Määruse tegemise aeg ja koht 22.06.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-123760
Kohtuasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi XXi vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.04.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XXi apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Berit Asuküla Kostja XX (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast XXi apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 25.04.2023 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud XXi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta sisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 04.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXilt 45 euro saamiseks. Nõudele vastuväite esitamise tõttu andis kohus nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 22.08.2022 hagiavalduse, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXX (sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 14.02.2022. Kostjale kuuluv sõiduk oli 14.02.2022 pargitud Lootsi 8, Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud mobiilselt parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole hagejale leppetrahvinõuet nr 1931 4022 2201 4113 summas 30 eurot tasunud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust vabatahtlikult tasunud. Kostjate vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja märkis, et ta ei ole kunagi keeldunud trahvi 30 euro maksmisest, kuid ta ei ole nõus hageja ettepanekuga tasuda 130 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma teenuste eest, mida hageja või nende esindaja peavad maksma, näiteks sissenõudekulud, riigilõiv, menetluskulud. Kostja leiab, et talle ei ole trahvi tegemisest teatatud, mistõttu ta ei ole nõus maksma lisaks trahvile juurde 15 eurot. Kostja ei ole kordagi hagejaga ühtegi lepingut sõlminud, ei suuliselt ega kirjalikult. Auto kojamehe vahel ei olnud leppetrahvinõuet ja kostjale pole leppetrahvinõudest teatatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 25.04.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 30 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 288 eurot ja sellelt edasiulatuva viivise.
6.Maakohus leidis tuvastatud asjaolude ja esitatud tõendite alusel, et pooled olid sõlminud parkimislepingu, kui kostja parkis 14.02.2022 Lootsi 8, Tallinn parklas. Maakohus tuvastas, et kostja oli parkimise ajal pargitud sõiduki omanik ja pooled ei vaidle, et kostja kasutas sõidukit hagiavalduses märgitud ajal, mistõttu tuleb parkimisleping lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel. Hageja parkimislepingu tingimuste kohaselt võib lepingu rikkumise korral hageja nõuda leppetrahvi kuni 30 eurot. Kostja rikkus hagejaga sõlmitud parkimislepingut, kui parkis hageja parkimisalale parkimistasu maksmata. Maakohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahviteatise vahetult pärast rikkumise tuvastamist, mistõttu on hageja valinud leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul. Hageja on teatanud kostjale leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist. Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule,
2-22-123760 et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Maakohus ei leidnud, et kostja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahvid kuni 30 eurot iga rikkumise kohta oleks ebamõistlikult suured. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale meeldetuletuse, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda. Lisaks on hageja selgitanud kostjale meeldetuletuse saatmise järel sissenõudekulude ja menetluskulude õiguslikku alust. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud.
7.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus rahuldas hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse osaliselt, kuna leidis, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses (302,50 eurot 2,77 töötunni eest) väljamõistmist. Põhjendatud ajakuluks kokku on 1,75 tundi (1 + 0,5 + 0,25). Maakohtu hinnangul on juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 96 eurot. Hageja põhjendatud õigusabikuluks on 168 eurot (1,75 x 96), millele lisandub riigilõiv 100 eurot ja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ehk kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 288 eurot (100 + 20 + 168). Maakohus märkis täiendavalt, et kuna menetluskulud jäid kostja kanda, siis puudub vajadus kindlaks määrata kostja väidetavate menetluskulude rahalist suurust. Lisaks ei nähtu toimiku materjalidest, et kostjal oleks olnud menetluses lepinguline esindaja. Kuivõrd kostjal ei olnud menetluses lepingulist esindajat, ei saanud tal tekkida ka kulu lepingulisele esindajale. Kostjal võis küll tekkida kulu nõustajale, kuid tulenevalt TsMS § 175 lg 2 ei saa teiselt poolelt nõustaja kulude hüvitamist nõuda. Kuna kostja ei osalenud menetluses esindaja kaudu, puuduvad tal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Apellatsioonkaebus
8.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 25.04.2023 otsus (vaidlustatud otsus) ja teha uus otsus, millega jätta kostja menetluskulud hageja kanda.
9.Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja hinnangul ebaõiglane, et välja on mõistetud üksnes hageja menetluskulud. Kostja palub ka enda menetluskulusid arvesse võtta summas 450 eurot. Vaidluse oleks saanud lahendada poolte vahel kohtuväliselt ja juriste kaasamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel (koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1) menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.
11.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja lepptrahv 30 eurot ja
2-22-123760 sissenõudmiskulud 15 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
12.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
13.Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Üldise edasikaebamise korra märkimine ei ole võrdsustatav loa andmisega TsMS § 442 lg 10 tähenduses (vt nt RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 11).
14.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
15.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).
16.Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta märgib kolleegium kokkuvõtlikult järgmist. Kostja heidab kaebuses maakohtule ette tema menetluskuludega arvestamata jätmist. Maakohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määranud, kuna menetluskulud jäid kostja kanda. Seetõttu puudus maakohtul vajadus kostja menetluskulusid kindlaks määrata. Kostja ei ole esitanud väiteid, et hageja kindlaks määratud menetluskulud oleksid põhjendamatud või et neid tuleks vähendada. Kostja ei ole seega hageja menetluskulude suurust vaidlustanud. Kuna kostja soovib, et tema menetluskulud mõistetaks hagejalt tema kasuks välja, vaidlustab ta järelikult maakohtu otsust üksnes menetluskulude jaotuse osas. Olukorras, kus hagi rahuldati, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja on menetluses olnud seisukohal, et asja oleks saanud lahendada poolte kokkuleppel, kuna ta oli nõus tasuma leppetrahvi summas 30 eurot. Kohaldatav ei ole TsMS § 168 lg 6, mille kohaselt kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja ta ei ole sealjuures oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, kuna maakohus ei ole teinud õigeksvõtul põhinevat otsust ning selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks hageja nõude 30 euro osas juba rahuldanud. Kostja menetluskulusid pole alust jätta hageja kanda ka TsMS § 162 lg 4 alusel, mille järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid pidada kostja kulude tema enda kandmist äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Kuna kostja hageja leppetrahvi nõuet ei täitnud, oli hagejal õigus kohtusse pöörduda ja kasutada selleks professionaalset õigusabi. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu
2-22-123760 järeldustega, ei tähenda, et maakohus on jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse.
17.Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus kostja esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel.
18.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
19.Apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning tasutud riigilõiv kuuluks tagastamisele (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4), ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostjale riigilõivu tasumiseks tähtaega anda.
20.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.