Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalesid
Harju Maakohus Tiia Bergson 19. juuni 2023, Tallinn 2-22-10269 Nord Print OÜ hagi Telia Eesti AS vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks 614 501,08 eurot Hageja: Nord Print OÜ (registrikood 11426908; asukoht Peterburi tee 23, 11415 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Irina Bušujeva (e-post: xxx) Kostja: Telia Eesti AS, registrikood 10234957; Mustamäe tee 3, 10616 Tallinn) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Arne Ots (epost: [email protected]) ja vandeadvokaat Martin Raude (e-post: [email protected]) 10.05.2023 avalik kohtuistung Hageja lepinguline esindaja Irina Bušujeva Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martin Raude ja Arne Ots
RESOLUTSIOON
1.Jätta Nord Print OÜ hagi Telia Eesti AS vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud hageja Nord Print OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-post [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei
2-22-10269 taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Nord Print OÜ esitas 13.07.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Telia Eesti AS vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 267 439,53 eurot, 01.06.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 103 022,98 eurot ning viivise määras 0,25% võlgnetavalt summalt alates 01.06.2022 kuni võlgnetava summa lõpliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud leping nr K01/2021-EE ning selle lepingu alusel omandas kostja õigused telekanalite retransleerimiseks Eesti Vabariigi territooriumil. Nõude asjaolusid arvestavalt on asjassepuutuv, et telekanalite loetelus on mh NTV Mir, PBK, Ren TV jt see on need kanalid, mille kättesaadavaks tegemine (edastamine) pärast sanktsioonide kehtestamist on keelatud. Hageja märgib, et igasugune vaidlus telekanalite retransleerimise keelu üle ka puudub. Hageja toob esile, et pärast sanktsioonide kehtestamist on telekanalite edastamine lõpetatud. Kostja on jätnud tasumata tasu telekanalite taasedastamise eest perioodil, millal nende taasedastamine oli lubatud. Teisisõnu, telekanalite taasedastamiseks ei olnud kehtestatud sanktsioone ning nende (taas)edastamine toimus vastavalt sõlmitud lepingule. Nimetatud perioodiks on 01.01.2022-27.02.2022 ja millise perioodi eest on hageja esitanud kostjale tasumiseks arved nr 17046, 17047, 17146 ja 17147 kokku summas 267 439,53 eurot. Arves muutusid sissenõutavaks 03.03.20202 ja 31.03.2022. Kuigi vaidlust ei ole summa suuruse üle (so asjaolu üle, et arves nimetatud summa vastab lepingus kokkulepitule), on kostja nimetatud summa tasumisest keeldunud ning see on tänaseni tasumata.
3.07.04.2022 edastas hageja kostjale arve tasumiseks nõude ning keeldumise põhjendused avas kostja enda 25.04.2022. vastuses. Kostja leiab, et ei saa arveid tasuda, kuivõrd tegemist oleks sanktsiooni rikkumisega. Kostja leiab, et lepinguliste kohustuste täitmine oleks antud juhul õigusvastane. Kostja peab võimalikuks maksete tegemist juhul kui Rahapesu Andmebüroo kinnitab kirjaliku otsusega, et tasude maksmine hagejale on lubatav.
4.Hageja leiab, et ei tema, tema esindajad/kasusaajad ega ärisuhtes olev või seda kavandav isik ei ole finantssanktsiooni subjekti(de)ks ja mistõttu kostja ei võinud keelduda tasude maksmisest põhjusel, et see rikub finantssanktsiooni. Hageja hinnangul ei ole ka tehingulise finantssanktsiooni kohaldamiseks alust ja ei ole kostjal õigust ega kohustust rakendada omaalgatuslikult sanktsiooni, milline väljendub lepinguga kokkulepitud summade tasumata jätmises. Selline kohustus on tegelikkuses üksnes hagejal endal, kes ei tohi pärast rahvusvahelise finantssanktsiooni kehtestamist tasuda või kanda üle summasid isikutele, kes on finantssanktsiooni subjekt, kui selline subjekt oleks hagejaga lepingulistes suhetes. Hageja on teadlik RSanS tulenevast kohustustest teavitada sellest RAB-i. Tegelikult aga ei ole hagejaga lepingulistes suhetes (sh tegelikud kasusaajad) ühtegi sanktsiooni all oleva isikut või muud alust kohaldada sanktsiooni.
5.Hageja selgitab et kostja poolt makstud tasude arvelt tuleb hagejal tasuda töötasud Eestis registreeritud töötajatele ja tegelikkuses kõik enda tegevuskulud, sh ka maksud Eesti Vabariigile. Praegusel juhul on faktiliselt finantssanktsiooni kohaldamise esemeks summad, mida oli ettenähtud hagejale endale, mitte edasikandmisele kolmandatele isikutele. Hageja oleks kohustatud pärast enda tegevuskulude mahaarvamist oma lepinguliste partneritele kandma väiksemat summat. Kostja keeldumine hagiavaldusega nõutud tasude ülekandmisest on täiel
2-22-10269 määral põhjendamata. Kostja jaoks finantssanktsiooni kohaldajaks saaks olla üksnes hageja ise, hageja aga ei ole sanktsiooni subjekt. Kõik hageja kohta andmed on kättesaadavad Eesti Vabariigi äriregistri kaudu sh Välisministeeriumil. Arvete tasumata jätmiseks on kostja põhjendused otsitud. Hageja nõue puudutab perioodi, millal lepingu alusel võetud kohustuste täitmiseks igasugused takistused puudusid. Kostja on retransleerinud lepingus märgitud telekanaleid nii jaanuaris kui veebruaris 2022 ning on lõpetanud nende retransleerimise 28.02.2022. Kõnealusel perioodil on kostja saanud telekanalite edastamise eest ka tasusid tarbijatelt ja saanud selle eest tulu.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja ja kostja sõlmisid 30.06.2021 lepingu, millega hageja andis kostjale õiguse taas-edastada Eestis telekanaleid PBK, REN TV, NTV Mir, DOM Kino. Hageja väljastas lepingu alusel hagiavalduses märgitud arved.
7.23.02.2022 lisati määruse (EL) nr 269/2014 I lisasse Bank Rossiya, kuna „Bank Rossiyal on oluline osalus riiklikus meediagrupis, mis omakorda kontrollib telekanaleid, mis toetavad aktiivselt Venemaa valitsuse Ukraina destabiliseerimise poliitikat“. Vastavalt RSanS §-le 14 ja § 16 lg-le 6 saatis Rahapesu Andmebüroo raadio- ja televisiooni-organisatsioonidele ning abioperaatoritele 24.02.2022, 28.02.2022, 03.03.2022 ja 18.03.2022 erinevaid märgukirju, mille sisust tulenevalt vastas kostja hageja arvete alusel esitatud nõudele, et kostjal „pole kehtivate õigusaktide kohaselt lubatav teha Nord Print OÜ ́le lepingu nr K01/2021-EE alusel rahalisi väljamakseid või ülekandeid, kuna pädeva riigiasutuse poolt on tuvastatud, et mitmed Nord Print OÜ poolt kõnealuse lepingu alusel esindatud telekanalid või nende sisu omavad õigusvastaseid seoseid sanktsioneeritud isikutega“ ja „[k]ehtivate õigusaktide kohaselt puudub Telia Eesti AS ́l võimalus ja õiguslik alus Nord Print OÜ ́le vastavate maksete tegemiseks, kuna kõnealuste tasude maksmine Nord Print OÜ ́le oleks õigusvastane“.
8.Kostja hinnangul on alust arvata, et hagi rahuldamise ja hagejale makse tegemise tagajärg on rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemine Bank Rossiyale ja/või YKile või nende kasuks. Teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelise konventsiooni art 13 punkti a järgi on ringhäälinguorganisatsioonidel õigus lubada ja keelata oma saadet taas üle kanda. Konventsiooniga on ühinenud nii Vene Föderatsioon kui ka Eesti Vabariik. Seega, tsiviilasjas loetletud telekanalite taasedastamisõiguse müümiseks peab hageja olema omandanud vastavad õigused. Tegemist on rahalist väärtust omavate õigustega. Saab eeldada, et hageja tasub nende õiguste eest kostjalt nõutava tasu arvelt. See tähendab, et kostjalt nõutav tasu jõuab sanktsioneeritud telekanalite omanikele. Lisaks on hageja 21.09.2007 registrisse kantud äriühing, mille ainuosanik ja juhataja oli kuni 2020. aasta sügiseni OS ja alates 2020. aasta sügisest on JS. Hageja endine ja praegune ainuosanik ja juhataja on sama perekonnanimega. On tõenäoline, et osaluse ja juhtimise peresisene üleandmine oli tingitud sellest, et 2020. aasta alguses korraldasid uurimisasutused OSi osalusega Baltic Media Alliance’i (kellele kuulus muu hulgas praegu hageja poolt väljaantav nädalaleht MK-Estonia) kontorites läbiotsimise. On tõenäoline, et ka pärast 2020. aasta sügist jäi OSil hageja üle valitsev mõju. 28. jaanuaril 2022 tunnistati OS süüdi määrusega (EL) nr 269/2014 kehtestatud sanktsiooni rikkumises, kuna OS tegi „ettevõtete (SIA Baltijas Mediju Alianse ja Baltic Media Alliance Ltd.) majandustegevuse tulemusel saadud rahalised vahendid kättesaadavaks sanktsioonide EL loetellu kantud kinnise aktsiaseltsi NMG aktsionärile YKle“ ja OS, „tegutsedes SIA Baltijas Mediju Alianse huvides, [...] rikkusid ELi poolt Vene Föderatsiooni kodaniku YKi suhtes kehtestatud sanktsioone, mille tulemusel tehti äriühingule AS Pervõi Kanal. Vsemirnaja Set, kus olulist mõju sanktsioneeritud isikuna omab YK, kättesaadavaks rahalised vahendid kogusummas 14 022 583 eurot“. Võttes arvesse, et hageja nõuab tasu sanktsioneeritud telekanalite vahendamise eest ja hagejaga seotud isik on sanktsioonide rikkumise eest süüdi mõistetud, esineb põhjendatud alus arvata, et hageja nõutava tasu maksmise tagajärg on selle otseselt või kaudselt kättesaadavaks tegemine sanktsioneeritud
2-22-10269 telekanaleid omavale ja sanktsioneeritud isikute loetellu kantud isikutele või nende kasuks. Määruse (EL) nr 269/2014 artikli 2 lõike 2 ja artikli 9 lõike 1 järgi on selline tegevus keelatud. Sellest tulenevalt pole võimalik kohtul hagi rahuldada ega kostjal hagejale makset teha.
9.Isegi kui kohus peaks leidma, et hagi tuleb rahuldada ja hagejale tuleb makse teha, puudub alus mõista kostjalt välja viivist hagi rahuldava otsuse jõustumise eelse perioodi eest. Määruse (EL) nr 269/2014 artikkel 10 lg 1 näeb ette, et rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemisest keeldumisest, mis on tehtud heas usus, et selline tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega, ei tulene määrust rakendavale isikule mingit vastutust, välja arvatud kui tõendatakse, et rahaliste vahendite kinnipidamise põhjustas hooletus. Kirjeldatud ajaolusid arvestades puudub alus väita, et käesoleval juhul oleks kostja olnud rahalisi vahendeid kinni pidades hooletu. Rahalisi vahendeid kinni pidades on kostja käitunud hoolsalt ja heas usus, et see on kooskõlas määrusega (EL) nr 269/2014. Ka VÕS § 113 lg 4 järgi ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Sellest tulenevalt tuleb jätta viivisenõue rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
11.Vaidlus puudub selles, pooled sõlmisid 30.06.2021 lepingu K01/2021-EE, millega hageja andis kostjale õiguse taasedastada Eestis telekanaleid PBK, REN TV, NTV Mir, DOM Kino (tl 5-26). Vaidlust ei ole ka selles, et hageja väljastas 31.01.2022 arve nr 17046 summas 132 910,94 eurot maksetähtajaga 02.03.2022 ja arve nr 17047 summas 1 228,56 eurot maksetähtajaga 02.03.2022 (tl 27-28) ning 28.02.2022 arve nr 17146 summas 132 048,67 eurot maksetähtajaga 30.03.2022 ja arve nr 17147 summas 1 251,36 eurot maksetähtajaga 30.03.2022 (tl 29-30). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on lepingus märgitud telekanaleid taasesitanud kuni 28.02.2022. Vaidluse alla ei ole ka arvete sisu või suurus.
12.Kostja keeldub lepingust tulenevat kohustust täitmast põhjusel, et leiab, et hageja nõuab tasu sanktsioneeritud telekanalite vahendamise eest ja hagejaga seotud isik on sanktsioonide rikkumise eest süüdi mõistetud, seega esineb põhjendatud alus arvata, et hageja nõutava tasu maksmise tagajärg on selle otseselt või kaudselt kättesaadavaks tegemine sanktsioneeritud telekanaleid omavale ja sanktsioneeritud isikute loetellu kantud isikutele või nende kasuks. Määruse (EL) nr 269/2014 artikli 2 lõike 2 ja artikli 9 lõike 1 järgi on selline tegevus keelatud. Hageja omakorda leiab, et kostjal puudus õigus kohaldada finantssanktsiooni kuivõrd hageja, tema seaduslike esindajate ega tegelike kasusaajate suhtes ei ole kohaldatud ühtegi sanktsiooni. Seega on vaidlus selles, kas kostjal oli õigus keelduda hageja poolt esitatud arvete tasumisest.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 368 järgi annab üks isik (litsentsiandja) litsentsilepinguga teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).
14.Euroopa Liidu Nõukogu Määrus (EL) nr 269/2014, 17. märtsist 2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega artikkel 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb külmutada sanktsioneeritud isikutele kuuluvad ning nende valduses või kontrolli all olevad varad ja majandusressursid. Rahalisi vahendeid ei tohi otseselt ega kaudselt kättesaadavaks teha sanktsioneeritud isikutele või nendega seotud isikutele ega nende kasuks. Määrus (EL) nr 269/2014 on otsekohalduv.
2-22-10269
15.Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 19 lg 2 on sätestatud, et kui füüsiline või juriidiline isik kahtleb, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt või tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, kohaldab ta finantssanktsiooni ja hangib lisateavet asjaolude kohta, mis võimaldavad kindlaks teha, kas kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni. RSanS § 19 lg 3 on sätestatud, et kui füüsiline või juriidiline isik tuvastab lisateabe põhjal finantssanktsiooni subjekti või et tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni või lisateave ei võimalda seda kindlaks teha, kohaldab isik finantssanktsiooni ja teavitab sellest viivitamata Rahapesu Andmebürood (RAB).
16.Rahapesu Andmebüroo saatis veebruaris 2022, kui Venemaa relvajõud alustasid täiemahulist sissetungi Ukrainasse raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele ning abioperaatoritele mitmeid märgukirju: a. 24.02.2022 märgukirjas selgitas RAB, et sanktsiooninimekirja lisatud isikud (sh Bank Rossiya) „võivad omada või kontrollida [...] telekanaleid, sealhulgas telesaateid, mida teenuse-pakkujana edastate“ ; RAB palus kostjal hinnata, kas vastavalt RSanS §-le 19, kas kostja poolt telekanalite edastamine ja sõlmitud lepingud rikuvad finantssanktsiooni, sh teevad ressursi kättesaadavaks. Juhul, kui tegemist on finantssanktsiooni kohaldamise olukorraga, palume hinnata, kas esineb kohustus finantssanktsiooni kohaldada, sealhulgas lõpetada ressursi kättesaadavaks tegemine (telekanalite, saadete, reklaamide jms) edastamine. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda nimekirja lisatud isikute ja üksuste (nimetatud muu hulgas ülal) huvidest ning asjaolust, kas ressursi tehakse kättesaadavaks. Kättesaadavaks tegemine võib alltoodud hindamiskriteeriumite kohaselt sisaldada muu hulgas teenuse eest tasumist, mis jõuab lõppastmes sanktsioneeritud isikule või tema kontrolli all olevale ettevõttele, samuti telekanali edastamist, mille käigus vaatajale edastatud reklaamist saab tulu sanktsioneeritud isik või tema kontrolli all olev isik (tl 99). b. 28.02.2022 märgukirjas märkis RAB, et lähtudes EL nõukogu määrusest nr 269/2014, on Bank Rossiya kantud nimetatud määruse sanktsioneeritud isikute nimekirja alates 23.02.2022 ning tema osas tuleb kohaldada piiravaid meetmeid vastavalt määruse artiklile 2: külmutatakse kõik I lisas loetletud füüsilistele isikutele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad, nende valduses või kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid. Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei tehta otseselt ega kaudselt kättesaadavaks I lisas loetletud füüsilistele isikutele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks (tl 100). c. 03.03.2022 märgukirjas tõi RAB esile, et sanktsioneeritud isik YVK (sündinud 25.07.1951) on seotud telekanalite PBK, REN, NTV MIR ja DOM Kino litsentse omavate ettevõtetega, mille tõttu tuli lõpetada nii nende kanalite vahendamine kui ka selle eest maksmine. RAB on märgukirjas selgelt märkinud, et ka Nord Print OÜ vahendatavad telekanalid kuuluvad Venemaal NMG-le ja Bank Rossiya’le, mille üle on käesolevas kirjas viidatud sanktsioonialusel isikul mõju ning mida on Euroopa Nõukogu sanktsioone kehtestavas määruses ka sellisena kirjeldatud. RAB täpsustas, et sanktsiooni rikkumine ei ole ainult nende kanalite eest maksmine vaid ka kanalite kättesaadavaks tegemine tarbijale olenemata sellest, kas seda tehakse tasuta või tasu eest (tl 101-102) d. 18.03.2022 märgukirjas andis RAB juhiseid, et sanktsioneeritud isik YVK (sündinud 25.07.1951) on seotud telekanalite PBK, REN, NTV MIR ja DOM Kino litsentse omavate ettevõtetega, mille tõttu tuli nende kanalite vahendamine ja kanalite edastamise eest tasude vahendamisega majandusressursside kättesaadavaks tegemine lõpetada. Samas tuleb arvestada, et ka Nord Print OÜ vahendatavad telekanalid kuuluvad Venemaal NMG-le, mille üle on käesolevas kirjas viidatud sanktsioonialusel isikul
2-22-10269 mõju, mida on Euroopa Nõukogu sanktsioone kehtestavas määruses ka sellisena kirjeldatud. See kinnitab täiendavalt, et ka telekanalite PBK, REN, NTV MIR ja DOM Kino vahendamine litsentse omavate ettevõtete abiga on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine (tl 103-104).
17.Vaidlust ei ole selles, et YVK (sünd xx.xx.xxxx, seotud telekanalite PBK, REN, NTV MIR ja DOM Kino litsentse omavate ettevõtetega) ja Bank Rossiya on kantud määruse lisas I toodud nimekirja. Kostja hinnangul on alust arvata, et hagi rahuldamise ja hagejale makse tegemise tagajärg on rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemine Bank Rossiyale ja/või YKile või nende kasuks. Kohus nõustub kostja arvamusega. Kohus on seiskohal, et kostjal oli alus kohaldada hageja suhtes finantssanktsiooni. Finantssanktsiooni kohaldamise meetmeks on mh majandusressursside kättesaadavaks tegemise keelamine, mis võib iseenesest väljenduda ka lepinguliste kohustuste mittetäitmises.
18.Määrus (EL) nr 269/2014 artikkel 11 lg 1 kohaselt lepingu ja tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, tagatise või hüvitise, eriti finantstagatise ja -hüvitise pikendamine või väljamaksmine, kui selle esitajaks on: a) I lisas loetletud määratud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused; b) füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis a osutatud isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel.
19.Nord Print OÜ vahendas lepingu K01/2021-EE alusel sanktsioneeritud isikutega seotud telekanaleid ja/või nende sisu. RAB on selgelt esile toonud, et Nord Print OÜ vahendatavad telekanalid kuuluvad Venemaal NMG-le, mille üle on käesolevas kirjas viidatud sanktsioonialusel isikul mõju Litsentsilepingu esemeks olevad Vene telekanalid on sanktsioneeritud isikute YKi, Bank Rossiya ja/või National Media Groupi kontrolli all ning hageja nõuab kostjalt tasu sanktsioneeritud isikutele kuuluvate telekanalite edastamise eest. Kohus nõustub kostjaga, et tegemist on selgelt rahalist väärtust omavate õigustega ning saab eeldada, et hageja tasub nende õiguste eest kostjalt nõutava tasu arvelt. See tähendab, et kostjalt nõutav tasu võib jõuda sanktsioneeritud telekanalite omanikele.
20.Määruse nr 269/2014 artikli 2 lõige 2 järgi ei tehta rahalisi vahendeid ega majandusressursse otseselt ega ka kaudselt kättesaadavaks I lisas loetletud füüsilistele isikutele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks. RAB on 03.03.2022 ja 18.03.2022 märgukirjas selgelt märkinud, et Nord Print OÜ vahendatavad telekanalid kuuluvad Venemaal NMG-le ja Bank Rossiya’le, mille üle on YKil mõju. RAB on osundanud, et ka telekanalite PBK, REN, NTV MIR ja DOM Kino vahendamine ja nende eest maksmine litsentse omavate ettevõtete abiga on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine.
21.Kohus selgitab, et rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine eeldab kahtlusepõhist tegutsemist ning kohustatud subjektil kahtluse tekkimine loob kohustuse teatud viisil käituda. Käesoleval juhul on RAB selgelt viidanud, et hagejale tasu maksmine võib olla rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine, seega oli kostjal kohustus külmutada hagejale litsentsilepingu alusel tehtavad maksed. Käesoleval juhul ei ole tegu tavapärase olukorraga, millisel juhul, kui kohustatud isikul tekib kahtlus, kohaldab ta sanktsiooni ja teavitab sellest RAB. Käesoleval juhul on RAB ise sekkunud ja teavitanud, et hagejale väljamaksete tegemine on õigusvastane. Kostja selgitas 25.04.2022 kirjas hagejale et kehtivate õigusaktide kohaselt puudub Telia Eesti ASl võimalus ja õiguslik alus Nord Print OÜle vastavate maksete tegemiseks, kuna kõnealuste tasude maksmine Nord Print OÜ ́le oleks õigusvastane. Kostja selgitas, et Nord Print OÜ ́le vastavate maksete tegemine oleks võimalik vaid juhul kui Rahapesu Andmebüroo kinnitab oma kirjaliku otsusega, et ka sanktsioneeritud isikutega seost omavaid telekanaleid esindanud Nord Print OÜ ́le on maksete või muude rahaliste ülekannete tegemine RahaPTSi ja teiste Eestis kehtivate õigusaktide kohaselt lubatav ja õiguspärane. Hageja täiendavaid selgitusi või RABi vastavat
2-22-10269 õiendit ei edastanud.
22.Kohus osundab, et hagejalt RSanS § 19 lg 2 alusel nõutud andmete esitamine ei ole mitte kostja, vaid hageja kontrolli all. Kostja võimalused tõendada hageja suhtes kerkinud kahtluse tõele vastavust on piiratud. Lisaks on määrusest (EL) nr 269/2014 tulenevalt kahtluse kõrvaldamine hageja kohustus. Määruse (EL) nr 269/2014 artikkel 11 lg 2 järgi jääb igas nõude täitmise menetluses kõnealuse nõude täitmist taotleva füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kohustuseks tõendada, et nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud. Kuna hageja kostjale vajalikku lisateavet ei andnud, siis vastavalt RSanS § 19 lg 3 oli kostjal õigus ja kohustus rakendada hageja suhtes finantssanktsiooni. Ka käesolevas vaidluses ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et RAB hinnangul oleks rahaliste ülekannete tegemine oleks lubatav ja õiguspärane.
23.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et nagu oleks hoopis hageja kohustus vajadusel ise finantssanktsiooni kohaldada. Kohtu hinnangul tähendab RAB 03.03.2022 ja 18.03.2022 avaldatu, et tasu ei tohi maksta ka sanktsioneeritud isikutega seotud telekanalite vahendajatele. Kohus leiab, et finantssanktsiooni kohaldamisel peab iga lüli tehingute ahelas ise veenduma tema poolt tehtavate tehingute ja toimingute õigsuses. Kostja õigused ja kohustused finantssanktsioonide rakendamisel ei saa sõltuda sellest, kas ja millises ulatuses peab hageja vajalikuks oma kohustusi täita. Olukorras, kus RAB on raadioja televisiooniorganisatsioonidele ja abioperaatoritele selgitanud, et Nord Print poolt edastatavad telekanalid või nende sisu omavad õigusvastaseid seoseid sanktsioneeritud isikutega: Pervõi Kanal, PBK Eesti, Ren TV, Dom Kino Baltic, Карусель. Музыка Первого, Время: далекое и близкое, Телекафе, Бобёр, Дом кино Премиум, О!, Поехали! ning sanktsiooni rikkumine on muuhulgas ka kanalite eest maksmine, pidi kostja keelduma oma lepingulise kohustuste täitmisest hageja ees. Määrus (EL) nr 269/2014 on otsekohalduv ning RSanS § 9 lg 1 ja § 19 lgte 1 ja 3 kohaselt tuleb sanktsiooni kohaldada igal füüsilisel ja juriidilisel isikul iseseisvalt.
24.Hageja leiab, et tema ega ei tema, tema esindajad/kasusaajad ega ärisuhtes olev või seda kavandav isik ei ole finantssanktsiooni subjekti(de)ks. Kostja vaidleb hagejale vastu. Kostja on esile toonud, et hageja juhatuse liige ja tegelik kasusaaja oli kuni 2020 sügiseni OS ning seejärel määrati selleks tema lähikondne JS. Kostja peab äärmiselt seega on hageja jätkuvalt eelduslikult seotud OSiga. Kostja märkis, et OS on mõistetud Läti Vabariigis süüdi määruse nr 269/2014 kehtestatud sanktsiooni rikkumises, kuivõrd tegi ettevõtete majandustegevuse tulemusel saadud rahalised vahendid kättesaadavaks sanktsioonide EL loetellu kantud kinnise aktsiaseltsi NMG aktsionärile YKle. OS, „tegutsedes SIA Baltijas Mediju Alianse huvides, [...] rikkusid ELi poolt Vene Föderatsiooni kodaniku YKi suhtes kehtestatud sanktsioone, mille tulemusel tehti äriühingule AS Pervõi Kanal. Vsemirnaja Set, kus olulist mõju sanktsioneeritud isikuna omab YK, kättesaadavaks rahalised vahendid kogusummas 14 022 583 eurot“.
25.Kohus on seisukohal, et kostja ei saa tõendada n-ö negatiivset asjaolu selle kohta, et hageja tehingud või toimingud ei riku finantssanktsiooni olukorras, kus kostja on hagejalt küsinud vastavat teavet, kuid hageja ei ole seda esitanud. Kohus leiab, et just hagejal on kohustus tõendada, et tema suhtes finantssanktsiooni kohaldamine kostja poolt on olnud alusetu. Ka käesolevas menetluses hageja avaldas, et on esitanud RAB-ile laiema taotluse, kuid on põhimõtteliselt seiskohal, et hagejal puudub kohustus RAB-ile vastava taotluse esitamiseks. Kohus selgitas hagejale, et oma tõendamiskoormuse täitmiseks on hagejal väga lihtne võimalus vastavalt RSanS §-le 17: „Isikul, kelle suhtes on kohaldatud finantssanktsiooni, on õigus esitada Rahapesu Andmebüroole taotlus, et see kontrolliks, kas sanktsiooni kohaldamine oli õiguspärane.“ Hageja täiendavaid tõendeid esitada ei soovinud.
26.Hageja esitas 10.05.2023 asja materjalide juurde täiendavaid tõendeid. Kohus leiab, et viidatud arvetel ei ole asja lahendamisel mingit tähtsust. Kohus nõustub täielikult kostja seisukohaga, et käesolevas asjas ei oma tähtsust see, kas ajalehe reklaamitellijad maksavad hagejale, ega see, kas ja millistele teenusepakkujatele maksab hageja. Käesolevas asjas omab tähtsust, kas hageja
2-22-10269 on suutnud lükata ümber kahtluse, et sanktsioneeritud isikutega seotud telekanalite vahendamise eest nõutav tasu võib jõuda sanktsioneeritud isikuteni. See, et keegi maksab hageja väljaantavas ajalehes ilmunud reklaami eest või hageja maksab kellelegi mõne muu teenuse eest, ei tähenda, et hagejale oleks lubatav maksta sanktsioneeritud isikutega seotud telekanalite vahendamise eest.
27.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole oma tõendamiskoormust täitnud ega kostja poolt esitatud kahtlusi ja tõendeid ümber ei lükanud. Kuivõrd hageja ei ole lükanud ümber rahvusvahelise finantssanktsiooni rikkumise kahtlust, siis tuleb jätta hagiavaldus rahuldamata. Kohus on seisukohal, et kostjal oli õigus keelduda hageja poolt vastavalt lepingule nr K01/2021-EE esitatud arvete nr 17046, 17047, 17146 ja17147 tasumisest.
28.Kohus leiab, et hageja on kuni kostjale lisateabe või raha ülekandmist lubava RSanS § 17 alusel vastuvõetud RAB-i otsuse edastamiseni vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg 1 tähenduses. Hageja ei saa tugineda kostjapoolsele rikkumisele olukorras, kus lepingu täitmine ja kostja poolt hagejale raha ülekandmine on objektiivselt takistatud üksnes hageja enda poolt toimingute tegemata jätmise tõttu (VÕS § 101 lg 3, VÕS § 23 lg 2). Rakendades hageja suhtes finantssanktsiooni seoses arvete tasumata jätmisega ei rikkunud kostja ka õigusnormide tagasiulatuva mõju keeldu. Kohus nõustub kostjaga, et RSanS § 14 p 2 sätestatud finantssanktsiooni rakendamisel ei oma tähtsust see, millisest perioodist pärit rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemine keelatakse. Finantssanktsiooni rakendamist ei piira asjaolu, et telekanalite transleerimine ja teenuste vahendamine toimus enne sanktsiooni rakendamist.
29.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Kuna hageja põhinõue on alusetu, on alusetu ka kõrvalnõudena esitatud hageja viivisenõue.
30.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Hagi hind
31.Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 kohaselt 614 501,08 eurot. Menetluskulude jaotus
32.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
34.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude
2-22-10269 rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.