Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-124668
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi T P vastu 45 euro nõudes
Hagihind
hagi hind 15 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490, esindajad Estonia pst 9, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Berit Asuküla (e-post: [email protected]); Kostja: T P (isikukood xxx, xxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt T P (T P, isikukood xxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja 15 (viisteist) eurot.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt T P (T P, isikukood xxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 430 (nelisada kolmkümmend) eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 330 eurot kulud õigusabile.
3.Mõista kostjalt T P (T P, isikukood xxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja viivis 430 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse
menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 13.11.2019. Sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on tasumata.
2.Sõiduk oli pargitud 13.11.2019 Laeva 2 parklasse Tallinnas, leppetrahvinumber oli xxx. Maksetähtaeg oli 27.11.2019 ja võlgnevuse summa 30 eurot. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Hageja viitas VÕS § 8 lõikele 1, § 9 lõikele 1, § 16 lõikele 1 ja § 20 lõikele 1.
3.Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Hageja on avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Esitatud fotodega tõendab hageja, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks.
4.Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõuete esitamise ajal kostja. Selle tõendamiseks esitas hageja kostja sõidukit puudutavas osas väljavõtte Transpordiameti poolt saadetud tabelist sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmetega. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja.
5.Kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud leppetrahvinõuetel), väljastas hageja leppetrahvi. Hageja viitas VÕS § 158 lõikele 1 ja § 159 lõikele 2. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.
6.Hageja tõendab oma nõuet kostja vastu esitatud leppetrahvinõudega, millel on märgitud parkimise aeg ja koht ning rikkumise tuvastamisel sõidukist tehtud fotodega. Kostja parkis
hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud leppetrahvinõudel). Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist.
7.Kostja on tasunud hagejale võlgnevuse summas 30 eurot 04.08.2022, pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis hageja kostjale nõudekirja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud kohustust täitma.
8.Hageja viitas VÕS § 1132 lõike 2 punktile 1. Sissenõudmiskuludesse 15 eurot on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu kulu. Saadud andmetele tuginedes saadeti nõudekiri Omniva vahendusel võlgnevuse kohta kostjale. Vaidlusaluse all ei ole, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine. Hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Hagi esitamise ajal on kostja võlgnevus 15 eurot.
9.Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 110 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud seoses vastuväitega tutvumisega, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega ja dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 2 h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 220 eurot. Lisaks palub hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.
10.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja väitis, et ta ei ole meeldetuletuskirja saanud ning hageja ei ole üritanud temaga ühendust võta. Seega on vaidluse all, kas hageja on meeldetuletuskirja saatnud ning milline õiguslik tähendus kirja saatmisel on. Hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat korduvalt teavitada tekkinud leppetrahvist, sest leppetrahv muutub sissenõutavaks maksetähtaja möödumisel (VÕS § 82 lg 1 ja 7), kui see on jäänud tasumata.
11.Hageja on saatnud meeldetuletuskirja lootuses, et tekkinud vaidluse saaks kiiremini lahendatud ning ei tekiks täiendavaid menetluskulusid. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõidukite kojamehe vahele. Seega on hageja kostjat nõuetekohaselt leppetrahvist teavitanud ning hagejal ei olnud kohustust kostjale meeldetuletuskirja saata. Hageja on saatnud esimese meeldetuletuskirja tähitud kirjaga kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile, mis on hagejale tagastatud põhjusel, et hoiutähtaeg on möödud.
12.Kui hageja on saatnud tähitud kirja kostjale ning kostja ei ole läinud sellele postkontorisse järele, ei saa kostja väita, et leppetrahviteate edastamine on tõendatav vaid kostja kirjaliku kinnitusega või et meeldetuletuskirja pole saadetud. Tahteavalduse edastamise mõistlikuks ja tavapäraseks viisiks saab pidada kirja saatmist posti teel. Kuna meeldetuletuskirja ei ole õnnestunud kostjale üle anda, on teatis jäetud kostjale postkasti. Hageja esitas väljavõtte Omniva e-keskkonnast, millega tõendab, et on saatnud tähitud kirja (xxx) kostjale, kuid kiri on 29.06.2021 tagastatud hoiutähtaja möödumisel hagejale, kuna kostja ei ole sellele järele läinud. Samuti on hageja saatnud kostjale teise meeldetuletuskirja lihtkirjana 10.06.2022.
13.Kostja tasus leppetrahvinõude pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, st menetluse jooksul. Kostja ei tasunud maksekäsu kiirmenetluses sissenõudmiskulusid, riigilõivu ega kindlaks määratud menetluskulu, mille tõttu oli hageja sunnitud esitama hagiavalduse. Kui kostja oleks kogu võlgnevuse maksekäsu kiirmenetluse jooksul tasunud, ei oleks hageja pidanud
esitama hagiavaldust ning hagejale ei oleks tekkinud täiendavaid menetluskulusid lepingulise esindaja töötasu näol.
14.Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Lepingulise esindaja töötasu on 110 eur/h. Käesoleva seisukoha esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud. Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2 h. Kostja 02.11.2022 vastusega tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine – 1h. Kostja vastuväited
15.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tunnistas, et ta kasutas sõidukit numbrimärgiga xxx, mis oli hagiavalduses näidatud kohta valesti pargitud. Parkimistrahvi tasus kostja enne hagiavalduse esitamist. Hageja pikk selgitus parkimistrahvi olemusest ei ole asjakohane. Tegelik probleem, mida hageja ei ole täpselt selgitanud ja mida kostja vaidlustas, on see, kas hageja on teinud kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt.
16.Hageja ei ole hagi lisades olevaid väljanõudekirju saatnud kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Harju Maakond, xxx ega rahvastikuregistris olevale meiliaadressile xxx. Kostja sai nõudest teada kiirmaksemenetluse kaudu, kus kostja esitas vastulause, kuid tasus parkimistrahvi, sest kostja sai esmakordselt teada, et tal on parkimistrahv. Eeltoodu põhjal puudus hagejal õigus esitada nõuet kohtusse.
17.Kostja nõustus, et ta parkis sõiduki valesti ja trahv 30 eurot oli asjakohane. Kostja ei teadnud, kas ta sai parkimistrahvi 2019. aastal kätte või ei. Kostja seda ei mäleta ja tegu on piiripealse juhtumiga. Järgmisena sai kostja 2022. aastal maksekäsu kiirmenetluse teate. Kostjal tekkis küsimus, kas enne kohtusse pöördumist ei peaks isikut teavitama. Kostja kirjutas vastuväite ja tasus parkimistrahvi. Kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
18.15 euro eest esitada täiendavaid nõudeid üle 50 euro on ebaproportsionaalne. Kostja oli kompromissina valmis tasuma 15 eurot ja 50 eurot. Kuna kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
19.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx omanik või vastutav kasutaja ning see sõiduk oli parkimistingimusi rikkudes pargitud 13.11.2019 Laeva 2 parklasse. Pooled ei vaidle selle üle, et parkimistingimuste rikkumise eest koostati leppetrahv number xxx summas 30 eurot, mille kostja tasus enne hagiavalduse esitamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale lisaks leppetrahvile maksma võla sissenõudmise kulu ja menetluskulud.
21.Esmalt osundab kohus, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli sõlminud hagejaga parkimislepingu ning selle lepingu alusel tuli kostjal tasuda leppetrahvi 30 eurot, sest ta rikkus parkimislepingu tingimusi. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et sõidukile registrimärgiga xxx koostati 13.11.2019 leppetrahv summas 30 eurot, sest sõiduk oli pargitud Laeva 2 asuvasse parklasse parkimistingimusi rikkudes ehk mitte selleks ettenähtud kohta (toimiku lk 22). Hageja
esitatud fotodest (toimik lk 23-25) nähtub, et sõiduk ei olnud pargitud parkimiskohale, vaid väljaspool parkimiseks ettenähtud kohti. Sõiduki kojamehe vahele oli jäetud trahvikviitung. Parkla sissesõit oli tähistatud ja sissesõitude juures olid nähtavad parkimistingimused (toimiku lk 26-28). Kostja oli sõiduki omanik või vastutav kasutaja (toimiku lk 29). Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et hageja oli kostjale leppetrahvinõude mõistlikul viisil kätte toimetanud (RK TKo 217-117146, p 12).
22.Hageja koostas kostjale meeldetuletuskirjad trahvinõude kohta (toimiku lk 30-33). Hageja on välja toonud, et ta saatis kostjale meeldetuletuskirja tähitud viisil, kuid kostja kirjale järgi ei läinud. Samuti saatis hageja kostjale meeldetuletuse ka tavakirjaga. Eeltoodust lähtudes on ebaõiged kostja väited, et talle ei ole leppetrahvi tasumise kohustust meelde tuletatud.
23.Kohus selgitas kostjale 26.04.2023 pöördumises (toimiku lk 50), et kostja vastusest ei selgunud, millisel alusel ta vaidleb vastu võla sissenõudmise kulule. Kohus selgitas, et leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele võib lugeda mõistlikuks viisiks leppetrahvi kättetoimetamisel ning vaieldamatult on kostjale leppetrahvinõue kätte toimetatud kohtumenetluse käigus. Kohus selgitas, et seaduse kohaselt ei ole nõude rahuldamise eelduseks selle kättetoimetamine mõnel muul täiendaval viisil. Kohus samuti selgitas, et võla sissenõudmise kulu nõude rahuldamine ei sõltu sellest, kas hageja on tõendanud kostjale kohtueelse meeldetuletuskirja kättetoimetamist. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
24.VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
25.Vaidlus puudub selle üle, et hageja teavitas kostjat leppetrahvi nõudest, sest see asetati sõiduki kojamehe vahele. Vaidlus puudub selle üle, et kostja jättis pärast leppetrahvinõude esitamist selle tasumata ning tasus leppetrahvi alles kohtumenetluse ajal. Kuna kostja tasus leppetrahvi alles kohtumenetluse ajal, ei ole tegu olukorraga, kus kostja ei oleks andnud põhjust kohtumenetluse alustamiseks. Võla sissenõudmise kulu kostja ei tasunud.
26.VÕS § 1131 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
27.Võla sissenõudmise kulude suurust ei pea võlausaldaja tõendama. Antud summa nõudeõigus tekib võlausaldajal siis, kui tal on tarbija vastu lepingust tulenev nõue. Kostja on omaks võtnud, et tal oli hageja ees leppetrahvi tasumise kohustus. Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja ees võla sissenõudmise kulu tasumise kohustus ning see ei sõltu sellest, kas hageja on tõendanud, et ta toimetas kostjale kohtueelselt leppetrahvinõude kätte allkirja vastu. Kuna seadusest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmise kulu hüvitamist, kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 15 eurot.
28.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Ekslik on kostja arusaam, et ta ei andnud põhjust hagi esitamiseks. Enne hagi esitamist kostja võla sissenõudmise
kulu 15 eurot ei tasunud.
29.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
30.Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu, kulud õigusabile ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Riigilõivuna tasus hageja 100 eurot. Õigusabi osutati tunnitasuga 110 eurot ning õigusabi osutamiseks kulus kokku 3 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu on mõistlik ning menetlusdokumentide koostamise ajakulu põhjendatud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 430 eurot, millest 100 eurot on kulu riigilõivule ning 300 eurot kulu õigusabile. Maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.
31.Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult 430 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.