AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
4147,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, 03600 Leedu) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: A L (e-post: xxx); Kostja: AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (registrikood 11223507; asukoht Lõõtsa tn 2B, 11415 Tallinn; e-post: [email protected]). Kostja esindaja: Ü V, BTA Insurance Company SE Eesti filiaali jurist (e-post: xxx)
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
2-23-5699 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagaja palub kostjalt välja mõista kahju summas 3550 eurot (põhinõue); viivise põhinõudelt seisuga 14.04.2023 summas 180,84 eurot; viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 15.04.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot; viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskulult alates 14.04.2023 kuni võla sissenõudmiskulu (€40) täieliku tasumiseni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on kostja kindlustusandja kes on sõlminud xxx (xxx) liikluskindlustuslepingu. LkindlS § 12 kohaselt lepinguga kohustub üks isik (edaspidi kindlustusandja) hüvitama sõiduki valdaja (edaspidi kindlustatud isik) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Kuna liiklusõnnetuse tulemusena sai kahjustada xxx (xxx), siis on kostjal kindlustusandjana kahju hüvitamise kohustus.
3.LKindlS § 8 lg 1 punktide 1 kuni 3 kohaselt oli tegu kindlustusjuhtumiga, sest kahju tekitati sõidukiga, mille suhtes kehtib kindlustuskohustus; kahju oli tekitatud sõidukiga ehk oli realiseerunud sõiduki käitamisele iseloomulik risk; esines põhjuslik seos sõiduki paiknemise ja tekitatud kahju vahel ning kahju tekitati teel ehk sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal. Liiklusõnnetuse põhjustas xxx (xxx). LS § 2 p 32 kohaselt liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel tekib varaline kahju. xxx (xxx) xxx juht kasutas LS § 84 lg 2 loetletud õigusi, kuid ei arvestanud teiste liiklejatega, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada inimesi või vara ega taganud liiklusohutust kuivõrd sõitis foori keelava tule põledes välja ristmikule ja ette paremalt lähenenud sõidukile xxx. LS § 84 lg 5 kohaselt eritalituse sõiduki juht peab käesolevas paragrahvis nimetatud õigusi kasutades tagama liikluse ohutuse.
4.Kostja on leidnud sõidukile xxx põhjustatud kahju suuruse, 7500 eurot (lisa 3). Kostja on kahjust hüvitanud 50% ehk 7500 eurot. Ülejäänud poole kahjust on hüvitanud hageja.
5.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja hinnangul on xxx juhi poolse tegevuse ning XXX omanikule tekkinud kahju vahel põhjuslik seos olemas.
2 (13)
2-23-5699
6.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui xxx juht oleks taganud liikluse ohutuse, ei oleks XXX kahjustada saanud. Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. LS § 16 lg 1 kohaselt oleks xxx juht pidanud hoiduma XXX kahjustamisest. Hageja hinnangul on xxx juhi poolne LS nõuete rikkumine põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga.
7.VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kostja on määranud kahju suuruseks 7500 eurot (11500-8000) - vt lisa 3.
8.Hageja on kindlustusandja, kes on XXX suhtes sõlminud kaskokindlustuslepingu. Hageja on kindlustusvõtjale kahju summas 3585 eurot hüvitanud. VÕS § 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Järelikult on XXX omaniku nõue summas 3585 eurot läinud üle hagejale. Hageja nõuab kostjalt kahju summas 3550 eurot (3750-200).
9.VÕS § 82 lg 3 näeb ette, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kooskõlas VÕS § 82 lõikega 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Hageja esitas 12.09.2022 kostjale kohtuvälise kahjunõude, andis kostjale kahju hüvitamiseks mõistliku tähtaja ning palus kahju hüvitada hiljemalt 26.09.2022 (lisa 5). Kostja hagejale kahju ei hüvitanud. Järelikult muutus kostja kohustus sissenõutavaks alates 27.09.2022, mil oli möödunud talle hageja poolt kohustuse täitmiseks antud mõistlik aeg.
10.Kahjunõudes (lisa 5) palus hageja kahju hüvitada hiljemalt 26.09.2022. Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 27.09.2023. Kostja on majandustegevusega tegutsev isik. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
11.23.05.2023 menetlusdokumendis märgib hageja, et pooled ei vaidle, et: 10.07.2022 toimus Tallinnas Sõpruse pst 220 maja juures liiklusõnnetus; Liiklusõnnetuses osalesid sõidukid xxx (xxx) ja XXX xxx (xxx); Liiklusõnnetus toimus fooriga reguleeritud ristmikul.
12.Ristmikule välja sõites põles XXX-le roheline, lubav foorituli (LS § 7 lg 1 punkt 1) ja xxx-le punane, keelav foorituli (LS § 7 lg 1 punkt 4). Seega xxx juht ei järginud punasest fooritulest tulenevat kohustust peatuda, kuid sellist eriõigust kasutades pidi ta tagama liikluse ohutuse (LS § 84 lg 5). Punase tulega ristmikule sõitnud operatiivsõiduki juht pidi arvestama, et võib tekkida vajadus seisma jääda mh kasvõi bussi varjust väljuvate liiklejate ohutuse huvides. Hageja möönab, et liiklusseaduse järgi oli xxx-l õigus kõigi teiste liiklejate ees, kuid
3 (13)
2-23-5699 eriõigust kasutades peaks operatiivsõiduki juht veenduma, et selle käigus on tagatud liikluse ohutus. Operatiivsõiduki juht ei veendunud, et XXX juht teda märkas ja annaks talle teed. xxx juhi seletuskirjast võib aru saada, et ta ise ka ei märganud, et bussi tagant sõidab ristmikule XXX.
13.Kostja väidab vastuse p 8.3 et „Operatiivsõiduk sõitis väljakutsele suunaga Vilde tee poole, veendudes, et paremalt sõidukeid ei tule jätkas liiklemist, bussi tagant aga tuli auto, kes sõitis mulle otsa“. Hageja hinnangul on see väide vastuoluline. Kui sõidukijuht on tõepoolest veendunud, et paremalt sõidukeid ei tule, siis ei ole võimalik, et paremalt siiski sõiduk tuleb. Hageja hinnangul xxx juht ei veendunud, et ristmiku ületamine ohutu ja seega seadis ta ohtu teiste liiklejate vara ja tervise. Kostja möönab ka ise oma vastuse p 8.5, et „Sõpruse pst-l seisnud ja operatiivsõidukit läbilaskev liinibuss ei võimaldanud operatiivsõiduki juhil näha, et ühistranspordirajalt sõidab talle ette väikeauto“. Hageja hinnangul on võimalik operatiivsõidukijuhil kiirust vähendada ja veenduda, et seiva bussi varjust ei sõida ristmikule välja teisi liiklejaid. Operatiivsõiduki juhil ei olnud mingisugust alust arvata, et ühissõidukirajal liiklemist ei toimu.
14.Kostja väide p 8.4, et alarmsõiduk kasutas helisignaali, on paljasõnaline. Kostja poolt listaud tõenditelt (fotod) ei nähtu helisignaali kasutamine. Kostja viitab oma vastuses valvekaamera salvestisele, kuid ei ole salvestist kohtule esitanud. Kostja vastuse lisa 4 ei ole salvestis, vaid kuvatõmmis (foto). Kostja väide, et XXX juht teadis, miks tema ees asunud sõidukid aeglustasid, on paljasõnaline. Hageja kostja väitega ei nõustu.
15.Kostja väide, et XXX ei tohtinud liigelda esimeses sõidureas, on jäänud õiguslikult põhjendamata. Kostja vastusest ei ole võimalik aru saada, millistele õigusallikatele tuginedes ta jõuab järeldusele, et „temast paremale ühissõidukiterajale, millele Xxx tegelikult sõita ei oleks tohtinud“. Kostja ei selgita, miks tema hinnangul L§ 37 lg 3 p 1-3 sätestatud erandid käesoleval juhul ei kohaldu.
16.Kostja väide, et hetkel kui Xxx alustab ümberreastumist, oleks pidanud Xxx juhile operatiivsõiduki ristmikule jõudmine olema nähtav, on oletuslik ja paljasõnaline. Hageja kostja väitega ei nõustu. Kosja väide, et Xxx oleks pidanud kuulma operatiivsõiduki helisignaali, on paljasõnaline ja tõendamata.
KOSTJA VASTUVÄITED
17.Kostja esitas 19.05.2023 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja ei tunnista hagi, vaidleb sellele vastu ning palub jätta hagi rahuldamata, Kostja ei ole nõus kompromissiga, sest 10.07.2022 toimunud liiklusõnnetuses tehtud otsus 50/50 süü kohta on põhjendatud ja arvestab mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi osaga. Kostja leiab, et Hageja väited operatiivsõiduki juhi liiklusõnnetuse põhjustamise süülisuse kohta on paljasõnalised ning nõue ei tugine ühelgi asjakohasel tõendil.
18.Kostja märgib, et 10.07.2022 toimus Tallinnas, Sõpruse pst ja Vilde tee ristmiku juures liiklusõnnetus, milles osalesid sõidukid xxx reg märgiga xxx (edaspidi Xxx) ja alarmsõitu teinud xxx reg märgiga xxx (operatiivsõiduk). AS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali (edaspidi Kostja) ja Tallinna Kiirabi vahel oli sõlmitud kohustuslik liikluskindlustuse leping (poliis C0050645239- vt lisa 1) operatiivsõiduki valdaja vastutuse kindlustamiseks kostja poolt, kindlustusperioodiga 30.06.2022 - 29.06.2023.
4 (13)
2-23-5699
19.Kostjale esitati liiklusõnnetuse toimumise kohta liiklusõnnetuse teade (vt lisa 2), milles operatiivsõiduki juht selgitas „Operatiivsõiduk sõitis väljakutsele suunaga Vilde tee poole, veendudes, et paremalt sõidukeid ei tule jätkas liiklemist, bussi tagant aga tuli auto, kes sõitis mulle otsa“. Kahjujuhtumi käsitlemise käigus uuris kostja kõiki liiklusõnnetust käsitlevaid dokumente, sh vaatas läbi Tallinna liikluskaamera sündmuskoha salvestised (lisa 4-7), millest nähtuvalt liigub operatiivsõiduk keskmisel sõidurajal ja liigub Vilde teele, ületades ristmikku foori keelava tulega (lisa 4), kasutades töötavaid siniseid vilkureid ja helisignaali.
20.Sõpruse pst-l on otse liikumiseks 3 sõidurida, kusjuures kolmas (parempoolne) sõidurada on ettenähtud ühissõidukitele. Salvestisest nähtub, et Xxx liigub algselt teisel sõidurajal (lisa 4), kui näeb, et tema ees sõidukid aeglustavad liikumist ning peatuvad, et operatiivsõiduk saaks ületada ristmikku, teeb manöövri temast paremale ühissõidukiterajale, millele ta tegelikult sõita ei oleks tohtinud. Sealjuures hetkel kui Xxx alustab ümberreastumist, oleks pidanud Xxx juhile operatiivsõiduki ristmikule jõudmine olema nähtav (vt lisa 5).
21.Hetkel kui Xxx jõuab ühistranspordi ritta, on Xxxst vasakul kahes reas peatunud buss ja sõiduautod, kelle juhid täitsid seadusest tulenevat tee andmise kohustust operatiivsõidukile. Buss võis mingis osas küll takistada Xxx juhi vaatevälja, kuid ta pidi juba eelnevalt kuulma vastavat helisignaali ja nägema operatiivsõiduki jõudmist ristmikule ning oleks pidanud olema tähelepanelik ja seaduskuulekas ning andma samuti teed operatiivsõidukile (vt lisa 6). Siinjuures tulenevalt Xxx juhi seletuskirjast, lähtus ta üksnes oma õigusest läbida ristmik rohelise tulega ning jättis tähelepanuta, et kõrval ridades olnud sõidukid on jäänud seisma tee andmiseks operatiivsõidukile, kuid Xxx juht ei vähendanud isegi sõidukiirust, vaid hoolimatult suundus ristmikule ja otsa ristmikku juba peaaegu ületanud operatiivsõidukile.
22.Sealjuures Sõpruse pst-l seisnud ja operatiivsõidukit läbilaskev liinibuss ei võimaldanud operatiivsõiduki juhil näha, et ühistranspordirajalt sõidab talle ette väikeauto, kes selles reas üldse sõita ei tohi (lisa 7). Arvestada tuleks ka asjaoluga, et kokkupõrge toimus hetkel kui operatiivsõiduk oli peaaegu juba ristmiku ületanud, sest sellisel juhul oleks Xxx juht pidanud samuti võimaldama operatiivsõiduki juhil ristmik ületada.
23.Kõiki eelpool kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes tegi kostja 11.08.2022 otsuse, millega vähendas sõidukile Xxx tekkinud kahju kindlustushüvitist 50% võrra, arvestades õnnetuse asjaolusid ja põhjustamises osalenud mootorsõidukite juhtide käitumist, eelkõige käibes vajaliku hoolsuse järgimata jätmist ja liiklusnõuete eiramist. Sealjuures hinnates mõlema juhi osa ja käitumist liiklusõnnetuse põhjustamises. Liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab ainult 1 juht juhul, kui on tuvastatud, et liiklusõnnetuse põhjustas üksnes ühe juhi raske eksimus, millest tulenevalt ei olnud teisel liiklusõnnetuses osalenud juhil mõistlikult (st oodatavat hoolt rakendades) võimalik õnnetust vältida ning kahju tekitanud mootorsõidukist tulenev risk oli kannatanu käitumise tõttu täielikult elimineeritud.
24.Kostja määras Xxx liiklusõnnetuse-eelseks väärtuseks 15 500 € ning jääkväärtuseks 8 000 €. Sõiduki turuväärtuse osas pooltel vaidlust ei ole. Kuna Xxx juht hävinenud sõidukit BTA-le üle ei andnud, hüvitas BTA Xxx omanikule 3 750 € (15 500 - 8000) - 50%. Pärast kostja poolt kahju osalist hüvitamist, pöördus Xxx omanik PZU, kui oma vabatahtliku kindlustusandja poole, kes hüvitas kindlustuslepingu alusel täiendavalt Xxxle tekitatud kahjust 3550 € (3 750 miinus omavastutus 200 €).
25.PZU hinnangul on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi üksnes operatiivsõiduki juht, kes rikkus Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 16 lg 1 ning LS § 84 lg 5 nõudeid ning kuid ei arvestanud
5 (13)
2-23-5699 teiste liiklejatega, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada inimesi või vara ega taganud liiklusohutust kuivõrd sõitis foori keelava tule põledes välja ristmikule ja ette paremalt lähenenud sõidukile XXX. Kostja hageja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavad antud juhul võrdselt mõlemate sõidukite juhid, sest Xxx juhile saab samuti ette heita LS § 17 lg 2, 37 lg 1 ja LS § 56 lg 1 rikkumist.
26.Kahju tekitamine mootorsõidukite kokkupõrke tagajärjel on hinnatav lepinguvälise kahju põhjustamisena. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13 tehtud otsuse p-s 17 selgitanud, et sellisel juhul on võimalik esitada nõue nii kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes VÕS § 1043 alusel kui ka autovaldaja riskivastutusele tuginedes VÕS § 1057 alusel. VÕS § 1056 lgst 3 tulenevalt on tegemist materiaalõiguslikult erinevate, kuid menetluslikus mõttes samasse hagiesemesse kuuluvate konkureerivate nõuetega. Nii süülise vastutuse kui ka riskivastutuse korral võib kohus kahjuhüvitist poole taotlusel VÕS §-de 139 ja 140 alusel piirata (vt ka 3-21-7-13, p-d 25 ja 27–33; Riigikohtu 13. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 16).
27.Hageja nõuab kostjalt, kui operatiivsõiduki vastutuskindlustusandjalt, operatiivsõiduki poolt Xxxle tekitatud kahjude 100%-list hüvitamist riskivastutuse sätete (VÕS 1057) alusel. Nimetatud sätte kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja põhimõtteliselt alati mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, sh kahju eest, mis põhjustatakse isikule, kes ise oli teise mootorsõiduki kui suurema ohu allika valitseja (vt ka nt Riigikohtu 24. septembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-07, p 12; 28. septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-09, p 13; 2. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-10, p 11). Mootorsõiduki käitamisel tekitatud kahju eest vastutab mootorsõiduki otsene valdaja kui riski valitseja VÕS § 1057 lg 1 esimesest lausest ja lg 2 esimesest lausest tulenevalt, kui kahju põhjustati mootorsõidukile iseloomuliku ohu tagajärjel, mille tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamisel tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli (vt ka Riigikohtu 28. septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-09, p 13; 2. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-10, p 11; 4. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-11, p 9).
28.Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et operatiivsõiduki juht kasutades LS § 84 lg 2 loetletud õigusi, ei arvestanud teiste liiklejatega, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada inimesi või vara ega taganud liiklusohutust, vaid sõitis foori keelava tule põledes välja ristmikule ja ette paremalt lähenenud sõidukile XXX, millega rikkus LS § 84 lg 5 sätestatud kohustust (eritalituse sõiduki juht peab käesolevas paragrahvis nimetatud õigusi kasutades tagama liikluse ohutuse). Sealjuures jätab hageja arvestamata, et liiklusõnnetuses osalemisel on liikluseeskirja nõudeid rikkunud ka Xxx juht. LS § 17 sätestab tee andmise üldised kohustused ning lõike 2 kohaselt peab liikleja andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile, samuti teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma. Antud juhul Xxx juht operatiivsõidukile teed ei andnud ja seisma ei jäänud, kuigi juba enne sõidurea vahetamist pidi ta ristmikule saabunud operatiivsõidukit kuulma ja nägema.
29.Samuti on Xxx juht rikkunud LS § 37 lg 1, mis sätestab juhi kohustused ühissõidukiraja kasutamisel (Ühissõidukirajal võib sõita ühistranspordiseaduse kohast liinivedu teostava ühissõidukiga, sõitjat vedava ühistranspordiseaduse § 64 lõike 2 nõuetele vastava taksoga ja sõitjat vedava bussiga.). Samuti ei kohaldu antud juhul Xxx juhile LS § 37 lg 3 sätestatud välistused. Mistõttu ei saanudki operatiivsõiduki juht arvestada, et ühistranspordirajalt tuleb teiste sõidukite tagant välja väikesõiduk.
6 (13)
2-23-5699
30.LS § 56 lg 1 kohaselt ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. Antud juhul ei ole ka see nõue Xxx omaniku poolt täidetud, sest juht ei arvestanud ristmiku liiklusoludega, ei onud tähelepanelik (millele viitab ka ise), vaid jätkas kiires tempos liikumist, vaatamata sellele, et kõrval sõiduradadel olevad sõidukid olid jäänud kõik seisma ja andsid ristmiku ületamiseks eesõiguse operatiivsõidukile. Arvestades kokkupõrke asukohta ristmikul, saab Xxx juhile ette heita ka LS § 58 lg 2 rikkumist, sest ta ei andnud foori lubava tule süttimisel teed operatiivsõiduki juhile, kes lõpetas ristmiku ületamist.
31.Lähtudes eeltoodust leiab kostja, et Xxx juht vastutab samuti osaliselt liiklusõnnetuse toimumise ja sõidukile tekkinud kahjude eest, kuna eiras LS § 17 lg 2, § 37 lg 1 ja § 56 lg 1 nõudeid. Kahju tekitamist mootorsõidukite kokkupõrke tagajärjel tuleb üldiselt hinnata nagu iga muud kahju põhjustamist, isegi kui kahju tekkis vastastikku mõlemale (või mitmele) avariis osalenud mootorsõidukile või nende juhile või kaasreisijale või sõidukis olnud asjadele. Riigikohus on varem ka leidnud, et sõidukite kokkupõrkamisel saab hinnata, kes liiklusseaduse mõttes õnnetuse põhjustas. Juhul, kui mõlemad pooled rikkusid süüliselt liiklusseaduse nõudeid, tuleb kannatanu osa üle otsustamisel muu hulgas arvestada, kumb juhtidest jättis suuremal määral järgimata liikluses tavaliseks peetava hoolsuse (Riigikohtu 19. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13, p 32). Riigikohus on lahendi 3-2-1-61-15 punktis 13 asunud seisukohale, et selleks, et lugeda õnnetuses osalenud juhtide osalus õnnetuse põhjustamises enam-vähem võrdseks, ei tule tuvastada kummagi poole vastutuse täpset määra. Kostja hinnangul antud juhul ei võimalda liiklusõnnetuse kohta kogutud tõendid järeldada, et liiklusõnnetuse ainsaks põhjuseks oli operatiivsõiduki juhi liikluseeskirjade rikkumine, vaid liikluseeskirju rikuti mõlema liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt võrdses ulatuses.
32.Tuginedes Riigikohtu lahendi 3-2-1-7-17 punktidele 27-33, on kohus rõhutanud järgmiseid põhimõtteid: Kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Seda kohaldatakse VÕS § 139 lg 2 järgi mh juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. VÕS § 139 kohaldub ka riskivastutusest tuleneva kahju eest hüvitise määramisel ja sellele saab tugineda ka vastutuskindlustusandja (vt ka Riigikohtu 2. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-10, p 12; 4. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-11, p 13). Tulenevalt eeltoodust leiab kostja, et hageja põhinõue on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele. Kostja vaidleb vastu ka Hageja viivise- ja sissenõudmise nõuetele, sest hageja põhinõue on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele.
33.29.05.2023 menetlusdokumendis leidis kostja, et liiklusõnnetuse põhjustamise osas otsust tehes tuleb lähtuda kõigist olulistest asjaoludest ja hinnata mõlema sõidukijuhi osa (süüd) liiklusõnnetuse toimumisel. Hageja hinnangul rikkus operatiivsõidukijuht Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 16 lg 1 (Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.) ja § 84 lg 5 (Eritalituse sõiduki juht peab käesolevas paragrahvis nimetatud õigusi kasutades tagama liikluse ohutuse.) sätteid. Kostja on sellise operatiivsõiduki juhi süü kvalifitseerimisega hageja poolt täielikult nõus.
34.Samas ei arvesta hageja Xxx juhi osaga liiklusõnnetuse toimumisel. Xxx juhile saab ette heita samuti LS § 16 lg 1 (Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma
7 (13)
2-23-5699 käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.), LS § 17 lg 2 (liikleja peab andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile, samuti teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma.), 37 lg 1 (Ühissõidukirajal võib sõita ühistranspordiseaduse kohast liinivedu teostava ühissõidukiga, sõitjat vedava ühistranspordiseaduse § 64 lõike 2 nõuetele vastava taksoga ja sõitjat vedava bussiga.) ning LS § 56 lg 1 (Ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega). Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja andma teed eesõigust omavale liiklejale.) sätete rikkumist.
35.Antud juhul Xxx juht ristmikule lähenedes õiget sõidukiirust ei valinud, operatiivsõidukile teed ei andnud, seisma ei jäänud, sealjuures kokkupõrke hetkel sõites ühissõidukite rajal, ei olnud viisakas ega arvestanud teiste liiklejatega ning oma käitumisega ei hoidunud kahjustamast teiste isikute vara. Seega rikkusid liikluseeskirju mõlemate sõidukite juhid ning kostja tehtud otsus, mis arvestas mõlema sõiduki juhi võrdset osa liiklusõnnetuse toimumises, on õige ja põhjendatud. Kindlasti ei saa lugeda operatiivsõiduki juhi osalust (süüd) liiklusõnnetuse põhjustamises suuremaks kui 50%.
36.Nõustuda ei saa hageja väitega, et XXX juht ei saanud märgata punase tulega ristmikule sõitnud operatiivsõidukit, samuti seab hageja kahtluse alla, kas operatiivsõidukil olid üldse sisse lülitatud helisignaal ja vilkurid. Nende asjaolude tõendamiseks esitab kostja uue tõendi (sest hageja ei ole eelnevalt seadnud kahtluse alla helisignaali ja vilkurite sisselülitamist), operatiivsõiduki videosalvestise, millega kostja tõendab, et ristmikule minnes ja seda ületades oli operatiivsõidukil sisse lülitatud vilkurid ja helisignaal. Juhul kui Xxx juht tõesti ei näinud operatiivsõidukit ega kuulnud helisignaali, saab kahtluse alla seada tema tervisliku seisundi või ta tegeles sõidu ajal toimingutega, mis segasid tema tähelepanu. Mõlemal juhul on tegemist liiklusseaduse sätete rikkumisega (LS § 33 lg 2 p 1 või § 33 lg 11 p 1).
37.Hageja 19.05.2023 menetlusdokumendi lisast 4 tulenevalt on selgesti näha Xxx juhi vaateväli hetkel kui operatiivsõiduk jõuab ristmikule. Sellest tulenevalt oleks Xxx juht pidanud nägema operatiivsõidukit ja selle jõudmist ristmikule ning mitte lähtuma oma õigusest ületada ristmik esimesena rohelise tulega (nagu väidab oma seletuskirjas). Sõidukijuhid peavad keskendama oma tähelepanu ümbritsevale liiklusele kogu sõidu vältel, et tagada nii enda kui ka teiste liiklejate ohutus. Isegi kui mingil arusaamatul põhjusel Xxx juht ei kuulnud helisignaali ja/või ei näinud operatiivsõiduki sisselülitatud vilkureid, oleks ta pidanud aru saama ohust ristmiku ületamisel ka kõrvalradadel olevate sõidukite käitumisest, kes vähendasid kõik esmalt kiirust (mille peale Xxx juht liikluseeskirju rikkudes sõitis ühissõidukite rajale ja jätkas liikumist endise kiirusega) ning hetkeks kui Xxx hakkas jõudma ristmikule, olid kõik teised sõidukid juba seisma jäänud. Xxx juht aga kiirust vähendamata alustas ristmiku ületamist. Liikluses osalemine eeldab, et sõiduki juht kogu aeg jälgib liiklust, hindab liikluses toimuvat ning suudab tajuda liikluskeskkonda, sh liikluses tekkivaid ohtlikke situatsioone. Liiklusohtliku olukorra tekkimine algab harilikult just mõnest pisiveast sõiduki juhtimisel, mida juht koheselt ei kõrvalda ja selle süvenedes süveneb ka ohu suurus või järgneb valede toimingute tõttu liiklusõnnetus. Ettenägemisvõime on juhi omadus leida võimalikud ohuolukorrad enne nende tekkimist, tegutseda ohuolukordade tekkimist ennetavalt.
38.Antud juhul aga saab järeldada, et Xxx juht liiklust ei jälginud, liikluseeskirju ei järginud ning ei hoidunud käitumast teisi liiklejaid arvestades, vaid sõidukiiruse aeglustamise asemel
8 (13)
2-23-5699 sõitis ühistranspordi rajale ja jätkas liikumist sama sõidukiirusega, andmata sisselülitatud helisignaali ja vilkuritega operatiivsõidukile võimalust ristmiku ohutuks ületamiseks.
39.Kostja on otsuse tegemisel arvestanud ka sellega, et teises reas seismajäänud liinibuss takistas nii operatiivsõiduki juhi kui ka Xxx juhi vaatevälja. Arvestades sellega, et teisel ja kolmandal rajal liikunud sõidukid olid seisma jäänud ja Xxx juht pidi kuulma operatiivsõiduki helisignaali, saab asuda seisukohale, et mõlemate sõidukite juhid ei olnud piisavalt ettevaatlikud ning ei veendunud takistuse tagant tulenevat ohtu. Sealjuures esitas kostja tõendi, millega peaks olema tõendatud, et operatiivsõiduk lähenes ristmikule ja ületas ristmikku sisselülitatud vilkurite ja helisignaaliga, samuti on videolt tuvastatav liiklusõnnetuse hetkel valitsenud ilmastikuolud ja mürafoon. Xxx liikumiskiiruse osas ei ole sõidukijuht ise kindlasti objektiivne seda kinnitama.
40.Kostja ei nõustu ka Hageja väitega, et kostja ei ole õiguslikult põhjendanud miks XXX ei tohtinud liigelda esimeses sõidureas. Kostja hinnangul selles osas on hageja käsitlus tõendite esitamise ja tõendamise osas täiesti ebaõige. Kostja väitis ning jääb selle juurde, et Xxx juhil puudus õigus sõita ühissõidukite rajal, st esimesel sõidurajal, tuginedes LS § 37 lg 1. Juhul kui Xxx juhil oli õigus ühissõidukite rajal sõitmiseks LS § 37 lg 3 p-des 1-3 sätestatud alustel, siis peab hageja nende erandite olemasolu ise tõendama. Kostja esitas 19.05.2023 menetlusdokumendi lisa 6, millest ilmneb, et Xxx sõitis ühissõiduki rajal, sõidukil ei olnud taksotunnuseid (puudus plafoon, sõidukis ei olnud kliente), samuti Xxx ja liiklusõnnetuse asukohta arvestades, ei soovinud Xxx juht sooritada parempööret, mistõttu puudus Xxx juhil õigus ühissõidukite rajal sõitmiseks, millega ta suurendas liiklusõnnetuse toimumise riski.
KOHTU PÕHJENDUSED
41.Kohus lahendab käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lõikest 1. TsMS § 404 lg 1 on sätestatud, et varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole.
42.Pooled ei vaidle selle üle, et 10.07.2022 toimus Tallinnas Sõpruse pst 220 maja juures fooriga reguleeritud ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid kiirabi operatiivsõiduk xxx (reg nr xxx) ja Xxx xxx (reg nr xxx). Samas on pooled erinevatel seisukohtadel selle osas, kes oli antud liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi.
43.Hageja leiab, et liiklusõnnetuse põhjustas kiirabi operatiivsõiduki Mercedes-Benz juht, kes rikkus liiklusseaduse (LS) § 16 lg 1 ning § 84 lg 5 nõudeid. Hageja leiab, et kiirabi operatiivsõiduki juht kasutas LS § 84 lg 2 loetletud õigusi, kuid ei arvestanud teiste liiklejatega, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada inimesi või vara ega taganud liiklusohutust kuivõrd sõitis foori keelava tule põledes välja ristmikule ja ette paremalt lähenenud sõidukile Xxx (dtl 14-15).
44.Kostja on erinevalt hagejast seisukohal, et ka Xxx juht vastutab osaliselt liiklusõnnetuse toimumise ja sõidukile tekkinud kahjude eest, kuna eiras mh LS § 17 lg 2 ja § 37 lg 1 ja § 56 lg 1 nõudeid. Kostja hinnangul ei saa kiirabi operatiivsõiduki juhi osalust (süüd) liiklusõnnetuse põhjustamises lugeda suuremaks kui 50%. Kuivõrd liiklusõnnetuses osalenud operatiivsõiduki suhtes oli Tallinna Kiirabile väljastanud liikluskindlustuspoliisi kostja (dtl 37-38), siis käsitles kostja vaidlusalust liikluskindlustusjuhtumit ja otsustas 11.08.2022 otsusega hüvitada sõiduki Xxx omanikule kahju 50% ulatuses, summas 3750 eurot (dtl 10-12). Kostja määras Xxx
9 (13)
2-23-5699 liiklusõnnetuse-eelseks väärtuseks 15 500 eurot ning jääkväärtuseks 8000 eurot. Kuna Xxx juht hävinenud sõidukit kostjale üle ei andnud, hüvitas kostja Xxx omanikule 3750 eurot (15 500 - 8000) - 50%.
45.Sõiduki Xxx kaskokindlustuse leping oli sõlmitud aga hageja poolt, kes hüvitas kindlustuslepingu alusel Xxx omanikule kahju summas 3859 euro ning esitas kostjale tagasinõude kahju hüvitamiseks summas 3750 eurot ehk samas summas, mille kostja jättis Xxx omanikule kahju hüvitamata. Sõiduki turuväärtuse määramise ja nõutava kahjusumma suuruse osas pooltel vaidlust ei ole. Seega sõltub käesoleva vaidluse tulemus sellest, kas õige on hageja seisukoht, et vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi üksnes kiirabi operatiivsõiduki xxx juht või on õige kostja seisukoht, et kiirabi operatiivsõiduki juhi osalust (süüd) liiklusõnnetuse põhjustamises ei saa pidada suuremaks kui 50%.
46.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, nagu olnuks vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi üksnes kiirabi operatiivsõiduki juht. Hageja möönab ka ise, et liiklusseaduse järgi oli kiirabi operatiivsõidukil eesõigus kõigi teiste liiklejate ees. Kuigi LS § 84 lg 5 kohaselt peab eritalituse sõiduki juht oma õigusi kasutades tagama liikluse ohutuse, ei tähenda see, et teistel liikluses omavatel sõidukitel samal ajal liiklusseadusest tulenevad kohustused puuduksid või väheneksid. Ohutuse tagamise kohustus on vastavalt LS § 16 lg 1 on kõigil liiklejatel. Kostja viitab asjakohaselt, et LS § 17 lg 2 kohaselt peab liikleja andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma.
47.Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul Xxx juht kiirabi operatiivsõidukile teed ei andnud ja seisma ei jäänud, kuigi juba enne sõidurea vahetamist pidanuks ta ristmikule saabunud operatiivsõidukit vähemasti kuulma ja eelduslikult ka nägema. Kohus loeb asjas esitatud tõenditega (dtl 45-48 esitatud fotod ja dtl 65 operatiivsõiduki videosalvestis) tuvastatuks, et antud juhul sõitis kiirabi operatiivsõiduk xxx üle ristmiku sisse lülitatud sinise vilkuri/märgutulega ja koos erilise helisignaaliga. Xxx juht on väitnud, et ta füüsiliselt kiirabi ei näinud, kuid pole esitanud vastuväidet, nagu poleks ta lähenevat kiirabi kuulnud (dtl 41-42). Kohus ei välista, et halbasid liiklusolusid arvestades antud juhul Xxx juht tõepoolest ei näinud kiirabi liikumist. Samas on kohus seisukohal, et mõistlik liikluses osaleja, isegi kui ta mingil põhjusel ei näe kiirabi sinist vilkurit, peab siiski ristmikule lähenedes kiirabi signaali kuuldes olema eriliselt tähelepanelik ja jätma oma auto vajadusel kiirabi nägemiseks ja sellele teed andmiseks ka seisma.
48.LS § 56 lg 1 on sätestatud, et ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. LS § 56 lg 1 järeldub ühtlasi, et Xxx juhti õigustavaks asjaoluks liiklusõnnetuse põhjustamisel ei ole tema poolt viidatud halvad liiklusolud. Vastupidi, just halbades liiklusoludes, piiratud nähtavusega ristmikule sõites ja veelgi enam, kuuldes samal ajal kiirabi helisignaali, pidanuks Xxx juht olema lausa erakordselt tähelepanelik. Kohus ei pea võimalikuks, et Xxx juht kiirabi läbilõikavat sireeni poleks kuulnud (dtl 65). Teisalt on kostja õigesti märkinud, et kui Xxx juht tõesti ei näinud operatiivsõidukit ega kuulnud helisignaali, seab see kahtluse alla tema tervisliku seisundi või tegeles ta sõidu ajal toimingutega, mis segasid liiklusolude tajumist. Mõlemal juhul on tegemist liiklusseaduse sätete rikkumisega (LS § 33 lg 2 p 1 või § 33 lg 11 p 1). Sellistele asjaoludele (sõiduki juhtimiseks ebapiisav tervisseisund või tegelemine juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist) pole hageja aga viidanud, mistõttu tuleb eeldada, et Xxx juht pidi kuulma ja kuulis kiirabi helisignaali. Oma hooletuse
10 (13)
2-23-5699 tõttu kiirabi tugeva helisignaali mittemärkamine/tähelepanuta jätmine ei saa olla Xxx juhi tegevust vabandavaks asjaoluks.
49.xxx juhi eelviidatud rikkumisi ei õigusta ainuüksi asjaolu, et ta hakkas ristmikku ületama rohelise fooriga. Asjas esitatud tõenditest (dtl 45-48 esitatud fotod ja dtl 65 operatiivsõiduki videosalvestis) nähtub, et kiirabi operatiivsõiduk jõudis ristmikule tundavalt enne Xxxt ja oli selle ületamist juba lõpetamas, kui Xxx kiirabile külje pealt sisse sõitis. Ka foori lubav tuli ei ole juhile õigustuseks eirata talle liiklusseadusest tulenevaid kohustusi. LS 58 lg 2 on sätestatud, et foori lubava tule süttimisel peab juht andma teed juhile, kes lõpetab ristmiku ületamist, ja veel sõiduteel olevale jalakäijale. Seega foori lubav tuli ei kujuta endast õigustust sõita sisse teisele sõidukile, veel vähem aga vilkurite ja helisignaaliga sõitvale kiirabile.
50.Kohus nõustub kostjaga ka selles, et lisaks muudele LS sätetele rikkus Xxx juht enne kiirabile sissesõitmist ühistranspordirajal sõites ka LS § 37 lg 1, mille kohaselt ühissõidukirajal võib sõita ühistranspordiseaduse kohast liinivedu teostava ühissõidukiga, sõitjat vedava ühistranspordiseaduse § 64 lõike 2 nõuetele vastava taksoga ja sõitjat vedava bussiga. Kohus nõustub kosjaga, et LS § 37 lg 3 p 1-3 sätestatud erandid ühistranspordiraja kasutamiseks käesoleval juhul ei kohaldu. Liiklusõnnetuse fotodelt (dtl 47-48) nähtuvalt sõitis Xxx ühissõidukirajal, sõidukil ei olnud taksotunnuseid, samuti Xxx ja liiklusõnnetuse asukohta arvestades ei soovinud Xxx juht sooritada parempööret. Sellistele asjaoludele pole hageja ka tuginenud.
51.Xxx juhi väitel reastus ta ühissõidukirajale seetõttu, et „ühel fotol on näha oranž maja, kuhu ma teel olin, ja ainult sellelt sõidurealt, millel sõitsin ja kiirabi mulle sisse sõitis, viib selle majani“ (dtl 41). Nimetatud Xxx juhi väide on esiteks vale, sest Xxx sõitis tuvastatud asjaoludel sisse kiirabile ja mitte kiirabi Xxxle. Teiseks nähtub sündmuskoha fotolt (dtl 44), et arvestades vahemaad fotol oleva oranži majani, ei saanuks antud juhul Xxx juhi poolt ühissõidukirajale reastumist õigustada ka väidetav soov oranži majani jõuda, sest tegemist polnud LS § 37 lg 1 p 3 sätestatud erandliku õigusega reastuda ühissõidukirajale vahetult enne pööret. Kuna Xxx juhil puudus antud juhul õigus ühissõidukite rajal sõitmiseks, siis ka selle rikkumisega suurendas Xxx juht liiklusõnnetuse toimumise riski. Operatiivsõiduki juht ei saanud arvestada, et ühistranspordirajalt tuleb teiste sõidukite tagant välja kostja väikesõiduk ja sõidab kiirabile sisse.
52.Arvestades eeltoodut loeb kohus tuvastataks, et Xxx juht vastutab samuti vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumise eest, kuna rikkus oma LS § 16 lg 1, § 17 lg 2, § 37 lg 1 ja § 56 lg 1 sätestatud kohustusi. Xxx juht ei arvestanud ristmiku liiklusoludega, ei olnud piisavalt tähelepanelik, ei andnud teed ristmiku ületamist lõpetavale sinise vilkuri ja helisignaaliga sõitvale kiirabile, reastus enne ristmikku põhjendamatult ühissõidukirajale ja jätkas ühissõidukirajal kiires tempos ristmikule liikumist ka siis, kui kõrval sõiduradadel olevad sõidukid olid jäänud seisma ja andsid ristmiku ületamiseks eesõiguse operatiivsõidukile (vt dtl 45-48, dtl 65). Seega väga olulisel määral oli vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjuseks just Xxx juhi tegevus/tegevusetus oma liiklusseadusest tulenevate kohustuste rikkumisel.
53.Eelnevalt kohtu poolt tuvastatud asjaolusid arvestades nõustub kohus kostjaga, et Xxx juht vastutab samuti osaliselt liiklusõnnetuse toimumise ja oma sõidukile tekkinud kahjude eest, kuna eiras LS § 17 lg 2, § 37 lg 1 ja § 56 lg 1 nõudeid. Xxx juhi poolt liiklusseaduse nõuete eiramise ja Xxxle kahju tekkimise vahel esines põhjuslik seos. Seda ei muuda ka asjaolu, et liiklusõnnetuse teate kohaselt (dtl 39-40) on peetud liiklusõnnetuse põhjustajaks ekslikult üksnes operatiivsõiduki juhti. TsMS § 232 lg 1 on sätestatud, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning TsMS § 232 lg 2 kohaselt
11 (13)
2-23-5699 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga. Kohus rõhutab veelkord, et kuigi LS § 84 lg 5 kohaselt peab eritalituse sõiduki juht oma õigusi kasutades tagama liikluse ohutuse, ei tähenda see, et teistel liikluses omavatel sõidukitel samal ajal liiklusseadusest tulenevad kohustused puuduksid või väheneksid.
54.Riigikohtu 26.10.2021 otsuses nr 2-19-7379, p-s 24 on selgitatud, et VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ei hinnata seda, kas kannatanu oli hooletu või mitte, st et kahjuhüvitist saab nimetatud sätte alusel vähendada ka siis, kui kannatanu polnud süüdi kahju tekkimises (vt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 16 ja 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 16). Riigikohtu 19.03.2013 otsuses tsiviilasjas nr on 3-2-1-7-13 selgitanud, et VÕS § 139 annab kohtule paindliku võimaluse kõrvaldada riskivastutuse täies ulatuses kohaldamisest tekkida võivat ebaõiglust ja võimaldab hinnata, kas ja kuivõrd üks või teine avariis osalenud sõiduki juht ise kahju tekkimise põhjustas. Teisalt saab aga arvestada ka õnnetuse põhjustamises osalenud mootorsõidukite juhtide käitumist, eelkõige käibes vajaliku hoolsuse järgimata jätmist ja liiklusnõuete eiramist (vt ka nt Riigikohtu 28. septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-09, p 13). Riigikohtu selgituste kohaselt saab kahju hüvitist vähendada põhjusel, et kannatanu (või kannatanule kuulunud auto juht) on ise kahju tekitamise kaaspõhjustanud ja hüvitise vähendamist ei välista see, et põhjustajaks oli ka teise avariis osalenud auto juht.
55.Arvestades nimetatud Riigikohtu lahenditest tulenevate põhimõtetega ja kohtu poolt tuvastatud Xxx juhi olulisi liiklusseaduse rikkumisi, on kohus seisukohal, et kostja on viitega võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 põhjendatult vähendanud seoses sõiduki Xxx kahjustustega väljamakstava kahju hüvitist 50% võrra (vt dtl 11). VÕS § 139 lg 1 on sätestatud, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 järgi kohaldatakse VÕS § 139 lg 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.
56.Sarnases olukorras on Riigikohtu 26.11.2015 otsuse nr 3-2-1-64-15 p-s 11 selgitatud, et „kui ringkonnakohus leiab käesoleva asja uuel läbivaatamisel, et mõlemad juhid rikkusid liiklusseaduses sätestatud ohutu liiklemise nõudeid ja nende osalus liiklusõnnetuses oli, arvestades nii nende käitumist kui ka nende sõidukitest lähtuvaid käitamisriske, enam-vähem võrdne, et kohtul on alust VÕS § 139 lg 1 järgi vähendada hagejale mõistetavat varalise kahju hüvitist eelduslikult 50%.“ Liiklusõnnetuse asjaolusid ja sõiduki Xxx juhi rikkumiste ulatust arvestades (kohtuotsuse p-d 47-52) nõustub kohus kostjaga, et kindlasti ei saa operatiivsõiduki juhi osalust (süüd) liiklusõnnetuse põhjustamises lugeda suuremaks kui 50%. Seega vähendas kostja põhjendatult Xxx kahjustusetega seoses väljamakstava kahju hüvitist 50% võrra ning hageja poolt kostjale esitatud tagasinõue täiendavalt 50% kahju hüvitamiseks on alusetu.
57.Lähtudes eelnevalt kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ja viidatud õigusnormidest jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Kuna hageja põhinõue kahju hüvitamiseks on alusetu, siis on põhjendamatud ja jäävad rahuldamata ka põhinõudega seotud kõrvalnõuded (viivise ja võla sissenõudmiskulude nõuded).
58.Lõpetuseks määrab kohus vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse
12 (13)
2-23-5699 menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus on tehtud hageja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
59.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja pole kohtu määratud tähtajaks oma menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu kostja menetluskulude olemasolu kohtutoimikust. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. Seetõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Kohus määrab kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
60.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.