Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.06.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-103421
Kohtuasi
Omega System OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.06.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
128,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Omega System OÜ (registrikood 14303264), lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja Kostja X (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Danil Lipatov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 09.06.2022 otsus tühistada. Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-22-103421 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitatavad menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu lahendi jõustumist.
1.Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Q ja X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele võlgnikud esitasid vastuväited. Kohtunikuabi lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.16.03.2022 esitas hageja hagiavalduse X (kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt suri 04.04.2017 W, kelle pärijateks olid võrdsetes mõttelistes osades kostja ja Q. Pärandvara hulka kuulus korteriomand XXX, Tallinnas (korteriomand). Hageja omandas 24.08.2020 kordusenampakkumisel Q-le kuulunud 1⁄2 suuruse mõttelise osa pärandvara ühisusest. Kostja ja hageja olid korteriomandi ühisomanikud 29.09.2020 kuni 09.12.2021.
3.21.12.2020 esitas hageja kostja vastu hagi pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja ühisomandi jagamiseks (tsiviilasi nr 2-20-18805). Kohus rahuldas hagi ja otsustas lõpetada pärandvara ühisuse korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel ning märkis, et müügist saadud rahast tuleb kanda esmalt enampakkumise kulud ning järelejäänud raha tuleb jagada hageja ja kostja vahel võrdsetes osades. Korter müüdi 26.10.2021, enampakkumise akt koostati 28.10.2021.
4.Alates tsiviilasjas nr 2-20-18805 kohtuotsuse tegemisest 26.05.2021 kuni 28.10.2021 oli korteriomand kostja ainuvalduses ja -kasutuses. 02.12.2021 saatis kohtutäitur hagejale otsuse sundtäitmisega ühinemise avaldusele ja teate korteriühistu (KÜ) nõude rahuldamise kohta. Vastavalt teatele rahuldas kohtutäitur enampakkumise tulemist korteriühistu nõude, mis oli muutunud sissenõutavaks perioodil 28.06.2021 kuni 28.10.2021 summas 238,41 eurot. Arvestades, et kostja ja hageja mõttelised osad on võrdsed, on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, mille summa moodustab 1⁄2 osa rahuldatud korteriühistu nõudest 119,21 eurot.
5.Enampakkumise tulemusena sai hageja kätte 13 788,19 eurot (29 700 - 238,41 - 1425,60 – 108 – 18 - 333,60) / 2). Hageja ei ole summaga nõus, kuna KÜ-le tasumisele kuuluvast 238,41 eurost ei pidanud hageja tasuma 1⁄2, kuna selle summa võlgnes KÜ-le kostja. Kostja on tekitanud hagejale kahju 119,21 eurot.
6.Hageja ei ole nõus, et 119,21 eurot on kulutus, mis on seotud korteriomandi alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega. See oleks niimoodi, kui hageja oleks tasunud kogu võlgnevuse 238,41 eurot otse KÜ-le ning pärast seda oleks esitanud regressi korras hagi kostja vastu. Antud juhul on tegemist saamata jäänud tuluga. Kui kostja ei oleks rikkunud kohustust tasuda korteri eest kommunaalkulusid tähtaegselt ja nõuetekohaselt, oleks hageja saanud kinnisvara müügist enampakkumisel 119,21 eurot rohkem. Hageja ei ole nõus, et kasutas hagiavalduses kahju nõude aluseks vale sätet. Võlaõigusseaduse (VÕS-i) kommenteeritud väljaanne annab ligikaudse saamata jäänud tulu liikide loetelu. Enampakkumise tulemi puhul on tegemist saamata jäänud tuluga (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 95 lõige 1, § 105 lõige 1). Hageja
2-22-103421 palub alternatiivselt mõista saamata rahasumma välja VÕS § 127 lõike 1 ja § 128 lõike 3 alusel otsese varalise kahjuna.
7.Hageja ei ole nõus, et kuna ta oli teadlik võlgnevusest, ei saa ta väita, et tal oli kavatsus korteriomandit kõrgema summaga omandada. Hageja lähtus pärandvara ühisuse soetamisel asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lõikest 1, mille kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kostja jättis täielikult tasumata KÜ arved ajal, mil oli korteriomanik.
8.Hageja taotleb kostjalt välja mõista kahju 119,21 eurot ja alates 17.03.2022 seadusjärgses määras edasiulatuva viivise. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu.
10.Kuna poolte mõttelised osad olid võrdsed, peavad nad kaasomanikena kandma kõik kulutused võrdsetes osades. Kinnisasja müügist saadust maha arvatud kulud ei ole kahju, vaid kulutused, mis on seotud asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega. Ei ole arusaadav, kust tuleneb hageja kahju nõue. Põhjendamatu on tuginemine TMS § 95 lõikele 1 ja § 105 lõikele
1.Kui hageja ei olnud nõus täitemenetluses kulutuste jaotusega, oleks ta võinud esitada kohtutäiturile kaebuse. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena 119,21 eurot ja viivisvõlgnevuse võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.03.2022 arvestatuna 119,21 eurolt kuni kahju tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise koos viivisega.
12.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus lahendada asi lihtsustatud korras. Juhindudes TsMS § 442 lõikest 7 ja § 444 lõikest 1 tegi kohus otsuse lihtsustatud kirjeldava osaga.
13.TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lõike 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
14.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul saab sellise nõude aluseks olla VÕS § 115 lõige 1. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul kontrollida eelnevalt nimetatud eelduste olemasolu. Poolte vahel puudub vaidlus, et nad olid korteriomandi ühisomanikud ning kostja kui võlgniku suhtes alustati täitemenetlus, mille aluseks oli Harju Maakohtu 26.05.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-20-18805 ja hageja kui sissenõudja avaldus.
2-22-103421 Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja ei olnud kohtuväliselt nõus pärandvara jagamisega, oli hagejal õigus pöörduda kostja vastu kohtusse. Kohtumenetluse tulemusena tuli alustada täitemenetlust ja müüa pärandvaraks olev korteriomand avalikul enampakkumisel. Kohtu hinnangul on eelnevaga tuvastatud, et poolte vahel on kehtiv võlasuhe. Kostja ei ole vastu vaielnud, et alates tsiviilasjas nr 2-20-18805 kohtuotsuse tegemisest kuni 28.10.2021 oli korteriomand tema ainuisikulises valduses ja kasutamises. Juhul, kui kostja oleks tasunud korteriühistule kommunaalmakseid (ei oleks rikkunud kommunaalmaksete tasumise kohustust), oleks korteriomandi müügist saadud rahast kantud ainult enampakkumise kulud. Kuivõrd kostjal oli KÜ ees võlgnevus, tuli korteriomandi müügist saadud rahast lisaks enampakkumise kuludele maha arvestada ka kostja võlgnevus.
15.VÕS § 103 lõike 1 järgi võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Seega ei ole kostja poolt rikkumine vabandatav ja kostja vastutab rikkumise eest.
16.VÕS § 128 lõike 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Lõike 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tulu on lõike 4 kohaselt kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohus nõustub, et hageja oleks vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud kasu, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, st kui kostja oleks tasunud kommunaalmakseid ega oleks tasumisega võlgnevusse jäänud. Sellisel juhul oleks hageja saanud enampakkumise tulemusel 13 907,40 eurot (29 700 - 1425,60 -108 - 18 - 333,60 / 2). Vaidlust ei ole, et hageja sai enampakkumise tulemusel 13 788,19 eurot. Saamata jäänud tulu on VÕS § 115 lõike 1 ja § 128 lõike 4 järgi hüvitatav. Eeltoodust tulenevalt on hagejale tekkinud kahju 119,21 eurot (13 907,40 - 13 788,19).
17.VÕS § 127 lõike 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul seisneb põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja rikkumise vahel selles, et juhul, kui kostja oleks kohaselt täitnud korteriühistu ees enda kohustusi, ei oleks hageja enampakkumise tulemina saanud vähem kasumit. Rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.
18.VÕS § 115 lõike 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 115 lõike 3 kohaselt kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Kohtule küll ei nähtu asjaoludest, et hageja oleks andnud kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, kuid kohtu hinnangul ei olnud hagejal vajalik määrata kostjale täiendavat tähtaega, sest kostjal oli võlgnevus juba tekkinud, mille osas kohtutäitur otsustas täitemenetluse käigus enampakkumise tulemist võlgnevuse maha arvestada. Kohtu hinnangul on kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Samuti pidi kahju rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale olema ettenähtav, st kostja pidi ette nägema, et hagejal võib tekkida kahju. Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise eeldused täidetud.
19.Kohtu hinnangul on kahjuhüvitise kujunemine arusaadav ja tõendatud. Kostja vastuväited ei ole aluseks nõude rahuldamata jätmisele. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja kahju nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele kahju suuruses 119,21 eurot.
2-22-103421
20.Hageja nõuab viivist alates 17.03.2022 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud aja eest 17.03.2022 kuni kahju kohase täitmiseni.
21.TsMS § 162 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.
22.Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulu 600 eurot 5 tunni eest, riigilõivu 100 eurot ning viivise menetluskuludelt.
23.Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 65 eurot 31.01.2022, 35 eurot 16.03.2022). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 600 eurot ei ole põhjendatud. Hageja esindaja tunnihind on 120 eurot tunnis. Võttes arvesse eelkõige hageja esindaja kvalifikatsiooni (jurist), on kohtu hinnangul esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot (käibemaksuga). Kohus märgib, et juristid osutavad üldjuhul õigusteenust advokaatidest mõnevõrra madalama tasu eest. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud teenused (menetluses esitatud dokumentide koostamine ja eelnev kohtupraktika ja tõendite analüüs) on olnud mõistlik ja vajalik 5 tunni ulatuses, arvestades esitatu sisu ja mahuga. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 5 tunni eest summas 500 eurot.
24.Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 600 euro ulatuses, mis tuleb kostjalt välja mõista.
26.Kostja esitas apellatsioonkaebuse ja palub maakohtu otsuse tühistada ning saata tsiviilasi asi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
27.Maakohus rikkus oluliselt selgitamiskohustust ega viinud läbi eelmenetlust nõuetekohaselt ja kohtupraktikas üldtunnustatud põhimõtteid järgides. Maakohus ei selgitanud eelmenetluses, kes ja mida peab tõendama. Menetlus oli kirjalik ja kohus andis vaid ühel korral pooltele seisukohtade, vastuväidete, tõendite ja taotluste esitamiseks aja. Kohus ei andnud selgitusi õigussuhte kvalifikatsiooni ning tõendamiskoormuse kohta.
28.Poolte vahel tekkis vaidlus õigussuhte kvalifitseerimise üle. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude. Kostja seda ei tunnistanud ja oli veendumusel, et kommunaalkulude võlg ühistu ees on mõlema võlgniku jaoks solidaarne ja tuleneb omandiõigusest. Kohus pidi andma selgitusi suhte kvalifitseerimise kohta ning juhendama pooli asjaolude tõendamisel. Selgitamiskohustuse rikkumine on omakorda toonud kaasa ka vaidluse lahendamiseks keskse tähtsusega asjaolude tuvastamata jätmise.
29.Maakohus tuvastas ebaõigesti faktilised asjaolud ja otsus ei ole piisavalt põhjendatud. Kohus hindas ebaõigesti tegelikke asjaolusid ega võtnud arvesse, et hageja ei esitanud tõendeid võlgnevuse 238,41 eurot tekke kohta. Korter oli kaasomandis, kaasomanikeks olid pooled. Eraldi kokkulepet omanikel korteriomandiga kaasnevate kulude kandmise kohta ei olnud. Seega mõlemad omanikud pidid kandma kulud proportsionaalselt olenemata sellest, kas nad elasid seal või mitte. Kostja kinnitab, et ta korteris ei elanud, seega mõlemad omanikud ei
2-22-103421 tasunud kommunaalkulusid juunist 2021 kuni 28.10.2021. Erinevus seisneb vaid kuludes, mis on otseselt seotud tarbimisega ning seda, kas need kulud olid või mitte, ei ole hageja tõendanud. Kohus ei kontrollinud, millest võlg algselt koosnes.
30.Otsusest ei selgu, kuid kohus jõudis järelduseni, et kostja ei ole vastu vaielnud, et alates tsiviilasjas nr 2-20-18805 kohtuotsuse tegemisest kuni 28.10.2021 oli korteriomand kostja ainuvalduses ja -kasutamises. Kostja väidet omaks ei võtnud. Vastustaja seisukoht
31.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus asja lahendades oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. Ringkonnakohus tühistab maakohtu lahendi ja teeb ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja jaotab menetluskulud mõlemas kohtuastmes (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2, § 173 lõige 1). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
33.TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude alusel, lähtudes nõudest. Maakohtus tõi hageja esile järgmised elulised asjaolud: pooled olid 29.09.2020 kuni 09.12.2021 korteriomandi asukohaga XXX, Tallinnas kui pärandvara ühisomanikud; 26.05.2021 kohtuotsusega lõpetati pärandvara ühisus korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel; enne tulemi jaotamist poolte vahel rahuldas kohtutäitur täitemenetlusega ühinenud Tallinn, YYY korteriühistu (KÜ) nõude 238,41 eurot; korteriomandi majandamisega seotud KÜ arved olid tasumata perioodil 28.06.2021 kuni 28.10.2021; korteriomand oli kostja ainuvalduses ja kasutuses alates pärandvara ühisuse lõpetamise kohta kohtuotsuse tegemisest kuni 28.10.2021; kostja ei olnud kohtuväliselt nõus pärandvara jagamisega. Hageja leidis, et kostja on korteriomandiga seotud arvete KÜ-le maksmata jätmisega tekitanud hagejale kahju 119,21 eurot, s.o summa, mille võrra sai hageja enampakkumise tulemist vähem raha (1/2 238,41-st). Kostja vaidles hagile vastu, tuues esile, et kuna poolte mõttelised osas pärandvaras olid võrdsed, pidid nad kandma varaga seotud kulutused võrdsetes osades; tegemist ei ole hageja kahjuga, vaid pärandvara alalhoidmise, valdamise ja kasutamise kulutustega, mis enampakkumisel saadu tulemi jaotamisel jaotati poolte vahel võrdselt; hageja nõue on tõendamata. Maakohus rahuldas hagi VÕS § 115 lõike 1 alusel, leides mh, et kostja ei vaielnud vastu hageja väitele, et korteriomand oli kostja ainuvalduses ja -kasutuses alates pärandvara ühisuse lõpetamise kohta kohtuotsuse tegemisest kuni 28.10.2021; kui kostja oleks täitnud KÜ ees majandamiskulude tasumise kohustust, oleks hageja saanud võõrandamisest täiendavalt 119,21 eurot.
34.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et jätab tähelepanuta hageja poolt apellatsioonimenetluses (17.05.2023 menetlusdokumendis) esiletoodud uued asjaolud (kostja ei andnud hagejale vabatahtlikult üle korteriomandi valdust ja takistas hagejal omandiõiguse teostamist), kuna nende maakohtus esile toomata jätmist ei ole TsMS § 652 lõike 4 kohaselt põhjendatud.
2-22-103421
35.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlusalusel perioodil 28.06.2021–28.10.2021 oli poolte kui pärandvara ühisomanike vahel seadusest tulenev võlasuhe, millele pärimisseaduse (PärS) §-st 147 tulenevalt kohaldatakse kaasomandi sätteid. Tegemist on lepingulisele suhtele sarnase õigussuhtega, mille puhul kohustuste rikkumisega teisele ühisomanikule kahju tekitamisel saab kannatanust ühisomanik nõuda kahju hüvitamist VÕS §-le 115 tuginedes. Hageja viited apellatsioonimenetluses VÕS-i lepinguvälise kahju hüvitamise regulatsioonile ei ole asjakohased. Maakohus tõi asjakohaselt esile ka kahju hüvitamise nõude seadusest tulenevad üldised eeldused, millised peavad nõude rahuldamiseks samaaegselt tuvastamist leidma: võlgnik on lepingut rikkunud, võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lõige 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lõige 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lõige 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lõige 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (RKTKo 08.01.2013, nr 3-2-1-173-12, punkt 15).
36.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus tuvastas ekslikult, et tõendatud on hageja poolt esiletoodud kohustuse rikkumine kostja poolt. Maakohus ei saanud selles osas seisukohta võtta, analüüsimata poolte kui pärandvara ühisomanike vahelist õigussuhet, millele vastavalt PärS §-le 147 kohalduvad kaasomandi sätted. Maakohus ei saanud väidetavat kahju sisu hindamata tuvastada, kas hageja on täitnud oma TsMS § 230 lõikest 1 tuleneva tõendamiskoormuse (tõendada kahjunõude eeldustest kohustuse rikkumist, kahju tekkimist, põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel). Seda tegemata rikkus maakohus TsMS § 438 lõikes 1 sätestatud õigussuhte kvalifitseerimise kohustust ja § 442 lõikest 8 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus selgitas pooltele maakohtupoolseid rikkumisi ja andis võimaluse esitada täiendavaid selgitusi, tõendeid. Pooled esitasid selgitusi, jäädes senistele seisukohtadele.
37.Maakohtus esiletoodud elulistest asjaoludest järeldub, et hageja loeb enda kui korteriomandi ühisomaniku kahjuks 1⁄2 võlgnevusest KÜ ees. Kohtutäituri 02.12.2021 otsusega on tõendatud, et pärandvaraks olnud korteriomandi avaliku enampakkumise korraldamiseks toimunud täitemenetluse raames esitas KÜ tõendi selle kohta, et seonduvalt ühisomandis oleva korteriomandiga oli võlgnevus kommunaalmaksete ja kogunevate teenustasude tasumata arvete eest 411,31 eurot. Kohtutäitur rahuldas KÜ pandiga tagatud nõudest (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 44 lõiked 1, 2) 238,41 eurot, arvestades selle summa maha ühisomanikele väljamakstavast rahast. Selliselt tasus kumbki ühisomanik võrdse osa (119,21 eurot) KÜ ees tekkinud võlgnevusest. Kuna hageja on seisukohal, et ta pidi saama korteriomandi võõrandamise tulemusena 119,21 eurot rohkem, on ta seisukohal, et temal korteri ühisomanikuna puudus kohustus tasuda KÜ-le perioodil 28.06.2021–28.10.2021 korteriomandiga seonduvaid makseid.
38.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui lähtus hagi rahuldamisel asjaolust, et kostja ei vaielnud vastu hageja väitele kostja poolt ühisvaraks olnud korteriomandi valdamisest ja kasutamisest perioodil, mil KÜ-le jäid arved tasumata. Vaidlustatud otsusest võib aru saada, et maakohus tõlgendas kostja selge vastuväite puudumist faktiväite omaksvõtuna TsMS § 231 lõike 2 mõttes, sest tõendeid hageja oma väite tõendamiseks ei esitanud. Kolleegium maakohtuga ei nõustu. TsMS § 231 lõike 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks, st nõustub sellega tingimusteta ja selgesõnaliselt kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Sama sätte lõike 4 kohaselt omaksvõttu
2-22-103421 eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Praeguses asjas kostja maakohtule esitatud menetlusdokumentides (dtl 90–92, 110–112) väidet tema poolt eluruumi kasutamise kohta selgesõnaliselt ei vaidlustanud, kuid vaidles hagile täies ulatuses vastu, mh oli seisukohal, et ühisomanikud peavad kulu KÜ-le kandma vastavalt omandi suurusele ning et hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevus on temale kahju tekitanud. Seega ilmnes kostja tahe väidet vaidlustada tema muudest avaldustest. Kui maakohtule jäi kostja seisukoht konkreetse faktilise asjaolu osas ebaselgeks, tuli kohtul seisukoht välja selgitada (TsMS § 392 lõike 1 punkt 3) sõltumata sellest, et asja oli määratud menetleda TsMS §-s 405 sätestatud lihtsustatud korras.
39.Täiendavalt selgitab kolleegium, et isegi juhul, kui kostja oleks hageja elulise väite omaks võtnud TsMS § 231 lõike 2 kohaselt, ei oleks olnud alust hagi rahuldada põhjusel, et hageja ei tõendanud kahju suurust ega põhjuslikku seost temal tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. AÕS § 75 lõike 1 kohaselt kannab kaasomanik ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi vastavalt temale kuuluva osa suurusele. Seega oleks hagi saanud olla põhjendatud nende KÜ-le tasumisele kuuluvate maksete osas, mille suurus sõltub korteriomandi otsesest valdamisest ja kasutamisest (nt üldiselt teadaolevalt tasutakse tavaliselt vastavalt tegelikule kasutamisele vee- ja kanalisatsiooni eest). Seevastu oluline osa tavapäraselt KÜ-le tasumisele kuuluvast igakuisest arvest sisaldab vastavalt korteriomandi suurusele arvestatavaid remondifondi makseid, tasu prügiveo eest, üldelektri ja -vee eest, maamaksu, kindlustusmakseid jmt, milliste tasumise kohustus ei sõltu sellest, kas korteris tegelikult ka igapäevaselt elatakse või mitte. Sellised kulud tasuvad kaasomanikud AÕS § 75 lõike 1 alusel omavahelises suhtes vastavalt neile kuuluva osa suurusele või vastavalt kokkuleppele. Praeguses asjas ei ole toodud kohtu ette omanikevahelist kokkulepet. Hageja ei esitanud tõendeid vaidlusaluse võlgnevuse sisu (võlgnevuse koosseisu) kohta, mistõttu ei ole võimalik hagi ka osaliselt rahuldada.
40.Ekslik on hageja arusaam, et õigus nõuda kostjalt kogu KÜ ees tekkinud võlgnevuse tasumist sõltub sellest, kas nõuda seda peale täitemenetluses KÜ võlgnevuse enampakkumise tulemist maha arvamist (nagu teeb hageja praeguses kohtumenetluses) või peale seda, kui hageja oleks kogu võlgnevuse otse KÜ-le tasunud. Pooltevaheline alusõigussuhe sellest ei muutu. Pooled on mõlemal juhul ühisomanikud, kelle omavahelisele õigussuhtele kohaldub läbi PärS § 147 hageja viidatud AÕS § 75 lõige 1. Menetluskulude jaotus
41.Hagi rahuldamata jäämisel ja apellatsioonkaebuse rahuldamisel jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja kanda.
42.Kuna maakohus ei määranud hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks, ei tee seda TsMS § 174 lõike 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
43.TsMS § 178 lõike 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
2-22-103421 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.