VIP House Osaühingu hagi OÜ PALADOS vastu 44 500 euro nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.05.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
VIP House Osaühingu apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
44 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja VIP House Osaühing (registrikood 11206650), lepinguline esindaja Vjatšeslav Santašev Kostja OÜ PALADOS (registrikood 11719912), lepingulised esindajad vandeadvokaat Liis Könn ja vandeadvokaadi abi Kristi Traagel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 31.05.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada otsuse põhjendusi.
2.Jätta VIP House Osaühingu apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud VIP House Osaühingu kanda.
4.Määrata kindlaks OÜ PALADOS ringkonnakohtu menetluskulude rahaline suurus ja mõista VIP House Osaühingult OÜ PALADOS kasuks välja menetluskulud 2126,50 eurot. VIP House Osaühingul tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda OÜ-le PALADOS alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-21-1462 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.VIP House Osaühing (hageja) esitas 29.01.2021 Harju Maakohtule OÜ PALADOS (kostja) vastu hagi, mida täiendas 20.06.2021. Hageja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks 44 500 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt oli Metallum OÜ-l hageja ees 2016. aasta novembri lõpuks tasumata arveid 35 137,43 euro ulatuses. Metallum OÜ tegi hagejale ettepaneku võõrandada võlgnevuse kustutamiseks kostja tsehhis asuv Metallum OÜ vara (tööpingid ja muud metallitöötlemise seadmed) maksumusega kokku 35 000 eurot. Hageja ja Metallum OÜ koostasid 07.12.2016 tasaarvestuse akti. Hageja võttis vara üle ning vormistas selle põhivarana oma raamatupidamises. 26.01.2017 sõlmisid hageja ja Metallum OÜ samade seadmete rendilepingu, mille alusel rentis hageja need Metallum OÜ-le. Metallum OÜ üüris kostjalt ruume ning kasutas nendes hagejalt renditud seadmeid, mille kogumaksumus oli kokku 44 900 eurot. Metallum OÜ jättis kostjale tasumata ajavahemikul 01.01.2018–30.11.2020 üüritasu 28 554 eurot, mistõttu kostja blokeeris juurdepääsu varale sooviga see enampakkumisel müüa.
3.Hageja teatas 15.01.2021 kostjale, et tema on vara omanik ja palus selle hagejale välja anda, millest kostja keeldus. Kostjal ei olnud õigust vallata tema poolt kinnipeetavat hagejale kuuluvat vara. Kostja taotlusel müüdi hagejale kuuluv vara lintsaag maksumusega 4500 eurot, kaks keevitusaparaati Linkoln maksumusega 4400 eurot, puurmasin maksumusega 2500 eurot, painutuspink Tapko maksumusega 2100 eurot, kolm montaažilauda maksumusega 1500 eurot, painutuspink НАК0 maksumusega 20 000 eurot, kahveltõstuk maksumusega 5000 eurot ja giljotiin ARBOGA maksumusega 4500 eurot. Hagejale kuuluva vara enampakkumisel müümisega on kostja hagejale tekitanud kahju 44 500 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja vastuväidete kohaselt sõlmis kostja Metallum OÜ-ga 21.12.2017 üürilepingu. Metallum OÜ-l tekkis kostja ees üürivõlg 28 554 eurot, millele lisandusid viivised. Kostja edastas 25.11.2020 Metallum OÜ-le teate üürileandja pandiõiguse teostamise kohta üüripinnal asuva vallasvara suhtes. Samuti teavitas kostja Metallum OÜ-d ja hagejat enampakkumistest. Kostja ei teadnud enne üürilepingu lõppemist (30.11.2020) ja üürileandja pandiõiguse teostamist hageja väidetest, et üüripinnal asuv vara kuulub hagejale. Hageja väidetud vara pole sama, mis enampakkumisel müüdud vara. Hageja ei ole esitanud ühtegi vaidlusaluse vara
2-21-1462 omandamisdokumenti ega toonud välja vara identifitseerimist võimaldavaid andmeid. Hagejale väitetavalt kuulunud ja enampakkumisel müüdud vara väärtuse kujunemine ei ole arusaadav. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 31.05.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2970 eurot.
7.Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostjale kuulub kinnistu – tootmismaa asukohaga Kautjala tee 8, Atika küla, Rae vald, Harjumaa ning kostja ja Metallum OÜ vahel on 20.12.2017 sõlmitud üürileping sellel aadressil asuvas hoones paikneva mitteeluruumi üldpinnaga 964,4 m2 üürimiseks. Pooled ei vaielnud, et 25.11.2020 teatas kostja Metallum OÜle, et teostab pandiõigust kinnisasjal asuvatele vallasasjadele, kuivõrd Metallum OÜ-l on kostja ees tekkinud üüritasu ja kõrvalkulude võlgnevus summas 28 554 eurot.
8.Hageja ei ole tõendanud, et kostjat oleks üürilepingu kestel teavitatud, et Metallum OÜ-le üüritud ruumides asub hagejale kuuluv hagiavalduses märgitud vara. Kiri kostjale hagejale kuuluva vara kohta on saadetud 29.12.2020. Seega on hageja esitanud väited, et vara, mille suhtes kostja kui üürileandja teostas pandiõigust, kuulub hagejale, peale pandiõiguse teostamisest teavitamist.
9.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei kattu Metallum OÜ panditud vara, mis müüdi enampakkumisel, hagiavalduses märgitud vara koosseisuga. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et hageja omandiõigust hagiavalduses nimetatud varale tõendavad 26.01.2017 seadmete rendileping nr 01/01-2017/VH ja 26.01.2017 akt seadmete üleandmise kohta, milliste kohaselt on hageja andnud need seadmed Metallum OÜ-le ajutiseks kasutamiseks; 26.01.2017 täiendav kokkulepe; 07.12.2016 tasaarvestuse akt võlgnevuse summas 34 308,90 euro kustutamiseks ning 18.12.2020 tõend vara arvele võtmise kohta. Kuna hageja juhatuse liige ja osanik JK oli kuni 21.05.2019 Metallum OÜ juhatuse liige ja Metallum OÜ osanik oli kuni 01.06.2021 Osaühing Ehitusdetail ABC, kelle juhatuse liige ja osanik on JK, siis on hageja ja Metallum OÜ seotud isikud ning nende huvid kattuvad, mistõttu ei oma tõenduslikku kaalu hagetava vara omandiõigust tõendavad dokumendid. Hageja esitatud vara omandiõigust tõendavad dokumendid on allkirjastamata, nende alusel ei saa hageja oma omandiõigusele tugineda. Kindlustuspoliisid, mis hageja on sõlminud ja tasunud kindlustusmakseid seoses Kautjala ring 10, Rae vald, Patika küla, Harjumaal asuva tootmishoone, inventari ja kaubaga ning Kominsur Kindlustusmaakler OÜ kinnitus, et kindlustuskohas asuvad seadmed kuuluvad hagejale, ei tõenda hagiavalduses märgitud teisel aadressil asuva vara kuulumist hagejale.
10.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei tõenda hageja esitatud arved, et hagejal oli nõue Metallum OÜ vastu. Lisaks ei nähtu Metallum OÜ 2016. aasta majandusaasta aruandest, et Metallum OÜ kohustused oleksid vähenenud. Apellatsioonkaebus
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 31.05.2022 otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
12.Maakohus ei saanud kohaldada VÕS § 305 lg-t 1. Kostja teadis, et kostja territooriumil asuvad asjad ei kuulu üürnikule. Hageja teavitas sellest kostjat 2020. aasta novembri keskel ja andis kostjale üle kõikide dokumentide koopiad, mis kinnitavad hageja omandiõigust.
2-21-1462 Maakohus ei rahuldanud hageja taotlust tunnistaja X ülekuulamiseks, kes oleks võinud kohtule selgitada kostja ja Metallum OÜ suhete kõiki asjaolusid, aga ka selgitada vara kuulumist hagejale.
13.Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid. Hagejal ei ole nõudeid vara suhtes, mis talle ei kuulu. Kostja tõlgendusel ja kohtu kinnitusel, et hageja ja Metallum OÜ on omavahel seotud isikud, ei ole tähtsust vara omandiõiguse tuvastamisel. Maakohus ei olnud nõudnud hagejalt originaaldokumentide esitamist, mistõttu on maakohus ebaõigesti lähtunud sellest, et need puuduvad. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kindlustusmaakler ei saa tõendada, kellele vara kuulub. 07.12.2016 tasaarvestusaktil on raamatupidaja ekslikult sisestanud valed numbrid. Tööpingiga seonduvalt on hageja arvestanud kõigi otseste kuludega tööpingi soetamiseks ja hüvitise ootusega kostjalt seoses vara ebaseadusliku müügiga enampakkumise teel. Hageja ei nõustu maakohtuga, et fotodega ei saa tõendada hageja omandiõigust varale. Vastustaja seisukoht
14.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
16.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti hageja nõuded rahuldamata, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
17.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, välja arvatud osas, milles ringkonnakohus muudab ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
18.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Kuigi maakohus oli rikkunud selgitamiskohustust jättes juhtimata hageja tähelepanu originaaldokumentide esitamise vajadusele, millise rikkumise ringkonnakohus kõrvaldas 30.03.2023 määrusega, võttes asja materjalide juurde apellatsioonimenetluses esitatud originaaldokumendid, siis ei ole selline rikkumine viinud ebaõige lahendini.
19.Hageja etteheited, et maakohus ebaõigesti tuvastas asjaolusid ja hindas tõendeid, ei ole põhjendatud. Kolleegium selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7). Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad TsMS § 363 lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3 järgi esile tooma pooled. Esiletoodud asjaolu peab hagimenetluses vaidluse korral tõendama pool,
2-21-1462 kes sellele tugineb (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Praegusel juhul oli pooltele selge tõendamisele kuuluvate asjaolude ring. Pooled ei vaielnud nõude õigusliku aluse üle ning tulenevalt menetlusdokumentidest oli hagejale teada, mis asjaolud tuleb kohtu ette tuua.
20.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud selle üle, et kostjale kuulub kinnistu – tootmismaa asukohaga Kautjala tee 8, Atika küla, Rae vald, Harjumaa ning kostja ja Metallum OÜ vahel on 20.12.2017 sõlmitud üürileping sellel aadressil asuvas hoones paikneva mitteeluruumi üldpinnaga 964,4 m2 üürimiseks. Pooled ei vaielnud, et 25.11.2020 teatas kostja Metallum OÜle, et teostab pandiõigust üüripinnal asuvatele vallasasjadele, kuivõrd Metallum OÜ-l on kostja ees tekkinud üüritasu ja kõrvalkulude võlgnevus summas 28 554 eurot.
21.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostjal oli õigus teostada pandiõigust Metallum OÜ-le üüripinnal asunud vallasasjadele, mis väidetavalt kuuluvad hagejale. VÕS § 305 lg 1 järgi on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded.
22.Hagivalduse kohaselt teostas kostja pandiõigust ja müüs järgneva hageja vara: 1) lintsaag; 2) keevitusaparaat Linkoln (kaks tükki); 3) puurmasin; 4) painutuspink Tapko; 5) montaažilaud (kolm tükki); 6) painutuspink НАК0; 7) kahveltõstuk; 8) giljotiin ARBOGA. Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses pooled ei vaidle selle üle, et kostja teostas pandiõigust Metallum OÜ-le üüritud kinnisasjal asuvatele järgmistele vallasasjadele, mis müüdi avalikul enampakkumisel: 1) väikevahendid tervikvarana; 2) televiisor, printer, koopiamasin jm; 3) survepesur, vee ja tolmuimeja; 4) soojapuhur, elektriradiaator, kaablid; 5) akutrell, valgusmõõtja jm; 6) elektrikapp, kompressor, laadija; 7) segumikser, 8) puurpink Milwaukee M18FMDP; 9) järkamissaag, painutusseade, frees; 10) elektri ja akutööristad: 11) metalli töötlemise masin Grandsax 100; 12) CNC pink; 13) puurpink; 14) metalli töötlemise masin TAPCO PRO-III-C: 15) metalli lintsaag Bomar 275.23DG: 16) puurpink WOODEC XW019(ZQJ4119K); 17) lint- ja ketaslihvimismasin WOOTEC; 18) gaasikeevitus agregaat 355c PRO, 19) gaasikeevitus agregaat LINCON 255c; 20) keevitusagregaat MILLER ST44; 21) keevitusagregaat MILLER BLU-PAK 45; 22) generaator LAUNTOP LT390; 23) rauast laud ja jalad; 24) tõstuk Toyota 02-FD30.
23.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagiavalduses nimetatud asjadest ei ole võimalik järeldada, kas kostja on nende samade asjade suhtes teostanud pandiõigust ja need enampakkumisel müünud, sest kostja poolt pandiõiguse teostamise tõttu enampakkumisel müüdud asjade nimetused ei kattu hagiavalduses märgitud asjade nimetustega. Kuna hageja pole nimetanud, missugused kostja panditud ja enampakkumisel müüdud asjade nimekirjas märgitud asjad kattuvad hageja hagiavalduses märgituga, siis ei ole võimalik tuvastada, missuguste konkreetsete asjade suhtes pandiõiguse teostamist hageja kostjale ette heidab. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole asju pantinud ja neid pole müüdud hagiavalduses märgitud nimetusi kasutades. Hageja väitest, et ta ei esitanud nõudeid seoses varaga, mis talle ei kuulu, ei ole võimalik iseenesest järeldada, missuguseid hagejale kuuluvaid asju on hageja silmas pidanud kostja poolt enampakkumisel müüdud asjadena, mille suhtes oleks eelnenud hageja õigused asjadele kostja kui üürileandja pandiõigusele.
24.Kuigi pooled vaidlevad selle üle, kas vallasasjad, mis on hagiavalduses märgitud ja mille suhtes on kostja hageja väitel teostanud pandiõigust, sest need asusid Metallum OÜ-le üüritud kinnisasjal, kuuluvad üldse hagejale, siis üürileandja pandiõiguse teostamiseks ei ole iseenesest oluline, kellele asjad kuuluvad. Seadus ei ütle, et pandiõigus üürnikule mittekuuluvate asjade
2-21-1462 suhtes ei kehti (VÕS II komm/Paal (2019), § 305, p-d 3.2 ja 3.4). Üürileandja pandiõigus laieneb seaduses sätestatud tingimustel vastavatele asjadele sõltumata sellest, kas asjad kuuluvad üürnikule või kolmandale isikule (RKTKo 11.03.2008, 3-2-1-8-08, p 12).
25.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt ka selle üle, kas kostja teadis, et Metallum OÜ-le üüritud mitteeluruumis olevad asjad ei kuulu üürnikule (Metallum OÜ-le). VÕS § 305 lg 3 kohaselt eelnevad üürileandja pandiõigusele kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule. VÕS § 306 lg 4 järgi, kui üürileandja saab üürilepingu kehtivusajal teada, et üürniku poolt ruumi toodud asjad ei kuulu üürnikule, ja ei ütle üürilepingut esimesel võimalusel üles, lõpeb pandiõigus neile asjadele.
26.Samas ei ole hageja tõendanud, et kostja teadis või pidi teadma, et hagiavalduses märgitud üüripinnal asunud vara ei kuulunud üürnikule. Hindamaks, kas hageja õigus eelneb või järgneb kostja (üürileandja) õigusele teostada pandiõigust või kas pandiõigus kolmanda isikule kuuluvate asjade suhtes on lõppenud, on oluline, millise ajahetke seisuga tuleb kostja (üürileandja) hageja õiguse olemasolust teadmist või teadma pidamist hinnata. Riigikohus on üürileandja teadmise ja teadma pidamise sidunud pandiõiguse tekkimise hetkega. Üürileandja pandiõigus tekib seaduse jõul üürilepingu sõlmimisega või siis sellest hetkest, kui konkreetne vallasasi üüritud kinnisasjale viiakse. Seega tuleb üürileandja teadmist või teadma pidamist hinnata üürileandja pandiõiguse tekkimise seisuga. Kui üürileandja saab kolmanda isiku õigusest teada hiljem, siis see üürileandja pandiõiguse ja kolmanda isiku õiguste vahekorda ei mõjuta (RKTKo 11.03.2008, 3-2-1-8-08, p 12). Kuna hagiavalduses märgitud vallasasjad olid hageja sõnul üüripinnal üürilepingu sõlmimisel, s.o 20.12.2017, siis sai kostja pandiõigus nendele asjadele tekkida samast ajast. Seega ka kostja teadma pidamist hageja õigustest üüripinnal asuvate asjade suhtes tuleb hinnata kostja kui üürileandja pandiõiguse tekkimise seisuga, s.o 20.12.2017. Kolleegium nõustub kostjaga, et hageja on oma väiteid, mis kinnitaksid kostja teadmist või teadma pidamist hageja õigustest vaidlusalustele asjadele, menetluse käigus korduvalt muutnud.
27.Esialgses hagiavalduses märkis hageja, et ta teavitas kostjat enda omandiõigusest üüripinnal olnud vaidlusalustele asjadele 15.01.2021, millest kostja pidi mõistma, et asjad kuuluvad hagejale. Seega oli hageja väidetel kostjale teatatud hageja omandiõigusest vaidlusalustele asjadele peale pandiõiguse tekkimist ja selle teostamist, mistõttu ei saa kostjale ette heita, et ta oleks teadnud või pidanud teadma, et üüripinnal olnud vaidlusalused asjad ei kuulunud üürnikule, vaid hagejale. 29.07.2021 menetlusdokumendis on hageja väitnud, et hageja selgitas kostjale (AU-le) 2020. aastas suvel ja septembris, kellele kuulub Metallum OÜle üüritud vara ning kostjale esitati ka hageja omandiõigust kinnitavad dokumendid. Maakohus on põhjendatult järeldanud, et hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjat teavitanud üürilepingu kestel, et Metallum OÜ-le üüritud ruumides asub hagejale kuuluv hagiavalduses märgitud vaidlusalune vara. Kuna AU sai kostja juhatuse liikmeks alles 19.11.2020, siis on ümber lükatud hageja väide, et 2020. aasta suvel või septembris, selline väidetav kohtumine oleks üldse toimunud. Apellatsioonkaebuses on hageja asunud väitma, et hageja teavitas kostjat 2020. aasta novembri keskel, et üüripinnal asuvad asjad ei kuulu Metallum OÜ-le, mille kohta andis hageja kostjale omandiõigust kinnitavad dokumendid. Sellist väidet hageja maakohtus esitanud ei ole. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab uue asjaolu esitamise lubatavust pool oma kaebuses või vastuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Kuna hageja ei ole toonud apellatsioonkaebuses esile mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud juba maakohtus tugineda asjaolule, et ta teatas kostjale oma omandiõigusest asjadele, mis asuvad Metallum OÜ-le üüritud kinnisasjal, siis ringkonnakohus hageja uue väitega ei arvesta ja see tuleb jätta tähelepanuta.
2-21-1462
28.Hageja ei ole oma väidete kinnituseks, et ta on kostjale enne pandiõiguse teostamist teatanud, et üüripinnal asuvad asjad kuuluvad hagejale, tõendeid esitanud. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja oma väiteid tõendanud ei ole, ei tähenda, et maakohus on jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Hageja ei ole tõendanud, et tema teatas kostjale 2020. aasta suvel ja septembris ning esitas kostjale dokumentide koopiad selle kohta, et hagiavalduses märgitud asjad või asjad, mille suhtes kostja teostas pandiõigust ja mis müüdi enampakkumisel, ei kuulu Metallum OÜ-le vaid hagejale (VÕS § 306 lg 4).
29.Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus rikkus menetlusnorme, kuna jättis rahuldamata taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitas esialgses hagiavalduses 26.01.2021 (milles maakohus palus kõrvaldada puudused) taotluse tunnistaja X ülekuulamiseks, leides, et hageja on oma omandiõigust vaidlusalustele asjadele piisavalt tõendanud ja kui seda leiab ka kohus, siis pole tunnistaja kutsumine vajalik. Maakohus jättis taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata, kuna hageja ei olnud põhjendanud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta tõendite kogumist taotleb. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnorme, kui jättis hageja taotluse rahuldamata. TsMS § 238 lg 3 p 4 järgi võib kohus keelduda tõendite kogumisest, kui tõendite kogumise vajadust ei ole põhjendatud. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mida ta soovis tunnistaja ütlustega tõendada. Tunnistaja ütlustega saab tõendada juba esitatud faktiväiteid, neid hageja esile ei toonud.
30.Kuivõrd kostja teostas üürileandja pandiõigust üüritud kinnisasjal asuvatele vallasasjadele ja hageja ei tõendanud, et kostja kui üürileandja teadis või pidi teadma, et üüripinnal asuvad hagiavalduses nimetatud asjad ei kuulu üürnikule, siis ei ole kostja hageja õiguseid rikkunud. Olukorras, kus üürileandja pandiõiguse teostamisel ei oma tähtsust, kes on vara omanik, ja ka menetlusökonoomiast tulenevalt ei ole hageja nõude lahendamiseks vajalik tuvastada, kas hageja on hagiavalduse märgitud vaidlusaluse vara omanik. Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustest välja osad, milles maakohus tuvastas, et hageja ei ole tõendanud, et tema on vaidlusaluste asjade omanik.
31.Eeltoodud põhjustel on maakohtu otsus lõpplahenduses õige. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
33.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses kostja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka kostja apellatsiooniastme menetluskulud.
34.Apellatsioonimenetluses on kostja 16.08.2022 menetluskulude nimekirjas palunud mõista hagejalt välja kostja kasuks 2126,50 euro (2,25 t tasumääraga 250 eurot/t ilma käibemaksuta ja 9,2 t tasumääraga 170 eurot/t ilma käibemaksuta) suuruse lepingulise esindaja tasu. Kostja on palunud menetluskulu välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
2-21-1462
35.Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning sellele vastamiseks 8,7 t, hageja täiendava seisukohaga tutvumiseks ning sellele vastamiseks 2,75 t on põhjendatud ja vajalik, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust. Kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu 170 eurot ja 250 eurot ilma käibemaksuta ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
36.Seega tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 2126,50 eurot. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
37.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.