Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (19.06.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED

1) Harju Maakohtu menetluses on M K hagi A C vastu kahju 3300 euro ja viiviste nõudes (tl 2-5; 59-60; 107-111; 139-111). Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 04.03.2021 hageja ja kostja vahel korteriomandi müügileping, millega hageja (ostja) ostis (ja omandas) kostjalt (müüja) korteriomandi asukohaga xxx, reaalosa eluruumi nr xxx (tl 6-16). Müügilepingu sõlmimisel oli hageja teadlik asjaolust, mille kohaselt puudub hoonel, milles paikneb lepingu esemeks olev korteriomand kasutusluba (nimetatud asjaolust teadis hageja nii kostja poolt teavitatuna, kuid samuti EHR andmestikku kontrollides enne müügilepingu sõlmimist). Nagu ka müügilepingust nähtub, ei pidanud hageja kasutusloa puudumist lepingu eseme puuduseks (ehk tegelikkuses oli puuduv kasutusluba üheks lepingu eseme tunnuseks) ning eeltoodud asjaolu ei ole nõude esitamisel nö määrava tähtsusega. Asjassepuutuv on esitatava nõude puhul aga asjaolu, mille kohaselt oli hageja kostja poolt esitatud teabe põhjal veendunud selles, et kasutusloa taotlemiseks (ehk täpsemini, taotluse rahuldamiseks) ka igasugused takistused puuduvad. Teisisõnu, hageja oli kostja teabe põhjal veendunud, et hoone ehitustehniline seisund (sh elektripaigaldis) vastab kasutusloa saamiseks kehtestatud nõudmistele. Hageja toob siinkohal esile, et vestluses hagejaga on kostja muuhulgas kinnitanud, et elektri ja tuleohutusega on kõik korras (tl 17). Kostja osundas müügilepingu sõlmimisele eelnevalt üksnes ettekirjutusele seoses korterite vahelisele vaheseinaga, kuid millisest ettekirjutusest tulenevad puudused on kõrvaldatud. Kostja selgitusel oligi seega jäänud üle teha üksnes kasutusloa taotlemiseks vajalikud formaalsed toimingud. Müügilepingut sõlmides leppisid pooled kokku asjaolus, mille kohaselt jääb kasutusloa taotlemine ostja ehk hageja kohustuseks. Olukorras, milles kostja poolt kinnitatuna oli jäänud kasutusloa saamiseks puudu üksnes nö formaalsed toimingud ja kasutusloa saamiseks vajaliku taotluse esitamine, hindasid pooled antud toimingute kuludeks 300 eurot ja leppisid kokku, et nimetatud summa kostja hüvitab hagejale (vt müügilepingu punkt 5.8, tl 10). 2) Kuna kasutusloa saamiseks puudus mh elektripaigaldise audit, tellis hageja korteriomandi omandamise järgselt ehituspaigaldise auditi. 05.04.2021 teostatud auditi kohaselt tuvastati, et elektripaigaldis ei vasta kehtestatud ohutusnõuetele ega ole ettenähtud otstarbel kasutamiseks ohutu (tl 18-19). Jättes siinkohal auditist nähtuvad puudused ümberkirjutamata, nendib hageja, et puudused on/olid sellised, millised ei võimalda mitte ainult taotleda kasutusluba, vaid sellised, mis ei luba elektripaigaldist otstarbekohaselt ja ohutult kasutada. Auditi järeldustele tuginevalt on hageja pöördunud mitmete ettevõtete poole, saamaks teada vajalike tööde (so elektripaigalise nõuetelevastavusse viimiseks vajalike tööde) maksumuse. Soodsaima pakkumise sai hageja ettevõttelt Xxx OÜ, millise poolt tehtud hinnapakkumise kohaselt on vajalike tööde maksumuseks 3 300 eurot (tl 20). Samuti pöördus hageja pretensiooni ja nõudega kostja poole, nõudes vajaminevate kulutuste hüvitamist. Antud kulutuste hüvitamisest on kostja keeldunud, tuues seejuures

keeldumise põhjusena välja selle, et hageja oli müügilepingu sõlmimisele eelnevalt korteriomandiga tutvunud. Tööd on tänase seisuga teostatud ning teostatud tööde eest tasutud. Hageja palub käesolevaga kostjalt välja mõista 3300 eurot seoses korteriomandi elektripaigaldisel ilmnenud puuduste kõrvaldamise maksumuse hüvitamisega ning viivised alates hagi esitamisest põhivõlgnevuselt määras 8% aastas. 3) Hageja teavitas kostjat 03.05.2021 ja sellele järgnevas kirjavahetuses kostjat puudustest; tegemist on mõistliku aja jooksul tehtud teavitamisega. Kostja poolt ei olnud hagejat teavitatud puudustest seoses elektripaigaldisega, vaid on vastupidiselt väidetud, et elektriga on kõik korras. Hageja tõdeb seejuures, et peab seesugust kostja väidet eksitavaks, kuivõrd sissekolimise järgselt esinevad igapäevaselt elektrikatkestused olukorras, milles mitmeid kodumasinaid on korraga nö elektritoitel. Seadme ohutuse seadus (SeOS) § 9 lg 1 kohaselt tuleb audit teha SeOS § 2 lg 2 loetletud seadme (mh elektriseade) kasutusele võtmisel ning SeOS § 8 lg 1 sätestab, et audit on tehniline kontroll, mille eesmärk on tuvastada seadme tehniline korrasolek ning ette nähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutus ning võimalikud puudused. Hageja palub kohtul hagi rahuldada ((tl 2-5; 59-60; 107-111; 139-111).

KOSTJA VASTUS

4) Kostja palub jätta hagi rahuldamata (tl 4-52, 86-89, 132, 146-149). Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagejate nõuet esitatud kujul. Vaidlus puudub selles, et 04.03.2021 sõlmiti hageja ja kostja vahel korteriomandi müügileping, millega hageja ostis (ja omandas) kostjalt korteriomandi asukohaga xxx. Samuti puudub vaidlus selles, et müügilepingu sõlmimisel oli hageja teadlik asjaolust, mille kohaselt puudub hoonel, milles paikneb lepingu esemeks olev korteriomand (edaspidi korteriomand) kasutusluba. Nimetatud asjaolust teadis hageja nii kostja poolt teavitatuna, kuid samuti EHR andmestikku kontrollides enne müügilepingu sõlmimist. Nagu ka müügilepingust nähtub, ei pidanud hageja kasutusloa puudumist lepingu eseme puuduseks (ehk tegelikkuses oli puuduv kasutusluba üheks lepingu eseme tunnuseks) ning eeltoodud asjaolu ei ole nõude esitamisel nö määrava tähtsusega. Kostja leiab, et hageja enda väitega eksitab nii kohut kui ka kostjat, nimelt omandas hageja kinnisvara aadressil xxx ilma elektrivõrkudeta. Kostja kui heauskne kasutaja taotles Eesti Energialt oma nimelt maja teise korruse (kostjal oli kahekorruselises majas teine korrus) ühendamist elektrivõrguga. Maja elektrivõrguga ühendamiseks tasus kostja Eesti Energiale tasu, pärast Eesti energia poolt tasumise kinnitust saadetakse kostjale töömehed, kes paigaldasid maja aadressil xxx sisehoovi 15 kW arvesti. Ettevõte OÜ xxx, kes elektrijuhtmestikku ja arvestit uuris, väljastas ametliku dokumendi, et majasisese elektriühendusega on kõik korras. Kostja saatis selle järelduse Eesti Energiale, kelle esindaja tuli kohale ja kontrollis juhtmestiku ja paigalduse korrasolekut. Eesti Energia esindaja andis loa maja elektritoitele. Kostja leiab, et müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus eksisteerib ajal, mil tekkis juhusliku hävimise oht ja kahju läheb üle ostjale, isegi kui mittevastavus selgub hiljem. 5) Lisaks käis hageja enne kinnistu ostmist koos oma ehitajatega kohal ja vaatas üle ka elektriarvesti ja elektrijuhtmestiku üle ning samuti oli hageja teadlik, et üksikelamu seisab kõrvalhoonena, mitte külalistemajana, kuhu oli vaja läbi viia juhtmestik. Kostja poolt hagejale müüdud vara vastas lepingutingimustele ning hagejal ei ole õigust kostjalt nõuda asja parandamist või asendamist, kui valitud õiguskaitsevahend on võimalik ega põhjusta müüjale muu õiguskaitsevahendi kasutamisega võrreldes ebaproportsionaalseid kulutusi, arvestades kõiki asjaolusid, sealhulgas väärtust, mis asjal oleks olnud, kui oleks lepingutingimustele mittevastavuses, lepingutingimuste mittejärgimine ja ostja võimalus kasutada muid õiguskaitsevahendeid ilma oluliste ebamugavusteta. Samuti leiab kostja, et hageja nõue põhineb alusetutel dokumentidel kostja vastu (tl 4-52, 86-89, 132, 146-149).

MENETLUSE KÄIK

6) Käesolevas asjas on toimunud kaks kohtuistungit: 25.01.2023 (tl 103-106) ja 12.04.2023 (tl 137-138). Istungitel osalesid hageja M K, hageja lepinguline esindaja J D, kostja lepinguline esindaja O V-K.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7) Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. 8) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: hageja ja kostja vahel sõlmiti 04.03.2021 korteriomandi müügileping, millega hageja (ostja) ostis kostjalt (müüjalt) korteriomandi asukohaga xxx, reaalosa eluruumi nr xxx (edaspidi korteriomand). Müügilepingu p 5.8 kohaselt leppisid müüja ja ostja kokku, et müüja ei kohustu hankima lepingu esemele kasutusluba, selle saavutab ostja, kuid müüja kohustub kasutusloa mitte hankimise eest tasuma M Kile 300 eurot (tl 6-16; p 5.8 – tl 10). 9) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas kostja müüjana vastutab hagejale müüdud korteriomandis esineva puuduse (puuduliku elektripaigaldise) eest. 10) Hageja palub hagis kohtul kostjalt välja mõista 3300 eurot seoses korteriomandi elektripaigaldisel ilmnenud puuduste kõrvaldamise maksumuse hüvitamisega (tl 2-5). Kohus ei ole rahalise nõude lahendamisel seotud hageja viidatud õigusliku alusega, vaid võib hagi alusena esitatud asjaoludel rahuldada hageja nõude ka muul õiguslikul alusel, sest õiguse kohaldamine on kohtu enda otsustada. Kui hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude, siis tuleb kohtul asjaolude kohaselt hüvitisnõue kvalifitseerida ning hinnata selle põhjendatust. Samas peab kohus andma ka pooltele võimaluse avaldada arvamust kahjuhüvitise nõude õigusliku hinnangu kohta (vt nt Riigikohtu 29.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 16). 11) VÕS § 222 lg 5 sätestab, et kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Tegemist on täitmisnõude spetsiifilise alaliigiga, mitte kahju hüvitamise nõudega VÕS § 115 lg 1 tähenduses. Ostja saab VÕS § 222 lg 5 alusel tekkiva nõude müüja vastu esitada üksnes siis, kui ta on asja ise parandanud või laskunud selle teha kolmandal isikul. Seega on sellel alusel võimalik nõuda üksnes ostja tegelikult kantud ehk reaalsete parandamiskulude hüvitamist (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne II; P.Varul, I.Kull jt; Juura, 2019, lk 124125, p 3.5). 12) 04.03.2021 sõlmitud notariaalse müügilepingu p 2.1.14 kohaselt on lepingu ese elamis- ja kasutamiskõlblik (tl 6-16). Hageja on esitanud tõendiks väljavõtte hageja tütre J K-T ja kostja vahel 19.01.2021 kell 16.28 edastatud sõnumist (tl 17, tõlge tl 30; vt ka 12.04.2023 kohtuistungi protokolli aeg 00:12:25; tl 137-138). Nimetatud sõnumis on kostja kirjutanud järgmist: „Tere õhtust. On olemas elektri akt ja ka tuleohutuse kohta See, mis puudutab ehitust, oli ettekirjutis üle teha korterivaheline vahesein korda ja ka tuleohutuse suhtes. See, mis puudutab ehituse ja tuleohutuse kohta, meie tegime korda, makstes selle eest 25000 eurot, nüüd on vaja ainult neid kutsuda ja vastu võtta akt.“ (tl 17, 30). Sellest kostja sõnumist saab kokkuvõtlikult tuletada, et kostja kinnitas 19.01.2021 ehk kaks kuud enne korteri müümist hageja tütrele, et korteri elektrivõrk on kasutuskõlblik.

13) 05.04.2021 elektripaigaldise erakorralise auditi nr EP-0142671 kohaselt ei vasta korteriomandi elektripaigaldis kehtestatud ohutusnõuetele ega ole ettenähtud otstarbel kasutamiseks ohutu (tl 18-19). Hageja teavitas kostjat vastavast auditist 03.05.2021, edastades selle kostjale (tl 21 pöördel kuni 23; tõlge tl 30). Hageja ja kostja olid omavahel kirjavahetuses perioodil 03.05.2021 kuni 18.07.2021, kuid kostja keeldus elektripaigaldist parandamast, korda tegemast (tl 21 pöördel kuni 23, tõlge tl 30-32). Hageja on tellinud erinevad hinnapakkumised korteriomandi elektripaigaldise kordategemiseks (tl 20-21) ning odavaim nendest oli Xxx OÜ 01.07.2021 hinnapakkumine summas 3300 eurot (tl 20). Hageja on tasunud Xxx OÜ-le kokku 3300 eurot, so 14.07.2021 elektritööde teostamise eest 2000 eurot (tl 24-25) ja 08.09.2021 elektritööde toestamise eest 1300 eurot (tl 26-27). 05.10.2021 on korteriomandis teostatud uus elektripaigaldise korraline audit nr EP0142671, mille kohaselt vastab elektripaigaldis või selle osa kehtestatud ohutusnõuetele ja seda võib ettenähtud otstarbel kasutada; seejuures on järgmise auditi läbiviimise aeg 10.2036 (tl 28-29). 14) Kohtu hinnangul on hageja nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 222 lg 5. Kahju hüvitamise nõude üldised eeldused on (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 127 ja § 128 alusel; vt ka Riigikohtu 20.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27): kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). 15) Kohtupraktikas on leitud, et müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel (vt Riigikohtu ostus asjas nr 3-2-1-156-11, p 19). Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused:  puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);  puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3);  ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4);  sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2);  ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2). 16) VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi ning punkti 2 kohaselt, kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. 17) 04.03.2021 sõlmitud notariaalse müügilepingu p 2.1.14 kohaselt on lepingu ese elamis- ja

kasutamiskõlblik (tl 6-16). Hinnates eelpool nimetatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et korteriomandi elektripaigaldis ei vastanud 04.03.2021 müügilepingu sõlmimisel keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 tähenduses. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Korteriomandi müügikuulutusest tulenevalt nimetas müüja (kostja) korteriomandi ehitusaastaks 2014 ning korteriomand oli kuulutuse järgi renoveeritud seisukorra (tl 116-119). Samas kinnitas elektripaigaldise 05.04.2021 erakorraline akt, et elektripaigaldis ei vasta kehtestatud ohutusnõuetele ega ole ettenähtud otstarbel kasutamiseks ohutu (tl 18-19). Seega ei vastanud korteriomandi elektripaigaldis müügilepingu sõlmimisel vähemalt keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 kohaselt. Korteriomandit ostes on selle eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalik elektrisüsteemi tõrgeteta ja ohutusnõuetele vastav toimimine. 18) Õiguskirjanduses on leitud, et kui müügilepingu sõlmimisel ei avaldata müüjale asja spetsiifilist kasutuviisi või kui ostja ei saa selles osas tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, tuleb asja lepingutingimistele vastavuse kontrollimisel lähtuda sellise asja tavalisest kasutusviisist ehk kasutusvõimalustest, mida ostja tavaliselt sellises asjas oodata võib. Selleks tuleb kontrollida, kas asi on tavapärase kasutusviisi raames eesmärgipäraselt kasutatav. Näiteks tuleb korteri ostmisel lugeda endastmõistetavaks, et korterit peab olema võimalik kütta ja kütmisel on ruumi soojapidavuse korral tagatud nendes elamiseks vajalik normaalne temperatuur. Samuti võib ostja eeldada, et elamu vastab elementaarsetele elamistingimustele. Vähemalt uute ehituste puhul hõlmavad elementaarsed elutingimused üldjuhul ka piisavalt päevavalgust ning elamist kestvalt häiriva püsiva olulise müra, vibratsiooni ja ebameeldiva lõhna puudumist (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-129-12, p 23). Erikokkuleppe puudumise korral peab müüdud asi olema vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1 ja 2 tähenduses) ehk vastama vähemalt samale kvaliteedile, mis on tavaliselt sarnasesse kaubagruppi kuuluvatel sarnastel asjadel, ja müüja vastutab selle mittevastavuse eest isegi siis, kui ta sellest ei teadnud. Lepingutingimustele mittevastavuse kontrolli tuleks üldjuhul alustada küsimusest, kas lepingu esemel eksisteeris selle ostjale üleandmise hetkel seisuga puudusi, mis välistaks selle eesmärgipärase kasutamise. Kui selliseid puudusi ei esine, tuleb VÕS § 77 lg 1 abil kontrollida, kas asi on oma kasutusviisi piires vähemalt keskmise kvaliteediga. Riigikohus on müügilepingu eseme vastavust keskmisele kvaliteedile käsitlenud mitmes lahendis. Näiteks tuleb Riigikohtu arvates hoonestatud kinnistu müümisel lähtuda eeldusest, et hoone peab vastama selle kohta koostatud olemasolevale projektdokumentatsioonile ja kõrvalekalded sellest peaksid olema kokku lepitud. Siiski ei saa kõiki kõrvalekaldeid projektist lugeda hoone puuduseks, kui ehitatu vastab ehitus- ja tuleohutusnõuetele (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-131-05, p 15) (vt Võlaõigusseadus II, kommenteeritud väljaanne, Juura, 2019, lk 91-94). 19) Kostja teavitas hagejat puudustest 03.05.2021 (tl 21-23, 30-32) ehk kaks kuud peale müügilepingu sõlmimist, kuid kuu aega peale elektripaigaldise auditi valmimist (tl 18-19). Kohtu hinnangul on täidetud VÕS § 220 lg 1 eeldus, so kostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3). Ühte kuud saab pidada mõistlikuks ajaks ostja poolt müüjale puudustest teatamiseks.

20) Kohus leiab, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist kostja kui müüja vastutuse eeldused ning kostja vastutab hagejale müüdud korteriomandi puuduse eest ehk puudustega elektripaigaldise (elektrivõrgu) eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3300 eurot kahju hüvitis, mis on elektripaigaldise parandamise kulu. 21) Hageja on esitanud kostja vastu ka seadusjärgsest viivisemäärast tuleneva viivisenõude. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates hagiavalduse esitamisest 22.10.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 19.06.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 476,67 eurot (viivituses oldud päevade arv 606 päeva) ning TsMS § 367 lg 1 alusel edasiulatuva viivise alates kohtuotsuse tegemisest (20.06.2023) kuni põhinõude (3 300 eurot) täitmiseni. 22) Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise kohta. Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Sellisteks tõenditeks on: 27.04.2017 elektripaigaldise audit (56-57); 2017. aasta ja 2019. aasta Elektrilevi liitumislepingud ja nendega seotud arved (81-84, 90-91, 92-95; 97-102); hageja poolt kantud korteriomandile tegtud kulutused, mis ei ole seotud korteriomandi elektripaigaldise parandamisega (tl 112-115, 120-128). 23) Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 133 lg 1 ja 2 kohaselt 3563 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 24) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 25) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt 26) Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud täielikult kostja kanda. 27) Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule 25.02.2022 (tl 46-47) ja 12.05.2023 (tl 142-143) menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjalt välja menetluses tasutud riigilõiv 350 eurot (tl 33) ja õigusabikulud summas 4133.33 eurot, so kokku 4483.33 eurot (tl 142-143). Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 350 eurot (tl 33).

28) Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lepingulisest esindajast juristi tunnihind nii 156 eurot (130 eurot + käibemaks), kui alates 2023 jaanuaris ka 180 eurot (150 eurot + käibemaks). Kohtu hinnangul hageja esitatud menetlusdokumendid ja toimingud hagimenetluses olid samuti valdavalt vajalikud ja põhjendatud. Samas kohus ei nõustu täielikult hageja esindaja ajakuluga osadele menetlustoimingutele. Kohus ei nõustu järgmiste alates 2023 jaanuarist hageja esindaja menetlustoimingutele kulunud ajaga (vastavalt tl 142 menetluskulude nimekirjale):    

ettevalmistus 25.01.2023 istungiks – põhjendatud on 1 tund, mitte 1 tund 45 minutit; dokumentide hankimine ja hageja seisukoha koostamine ja esitamine lisadega – põhjendatud on 3 tundi, mitte 4 tundi 35 minutit; ettevalmistus 12.04.2023 istungiks – põhjendatud on 1 tund, mitte 1 tund 20 minutit; hageja kohtukõne teeside koostamine ja esitamine – põhjendatud on 1 tund, mitte 1 tund 40 minutit.

29) Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud erinevateks menetlustoiminguteks aega kokku 22 tundi ja 5 minutit. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud nendest 3 tundi ja 20 minutit ning põhjendatud ajakulu on 18 tundi ja 45 minutit (tl 142-143). 30) Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks hagimenetluses kokku 3353,33 eurot (käibemaksuga). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu õigusabikulu 3353,33 eurot ja riigilõiv 350 eurot, so kokku 3703,33 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 3703,33 eurot ja viivis menetluskuludelt (3703,33 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Menetluskulude tekKisele pole kostja ka tuginenud. 31) Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.