
4.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
5.Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja on kostja. Pooled ei vaidle ka selle üle, et sõiduk kuulus kostjale alates 29.05.2020. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist ja sõiduki kojamehe vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki parkinud 29.05.2020, EP opereeritavale parkimisalale EP81, 1123 Tartu mnt 1, Tallinn, mille eest on talle väljastatud leppetrahvinõue number 1352 9052 0101 6218 maksetähtajaga 12.06.2020, summas 30 eurot ning, et sõiduki armatuurlaual ei ole vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Puudus ka luba parkimisalal parkimiseks. Järelikult parkis kostja sõidukit parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükiga leppetrahvist koos fotodega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja
esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole oma sõidukit hageja parkimisalale parkinud. Samuti ei ole ta tõendanud, et ta oleks paigutanud sõiduki armatuurlauale vastaval parkimisalal parkimisõigust andva parkimiskaardi või parkimisautomaadist ostetud parkimispileti, oleks alustanud mobiilset parkimist või tõendanud tasuta parkimisõigust parkimiskellaga. Seega vastutab kostja vastavalt kehtivale õiguspraktikale ja seadusandlusele leppetrahvide eest kuni ta tõendab, kes sõidukit on kasutanud ning kas võimalik kolmas osapool, kes on sõidukit kasutanud, vastutab ka leppetrahvist tuleneva nõude eest (RKL 23.03.2016 lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahend nr 3-2-1-68-16, 26.01.2017 lahend nr 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahend nr 2-15-3430). Vastavalt tõendamiskoormisele tuleb kostjal tõendada, et tema sõidukit ei kasutanud. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadele kehtib eeldus, et leping sõlmiti sõiduki omanikuga (RKTKo 3-2-1-3-16, p 11). Kuna kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tema sõidukit kasutas mõni teine isik, siis ei välista tema paljasõnalised vastuväited vastutust. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-19-123666 selgitanud, et liiklusseadusest tulenev andmete säilitamise kohustus on avalik-õiguslik kohustus. Omaniku vastu on võimalik nõudeid esitada kauem kui 6 kuu jooksul ning seetõttu on omanikul õigus oma õiguste kaitseks säilitada andmeid vähemasti võimalike nõuete aegumistähtaja lõpuni. Kui sõidukiomanik seda ei tee, on tegemist tema enda riskiga. Kuivõrd hagi ei ole aegunud, ei saa väita, et hageja oleks liigselt nõude esitamisega venitanud ja peab hea usu põhimõttest tulenevalt kandma negatiivseid tagajärgi seoses sellega, et kostja ei ole vastavaid andmeid säilitanud (Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-116867). Järelikult loeb kohus tõendatuks, et kostja parkis parkimistingimusi rikkudes, mistõttu puudub alus jätta hagi rahuldamata ja kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust tulenev ja sissenõutavaks muutunud leppetrahv.
6.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõudekirjaga on tõendatud, et hageja tegi ettepaneku lahendada asi kohtuväliselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Hageja saatis nõudekirja Omniva vahendusel kostja rahvastikuregistris avaldatud elukohajärgsele aadressile Xxxx, seega oli kostjal võimalik nõue täita kohtuväliselt. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 15 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
8.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
9.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot; menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 357,50 eurot. Hageja lepinguliseks esindajaks on EFTA Legal OÜ töötaja, tunnihinnaga 110 eurot. Hageja lepingulise esindaja poolt hageja esindamiseks tsiviilasjas nr 2-22-120920 tehtud toimingud on alljärgnevad: hagiavalduse koostamine 55 min, lisade komplekteerimine 60 min, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ja hagiavalduse esitamine kohtule 5 min, kostja seisukohaga ning esitatud lisaga tutvumine, analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine 1 tund, menetluskulude nimekirja koostamine 15 min, kokku: 3 tundi 15 min. Hageja on palunud jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Kostjal menetluskulusid ei ole.
11.Kohus võttes arvesse hageja esindaja tunnihinda 110 eurot, mis vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määrale, esitatud hagiavalduse ning kogutud ja komplekteeritud tõendite mahtu, seisukohta ja seisukoha avaldamiseks kogutud tõendeid kostja vastuväidetele leiab, et hageja esindaja kulud hagiavalduse koostamiseks, tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega seotud toimingute tegemiseks ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamiseks on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses kokku 357,50 eurot. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 477,50 eurot (100+20+357,50). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.