Retlar OÜ hagi Fausto Capital OÜ vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. juuni 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Fausto Capital OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
10 444 eurot 10 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad kohtus
Hageja Retlar OÜ (registrikood 10422386), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn Kostja Fausto Capital OÜ (registrikood 11939341), seaduslikud esindajad KK ja SM
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21. juuni 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta Fausto Capital OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Fausto Capital OÜ kanda.
4.Mõista Fausto Capital OÜ-lt Retlar OÜ kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulu 600 eurot (ilma käibemaksuta).
5.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb Fausto Capital OÜ-l tasuda praeguse lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-20-6318 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Retlar OÜ (hageja) esitas 29. aprillil 2020 Harju Maakohtule hagi Fausto Capital OÜ (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise 10 444,10 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista need välja koos viivisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2019. a septembris lepingu, millega hageja kohustus tarnima Tartus asukohaga Turu 26 asuvasse büroohoonesse mööbli. Kostja ehitas sellele aadressile büroohoone ning sõlmis Telia AS-iga üürilepingu. Telia AS tellis mööbli kostja kaudu. Hageja tegi kostjale mööbli hinnapakkumise. Vastavalt lepingu punktile 12.4 oli tellija (kostja) esindajaks tööde vastuvõtmisel Telia Eesti AS-i haldusjuht. Hageja kohustus tööd teostama ja kauba üleandmise-vastuvõtmise akti alusel üle andma hiljemalt 06.10.2019. Kostja kohustus tasuma lepingust tuleneva rahasumma maksetähtajaks, mis ei tohtinud olla lühem kui 60 kalendripäeva. Hageja lõpetas tööd tähtaegselt ning esitas 04.10.2019 allkirjastamiseks tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Tellija esindaja allkirjastas akti 08.10.2019 ilma märkuste ja pretensioonideta. 09.10.2019 saatis hageja üleandmisevastuvõtmise akti koos arvega kostjale. Kostja arvet tähtaegselt ei tasunud. Pidevate meeldetuletuste peale tasus kostja arve kolme osamaksena. Hageja saatis 10.01.2020 kostjale viivisearve. 09.04.2020 saatis kostja vastuse, et puudub poolte vahel allkirjastatud üleandmisevastuvõtmise akt, sest akti on hageja allkirjastatud Telia AS-iga, mitte kostjaga. Kostja jättis viivise tasumata. Hageja lähtus viivise arvutamisel lepingu p-st 9.2, mille kohaselt ei tohi viivis olla suurem kui 10% lepingu maksumusest (104 441 eurot). Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on hagejale kokkulepitud tööde eest tasunud. Kostja esindajaks tööde vastuvõtmisel oli küll Telia Eesti ASi haldusjuht, kuid see ei olnud kostja jaoks siduv, sest Telia Eesti AS ei olnud lepingu pooleks. Leping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel. Isegi kui haldusjuht allkirjastas akti, ei vastanud see tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg-s 1 sätestatud kriteeriumile – see polnud tehtud kostja nimel. Hageja ise jättis dokumentatsiooni nõuetekohaselt esitamata. Juhul kui kohus peaks hageja nõude rahuldama, palub kostja viivist vähendada. Kostja täitis oma põhikohustuse enne kohtumenetlust. Vaidluse põhjuseks on hageja tegevus, mis ei sõltunud kostjast, hageja ei ole viidanud kahjule, mida ta oleks kanda. Viivisenõue on hagejat põhjendamatult rikastav ning kostja jaoks ülemääraselt koormav. Lepingus sätestatud viivisemäär (0,2% päevas) on ülemäärane ja vastuolus heade kommetega. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda ning mõista need välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-20-6318 Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 21. juuni 2022. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 10 444 eurot 10 senti. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning määras hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 2578 eurot 20 senti. Maakohus mõistis menetluskulud välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.1.Maakohus tuvastas järgmist: -
Pooled sõlmisid 02.10.2019 Telia Eesti AS-i büroosse mööbli müügi- ja paigaldamise lepingu nr 10.
-
Hageja kohustus tarnima mööbli ja muu kauba ja teostama tööd lepingulist maksumust ületamata hiljemalt 06.10.2019 vastavalt hinnapakkumistele nr 19036-2 ja 19113.
-
Kooskõlas lepingu p-ga 7.6 kohustus kostja maksma kauba ning teostatud tööde eest arve alusel arvel näidatud maksetähtajaks, mis ei tohtinud olla lühem kui 60 kalendripäeva arve esitamisest;
-
Hagejale on tööde eest tasutud.
Pooled vaidlevad arve tasumise õigeaegsuse üle ning selle üle, kas hagejal on õigus nõuda lisaks lepingut tulenevalte tasule kostjalt ka viivist. Kostja hinnangul ei ole hagejal õigust viivist nõuda.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leppisid pooled lepingu p-s 12.4 kokku, et tellija esindajaks (tööde vastuvõtmine) objektil on Telia Eesti AS-i haldusjuht MV. Seega tuli lepingujärgsed tööd ning kaubad anda üle nimetatud isikule. See on kooskõlas ka sellega, et leping sõlmiti Telia Eesti AS-i Tartu büroo sisustamiseks hinnapakkumiste alusel. Kohtule esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 191004 kohaselt on hageja Telia Eesti AS-i tööd üle andnud ning MV allkirjastas akti märkusteta 08.10.2019. Üleandmis-vastuvõtmisakti alusel esitati kostjale 08.10.2019 arve nr 191003 suurusega 125 329,20 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 07.12.2019. Kostja ei tasunud arvet tähtaegselt. Hageja tuletas kostjale arve tasumata jätmist meelde 16.12.2019. a e-kirjaga, millele kostja vastas 17.12.2019, et annab hagejale hiljemalt järgmisel päeval teada. Hageja uuris kostjalt arve tasumise kohta ka 20.12.2019, 27.01.2019, 04.02.2019 ja 12.02.2020. Kostja tasus arve kolme osamaksega järgmiselt: 10.01.2020 16 941 eurot, 14.02.2020 45 833,30 eurot ja 11.03.2020 41 666,70 eurot.
3.3.Kuna kostja jättis arve tähtaegselt tasumata, esitas hageja 10.01.2020 kostjale viivisarve nr 200107 suurusega 7310,80 eurot maksetähtajaga 17.01.2020 ning 13.04.2020 viivisarve nr 200408 suurusega 3133,30 eurot maksetähtajaga 20.04.2020. Kostja jättis viivisarved tasumata. Lepingu p-i 9.2 kohaselt, kui tellija viivitab lepingu kohaselt tasumisele kuuluvate summade maksmisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,2 % iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu maksumusest. Pooled ei vaidle, et lepingu maksumus oli 104 441 eurot. Seega palus hageja mõista kostjalt välja viivise 10 444,10 eurot s.o. 10% lepingu maksumusest. Kostja viivitas arve tasumisega, tehes esimese osamakse 16 941 eurot alles pärast viivisarve esitamist 10.01.2020.
3.4.Kostja leidis, et kaupade ja tööde üleandmine on küll toimunud, kuid seda ei ole tehtud kooskõlas lepingu p-ga 2.6. Viidatud punkti kohaselt loetakse lepingu ja selle lisadega kooskõlas tehtud tööd teostatuks, kui need on tellijale üleandmise-vastuvõtmise akti alusel üle antud. Kostja leidis, et tööde üleandmine Telia Eesti AS-i esindajale ei ole samastatav tööde üleandmisega kostjale. Maakohus selle seisukohaga ei nõustunud, leides, et seda seisukohta ei toeta ka maakohtule esitatud tõendid. Lepingu p-des 12.4, 12.5 ja 12.6 on pooled täpselt kindlaks määranud, kes tööd vastu võtab, kes tegeleb garantiiga, samuti selle, et kõik teated tuleb edastada kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti teel). Kostja
2-20-6318 viidatud lepingu p-st 2.6 tuleneb kokkulepe, mida pooled peavad nõuetekohaseks ja täies mahus teostatuks tööks. Lepingu XII peatükis leppisid pooled kokku konkreetsed isikud (esindajad), kellele tuli tööd üle anda ja kes vastutasid garantii küsimuste eest. Hageja on vastavalt lepingule toiminud ning edastanud kostjale akti nr 191004 ning selle alusel väljastanud arve nr 191003. Kostja ei ole teinud hagejale etteheiteid selle kohta, et töid pole nõuetekohaselt teostatud või üle antud. E-kirjavahetusest nähtub, et hageja edastas kostjale 09.10.2019 arve ja vastuvõtuakti, millele kostja märkusi ei esitanud. Hageja järelepärimistele arve tasumata jätmise kohta tõi kostja põhjenduseks asjaajamise pangaga. Kostja lubas korduvalt arve tasuda. Etteheiteid, et hageja ei ole töid kohaselt üle andnud, tegi kostja alles pärast viivisarve saamist. Seega on need kostja vastuväited viivise nõudele, mitte etteheited töö üleandmisele. Sellekohased etteheited oleks kostjal tulnud esitada viivitamatult pärast lepingu täitmise tähtaja saabumist ning kooskõlas lepingu p-ga 12.6. Kuna kostja seda ei teinud, on kostja arve tasumisega põhjendamatult viivitanud ning hagejal on õigus nõuda viivist.
3.5.Kostja taotles viivise vähendamist, leides, et see on ülemäärane, ebamõistlik ning vastuolus heade kommetega. Maakohus leidis, et praegusel juhul on viivise vähendamine põhjendamatu. Kostja ei ole tõendanud, et viivis on ebaproportsionaalne, ebamõistlikult kõrge või kostjale ülemäära koormav ning et ta ei suuda lepingus kokkulepitud viivist tasuda. Ebamõistlik on leppetrahv, mis ületab kordades põhivõlga. Praeguses asjas ei ole viivise suurus selline. Samuti ei ole viivise määr vastuolus heade kommetega. Tegemist on tavapärase leppetrahvi suurusega (0,2% ja/või maksimaalselt 10% lepingu maksumusest). Pooled on professionaalsed majandustegevusega tegelevad isikud. Hageja nõudis viivist õigeaegselt. Seega puuduvad alused viivise vähendamiseks (VÕS §162 lg 1). Kostja väited, et viivise väljamõistmine on ebaõiglane, ei ole asjakohased. Kostja oli lepingu täitmisega pikalt viivituses ning hageja pidi arve tasumist korduvalt meelde tuletama. Tasumata summa oli märkimisväärne ning ka hagejal oli vaja täita kohustusi töötajate ja tarnijate ees. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada rikkumisega tekitatud kahjulike tagajärgede kõrvaldamist ning sundida võlgnikku kohustusi täitma. Kostja asus oma kohustusi täitma alles pärast viivisarve esitamist.
3.6.Kokkuvõttes on hageja viivisenõue põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 10444,1 eurot.
3.7.Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja lepingulise esindaja õigusabikulud 2665 eurot ning tunnitasumäär 130 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingulise esindaja teenuste osutamise ajakulu oli kokku 20,5 tundi. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 600 eurot. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär on põhjendatud, kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kostja vaidles vastu lepingulise esindaja teenuste osutamise ajakulule, leides, et see on 5 tunni ulatuses põhjendamatu. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja lepingulise esindaja teenuste osutamise ajakulu on mõnevõrra ülepaisutatud. Maakohus vähendas teenuste osutamise ajakulu 14,55 tunnini, leides, et menetluskulude suurus on teenuste osutamise eest põhjendatud 1891,5 euro ulatuses (14,55 h x 130 eurot). Maakohus leidis, et 26.05.2022 toimunud kohtuistungil osalemise ajakulu 40 minutit, on samuti põhjendatud ning seega on istungi rahaline kulu 86,7 eurot (40 min x 130 eurot) samuti põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kokku tuleb hageja hüvitada õigusteenuste osutamise kulu 1978,2 euro ulatuses (1891,5+86,7) ning hageja tasutud riigilõiv 600 eurot. Kokku on hageja menetluskulud põhjendatud seega 2578,2 euro ulatuses (1978,2+600). Maakohus mõistis hageja menetluskulud kostjalt välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata.
2-20-6318
4.1.Kostja apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised: 1) Kostja leiab, et maakohus tuvastas valesti kohustuse sissenõutavaks muutumise aja. Kui kaup ja tööd on küll üle antud, kuid nõuetekohane akt on koostamata, siis kohaldub lepingu p 2.7. Tulenevalt lepingu p-ist 7.4. ei saa täitja enne seda, kui kaup on lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti alusel tellijale üle antud, esitada tellijale ka arvet. Juhul, kui peaks kohalduma lepingu p 2.7., siis „loetakse Kaup ja Tööd üleantuks/vastu võetuks [...] kuupäeval, mil Tellija on Täitjale Lepingu kohaselt tasunud.“ Selleks, et töövõtja saaks tellija vastu esitada viivisenõude, peab töövõtja ise olema täitnud need lepingus sätestatud tingimused, mis on sellise nõude esitamise eelduseks (RKTKo 07.11.2005, 3-2-1-110-05, p 20). 2) 04.10.2019. a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt on hageja andnud tööd üle mitte kostjale, vaid kolmandale isikule, Telia Eesti AS-ile (keda esindab MV). Telia Eesti AS-i on selles aktis nimetatud tööde vastuvõtjaks mitte ühel, vaid lausa kahel korral (niihästi dokumendi päises kui ka selle jaluses). Esiteks ei ole see dokument korrektne ega nõuetekohane (sest tööd tulnuks üle anda kostjale, mitte Telia Eesti ASile) ja teiseks ei saa seda käsitada lõpliku dokumendina. Isegi kui tööde esmane üleandmine on tõesti toimunud Telia Eesti AS-ile, siis ei tähenda see seda, et sellega võikski lugeda tööd üleantuks. 3) 04.10.2019. a akti ei allkirjastanud MV mitte kostja, vaid Telia Eesti AS-i nimel, kuivõrd mitte miski ei viita selles aktis (tehingus) kostjale. Kostja ei esitanud märkusi tööde teostamise kohta sest, tal ei olnud selliseid märkuseid ning ta oli valmis töid vastu võtma, eeldades, et peale tööde esialgset üleandmist Telia Eesti AS-ile annab hageja tööd nõuetekohaselt üle ka kostjale, vormistades vastava lõpliku üleandmisevastuvõtmise akti (mida hageja aga ei teinud). Samal põhjusel lubas kostja hagejale ka arve tasumist, mitte ei vaielnud sellele vastu, ning ka täitis oma lubaduse (s.t tasus arve, mille üle käesolevas tsiviilasjas ei vaielda). Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad kostja kanda.
7.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest, mis on kajastatud käesoleva otsuse p-s 3.1. ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
8.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Apellatsioonkaebuse peamine argument on, et MV ei allkirjastanud 04.10.2019. a akti mitte kostja, vaid Telia Eesti AS-i nimel. Kolleegium leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et nimetatud akti pooleks olid kostja ja hageja.
9.1.TsÜS § 116 lg järgi võib esindaja tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes (RKTKm 15.10.2014, 3-2-1-79-14, p 11). Kui esineb kahtlus, kelle nimel on tehing tehtud,
2-20-6318 tuleb olukord lahendada tõlgendamise teel ja TsÜS § 75 järgi. Tahteavalduse tõlgendamisel lähtutakse poolte tahtest (§ 75 lg 1 ls 1) ja mõistlikkuse põhimõttest ((§ 75 lg 1 ls 2). Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid (VÕS § 29 lg 5 p 1) ja lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p 3) ning muid VÕS § 29 lg 5 nimetatud asjaolusid.
9.2.Maakohus võttis õigesti arvesse, et lepingu p-i 12.4 järgi oli tellija esindajaks (tööde vastuvõtt) objektil Telia Eesti AS-i haldusjuht MV (otsuse p 8), üleandmise-vastuvõtmise aktis kajastatud tööd vastasid lepingulistele töödele, hageja on akti alusel väljastanud arved ja kostja on need tasunud ja kostja esitas akti puudumise vastuväite alles pärast viivisarve saamist (otsuse p 18). Et akti koostamise asjaolud ning lepingupoolte käitumine viitasid mõistlikult sellele, et akti allkirjastas MV kostja nimel, jättis maakohus õigesti kõrvale asjaolu, et aktis on selle poolena märgitud mitte kostja, vaid Telia Eesti AS.
10.Kolleegium ei pea usutavaks kostja väidet, et kostja ei esitanud märkusi tööde teostamise kohta seetõttu, et ta oli valmis tööd vastu võtma, eeldades, et peale tööde esialgset üleandmist Telia Eesti AS-ile annab hageja tööd nõuetekohaselt üle ka kostjale. Lepingu p-i 12.4 järgi esindas kostjat tööde vastuvõtmisel MV. Seega oleks just tema pidanud hea seisma, et lisaks Telia Eesti AS-i nimel koostatud aktile koostatakse täpselt samasugune akt kostja nimel. Asjas ei ole esile toodud, et ta oleks sellise ettepaneku teinud. Mõistlik eeldus on, et MV uskus, et 04.10.2019 akti koostamisega on tööde üleandmine nõuetekohaselt ja lõplikult vormistatud, ning et ta kas ei pööranud tähelepanu, et akti koostajaks märgiti Telia Eesti AS või uskus, et selline vormistus on kooskõlas lepingu tingimustega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
11.1.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel.
11.2.Hageja taotles 600 euro hüvitamist, mis on tasu 5 tunni õigusteenuse eest tasumääraga 120 eurot/t (käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle). Hageja taotluse kohaselt kulus esindajal määruse ja kaebusega tutvumiseks 2 tundi 15 minutit ja vastuse koostamiseks 2 tundi 45 minutit. Kolleegium leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja põhjendatud.
11.3.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.